1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabar...
· Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini.
KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE Valda juhib volikogu , linna juhib linnavolikogu. Volikogu paneb ametisse nii valla- või linnavalitsuse, kui selle juhi ( vallavanem , linnapea ). Valla-või linnavalitsus peab aru andma volikogule, mis valitakse iga 3 aasta tagant. Valimistele võivad kandideerida kohalikud, kes on elanud seal 5 aastat. KOHTU SKEEM I ASTE maa-, linna- ja halduskohtud apellatsioonikaebus II ASTE Ringkonnakohus kassatsioonikaebus III ASTE Riigikohus KOHALIKUD OMAVALITSUSED VALLAD JA LINNAD Peamised ülesanded : · korraldab : sotsiaalabi, vanurite hoolekannet, nootsootööd , veevarustust, kanalisatsiooni, teede korrashoidu, heakorda, ühistrantsporti jm · korraldab kohalike asutuste korrashoidu VALLA- VÕI LINNAVOLIKOGU Peamised ülesanded : · valla või linna eelarve vastuvõtmine · maksude ja maksusooduste kehtestamine · arengukava kinnitamine · laenude võtmine
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja ku...
teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992). Kohaliku omavalitsus üksusteks on vald ja linn, mis alluvad kohalikule maavanemale, valda juhib
Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtusse Tallinnas ja Tartus. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebus? Riigikohtusse. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohuste juures. Nimeta kohtuasjade liigid, mida üldse kohtus lahendatakse? Tsiviil-, kriminaal-, väärteo-, haldus- ja põhiseaduslikkuse järelvalve. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus.
ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid ...
Ajavahemik alates maksukontrolli algusest kuni selle vaidlustamiseni ei mõjutanud maksusumma määramise aegumist. Aegumine toimub alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjoni tulemuste põhjal tehtava maksuotsuse kätte toimetamise päevani. Revisjoni tulemuste põhjal tehtud maksuotsuse oli vastutaja ise tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistanud. 3.2 Maksu-ja Tolliameti põhjendused MTA nõustus Tallina Ringkonnakohtu seisukohtadega ning palub jätta kassatsioonikaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata, põhjendades seda järgmiselt: 1. maksuhaldur on kvalifitseerinud konsultatsioonilepingud ümber juhatuse liikme lepinguteks või töölepinguteks. Otsus lähtub selles, et sõlmitud konsultatsioonilepingute alusel tööd ei tehtud vaid tegelikult leidis sõlmitud lepingute varjus aset juhatuse liikme lepingu või töölepingu alusel töötamine, sest:
выписка väljavõte выписка из нотариального регистра notariaalregistrist väljavõte отчуждать ........(что?) võõrandama отчуждение ........(чего?) võõrandamine жалоба kaebus подавать жалобу esitada kaebus обжалованию не подлежит ei kuulu edasikaebamisele кассационная жалоба kassatsioonikaebus апелляционная жалоба apellatsioonikaebus дееспособность teovõime, suutlikkus дееспособный teovõimeline лицо с ограниченной дееспособностью piiratud teovõimega isik лишать, лишить ....(чего?) ära võtma, ilma jätma лишение наследства, свободы pärandist ilmajätmine, vabadusekaotus нетрудоспособность töövõimetus
5. tagastusnõude õigsuse kontrollmenetluses ei viidud sisuliselt mingit kontrolli läbi. MTA otsus on motiveerimata ning tuleks tühistada. MTA on parandusdeklaratsiooni õigusvastaselt ühe aasta jooksul eiranud; 6. tuleb luua selline menetluskord, mis täidab üksijuhtumi kontrolli eesmärki ja mida seadusandja oleks pidanud kehtestama. Maksu- ja Tolliamet on vastuses ja täiendavas arvamuses seisukohal, et kassatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.1 Kolleegiumi seisukoht Maksukohustlane arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva summa ning maksuhalduril on õigus seda kontrollida. Kontrolli käigus tehti kindlaks, et maksukohustlane on kajastanud liigselt sisendkäibemaksu 348 000 krooni, vähendades sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Maksuhaldur jättis tagastusnõude täitmise taotluse
kohtusüsteem. Kohtus osalevatel pooltel on õigus taotleda kohtuasja uuesti ülevaatamist kõrgema astme kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Nii väheneb kohtu eksimise võimalus. 2) Apellatsioonikaebus on I astme kohtu (maakohtu, halduskohtu) otsuse edasikaebamine II astme kohtusse (ringkonnakohtusse), kus kohtuasi sisuliselt uuesti läbi vaadatakse. 5 3) Kassatsioonikaebus on II astme kohtu (ringkonnakohtu) otsuse edasikaebamine III astme kohtusse riigikohtusse (kus vaadatakse, kas ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest). Mõlema selgituse juures peab olema nimetatud, millise kohtuastme otsuse edasikaebusega millisesse kohtusse on tegemist. 2. Rühmita kohtuasjad kriminaal- ja tsiviilasjadeks, märgi vastav number tabeli õigesse lahtrisse. 3 p
............................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3.3 Kassatsioonikaebus Riigikohtule.......................................................................9 4. Lõplik otsus.......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus:................................................................................................ 19 2 1.SISSEJUHATUS
2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse Teil on võimalus täita küsimustik ülesannete lahendatavuse kohta Riikliku Eksami- ja presumptsioon kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.e...
Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi. Surnud õigus õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida. Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil s...
39) Kassatsioonimenetlus ringkonnakohtu otsuse läbivaatamine Kaebus tuleb esitada kirjalikult ja lisatakse kassatsioonikautsjoni tasumise tõend. See peaks sisaldama: · Riigikohtu nimetust · Kassaatori andmeid · Vastaspoole andmeid · Otsus, mille peale keabus esitatakse · Enda nõue · Põhjendused · Kas soovitakse isiklikult osaleda Asja võib jätta käiguta, kui kassatsioonikaebus on esitatud puudulikult või kautsjon on tasumata. Puuduste likvideerimiseks antakse tähtaeg. Ringkonnakohus saadab edasikaebuse riigikohtusse. Neil on õigus küsida lisamaterjale. Seejärel saadab kaebuse ärakirja vastustajale. Vastustaja vastab kaebusele kirjalikult (max 20 päeva). Vastuse ärakiri saadetakse kassaatorile. Kolme liikmeline kogu otsustab, kas seda edasi saab kaevata. 1/5 edasikaebustest läheb umbes edasi riigikohtusse.
Jaotus(hagita ja hagimenetlus). 39.Apellatsioonimenetlus: määruskaebust õigus esit 10 päeva jooksul, kaebuse sisu: peab olema koost kirjalikult, peab sisaldama ringkonnakohtu nime, apellandi(kaebuse esitaja) andmeid, teiste menetlusosaliste andmeid, see otsus või otsuse osa mille peale kaevatakse, nõue+põhjendus, dokmd, kirjutab alla apellant või tema advokaat ja kas pellant tahab osa võtta pannakse kirja. 40.Kassatsioonimenetlus: Kassatsioonikaebus esit kirjalikult ja lisatud peab olema kautsioni maksmine tõend. Peab sisaldama: kohtu nimetus; kassaatori andmed; vastaspoole andmed; otsus mille peale kaebus esitatakse; enda nõue; põhjendused ja kas soovit isiklikult istungist osa võtta.
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust
omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse. Apellatsioon ongi sisuliselt edasi kaebamine, aga eesti keeles on II ja III astmesse kaebamise kohta erinevad nimetused, vastavalt kaebus ja edasikaebus ehk kassatsioonikaebus. Apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus Kohtuotsus jõustub pärast edasikaebamise tähtaja möödumist. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Teistmine protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud otsuste ja määruste uuesti läbivaatamine. 1. Sotsiaalne norm ja selle tunnused, funktsioon, liigid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
o täielikud ja osalised o täielik milles võib "rahulolematust avaldada" menetluse kõigi kolme olulise elemendiga seoses: faktiliste asjaolude tuvastatusega (tõendatusega), seoses teo õigusliku kvalifitseerimise, ag aka muude materiaalõiguslike küsimustega, seoses menetlusnormide olulise rikkumisega. Apellatsioonikaebus. o Osaline selles ei saa vaidlustada faktiliste asjaolude tuvastatust. Kassatsioonikaebus. o devolutiivsed ja mittedevolutiivsed (evolutiivsed) o devolutiivne kohtukaebus, mida lahendab vaidlustatud kohtulahendi teinud kohtu suhtes kõrgem kohtuinstants. o Mittedevolutiivne kohtukaebuse lahendajaks on vaidlustatud kohtulahendi teinud kohus ise. o suspensiivsed ja mittesuspensiivsed o suspensiivne takistab vaidlustatud lahendi seadusjõustumist ja seega ka täitmisele pööramist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
