Ülesanne Nr.3 Ülesandes (2) prognoosisite ettevõtluse kulu üldiselt. Nüüd tuleb kuludest eraldada töötasu osa ning arvutada järgmist: 1. Kuu brutotöötasu ja lisanduv tööjõumakse summa. 2. Kuu netotöötasu. Kes alustas tegevust füüsilisest isikust ettevõtnaja, arvutab: 1. Esimese aasta kasumist tuleneva maksukohustuse. 2. Summa, mis peale maksukohustuse täitmist alles jääb. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta KESKMINE 5 AASTA
lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud
lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud :
põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamiseks. Muud ül: lahendab füüsilise ja eraõigusliike juriidiliste isikute vahel tekkinud diskimieerimisavaldusi, annab Riigikogule arvamusi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, algatab kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse, edendab võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist, vastab Riigikogu liikmete arupärimistele ja kirjanikele küsimustele jne Kes on maksukohustuse subjekt? v Enamasti nimetatakse maksukohustuse subjektiks isikut, kes tegeleb ettevõtlusega. v Maksukohustuse subjekt on isik, kes on kohustatud maksma makse. Nt: Maamaksukohustuse subjektiks on maa omanik või maakasutaja. v Ettevõtlusena mõistetakse isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa, osutatakse teenust raha eest, vahetuskauba korras või tasuta. (Notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevus). Millised õigused on maksukohustuslasel? v Õigus kasutada esindajat
· välisriigi isik, kes ei ole registreerinud end maksukohustuslasena ning kellel puudub püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega. 2. Kes võivad olla piiratud maksukohustuslased? · Isikud, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslastena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu tegelevad ettevõtlusega Eestis. 3. Piiratud maksukohustuse tekkimine kauba soetamisel`? Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade , välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni; 4. Piiratud maksukohustuslase maksustamine? Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu tehingutelt ja toimingutelt: -oma maksustamisele kuuluvalt käibelt, -teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud
Aktsiisiga maksustatakse: 1) alkohol 2) tubakatooted 3) kütus 4) elektrienergia 5) aktsiisikaup Ajutine aktsiisivabastus on maksukohustuse peatumine aktsiisikauba: 1) tootmisel 2) ladustamisel 3) lähetamisel 4) veol Aktsiisiladu on koht, kus a. laopidajal on õigus ajutises a.vabastuses: 1) toota 2) ladustada 3) vastu võtta 4) lähetada A.laopidaja on kohustatud esitama: 1) maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks Sigarettide aktsiisimäär sisaldab: 1) 1000 sigareti kohta kehtestatud fikseeritud määra 2) sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalset määra
See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontrollimisel takistada. Selleks et adekvaatseid dokumente esitada, peab maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, esitama tema maksukohustuse täitmist kontrollivale maksuhaldurile maksudeklaratsioone, raamatupidamisdokumente jt tõendeid ning säilitama neid seaduses sätestatud tähtaja jooksul, milleks on üldjuhul seitse aastat. Maksumaksja peab maksumenetlusele kaasa aitama ja maksuhalduri tegevuset mittetakistama ka siis, kui tema poolt esitatavad tõendid võivad viia tema suhtes maksuotsuse tegemiseni, millega määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma
info andmise kohustus võib tuleneda seadusest; maksuhalduri nõue; 5. deklareerimiskohustus; 6. kohustus mitte segada ja takistada maksuhalduri tegevust; * mitterahalised kohustused võivad tekkida ka kolmandal isikul ja teatud juhtudel (garant) ka rahalised kohustused; * maksukinnipidajal on nii rahalised kui mitterahalised kohustused; lisaks kohustus maksumaksja ees, sest tal tuleb väljastada maksumaksja nõudel tõend maksustamisperioodi väljamaksete ja kinnipidamiste kohta. Maksukohustuse tekkimine: 1. maksukohustus tekib vahetult seaduses ettenähtud tea koosseisu saabumisel; maksukohustus võib samaaegselt tekkida ka mitme isiku suhtes; käibemaksuseadus lubab mitmel isikul end registreerida ühe käibemaksukohustuslasena, mõlemad peavad olema eraldi käibemaksukohustuslased; samuti peavad nad deklaratsioonid eraldi esitama; maksutasumine aga toimub ühe isiku kaudu; abikaasade ühine tuludeklaratsioon. 2
peab taastama dokumendid või mitte. e. Kui on leitud, et oled töötu aga palju vara, siis võib tekkida olukord, et tuleb tõestada, kust on vara saadud. Kui ei ole tõendeid siis nõutakse tulumaksu olemasoleva vara eest, mis ületab tõendatud tulu. Seega on oluline säilitada vastavaid dokumente (üldjuhul võetakse aluseks maksekorraldused jms). 4 MAKSUÕIGUSSUHTEST TULENEVAD NÕUDED, MAKSUKOHUSTUSE TEKKIMINE 4.1 Rahalised nõuded, rahalised kohustused (§31) a. Maksukohustus - maksukohustuslase kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustus võib tekkida samaaegselt sama maksu osas enam kui ühele isikule. Üldjuhul võib see tekkida isiku tulumaksukohustusega seonduvalt (abikaasade tulumaksuvõlg ühisdeklaratsiooni esitamisel). Samuti ühe käibemaksukohustuslasena käibemaksugrupi moodustavatel firmadel, mil võib tekkida sama maksukohustus
suusakuulsus olla öelnud, fiftysixty), osaliselt pirn elik pirnõun.[1] Seega, teatud juhtudel võib dividendimakse osutuda osaliselt või täielikult palgatuluks hoolimata sellest, et see on makstud välja dividendide maksmise reeglite alusel ning isikule, kellel on ka õigust saada äriühingust dividenditulu. Ümberkvalifitseerimise põhjus on tegelikult üpriski lihtne kõiki tuleb ju kohelda võrdselt. Kui tehingu vormi valimisega saaks maksukohustuse teket niisama lihtsalt manipuleerida, siis muutuks maksude maksmine sisuliselt vabatahtlikuks. Riigikohus põhistas majandusliku tõlgendamise rakendamise vajadust maksuõiguses juba 1999. a lahendis, märkides, et maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu
isik ja ta tõmmatakse õigussuhtesse kaasa tavaliselt täiendava info saamiseks, seega pole ta selle suhte kohustatud subjekt. Erivorm on, et kolmas isik on garant ehk garantii andja vastavalt seadusele või lepingule nt tollimaksuseadustik. Kui tähtpäev möödas, siis 20st alates on garant kohustatud isik, kui importija on üle läinud ja pole maksnud, siis langevad garantile importija maksukohustused. Garantii kolmas isik võtab endale kellegi maksukohustuse, kui viimane ei suuda või ei taha seda täita. Tolliseadustikust lähtudes, peab importijal olema garant. 3. maksuobjekt ehk baas selleks on mingi tehingu või toimingu tulemus, ese või väärtus, mida vastavalt kehtivatele maksuseadustele maksustatakse. Maksuobjekt on abstraktne mõiste ja kui seda objekti täpsustada (reeglina vähendada) ehk komplektiseerida ja sellisel juhul saadakse maksubaas, mis on konkreetne mõiste.
4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (MKS § 6 lg 2) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes
kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta; 8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta; 10) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses; 11) andmeid keskkonnatasude maksja keskkonnakasutuse kohta. (2) Maksukohustuse määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast haldusakti täitmise tähtpäeva saabumist ja kui haldusakti täitmist ei ole peatatud. Haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge maksukohustuslase taotlusel või ilma taotluseta, kui maksuhaldur on vaidlustamisest muul viisil teada saanud. ** Riikliku maksu maksuhaldur võib avaldada kohaliku maksu maksuhaldurile
dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maksuhaldur võib nõuda konkreetse maksukohustuse kohta informatsiooni. Kolmanda isiku kaasamisel, peab olema kindel põhjus, miks teda kaasatakse. Halduril on õigus nõuda raha ettenäitamist kassas ainult maksukohuslaselt. Ainult maksukohuslase juures võib ettenäitamine toimuda. Dokumentide äravõtmine, kontrollimine Maksuhaldur võib teha koopiaid, ärakirju (tehtud duplikaat, puudub originaali allkiri ja pitsati jäljend), väljavõtteid (mingi osa suuremast dokumendist). Ainult seotud antud maksumenetlusega.
Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust. Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Nõuda sisse maksuvõlad. Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes karistusi
tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu ja tollipoliitikast juhinduva maksu ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalveasutusena tegutsemise ja loteriide korraldamise seaduslikkuse kontrollimisega seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel. Maksu ja Tolliamet ülesanded on : 1. riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine rahandusministrile ning maksukohustuslaste registri pidamine; 2. riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse
statistikaamet. Maksuamet ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet. Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel. Statistikaamet (lühend SA) on riigiasutus Rahandusministeeriumi haldusalas. Statistikaameti põhiülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset infoteenust Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta.Statistika tegemisel lähtub Statistikaamet riikliku statistika seadusest
otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule kehtestatavad maksud on just otsesed maksud (maksukohustuse kandja ja maksu maksja on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed (maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad näiteks käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga
otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule kehtestatavad maksud on just otsesed maksud (maksukohustuse kandja ja maksu maksja on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed (maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad näiteks käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga
mingi osa seadusest rakendatakse tagasiulatuvalt. Maksuhaldurid on maksu- ja tolliametnikud ja kohalik omavalitsus, ei ole kohustatud subjekt. Ei ole kohustatus subjekt, kui ta kaasatakse, kuid ta on kohustatud täitma maksuhalduri nõudmised ja mitte täitmisel võib teda karistada nagu maksukohuslast. Kolmas isik võib lepingu või seaduse alusel garandiks ehk garantii andjaks ja kui maksukohuslane ei tasu maksu tähtaegselt läheb see kohutsus üle garandile ja maksukohustuse täitmise tähtpäevast alates on ta kohustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes vastavalt maksu seadusele on kohustatud maksu tasuma --"-- on isik, kes tegelikult maksu maksab. Makse peetakse kinni dividenditulumaksult. Maksude liigitus 1. Objekti järgi ligitatakse makse : · subjektiivseteks, selle maksu objektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid) · objektiivsed e
15. maksukohustuslase õigused maksumenetluses on 1. taotleda maksumenetluse tähtaja ennistamist või pikendamist 2. kasutada esindajat 3. kasutada tõlki 4. esitada proteste maksuhalduri tegevuse kohta 5. nõuda ametniku taandamist erapooletuse kahtlusel 16. Maksuõigussuhte mitterahalised kohustused on 1. info andmine 2. dokumentide säilitamine 3. maksukinnipidamine 4. maksu deklareerimine 5. intressikohustus 17. Maksukohustuse lõppemise alused on 1. võla kustutamine 2. firma likvideerimine 3. firma maksejõuetus 4. võla tasaarvestus enammaksega 5. võla aegumine 18. Vaidemenetlust võib alustada 1. tegevusetuse korral 2. haldusakti osas 3. kuni 10 päeva jooksul vaidlustatavast toimingust teadasaamisel 4. kuni 30 päeva jooksul vaidlustatava haldusakti saamisest 5. peale halduskohtusse avalduse esitamist 19. Vastutuskohustus maksumenetluses on 1
Ntx kui palju peaks tudeng stipendiumit saama? 50 60 200 200 220 300 355, siis mediaanvalija on 200 eurot. Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8
või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artiklile 142. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul; [RT I, 27.03.2013, 7 - jõust. 01.01.2013] 2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul märge „pöördmaksustamine”, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning käesoleva seaduse §-s 411nimetatud juhtudel; [RT I, 27.03.2013, 7 - jõust. 01.01.2013] 3) ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise (§ 5 lõige 2) puhul viide käesoleva seaduse § 5 lõikele 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 147;
15. Maksukohustuslase õigused maksumenetluses on 1. taotleda maksumenetluse tähtaja ennistamist või pikendamist 2. kasutada esindajat 3. kasutada tõlki 4. esitada proteste maksuhalduri tegevuse kohta 5. nõuda ametniku taandamist erapooletuse kahtlusel 16. Maksuõigussuhete mitterahalised kohustused on 1. info andmine 2. dokumentide säilitamine 3. maksu kinnipidamine 4. maksu deklareerimine 5. intressikohustus 17. Maksukohustuse lõppemis alused on 1. võla kustutamine 2. firma likvideerimine 3. firma maksejõuetus 4. võla tasaarvestus enammaksega 5. võla aegumine 18. Vaidemenetlust võib alustada 1. tegevusetuse korral 2. haldusakti osas 3. kuni 10 päeva jooksul vaidlustatavast toimingust teadasaamisel 4. kuni 30 päeva jooksul vaidlustatava haldusakti saamisest 5. peale halduskohtusse avalduse esitamist 19. Vastutuskohustus maksumenetluses on 1
Erinevalt aktsiisimaksust ei tulene tarbimismaks Euroopa Liidu seadusandlusest ja kohaldub ainult Hollandis. Raskeveokitele rakendatav maks Hollandit läbivatele raskeveokitele (miinimumkaaluga 12 tonni – ei hõlma treilerit) kohaldub Beneluxi riikide ning Saksamaa, Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Eurovignette leping. Maksemäärad sõltuvad perioodist ning veoki telgede arvust ja euro- klassifikatsioonist. Eurovignette tunnistus (tõendamaks maksukohustuse täitmist) peab veokis olema juba Hollandisse sisenemisel. Muud maksud Provintsides on mitmeid kohalikke makse, mis on provintsiti erinevad. Levinuimad on kinnisvara-, lemmiklooma-, turismi-, reklaami-, kanalisatsiooni-, parkimis- ja mitmed muud maksud. Kohalikel omavalitsustel on õigus määrata makse, mis kehtivad nende Mihkel Peips haldusterritooriumil. Enamasti kasutatakse maksustamiseks reklaamimaksu ja
ettevõtte teenitud tulu eraisiku käibevahendiks muuta. Eesti tulumaksu süsteem on ainulaadne kuna tulumaksu ei arvestada kasumi pealt vaid välja makstud tulu pealt. See annab võimaluse kasumit reinvesteerida maksuvabalt. Samuti annab see võimaluse kõiksuguste skeemide loomiseks. Ilma tehingute majandusliku tõlgendamise ehk pideva seaduspärasuse kontrollimise ei laekuks ilmselt üldse maksude raha riigikassasse. Tehingute majanduslik tõlgendus annab aluse maksukohustuse tekkimiseks. Ilma tehingu tõlgedamise ei ole alust ka maksukohustusele. Kõik tehingud peavad oleme tõlgendatavad majanduslikult, see on vajalik ellkõige, et kolmandad isikud mõistaksid toimuvat. Seda mitte ainult maksukohustuste määramiseks. Ettevõte tehingute majanduslikust tõlgendusest on huvitatud ka investorid ja omanikud. Nad tahavad samuti täieliku ülevaadet toimunud tehingutest. Nagu iga eraisik tahab omada ülevaadet oma pangakontol toimuvast
töötavate isikute kohta 11. Maksumenetlus • Teabe nõudmine maksukohustuslaselt (§ 60) • Teabe nõudmine kolmandalt isikult (§61) • Asjade ja dokumentide esitamine (§62) Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi (§ 59 lg 2) 12. Maksukohustuse tekkimine § 6 MAKSUKOHUSTUSLANE • Maksumaksja • Maksu kinnipidaja • Muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuste eest • Juiidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine ja registrikannete muutmine toimub äriregistris. • Äriregistri andmed kantakse automaatselt üle maksukohustuslaste registrisse 13. Maksukohustuse tasumine
BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal muutunud ebatõenäolisteks ( 2.000 ) 4. Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10
Reeglina on kolmas isik õigussuhte väline isik. Kolmanda isiku võib kaasata konkreetsesse maksusuhtesse informatsiooni andmiseks. Kolmas isik ei ole kohustuslik subjekt, kuid on kohustatud täitma maksuhalduri nõudmisel ja mittetäitmisel võib teda karistada nagu maksukohuslast. Kolmas isik võib kas lepingu või seaduse alusel olla garandiks ehk garantii andjaks ja kui maksukohuslane ei tasu maksu tähtaegselt läheb see kohustus üle garandile ja maksukohustuse täitmise tähtpäevast alates on ta kohustatud sunjekt. Siis lähevad kõik nõuded garandi vastu. Maksuobjekt ja maksubaas: See on tegevuse või toimingu resultaat asi või väärtus mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtiva maksuseadusele. Maksu objekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatavat objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peeta otseselt
- Vale Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. - Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõsi Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. - Tõsi Kaudseteks maksudeks loetakse niisuguseid rahalisi kohustusi, mille puhul maksu maksja ja maksukohustuse kandja on erinevad. – Tõsi Kuznets’i hüpoteesi kohaselt võib ebavõrdsuse liigne süvenemine hakata pärssima majanduse arengut. - Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. - Vale Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale
transpordivahendi ühendusesisesel soetamisel käibemaksu tasumise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega. Maksuladustamine Maksuladustamine on nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud ühenduse kauba paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta käibemaksusoodustuse kohaldamiseks. Maksuladu on koht, kus toimub maksuladustamine. Maksulaopidajal peab olema tagatis maksuladustatud kaubalt tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades tollilao tagatise kohta sätestatud korras, arvestades maksulao erisusi. Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Maksuladu pidada sooviv isik esitab kirjaliku taotluse, milles on maksulao pidamise loa saamiseks vajalik informatsioon. Maksuhaldur väljastab maksulao pidamise loa, kui on täidetud järgmised tingimused:
1. Maksuhalduri ametnikul on õigus vatluse läbiviimiseks siseneda ettevõtte tööajal või üldisel tööajal ehitesse ja ruumidesse , kus toimu malsukohustuslase majandus või kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist
maksukohustuslasena ennast registreerinud 6 NÄITED Näide1. Leedu maksukohustuslane tellib kaubaveoteenuse Eesti maksukohustuslaselt ja kaup liigub Tallinnast Pärnusse. Veo tellimisel on teenuse saaja andnud oma Leedu maksukohustuslase numbri ja Eesti maksukohustuslane esitab arve 0%-lise maksumääraga . Maksukohustuse täidab Leedu ettevõtja oma riigis. Näide2. 1) Eesti maksukohustuslane saab Soome maksukohustuslaselt arve kaubaveoteenuse eest Helsingist Vantaasse. Soome maksukohustuslane esitab 0%-lise maksumääraga arve. Käibemaksu tasumise kohustus on teenuse saajal Eesti. 2) Eesti maksukohustuslane saab teiselt Eesti maksukohustuslaselt arve kaubaveoteenuse eest Helsingist Vantaasse. Käibe tekkimise koht on Eesti ja teenuse osutaja esitab teenuse saajale 20%-lise maksumääraga arve . Näide3.
viie aasta, eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteo eest näeb seadus karistusena ette tähtajalise vangistuse kuni viis aastat või rahalise karistuse. 16) Väärteod on pisemat sorti rikkumised. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised (nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine), maksude- ja tollivaldkonnaga seotud rikkumised (nt maksukohustuse varjamine, ümbrikupalga maksmine, sigarettide ebaseaduslik toimetamine/kaubitsemine), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jäätmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne). Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks
tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva
avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksukohustuslane • Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. • Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt
· Majandusterritoorium Valitsuse poolt hallatav geograafiline territoorium Saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid Tollivabad tsoonid Rahvusvahelised organisatsioonid (puudub asukohariik) · Residentsus ühe aasta reegel ning majandushuvide kese Juriidilised isikud · registrisse kandmise asukoht · majandustegevuse asukoht · kinnisvara · maksukohustuse täitmine · transpordifirmade puhul operaatorfirma asukoht Füüsilised isikud · üks aasta ja enam · põhiline elukoht · püsiv huvi · maksukohustuse täitmine · erandid: diplomaadid, sõjaväelased ja nende pered, transpordivahendite meeskonnad, üliõpilased, patsiendid Tehingute kajastamine maksebilansis
Maksukoormust kannab lõpptarbija. Maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad,kes kaupu toodavad või impordivad. 11. Millal tekib aktsiisimaksu kohustus? Aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. 12. Mida tähendab aktsiisikauba tarbimisse lubamine? Ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta. 13. Mida tähendab aktsiisivabastus? on maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras. 14. Mis on aktsiisikauba tootmine ja kus see toimub? Alkoholi, tubakatoodete, kütuse, elektri tootmine. Mida on lubatud toota aktsiisilaos. 15. Mille või kelle jaoks on vaja aktsiisiladu? Aktsiisilaopidaja, kuna ainult seal tohib ta toota. 16. Kas ettevõtja, kes ei ole registreeritud kaupleja või aktsiisilao pidaja, saab aktsiisikaubaga kaubelda? Kui saab, siis mis tingimustel?
esitanud ühtegi tõendit, mis viitaksid sellele, et väidetav ärakuulamisõiguse rikkumine oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist. OÜ Vollmond oli teadlik, et kui ta jätab ettevõtlusega tegelemise veenvalt tõendamata, siis ta kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist. Kütusesektoris viib kütuse käitlejate tegutsemine tihti väga suurte maksukahjude tekkimiseni ning kuna äriühingud on varatud ja äriühingute seaduslikeks esindajateks on variisikud, siis maksukohustuse tekkimisel on selle sisenõudmise võimalused olematud. 10 MTA esitas lõplikud seisukohad, milles märgib lisaks järgmist: 1) vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kooskõlas Riigikohtu ning Euroopa Kohtu praktikaga. KMS mõttes ettevõtluse sisuks oleva majandustegevuse tunnuseks on püsiv iseloom, mida aga OÜ Vollmond tegevuse kohta teadaoleva teabe põhjal järeldada ei saa. Isikut
mis oleks jäänud maksuasjas käsitlemata, või muid aluseid, mille alusel tuleks kontrolli lõpetamise teadet muuta või see kehtetuks tunnistada; 3. kuigi MKS § 81 lg 4 asub MKS 7. peatükis "Revisjon" ei tähenda see, et nimetatud peatüki norme ei oleks võimalik rakendada muudel juhtudel. MKS-s ei ole sätted jäigalt jaotatud ainultüksijuhtumi kontrolli reguleerivateks ja ainult reguleeritavateks säteteks; 4. kui maksukohustuse muutmine on kindlaks tehtud üksijuhtumi kontrolli või revisjoni tulemusena ning maksukohustlane on parandusdeklaratsiooni esitanud vastavalt selle tulemusele, on teade revisjoni või kontrolli lõpetamise kohta maksukohustlasele sama siduv kui maksuotsus. 2.2 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht Tartu Ringkonnakohus jättis 06.10.2015 otsusega OÜ KR Priit apellatsioonikaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:
Sigarettide levinuim hin 31,91 krooni pakk 2,04 eurot 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse- 2 150,0 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Kütuseaktsiis 1. Kes maksab maksu - Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. 2. Mille pealt maksu makstakse- pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse
maksma või isik, kes sooritab maksutasumist. Maksukinnipidaja on isik, kes peab teised isiku tulust maksu kinni pidama selle deklareerima ja üle kandma. Kolmas isik on õigussuhte väline isik ja ta tõmmatakse õigussuhtesse kaasa 3 tavaliselt täiendava info saamiseks, seega pole ta kohustatud isik. Garantii kolmas isik võtab endale kellegi maksukohustuse, kui viimane ei suuda või ei taha seda täita. 3. maksuobjekt ehk baas selleks on mingi tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida vastavalt kehtivatele seadustele maksustatakse. Maksuobjekt on abstraktne mõiste ja sageli võib seda täpsustada ehk komplektiseerida ja sellisel juhul on meil tegemist maksubaasiga, mis on konkreetne mõiste. Käibemaksu maksuobjektiks on käive, on ka käibemaksu vaba käive, seega arvestatakse osa
Muudetud maksumäärasid rakendatakse aasta algusest. Maksumäärade muutmise korral esitab kohalik omavalitsus Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele kinnitatud koopia või väljavõtte volikogu määrusest maamaksumäärade muutmise kohta hiljemalt 1. Veebruariks. Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele esitatud, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi. (Maamaksust...02.05.2012) Maksukohustuse tekkimine Maamaksukohustuse kindlaks määramiseks võtab maksuhaldur aluseks omandiõiguse või kasutusõiguse olemasolu maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Maksu- ja Tolliamet väljastab maamaksteate isikule, kes on 1. jaanuari seisuga maaomanik või maa kasutaja. Maa omandamisel või kasutusõiguse tekkimisel aasta keskel säilib eelmise omaniku või kasutaja maamaksu kohustus aasta lõpuni ning uue omaniku või kasutaja maksukohustus tekib maa
lähtub seisukohast, et kogu kasum on maksustatav, välja arvatud seaduses üles loetud erandid, s.o. maksusoodustused. Eesti püüab anda kasumi kasutamise nende viiside loetelu, mis on maksustatavad. Kuna ükski loetelu pole kunagi täiesti ammendav, on siinkohal head võimalused tulumaksust mööda . Praktikas on selliseid probleeme Eestis juba üles kerkinud. Teiseks Eesti ettevõtete tulumaksu süsteemi erinevuseks maailmas kasutusel olevatest on maksukohustuse tekke ajastatus. Maailmas tekib ettevõtetel maksmise kohustus kasumi suuruse selgumisel, millele lisandub teatud periood raamatupidamise jt. dokumentide koostamiseks ja kontrolliks ning arveldusteks. Eestis kasutusel olev ettevõtte tulumaksu süsteem tekitab siin täieliku ebamäärasuse kasum võib püsida ettevõtte arvel aastaid nii, et riik seda ei maksusta (ja soovi korral ei kasuta ka ettevõte ise). Alles kasumi kasutamisel
Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 28 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida väiksem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 29 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kaudseteks maksudeks loetakse niisuguseid rahalisi kohustusi, mille puhul maksu maksja ja maksukohustuse kandja on erinevad. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 30 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sisemajanduse kogutoodangu all mõistetakse riigi tootmistegurite poolt aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste koguväärtust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 31 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kellegi teise tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudseteks maksudeks loetakse niisuguseid rahalisi kohustusi, mille puhul maksu maksja ja maksukohustuse kandja on erinevad. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 39 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 40 Vale Hindepunkte 0
15 aastat pole sõnagi öelnud, ühe kee pärast temale andestaks. Afääri lõpptulemus oli see, et Jeanne de Valois põgenes keega Inglismaale, rahvas aga pidas kogu afääri eest vastutavaks õnnetut Marie-Antoinette'i, kes asjas täiesti süütu oli. Kardinal de Rohan anti kohtu alla ning saadeti Bastille' vanglasse, seal istudes hakkas ta järk-järgult oma varasid müüma, et kee eest siiski maksta. Maksukohustuse pärandas ta ka oma järeltulijaile, kes vahelduva eduga makseid jätkasid. See oli üks põhjuseid, miks prantsuse rahvas teda veel rohkem põlgama hakkas, ning kuna sündmus juhtus vahetult enne prantsuse revolutsiooni puhkemist, nähaks selles ka ühte revolutsioonile kaasaaitavat tegurit. Teekond revolutsioonini Lisaks kaelakeeafäärile, oli kuningaperel ka isiklike tragöödiaid. Marie Antoinette'i ja
puudub otsene vastutustasu maksumaksja jaoks. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks,aktsiid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed( pensionikindlustus- ja töötuskindlustusmakse) Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksukohustuslase õigused: olla informeeritud, saada abi, esitada kaebusi, keelduda teabe andmisest,privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus: maksude tasumise kohustus, dokumentide säilitamise kohustus, raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus, õigusjärglus, lepinguline vastutus. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras
Sotsiaalmaksu maarasid ei ole alates 1992. aastast tõstetud, kuid 2002. aastal rakendusid taiendavate sotsiaalkindlustuse liikidena töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension, mis tõid endaga kaasa palgatulu maksukoormuse tõusu. Samuti on viimastel aastatel tööandja maksukoormust osaliselt suurendanud minimaalse sotsiaalmaksu baasi tõstmine. Kõige arvukamad muudatused puudutavad riigipoolset sotsiaalmaksukohustust ning erandeid tööandja minimaalse maksukohustuse arvutamisel. (Lehis, 2007) 1.3 Sotsiaalmaks Eestis Eesti Vabariigis on kahte liiki tööjõumakse, mida maksab tööandja - sotsiaalmaks (33%) ja töötuskindlustusmaks (0,8%). Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (palk ja muu tasu, preemiad, lisatasud, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne) saadud tulu. Sotsiaalmaksu maar on 33% maksustatavalt summalt (13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi). (JKHK)
annaabi.ee 
