Nord Streami keskkonnamõjude Karl Räis Artikkel Ø Erik Puura blogi ,,Keskonnaabi" Ø 12. aprill 2009 Ø Nord Stream AG poolt tellitud KMA Ø Uurimismetoodika esinduslikkus Ø Kaasaegsete teadustulemuste kasutamine Ø Võimalikest riskidest üle libisemine, nimetades neid vähese põhjendusega ebaolulisteks või väheolulisteks(Espoo konventsioon). Uuring Ø AS Ramboll Ø 2006-... (1997 projekt) Ø 4000 (1633) Jäätmete matmiskohad ja Nord Stream AG poolt kavandatud marsruut Click to edit Master text styles Second level Third level
.....................................................................................6 3.4. Sissejuhatus....................................................................................................................7 3.5. Põhiosa peatükkidena.....................................................................................................7 3.5.1. Ülevaade probleemi käsitlustest kirjalikes allikates............................................8 3.5.2. Uurimismetoodika............................................................................................... 8 3.5.3. Tulemused ja arutlus..........................................................................................10 3.6. Kokkuvõte....................................................................................................................11 3.7. Kasutatud allikate loetelu............................................................................................
Mitmikvalikuga küsimused, kus vastaja võib valida mitu erinevat vastust Vabavastusega küsimused Numbrilise vastusega küsimused Ajalise vastusega küsimused Pane tähtsusejärjekorda küsimused 17. Miks on vajalik tutvuda teabeallikatega: teema ja sellega seotud põhimõistete tundmaõppimiseks varem läbi viidud uurimistulemustega tutvumiseks, analoogsete projektidega tutvumiseks uurimismetoodika või praktilise tegevuse kava väljatöötamiseks 18. Teadusliku teksti tunnused: kirjutise autor väljaandmise koht ja aeg viited allikatele kasutatud allikate loetelu Teksti stiil: formaalne ja süsteemne toetub uurimustulemustele ning ei sõltu autori subjektiivsetest hinnangutest 19. Milliseid allikaid ei sobi kasutada: töös ei ole hea kasutada vaid ühe autori kirjutisi, oluline leida mitmete autorite
· On rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab tegija oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel. Rühmatöö 1 · Mida mõistetakse teaduse all? · Mis eristab (teaduslikku) uurimistööd praktilisest kainest mõistusest? · Mis eristab kirjalikku uurimistööd muudest kirjatükkidest? Teadustöö etapid · 1. Uurimisteema valimine · 2.Probleemi esitamine · 3.Töö kava kirjandus 4.Uurimismetoodika · 5.Andmed · 6.Valim 7.Analüüs Teadustöö etapid Uurimisteema Uurimisprobleem .... Uurimisküsimused Teadustöö tasemed · Kontseptuaalne (teoreetiline) · TASE · Mõõtmiste (empiiriline) Mis tuleb esmalt: teooria või
Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. 2 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks.
teaduse ja tehnika kaudu. Pöördutakse tagasi klassitsismi juurde (eriti kunstis), tegeletakse mikronarratiividega. (Rolf Jensen "Unelmate ühiskond"). Postmodernism sotsioloogias tähendab ka seda, et hakatakse tähelepanu pöörama kontekstile, foonile, mis annab igale sotsiaalsele faktile ainulaadse tähenduse. Siit ka arusaam, et tõlgendusi võib olla palju, need sõltuvad uurija väärtussüsteemidest, kultuurist jne ning kontekstist, mille uurija valib. Valdavaks saab kvalitatiivne uurimismetoodika, mis võimaldab vabamalt interpreteerida tulemusi, aga kvantitatiivsete meetodite toel annab uuritavast objektist tõesemat informatsiooni. Põhiväärtuseks on loomingulisus, kreatiivsus, mis aga võib viia subjektivismi (OHT!) · Mis on fuktsionalistliku paradigma sisu? Sotsioloogia makrotasandi paradigma, mille kohaselt ühiskond on süsteem, mis koosneb allsüsteemidest, millel igaühel on oma funktsioon, mida täites nad kindlustavad süsteemi (ühiskonna) toimimise ja säilumise.
Retsensendi ülesandeks on anda tööle objektiivne hinnang ning teha konkreetne ettepanek töö hinde osas kehtivas hindamissüsteemis. Retsensent arvestab retsensiooni koostades: · teema aktuaalsust ja piiritletust; · eesmärgipüstitust ja uurimisülesandeid (nende selgus, realiseeritavus jne); · töö ülesehitust (terviklikkus, tasakaalustatus, loogilisus); · erialakirjanduse tundmist, selle piisavust, seotust empiirilise materjaliga; · valitud uurimismetoodika sobivust ja esitamise selgust, kasutatud empiirilise materjali piisavust ja usaldusväärsust; · töö sisu, hüpoteeside ja väidete esitamise ning nende testimise korrektsust, töö tulemuste vastavust püstitatud eesmärgile ja uurimisülesannetele; · töö originaalsust, töö autori oma panuse olemasolu ja selle taset; · uurimistöö põhjal tehtavaid üldistusi ja järeldusi, nende argumenteeritust;
enamjaolt uuritakse häälduserinevusi, millal ja mis olukordades missugust sõna kasutatakse. Uurimine on võrdlev nt kes hääldab sõna algul h, kes mitte. Tüübid: a) indikaatorid-näitavad sots kihistumist; keeleline joon, mille tunneb ära uurija, inimene seda endale ei teadvusta; b) markerid-näitavad sots ja stiililist kihistumist, on seotud kindlate sots kihtide või stiiliga, inimene tunneb ära ja oskab kategoriseerida, kes millisesse rühma kuulub; c) stereotüübid. Uurimismetoodika on juhuslik, inimesi valitakse igast sotsiaalsest grupist enam-vähem võrdselt. Labov uskus, et pole võimalik pelgalt ühe inimese keelekasutuse põhjal kindlaks määrata kõigi samasse gruppi kuuluvate inimeste kõnejooni. Uuritakse linnakeelt tavainimese poolt tavalistes situatsioonides kasutatav igapäevakeel ehk vernacular, mis on kõige vähem mõjutatud teistest allkeeltest ja korrektsusest.
SHOPPINGU ALUSEL Uurimustöö 1 Juhendaja: Lektor Tiina Merkuljeva Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.MAXIMA LÜHITUTVUSTUS..................................................................................... 5 2. UURIMISMETOODIKA..............................................................................................6 2.1 Servqual küsimustiku ja Ostumüsteeriumi lühitutvustus....................................... 6 2.2 Ostlemisülesanne................................................................................................. 9 2.3 Ostlemisprotokoll................................................................................................ 10 3. SAADUD TULEMUSED................................
Ühele argumentatsioonile on kohane üks tees Tees peab jääma kogu argumentatsiooni jooksul samaks Tees ei tohi olla vastuoluline Seos Kogemuslik seos Kogemusliku seose puhul argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust (vähemalt argumenteerija silmis). Põhjuslik seos Põhjusliku seose puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud (formaalse) arutlusega. Üldiselt eeldatakse mingi vastavas valdkonnas tunnustatud uurimismetoodika kasutamist. Formaalloogiline seos e. tõestus Tõeste argumentide (eelduste) korral on tõene ka tees 8 3.11.2009 Probleemid põhjusliku seosega inimestel on väga erinevad arusaamad loogilisest mõtlemisest; tegemist on näivjäreldusega, st mõttekäiguga (seosega), mis on psühholoogiliselt veenev, kuid tegelikult ebakorrektne.
kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 3). 6 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE Sissejuhatuses peavad olema kirjeldatud ja põhjendatud: • teema valik; • teema seos õpitava erialaga; • töö eesmärgid: probleemivalik, uurimise ja analüüsimise aspektid, oodatavad tulemused ja nende kasutamine; • uurimismetoodika; • praktilise osa teostamiseks kasutatava tarkvara või programmide valik; • teoreetilised seisukohad, millele autor oma töös toetub; • töö ülesehitus. Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleb lisada praktilise töö teostamiseks lahendatavad ülesanded ja kirjeldada nende täitmist etappidena. Meeskonnatöö puhul tuua välja iga ülesande täitja(d). Töö ülesehituse osas peab lühidalt selgitama, mitmeks peatükiks töö on jaotatud ja mis on
tulemused, arutelu); · kokkuvõte (järeldused); · võõrkeelne kokkuvõte; · kirjanduse loetelu; · lisad. 2.1. Töö sisu Sisulise osa struktuur sõltub konkreetsest tööst. Sisuline osa koosneb tavapäraselt kolmest põhiosast: 1) uurimisobjekti või -nähtuse iseloomustus; 2) materjal ja metoodika; 3) analüüs ja süntees. 1 Uurimuslikel töödel on põhiosadeks ülevaade probleemi senisest uuritusest, uurimismetoodika, tehtud täiendavad uuringud ning tulemuste analüüs ja süntees, mis peab andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus, · uurimisvaldkonna teoreetilise taust (kirjanduses esitatu ülevaade), · uurimismetoodika ning allikmaterjali iseloomustus (sarnaste meetodite ja allikmaterjalide olemasolul ka valiku põhjendus), · tulemused ja nende analüüs. Rakenduslikel töödel (keskkonnakorralduse erialal) esitatakse lähteülesanne, milles
.........13 2.3. Neerud, maks ja käärsool...............................................................................................14 2.4. Vitamiinid.......................................................................................................................15 2.5. Mineraalid......................................................................................................................15 3. SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE KOGEMUSED AKNEGA......17 3.1. Uurimismetoodika..........................................................................................................17 3.2. Nahahooldus...................................................................................................................17 3.3. Akne põhjustajad............................................................................................................18 3.4. Akne esinemise piirkonnad.....................................................................................
· Koondada teave ühtseks Püramiidide uuritavus on olnud suur, teadlased on palju uurinud Egiptlaste arhitektuuri saavutusi, eelkõige püramiide. Kuid siiani on palju küsimusi, millele kindlat vastust ei teata. Püramiidide kohta leidub palju informatsiooni, kuid tihti on nende teemad sarnased. Esialgu räägin sellest, kuidas usk on seaotudpüramiididega ning seejärel kirjeldan erinevaid püramiide kronoloogilises järjekorras. Uurimismetoodika: Lääne Maakonna Keskraamatukogust leanutasin raamatuid, Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis paljundasin infot ajakirjadest ja raamatutest, Eesti Rahvusraamatukogu lugemissaalis uurisin ja paljundasin materjale, kodus otsisin materjale internetist. Allikmaterjali on üsna palju, erinevad raamatud ja internet. Raamatutest on tähtsamad: Hillar Palametsa ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust", kus üsna põhjalikult on kirjutatud Tuntumatest püramiididest. Samuti M.V
Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks.) Kiirhinnangu meetod- on rate)-arvväärtused 0 ja 1 (0% ja 100%) vahel. kellele või millele üldistatakse uurimuse tulemusi. Valim uurija intensiivne meeskonnapõhine uurimismetoodika, kasutatakse esmase Kumulatiivnehaigestumus ehk CIR- isikute propotsioon, kes mingil käsutuses olevate objektide hulk. Objekt uurimisalune ühik, ülevaate andmiseks (sh sekkumiste efektiivsuse hindamiseks) ja selleks ajavahemiku algul on haigusvabad, kuid selle ajajooksul haigestuvad / üksikindiviid. Tunnus objektil mõõdetav näitaja. Andmestik
omapoolsed ettepanekud iluteenindusvaldkonna, teenindus- ning müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele. 3.2 Uuringu metoodika Uuringus kasutab autor kombineeritud ehk kvantitatiivset ja kvalitatiivset meetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on koostatud naisklientidele ankeetküsitlus. Creswell 26 (1998) toetub küsimusele vastamiseks Ragin’ile (1987), kes nimetab kahe uurimismetoodika peamise erinevuse väga lihtsalt ja selgelt: kvantitatiivsed uurijad töötavad väheste tunnuste ja suure hulga juhtumitega, kvalitatiivsed uurijad seevastu toetuvad väikesele juhtumite arvule ja suurele hulgale tunnustele. Tavaliselt nimetatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismetoodika peamise erinevusena seda, et esimene tegeleb numbritega, teine mitte. Antud määratlusega nõustuvad Bauer, Gaskell ja Allum (2000), kelle hinnangul kasutab kvantitatiivne metoodika
käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid. Variaabel varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid(nd -nud). Iga variaabli jaoks on variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Variaablid esinevad eri keeletasandil : leksikaalsed, foneetilised, fonoloogilised, morfoloogilised,süntaktilised. Põhiosa uuritud variaablitest on häälikud, mida saab vahetada ilma sõna tähendust või grammatilist vormi muutmata. Uurimismetoodika-informantide valik valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist, igal inimesel peab olema sama võimalus informandiks saada ning kuna valik on sotsioloogiliselt esinduslik, siis kirjeldab tulemus eeldatavasti korrektselt kõiki selles piirkonnas kõnelevaid keele variante. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel
ning kasutatavad meetodid. Nummerdatud peatükid koos alapeatükkidega - Teoreetiline taust. Antakse lühiülevaade olulistest teemakohastest käsitlustest ja uurimustest, näidates, mis aspektist ja kuidas on nähtust/teemat varem uuritud ning kuidas käesolev uurimistöö on seotud eelnevalt olemasoleva teabega. Liigutakse üldiselt konkreetsemale, alustades kesksete mõistete defineerimisest. Peatükkidele pannakse sisust lähtuvad pealkirjad. - Uurimismetoodika. Kirjeldatakse uuringu tüüpi, uuritavaid isikuid ja/või uuritavat materjali, andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid ja uurimisprotsessi. - Tulemused. Uurimistulemuste esitamine ja analüüsimine, struktureerides materjali uurimisküsimuste v eelnevalt loodud kategooriate kaupa. Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused
kusjuures suutis need hiljem enamvähem ajaliselt dateerida. GUSTAV KOSSINNA (1858-1931) - Ida-Preisimaalt pärit veendunud saksa natsionalist. Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus") N 24.09.09 Uurimismetoodika ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA 1) välitööd a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised; Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 2) kameraaltööd tubased tööd ARHEOLOOGILINE LUURE 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas ,,luurata", 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta arheoloogilised teated, rahvaluule-jutud, vanad
hindamise ja vormistamise alused kehtestab aineõpetaja. Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav uurimustöö, mis sisaldab teoreetilist ülevaadet uuritavast probleemist ning demonstreerib õpilase omandatud teadmisi uuritavas valdkonnas. Lõputöö võib olla ka rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel. Lõputööst peab selgelt välja tulema õpilase oma panus uurimisprobleemi käsitlemisel, uurimismetoodika arendamisel ning uurimistulemuste analüüsimisel ja üldistamisel. Tulemused peavad andma vastuse, kas töös püstitatud eesmärk saavutati ning milliseid konkreetseid tulemusi andis iga lahendust nõudev ülesanne. Valminud lõputööga tuleb näidata, et õpilane on omandanud teadustööks vajaliku keelekasutuse ning tööde vormistamise oskused. Töö kokkuvõttes tuleb märkida, mida uut an- dis töö uuritavas valdkonnas (teoreetiline uudsus) ning milline on tulemuste kasutusvaldkond
Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. Herder: Igal keelel oma vaimne individuaalsus. Humboldt: keelte tüpoloogiline liigitus. Keel on rahvuse vaim, mõtteviisi erinevus on kooskõlas keele erinevusega. Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on fleksioonkeeled kreeka, ladina, sanskriti, saksa. Franz Boas (1858-1942): importis need ideed Ameerikasse. Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest
Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale. Mõtlemine on aktiivne protsess ja sellega peab arvestama Põhimõisteid peab teadma Arengu teooria puudused liiga jäik uurimismetoodika, toetus liialt verbaalsele testimisele. Matemaatilise arengu puhul ei lange kokku, matemaatika ja keeleteadus on erinevad. Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi. L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda
2000 ja 2012. · Uurida rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. · Uurida inimeste sisse - või väljarände põhjusi. Käesoleva uurimistöö aluseks on hüpotees, et piisavalt atraktiivses, kuigi ääremaal asuvas maapiirkonnas on võimalik rahvaarvu kasv, või vähemalt mitte selle vähenemine. Uurimismetoodika koosneb andmete kogumisest, süstematiseerimisest ja analüüsist. Uurimise eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: · Uurida Karula rahvuspargi kui väärtusliku elukeskkonna üldist tausta (looduslik kultuuriline ning haldusjaotuslik); · Uurida Karula rahvuspargi alale jäävate külade tausta, elanike arvu ning selle muutumist, lisaks vanuselist ja soolist koosseisu;
teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.- 11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on · erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamisoskuse omandamine. Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel
Õppekava on meil tihe ning õpilastel on suur koormus. Enamasti eksisteervivad vanad õpetamismeetodid Eesti koolides ning see tekitab õpilastes igavust ning tahtmatust materjali omandada. Koolistress on muutunud õpilaste argielu loomulikuks osaks, kuigi tegelikult see nii ei tohiks olla. Selle ennetamiseks saab mõningaid asju õppur ise ära teha. Töö teine pool ehk uurimuslik osa koosneb loetud kirjanduse põhjal välja töötatud uurimismetoodika ja valimi kirjeldusest nung analüüsivast peatükist. Selles uurimistöö osas kirjeldatakse keskkooli õpilaste seas läbi viidud küsitluse tulemusi ja analüüsitakse neid. Tulemuste kirjeldamisel on parema ülevaate saamiseks kasutatud ka sektor- ja tulpdiagramme. Uuringus osales kokku 64 gümnaasiumiõpilast. Tulemused näitasid, et vastanutest enamus ehk 79,7% on kogenud koolistressi. Vähem oli neid õpilasi, kes ei ole koolistressi kogenud, kuid siiski teadsid mis see on
opereerimises. Mõtlemine muutub teaduslikumaks sedamööda, kuidas areneb võime genereerida ja kontrollida kõiki vaatluse all oleva probleemi loogilisi kombinatsioone. Piaget’ astmeteooria kehtivuspiirid ja tähtsus. Piaget teooria annab hea ettekujutuse laste kognitiivse arengu üldisest iseloomust, kuid pole sedavõrd universaalse kehtivusega, kui väitis Piaget. See on tingitud vähemasti kolmest asjaolust: uurimismetoodika ebaadekvaatsusest, laste infotöötlemisvõime mittearvestamisest ja arenguastmete kontseptsiooni absolutiseerimisest. Viimane on formaalse ehk matemaatilis-loogilise mõtlemise idealiseerimine ja teiste teadmisstruktuuride (nt jutustuse vormis analüüsi) ignoreerimine. L. Võgotski arengu sotsio-kultuurilise käsitluse olemus- Tema pööras erinevalt Piaget`st hoopis enam tähelepanu keele osale laste mõtlemise arengus. Ta näitas, et sensomotoorsel ja
nõuetele. Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne, uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö
2) kirjalikud allikad nii paberkandjal (nt dokumendid, seadused, käsikirjad, kirjavahetus) kui ka elektroonilises võrgus (nt elektroonilised andmebaasid, e- kirjavahetus, trükis mitteilmunud elektroonilised väljaanded/artiklid); 3) esemelised allikad (valminud kujutava kunsti teos, arheoloogiline leid vms); 4) audio-visuaalsed allikad (fotod, heli- ja videosalvestised). Töö eesmärgist ja probleemipüstitusest ning allikatest sõltub uurimismetoodika valik (ankeetküsitlus, intervjuu, vaatlus, katsed, tekstianalüüs, allikakriitika jms; praktilise töö puhul teostamise tehnika jne). Allikate valikul peab arvestama töö mahu raames objektiivse teoreetilise tausta avamisega. Töö aluseks ei saa võtta ainult ühe autori kirjutisi. Võimalusel võiks kasutada ka vähemalt üht võõrkeelset allikat. Usaldusväärsel allikal on autor ja väljaandja (haridusasutus, kirjastus vm). Tähelepanu tuleb
Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika Semiootika on teadmine semioosist. Semiootika on katse teoreetiliselt käsitleda seda, mis on märgis erilist. Semiootika keskmes on arusaam (eriti Peirce'i järgi), et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Lotmani arvates iseloomustab semiootikat mitte eriline uurimisvaldkond, vaid uurimismetoodika. Märgilisus on vaid analüüsi tulemus. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest, justkui liigitub ühe allüksusena semiootika alla. Toetub Sausurre’i ja Euroopa traditsioonidele! Tänapäeva semioloogia põhineb mudelitel, mille moodustavad märk ja ta korrelaadid – kommunikatsioon ja struktuur. semioosis – protsess, mille kaudu märk saab märgiks. Objekt-tõlgendaja-märk. Semioosise 3 dimensiooni. Märk – semioosise produkt.
13) Kõige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla… lehekülje. - 1 Koige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla uhe lehekulje. Igal tasemel on vahemalt kaks alapunkti. 14) Lõputöö esitusviis: - Analüüsiv sünteesiv üksikobjekti näitel 15) Töö sisus liigutakse… - Üldisemalt kitsamale Uldjuhul on soovitatav probleemide kasitlemisel liikuda uldisemalt (teoreetilised lahteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsele empiirilisele analuusile. 16) Üliõpilastööd kirjutatakse… - Umbisikuliselt 17) Laiendatud kavas ei tooda välja: - Uuringu tulemustest lähtuvad järeldused Uliopilastel tuleb kirjalike toode koostamise kaigus esitada too laiendatud kava, milles tuuakse valja jargmised aspektid. Too pealkiri. See peab olema konkreetne ja andma lugejale selge ettekujutuse uurimisprobleemi pohiolemusest.
a alustatud vanimate eestikeelsete tekstide lauskorpus (16. sajandist ja 17. sajandi esimesest kümnendist, k.a käsikirjad) kuni 1660. aastateni. Umbes 900 000 tekstisõna. 2002. aastast 18. sajandi tekstide valikkorpus. Umbes 600 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm 2005. aastast 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. Umbes 500 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Kwic2/paring19.htm Uurimismetoodika muutumine ajas: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist. Tulemusi: 18
keelemuutusi, mis toimuvad praegu (varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt). · Labov: eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, st: keele diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Variaabel kui keskne mõiste: · Variaabel = varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nd / nud). UURIMISMETOODIKA Informantide valik: juhuvaliku meetod (valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist); igal inimesel peab olema potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel. Tekstide kogumine: uuritakse linnakeelt
materjali kogumine; kogutud andmete töötlus ja rühmitamine; uurimistöö tulemuste analüüs ja töö liigendamine; teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks; tsiteerimine; kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu; viitamine algallikatele; vormistamine; lisad; töö esitlus; väljund. Omaette alapeatükk on õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest alateemade kaupa: teema ja pealkiri; sissejuhatus, eesmärgid; uurimismetoodika; graafikud, joonised, tabelid, lisad; tulemused, analüüs ja järeldused; kokkuvõte koostamisest; kirjanduse loetelu ja viitamine; vormistus. Osundatud on ka kust leida abi- ja lisamaterjali ajaloo uurimistööde kirjutamiseks. 48 UURIMUSTÖÖ VÕIMALUSED PÕHIKOOLIS - TOOMAS JÜRGESTEIN JA NETE TUTSU http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimust%C3%B6%C3%B6_v %C3%B5imalused_p%C3%B5hikoolis
- Mälu – mälu on lihtne manipuleerida; - Väljenduse selgus – keelebarjäär; - Põhjus valetamiseks - Tajumise ja arusaamise võime ja tingimused Eksperdiarvamuse (asjatundja) usaldusväärsus: - Kogemused ja pädevus – kas ekspert teab seda asja, mida uuritakse. Ekspertiisi määrab uurija kohtueelses menetluses. Kaitsja saab määrata asjatundjaid. - Taju, mälu, ausus, väljendusoskus - Uurimiseks antud materjal - Uurimismetoodika töökindlus Eestis liigutakse sinna poole, et mõlemad pooled kohtus saaksid võrdsed võimalused eksperdi kutsumiseks. Kohtuniku ülesanne läheb raskeks – kui mõlemal poolel on ekspert, kes räägivad omavahel erinevat juttu, siis kohtuniku ülesanne on otsustada, kumb räägib tõtt või kumba usaldada. Siin peaks kohtunik arvestama otsustamisel eksperdi kogemust ja pädevus, uurimiseks antud materjali ja töökindlust.
Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib inimkonna ajalugu ehk siis inimkonna esiajalugu ja tal on veidi erinev uurimismetoodika. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühikonna ajalugu. Arheoloogiline periood algas 2,6miljonit aastat tagas. Ajaloolased hakkavad uurima ajalugu, kui ilmusid esimesed kirjalikud allikad 5000 a tagasi. Viimase 20-30 aastaga on arheoloogid Euroopas kaevanud kõige enam keskaegseid muistiseid. Samuti uuritakse palju I ja II maailmasõja aegseid muistiseid, et saada uusi teadmisi, mis kirjanduses ei kajastu.
Kui on tegemist meie hulgast lahkunud inimesega, märgitakse nime järele sulgudesse eluaastad. Kui käsitletakse kooli, küla, seltsi/organisatsiooni vm tegevust, siis peavad pealkirjas kajastuvad piirdaatumid vastama töös käsitletud perioodile. Sissejuhatus, eesmärgid 1. Tööl puudub konkreetne eesmärk. Väga halb on, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest. 2. Uurimistöö eesmärk ei saa olla mingi uurimismeetodi omandamine. Uurimismetoodika 1. Metoodika ei ole seotud seatud eesmärkidega. 2. Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad? 55 Graafikud, joonised, tabelid, lisad 1. Illustratsioonidel, tabelitel ja joonistel puuduvad kommentaarid. 2. Joonis ei ole iseseisvalt loetav. 3. Joonistel puuduvad allkirjad ja viited. 4. Joonis, diagramm jne ei täienda teksti. 5
Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa- Põhja-Venemaa-Koola poolsaar-Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. Herder: Igal keelel oma vaimne individuaalsus. Humboldt: keelte tüpoloogiline liigitus. Keel on rahvuse vaim, mõtteviisi erinevus on kooskõlas keele erinevusega. Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on fleksioonkeeled kreeka, ladina, sanskriti, saksa. Franz Boas (1858-1942): importis need ideed Ameerikasse. Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest
muude süvasoonte flebiit ja tromboflebiit, alajäsemete täpsustamata flebiit ja tromboflebiit), I80.8 (muude paikmete flebiit ja tromboflebiit), I82 (muude veenide emboolia ja tromboos)), kelle vanus esmasel VTE diagnoosimisel oli 45-80 aastat. Eeldatavalt kaasatakse uuringusse kuni 2000 patsienti. Uuritavad leitakse diagnoosipõhise päringuga ITK kliinilisest andmebaasist eHealth, valim täpsustatakse vanusepiirangu järgi Eesti Haigekass andmebaasi alusel. 8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS Andmeallikad 1. ITK kliiniline andmebaas eHealth 2. Eesti haigekassa andmebaas 3. Vähiregister Andmekogumine 1. uuritavate valimi päring ITK ravianalüüsi osakonnalt 2. uuritavate esmase VTE kuupäeva täpsustamine linkimisel Eesti Haigekassa andmebaasiga. 3. täpsustatud uuritavate nimekirja linkimine vähiregistriga, päritavad andmed: pahaloomulise kasvaja või kasvajate diagnoos RHK järgi, staadium diagnoosimisel, diagnoosimise kuupäev Andmeanalüüs
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita
tegija teadmisi uuritavas valdkonnas. Bakalaureusetöö nõuab üksikasjaliku uurimis- metoodika väljatöötamist, andmetöötluste tulemuste esitamist ning lahtimõtestatust (interpreteerimist). Magistritöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev teaduspõhine töö, mis sisaldab põhjalikku teoreetilist ülevaadet uuritavast probleemist ja näitab töö tegija teadmisi uuritavas valdkonnas. Magistritöö nõuab üksikasjaliku uurimismetoodika välja- töötamist, andmetöötluste tulemuste esitamist ning lahtimõtestatust (interpreteerimist). 2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine 2.2.1. Tiitelleht Töö tiitelosa koosneb järgmistest nimetustest: tiitelleht; võõrkeelne lühikokkuvõte (bakalaureuse- ja magistritöö); sisukord; tähised ja lühendid (vajadusel) ning sissejuhatus. 12 Tiitellehel on järgmised elemendid:
Kümblusprogrammi toetavaid koolitusi korraldatakse Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledzis Kümblusmetoodikat toetavad ja programmi materjale tutvustavad koolitustes KEA, Hea Alguse koolituskeskus ja Avatud Meele Instituut · Toimib programmi pidev sõltumatu seire Programmis õppivaid lapsi testitakse nii lasteaedades kui ka koolides igal õppeaastal Lastevanemaid küsitletakse kord õppeaastas On uuritud programmi juhtimist Uurimismetoodika on rahvusvaheliselt tunnustatud · Suhtekorralduse eesmärgipärane ja kavakindel arendus TVs ja raadios on keelekümblusteemat käsitletud 1545 minuti ulatuses Keelekümblusest on ilmunud 346 artiklit ajalehtedes, ajakirjades ja konverentsikogumikes Keelekümblusklassi õpilastest on valminud 10osaline tõsieluseriaal On valminud tõsieluseriaali kokku võttev 30minutine film
Põhiosa uuritud variaablitest on olnud häälikud, mida saab vahetada ilma sõna tähendust või grammatilist vormi muutmata. Püütakse grupeerida inimesi vastavalt sellele, milliseid variante ja kui palju nad kasutavad ja millistel tingimustel. Nt eristatakse rühmad, kes eelistavad -nd ja kes -nud. Kui võtta mitu erinevat variaablit, siis saame mitmeid gruppide piire, mis on analoogilised dialektoloogide isoglossidega ja mis ei lange omavahel kokku. Uurimismetoodika Kvantitatiivne sotsiolingvistika kasutab informantide valikul juhuvaliku meetodit. Valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist ja püütakse teha nii, et igal inimesele oleks potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Tekstide kogumisel on oluline väide, et lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil
5. Uurimistöö finantsallikas, üldmaksumus, s.h. töötasude jaotus (kellele ja kui palju), uuritavatele isikutele kompensatsiooni maksmise ja nende kindlustamise tingimused. 6. Ülevaade sama teema varasematest uuringutest (1-2 lehekülge). 7. Planeeritava uurimistöö põhjendus (1-2 lehekülge). 8. Uurimistöö tähtaeg (algus ja lõpp). 9. Uuritavate kirjeldus: kelle hulgast toimub uuritavate valik, kuidas valik sooritatakse, mitu uuritavat valitakse. 10. Uurimismetoodika kirjeldus: milliseid invasiivseid protseduure sooritatakse ja mitu korda ühele uuritavale, mida uuritavatele manustatakse ja mida uuritakse; küsitlusuuringu korral lisada küsimustik. 11. Vastutava uurija või koordineeriva uurija kokkuvõtlik kirjeldus uuringu eetilistest aspektidest, s.h. uuritava informeerimise leht ja teadliku nõusoleku leht. 12. Kasumit taotlevate juriidiliste isikute (ravimfirmade ja teiste tootvate ettevõtete, äriühingute) poolt finantseerivate tööde
edasiarendajaiks ja vahel omistatakse neile väärtustüüpide klassifikatsiooni loomise idee. Nende mõistete seoste igakülgset käsitlemist peetakse 16 üheks Rokeachi uuenduslikuks panuseks väärtuste uurimuste korrastamisel ja korraldamisel. Rokeach kasutas mitmesuguseid allikaid, leidmaks sobivat väärtuste loetelu, näiteks Ameerikas ja teistes paikkondades avaldatud kirjandust, magistriüliõpilaste enesekohaseid ülestähendusi, intervjuusid. Uurimismetoodika lõpliku versiooni aluseks oli 555 omadust, mis valiti Allporti klassikalisest uurimisest. Väärtuste taksonoomia aluseks on eeldused, et kultuur kujundab väärtused, mis avalduvad väga erinevates ühiskonnaelu valdkondades ja ühe inimese väärtuste hulk pole eriti suur, kuid nende esinemismäär on igaühel erinev ning need moodustavad väärtussüsteeme. Väärtuste klassifitseerimisel on kasutatud dihhotoomia võtet ehk need on jagatud kaheks.
analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava. Objektiivsus, sihipärasus ja aktiivsus tagatakse uurimismeetoditega. UURIMISMETOODIKA määrab vajaliku faktilise materjali sedastamise üldise korralduse ja tingimused. Faktilise materjali sedastamine eeldab omakorda uurimismeetodite kasutamist. 5 MEETODID on suures ulatuses teadusspetsiifilised: iga teadusharu vajab just temale vajalikku informatsiooni ning selleks töötatakse välja vastavad meetodid. Kuid samal ajal toimib teine paralleelne protsess: vastavalt vajadusele võetakse ühelt
.. 3 20.09.2011 Uurimismetoodika Tõene teadmine Teadmiste hankimine/andmete Mis on teadmine kogumine · Usaldusväärsed allikad, autoriteedid (isa, ema, · Teaduslik teadmine on põhjendatud tõene
PIAGET’i PUUDUSED. (1) Viidatakse põhiliselt Piaget’ astmeteooria kahele puudusele. I puudus – Piaget’ teooria käsitleb täiskasvanud inimese tunnetustegevust liiga kitsapiiriliselt, rõhutades liigselt formaalseid operatsioone ja seades aktsendi deduktiiv- süllogistlikule (arutlusele omasele) mõotlemisele. II puudus - hilisemad uuringud kinnitavad, et kognitiivne areng ei piirdu formaalsete operatsioonide taseme saavutamisega. (2) Piaget’le on etteheidetud uurimismetoodika liigset jäikust (liiga jäigad uurimisküsimused; ei arvesta piisavalt laste infotöötlemisvõimega); (3) kirjeldab valdavalt loodusteadusliku arutlusvõime arengut. (4) Vähene tähelepanu keele osale intellekti kujunemisel. (5) tema teooria sobib rohkem matemaatilise ja loodusteadusliku arutlusvõime arengu kirjeldamiseks kui sotsiaal- ja humanitaarteaduste osas. (6) mõnes valdkonnas, nagu male võib laps saavutada formaalse mõtlemise taseme palju kiiremini
1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2.2 Uurimismetoodika ja hindamise alused 38 2.3 Katused 41 2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused 42 2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord 47 2.4 Seinad 53
üldse käsitatav eriteadmistega isikuna kohtumenetluses. Tuleb alati küsida selle kohta, milline on eriteadmistega isiku haridus ja millised on tema kogemused sedalaadi uuringute läbiviimisel, ag aka üldisi küsimusi selle kohta, kuidas tavapäraselt sedalladi uuringuid läbi viiakse, kas ja millised on alternatiivsed meetodid konkreetsele küsimusele vastuse leidmiseks, millised on võimalused, et kasutatud uurimismetoodika annab ekslikke tulemusi ning millisel põhjusel valis asjatundja just konkreetse uurimismetoodika. Võid lugeda ka TsMS värsketest kommentaaridest lk 1535...1539. Üldised kriteeriumid usaldusväärsuse hindamisel: Kohtu määratud ekspertiisi puhul on eriteadmistega isik justkui kohtu laiendus või käepikendus: kohus määrab eksperdiks kellegi, kelle teadmisi ta peab väljaspool kahtlust autoriteetseks ja kelle erapooletus on samuti väljaspool kahtlust. Sellise
annaabi.ee 
