Prokurör kriminaalmenetluses kordamine (3)

1. Süütuse presumptsioon
§ 7. Süütuse presumptsioon
(1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
(2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses
Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199
(1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui:
1) puudub kriminaalmenetluse alus;
2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud;
3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise;
4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on loppenud;
Oportuniteet on otstarbekohustus.
Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaalasja.
Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ettepanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportuniteedi?
- § 201: kui tegu on enne 14aastasega; materjalide saatmine alaealise komisjoni.
3. Millal võib prokurör lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel?
Prokuror saab lopeatada kriminaalsasja oportuniteedi alusel (saastlikkuse pohimottes):
- kui puudub avalik menetlushuvi ja
- kui süü ei ole suur (teise astme kuriteod ehk kuni 5 aastat).
4. Tõendamisese kriminaalmenetluses (tõendamisele kuuluvad asjaolud )
Tõendamiseseme asjaolud on:
1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud;
2) kuriteokoosseis ;
3) kuriteo toimepannud isiku süü;
4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud ( purjus , kaine, varem istunud).
5. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (KriM p. 14)
Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktisoone ning kriminaalasja lahendamise funktisoone eri menetlussubjektid.
Prokuröri süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigusmõistva kohtuotsuse tegemise alus.
§ 14. Kohtumenetluse võistlevus
(1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid.
(2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus.
§ 301. Prokuröri loobumine süüdistusest
Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.
6. Tõendite vaba hindamise põhimõte kriminaalmenetluses lk. 229-231
Tõendite kontrollimine kujutab endast tõendite kvaliteedi selgitamist ehk teisisõnu selle selgitamist, kas a) asitõendit saab lugeda antud kriminaalasja juurde kuuluvaks (tõendi kuulubuse selgitamine ) ja b) tõendit saab lugeda lubatavaks (tõendi lubatavuse selgitamine).
Tõendi kuuluvuse kontrollimisel selgitatakse, milline on antud tõendi seos uuritavas kiminaalasjas tõendamisele kuulvate asjaoludega. Mõnikord on tõendi kuuluvuse selgitamiseks vaja läbi viia ka täiendavaid menetlustoiminguid. Näiteks kui sündmuskohalt leitud sõrmejälgede kuuluvuse tuvastamiseks määratakse ekspertiis.
Tõendi lubatavuse kontroll sisaldab:
- tõendi vormi lubatavuse kontrolli;
- tõendi kogumise korra kontrolli;
- tõendi allika kontrollimist.
7. Prokuröri pädevus kohtueelses menetluses lk. 50-51
Prokurör on kohustatud kohtueelses menetluses selgitama kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.
§ 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses
(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus.
§ 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses
(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev:
1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid
(4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.
(5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga , mida juhis puudutab.
(6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude.
(7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit.
8. Lihtmenetluse vormid:
a) lühimenetlus
- toimub süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul, kohus lahendab kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal.
- ei kohaldata - kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse ; mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega.
b) kokkuleppemenetlus lk. 63
- süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel
- ei kohaldata - esimese astme kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima eluaegse vangistuse; kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur; mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega; kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja.
- süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus.
d) Käskmenetlus
- kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
- käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine.
10. Tõendite kogumine jälitustoiminguga lk. 309
Kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.
Üldtingimused:
- Jälitustoiming ei tohi ohustada isiku elu, tervist ja vara ega keskkonda.
- Jälitustoiminguga koguvad tõendeid Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet omal algatusel või muu uurimisasutuse taotlusel. Politseiamet kogub jälitustoiminguga tõendeid vahetult või tema hallatavate asutuste kaudu.
- Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, teatab jälitustoimingu teinud asutus selle taotluse täitmisest uurimisasutusele kirjalikult ja edastab talle vajaduse korral koos jälitusprotokolliga jälitustoimingus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletuse.
- Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikme, kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja vaimuliku ning Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku võib tema nõusolekul kaasata jälitustoimingusse eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud tema või tema lähedase vastu.
12. Süüdistusakt, kes selle koostab ja mida see dokument peab endas sisaldama?
Prokurör koostab süüdistusakti, kui ta on taotluste lahendamise järgselt veendunud, et kõik vajalik kohtusse minekuks on koos. Ta saadab süüdistusakti selle koos p-s 226 loetletud lisadega ning süüdistusakti elektroonilise koopiaga kohtule.
KrMS p. 376, 377 - süüdistusakti koostamise erikord.
Süüdistusakt peab sisaldama kohtueelse menetluse olulist tulemust. Süüdistusaktis peab muu hulgas olema märgitud kuriteo asjaolud (KrMS p. 154 lg. 2 punkt 1), süüdistuse sisu (KrMS p. 154 lg. 3 punkt 2) ja kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi (KrMS p. 154 lg. 3 punkt 3).
(2) Süüdistusakti põhiosas märgitakse:
1) kuriteo asjaolud
(3) Süüdistusakti lõpposas esitatakse:
2) süüdistuse sisu
3) kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastav paragrahvi, lõike ja punkti järgi.
Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks . Olukorras, kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum.
§ 226. Süüdistusakti koostamine ja kohtusse saatmine
(1) Kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt käesoleva seadustiku §-le 154.
(2) Süüdistusaktile lisatakse nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile prokuratuur taotleb. Nimekirjas märgitakse kutsutavate ees- ja perekonnanimi ning elukoht. Anonüümse tunnistaja puhul märgitakse nimekirjas tema leppenimi. Nimekirja väljavõttes märgitakse vaid kutsutava ees- ja perekonnanimi.
(3) Prokuratuur edastab süüdistusakti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nimekirja väljavõtted süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Süüdistusakt edastatakse kohtule ka elektrooniliselt .
(4) Kohtusse saadetavale süüdistusaktile lisatakse:
1) kuriteoteate või muu käesoleva seadustiku §-des 195 ja 197 loetletud dokumendi, mis on kriminaalmenetluse alustamise aluseks, koopia;
2) karistusregistri väljavõte süüdistatava andmetega;
3) tõkendi kohaldamise ja muutmise määruse koopia;
4) märge kriminaalhooldusametniku määramise kohta.
(5) Süüdistusakti kohtusse saatmisel jäetakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 nimetatud ümbrik hoiule prokuratuuri. Ümbrik esitatakse kohtule tema nõudmisel.
13. Ristküsitlus kui võistleva kohtumenetluse pärl. lk. 342-344
Meie tänase kriminaalmenetluse kohtumenetluse võistlevust rõhutab kahtlemata ka p-s 288 (ja selle viitavates teistes paragrahvides). Isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodika on ristküsitlus. Ristküsitlust iseloomustab tõendina kasutatavate ütluste saamine kohtus eeskätt ja põhiliselt kohtumenetluse poolt ühise ja teine teise tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina. Eeskätt just isikuliste tõendite uurimisel (seega eeskätt just ristküsitluses) avaldub kohtu oluliselt neutraalsem roll võrreldes KrMS-i eelse perioodiga.
14. Esmas-, teises- ja kordusküsitlus lk. 344, 345
p. 288 lg. 2 - Esmasküsitlusel ei või esitada suunavaid küsimusi. Esmaküsitlusele järgneb teisesküsitlus vastaspoolelt.
lg. 3 - Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi. Teisesküsitlusel ei ole lubatud suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta.
lg. 4 Esmaküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks. Suunavaid küsimusi võib esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta.
16. Süüdistuskõne, selleks ettevalmistamine, selle osad ja esitamine.
p. 299 lg. 1 - Süüdistuskõnega prokurör algab kohtuvaidlus .
Prokurör peab oma süüdistuskõne pidama objektiivselt ja erapooletult . Asjaolude hindamisel peaks ta arvestama süüdistatavat õigustavaid ja süüstavaid asjaolusid. Kohtu jaoks on lisaks sisulisele arutlusele eriti oluline konkreetne süüdimõistmise ja õiguslike tagajärgede taotlus .
KrMS-i p. 268 lg-s 7 on sätestatud, et prokurör võib kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Sel juhul uuendab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel uurimise või kuulutab välja vaheaja .
17. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad. lk. 412
§ 318. Apellatsiooniõigus
(1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon . Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
(2) Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse puutuva apellatsiooni.
(21) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.
(3) Apellatsiooni ei saa esitada:
1) süüdistatav lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale;
2) prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale;
3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale;
4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega;
5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
§ 319. Apellatsioonitähtaeg
(1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel.
(2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.
(3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
(4) Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud .
(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
(6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse.
(7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud , otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus .