Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

NEUROPSÜHHOLOOGIA (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis elu jooksul eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS?
  • Keskkonda taalamusest otse ajukoorde?
  • Paljud haigused vanana ja enneaegsed et Naised tunnevad paremini lõhnu Miks me pimedas enam värve ei näe?
  • Miks on sensorne süsteem vajalik?
  • Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt?
  • Kui neuroloogilist leidu pole siis EPILEPSIAhoog võis olla Pärast on sageli 7 kaelalüli ja 8 kaelasegmenti on inimesel segasusseisund imeliktunne kuskil Mis jhäired võivad jääda?
  • Mida peame tegema Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust jääda?
  • Midagi muuta kes see kontrollib?
  • Mille alla see kuulbu?
  • Kui on vasak poolekera vastutab motoorne kõnekeskus mille eest?
  • Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad?
  • Mis on ajufunkide asümmeetrilisus e lateralisatsioon?
  • Mis läheb valesti?
  • MILLEST KOOSNEB KEEL?
  • Kui inimsele mõhkeha ühendus pole siis kasvavadmis asjad?
  • Midagi mida äsja oled õppinud Aktiveeritakse dorsolateraalne koor Assotsiatsioonikiud - lühiksed ühendavad ja pikemad ühendavadmida?
  • Mis hommikul sündis Iga päev oli tema jaoks uus Vaheajuamneesia?
  • Kuidas saab ruumitaju testida?
  • Kui peale sinu pole kedagi muud siis saab Apotoos mitte midagi ei jää järgi aga mida mitte midagi?
  • Kui palju saab raviabi õiged inimesed?
  • Mida see siis mõjutabs ee haigus?
  • Kui funkktsioone on vaja taastada ja paranda sSIIS?
  • Mille poolest erineb inimese aju teiste imetajate omast?
  • Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest 2012?
  • Kuidas lateralisatsioon kujuneb?
  • Mis aitab activeerida CC?
  • Kuidas lapse sugu mõjutab kognitiivset arengut?
  • Kestvaid KF ei saa mõõta mis siis läheb valesti KH lastel?
  • Miks kõige rohkem häiritud KF?
  • Millest koosneb keel?
  • Millised kõnega seotud häired kaasuvad TS kahjustusele?
  • Millised kõnega seotud häired tekivad FS kahjustusel?
  • Milline ajupiirkond?
  • Miks tekib-ei ole teada- kujuneb EE 1 kas KH esineb?
  • Mis eristab laulu kõnest?
  • Kus paikneb kahjustus?
  • Mis korreleerub paranemisega?
  • Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest?
  • Kui mälufunktsioonid mis jäävad madalamaks Põhjused?
  • Keskmiselt 10a-surm mis probleem?
  • Milline asju-osa mis probleem võib jääda?
  • Mis haigus ADD psühhoos skisofreenia epilepsia ?
  • Kus paikneb kahjustus?
  • Milline TS funktsioon siin osales?
  • Missugust infot me arvestame suhtlemisel ja sotsiaalses situatsioonis?
  • Mis on põhjus mis tagajärg?
  • Kuidas me teeme oma informatsioonivaliku?
  • Kuidas me teeme oma käitumisvaliku?
  • Kus asuvad kujutlused?
  • Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid?
  • Kuidas need seisundid kajastuvad ajuosades?
  • Millega on tegu?
  • Kuidas teadvus tekib?
  • Milleks teadvus üldse vajalik?
  • Kuidas panna põlema tuled?
  • MIS ON EMOTSIOON?
  • MIS ON EMOTSIOON?
  • Mida peab emotsioonideuurija selliste juhtumitega peale hakkama?
  • Kuidas mandelkeha juhib emotsioone?
Vasakule Paremale
NEUROPSÜHHOLOOGIA #1 NEUROPSÜHHOLOOGIA #2 NEUROPSÜHHOLOOGIA #3 NEUROPSÜHHOLOOGIA #4 NEUROPSÜHHOLOOGIA #5 NEUROPSÜHHOLOOGIA #6 NEUROPSÜHHOLOOGIA #7 NEUROPSÜHHOLOOGIA #8 NEUROPSÜHHOLOOGIA #9 NEUROPSÜHHOLOOGIA #10 NEUROPSÜHHOLOOGIA #11 NEUROPSÜHHOLOOGIA #12 NEUROPSÜHHOLOOGIA #13 NEUROPSÜHHOLOOGIA #14 NEUROPSÜHHOLOOGIA #15 NEUROPSÜHHOLOOGIA #16 NEUROPSÜHHOLOOGIA #17 NEUROPSÜHHOLOOGIA #18 NEUROPSÜHHOLOOGIA #19 NEUROPSÜHHOLOOGIA #20 NEUROPSÜHHOLOOGIA #21 NEUROPSÜHHOLOOGIA #22 NEUROPSÜHHOLOOGIA #23 NEUROPSÜHHOLOOGIA #24 NEUROPSÜHHOLOOGIA #25 NEUROPSÜHHOLOOGIA #26 NEUROPSÜHHOLOOGIA #27 NEUROPSÜHHOLOOGIA #28 NEUROPSÜHHOLOOGIA #29 NEUROPSÜHHOLOOGIA #30 NEUROPSÜHHOLOOGIA #31 NEUROPSÜHHOLOOGIA #32 NEUROPSÜHHOLOOGIA #33 NEUROPSÜHHOLOOGIA #34 NEUROPSÜHHOLOOGIA #35 NEUROPSÜHHOLOOGIA #36 NEUROPSÜHHOLOOGIA #37 NEUROPSÜHHOLOOGIA #38 NEUROPSÜHHOLOOGIA #39 NEUROPSÜHHOLOOGIA #40 NEUROPSÜHHOLOOGIA #41 NEUROPSÜHHOLOOGIA #42 NEUROPSÜHHOLOOGIA #43 NEUROPSÜHHOLOOGIA #44 NEUROPSÜHHOLOOGIA #45 NEUROPSÜHHOLOOGIA #46 NEUROPSÜHHOLOOGIA #47 NEUROPSÜHHOLOOGIA #48 NEUROPSÜHHOLOOGIA #49 NEUROPSÜHHOLOOGIA #50 NEUROPSÜHHOLOOGIA #51 NEUROPSÜHHOLOOGIA #52 NEUROPSÜHHOLOOGIA #53 NEUROPSÜHHOLOOGIA #54 NEUROPSÜHHOLOOGIA #55 NEUROPSÜHHOLOOGIA #56 NEUROPSÜHHOLOOGIA #57 NEUROPSÜHHOLOOGIA #58 NEUROPSÜHHOLOOGIA #59 NEUROPSÜHHOLOOGIA #60 NEUROPSÜHHOLOOGIA #61 NEUROPSÜHHOLOOGIA #62 NEUROPSÜHHOLOOGIA #63 NEUROPSÜHHOLOOGIA #64 NEUROPSÜHHOLOOGIA #65 NEUROPSÜHHOLOOGIA #66 NEUROPSÜHHOLOOGIA #67 NEUROPSÜHHOLOOGIA #68 NEUROPSÜHHOLOOGIA #69 NEUROPSÜHHOLOOGIA #70 NEUROPSÜHHOLOOGIA #71 NEUROPSÜHHOLOOGIA #72 NEUROPSÜHHOLOOGIA #73 NEUROPSÜHHOLOOGIA #74
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 258 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor estoonian Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
78
docx

Neuropsühholoogia

Loeng 1  Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid  Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem  Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas

Psüholoogia
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)  seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.  omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s

Psühholoogia
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) ­ hing, vaim Logos (kreeka k) ­ õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt

Psühholoogia
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng ­ SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" ­ võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma

Pedagoogika
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
thumbnail
42
docx

Bioloogiline psühholoogia

See, mis ei sobi, visatakse välja. Empiirika on vajalik, aga mitte piisav. Lokalisatsionistlike vaadete kõrval kujunesid ka vastupidised, holistlikud vaated. Marie Jean Pierre Flourens (1794-1867): „Holistlik“ vaade – eemaldas peaaju poolkerasid kihtide kaupa ja leidis, et kõrgemad/keerulisemad funktsioonid on seotud aju kui tervikuga. 3 Järgnevas neuropsühholoogia ajaloos toimus kaks olulist teaduslikust mõtlemises: psüühiliste funktsioonide olemust püüti paremini mõista ning teiselt poolt avastati aju rakuline organisatsiooni tase. III Teadus Marc Dax (1770-1837): Käsikiri kõne lateraliseerumisest. Pierre Paul Broca (1824-1880): 1861 – kaks patsienti „aphemia“ diagnoosiga, mõlemal kahjustus vasaku laubasagara alaosas. Arusaamiseks olulised mõlemad ajupoolkerad. Käelisuse ja kõne lateraalsus pole 1:1 seoses

Bioloogiline Psühholoogia
thumbnail
37
odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad

Psühholoogia



Lisainfo

aine "neuropsühholoogia" kõigi loengute konspekt, sisaldab trükivigu, eksami materjal, Tartu Ülikool

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun