NEUROPSÜHHOLOOGIA (0)

NEUROPSÜHHOLOOGIA
Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem
Aju loob kogu aeg seoseid . Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne.
Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon ja malaaria . Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid. Kui lähed ohtlikkusse piirkonda, siis SÖÖ TABLETE JA VAKTSINEERI! Aju tahab, et töötaksime ja oleksime rõõmsad. Eluiga on pikenenud juba üle 80 a. Paljud haigused vanana ja enneaegsed – et pidevalt jääb ellu palju haigeid või nõrku jne, et tänapäev nõuab palju vaimset pingutust. Nt osad ei ole rumalad, aga on tähelepanuhäire ja siis ei suuda ka keskenduda üldse ja ei saagi areneda.
Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid)
Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine ), kõne, ruumitaju ja orienteerumine , sensoorne pool ja...(15)
Pärilikkus, keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid! Oleks hea, kui ema oleks kodus lapse 3 esimese eluaastani. Õpi ja loe ja ole mõnus kui jääd rasedaks: arenda ennast, see arendab ka sinu enda last!! + ära solvu lapse peale (ära riku ka sellega enda närve!)
Motivatsioon on ka väga tähtis! Midagi tehes, õppides SA PEAD OLEMA MOTIVEERITUD! Kui tahad , midagi saavutada, siis valmista end ette, asi läheb poole kiiremini ja saad hakkama.
Meil peab olema hea infovastuvõtt, ja infotöötluskiirus on ka tähtis. Ebaolulise asja peale ei tohi tähelepanu pöörata. Ära pahandu, ärritu, ole negatiivne jne. (that’s so Bible :P)
Kognitiivsed funktsioonid:
Miks on sensorne süsteem vajalik? Nt kaitsta ohtudee eest (pahaks läinud toitu edasi ei söö, võtame näpu kuuma pliidi pealt ära. Sensoorne info asub parietaal ehk kiirusagaras.
Sensoorne süsteem on organismisele kasulik, meeldiv, aitab ärritaja kindlaks teha ja lokaliseerida. Jäta meelde: 3-(4) ümberlülituse e neuroniga tee retseptorist ajukoorde.
Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained , energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi.
Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt : nägemis, kuulmis , maitsmis , haistmismeel ja puutetundlikkus . +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest interotseptiivne info.
PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee . Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI!
*PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära.
KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges, nägemine, maitse, lõhn, kuulmine .. .LÕHN
2. LOENG
Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta läheb otse ajukoorde.
Naised tunnevad paremini lõhnu. Miks me pimedas enam värve ei näe? Kepikesi on rohkem ja nad o spetsialsieerinud teravale ja mustvalgele nägemieisle. Kolvikesi on vähe ja nemad on värvidega seotud. Nad on ka tundlikud valgusele ja kui on vhem valgust siis nad lülituvad välja. Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad..
Maitsetunne asub temporaalsagar . Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min.
Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) kontrollib ööpeävarütmi.
Käed ei liigu, pöörata raske, kõnnib aeglaselt – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustuse näitajad. Treemori puhul tehakse nt ajusüvastimulatsiooni.
Pleegia – t- ielik halavtus. Pareees – osaline halvatus . Tsentraalhalvatus. Tserebraalparalüüs ehk lastehalvatus. Tasakaaaluhäired e ataksiad. – nad kõnnivad jalad hästi laiali. Ja sammud on ka ebaühtlase pikkusega ja keha kõigub ette, taha.
Düstoonia – lihased jäävad/lähevad valesti pingesse, nt väljasirutatud jalad, ebaloomulikud asendid tulevad, väänlevad liigutused.
Huntingthoni tõbi. – tantstõbi. Tantsivad liigutused.
Müokloonia – olemas ka unemüokloonia (mul vist on). Võpatused, kehavärinad, järsud iigutused
Frontaalne kahjustus ( vahepeal on külmumised, seisakud, väiksed sammud).
Hüdrotseefalus – kui seda ei ravita, võib ka dementseks teha, ataksiad, jne.
Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda) jakukvad vaid siis, kui on publikut.
Rett - sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia.
Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb
Kõik käsud tulevad ajukoore püramidaaltrakti..kaudu ja seal...59 min.
Et liigutus oleks täpne ja piisava jõuga, siis vaja et ajukoor , mis liigutuse sooritab, saaks infot väikeajult ja ekptsapürdamidaalsüsteemilt.
Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui on siused haigused, siis on see kõik takistused
Kraniaalnävid annavad infot näo, kaela suulihasetele. Kui hirmunud, pingutanud, siis vegetatiivne ehk autonoomne NS tööle. Parasümpraatilne NS lõõgastus. Sümpaatiline pinge, süda tõuseb, organid tõusevad.
Basaalganligond pole lihastega ühendatud, nad on ajukoore enda stimuaatorid ja ühenudses väikeaju ja selle keskustega. Liigutused võivad kas ära kaduda või on tikid või vastutahtelised liigutused.
7 kaelalüli ja 8 kaelasegmenti on inimesel!
Prsefrontaalne ajukoor - võtab vastu otsitsed ja planeerib, mida tegema hakkame, mida tahame teha, mida peame tegema. Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust.
KORDA ÜLE MIDA KÕIK NEED ajuosad teevad ja mis on nende ülesanded.
ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne.
Olemas on kraniaalnärvid ja perifeersed närvid .
Näopiirkond ja innervatsioon: OTSI INFOT 12. Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL.
KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar
13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .. erisus seetöttu , et neuronid seal prk-s töötlevad signaale teistmoodi. V4 kahjustus ei suuda näha värve, näevad kõike hallis toonis. V5kahjustus – ei saa aru liikuvast objektist. V5=MT (ehk motion ). Ajukoores on 6 rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline, sest toodab rakkudele energiat. Rakud , kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära visuaalsetes alades.
Kiirukoor on pm see piirkonad, mis ütleb kus asub objekt. Oimukiir ülteb, millega tegu on. Kolmas kiir ültbe mida saaaab selle objektiga teha. Oimus on need piirkonnad, mis jäävad kõhtmisele ehk alumisele nägemisteele.
* action for vision – in püüab midagi ära tunda või meelde jätta. See eeldab, et kui in mingit objekti vaatab, siis silmad objekti vaatamisel
Anopia võib tulla nägemisnärvi läbilõikest (närvide keskelt kõigatakse närv läbi.). Temporaalne tähendab, et väljapoole ehk külgmine . Nasaalne ehk mis jääb keskele, ninapoole. Kui on ajukoore kahjustus, säilitab ta ... (54 min)
Kui vops kuklasse, siis võib küll ära kaduda mingi osa nägemisväljast. Tõenäoliselt see taastub mingi aja pärast (kui just neuornid pole hävinud). Võivad jääda mingi mustad laigud, st neuorid on seal hävinud.
4. LOENG
Tsenfraalhalvatusel relfeksid hästi elavad ja käsi on spastiline, lihased pinges. Kui aga oleks perifeerne kahjustus, närvikahjustus - lõtv halvatus.
Kui on perifeerne, siis atroofia tekib ruttu. Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot (seega ka lihsatoonus kõrge) ja atroofiat ka ei teki.
Vastus on aga: VASAKU HEMISFÄÄRI KAHJUSTUS!!
Müopaatia on puhas lihashaigus! Düstoonia (basaalganglionis midgai).
Kui neuroloogilist leidu pole, siis EPILEPSIAhoog võis olla. Pärast on sageli segasusseisund, imeliktunne kuskil. Mis jhäired võivad jääda? (25 min räägib, mis ajuosa sellega seotud) kas, piklik, OS, TS, taalamus või keskaju ). Afa mis häireid võivad alles jääda?
Kortikaalne (ajukoore mingi häire), mingi põletik , mingi kasvaja  epilepsia alusphjused võivad need olla. CT vaadat, (kompuutestomograafia), mis ajuosa oli kahjustatud., kus on leid. #exploring epilepsy!  vrt seda youtube videot.
TEMPORAALSAGAR (ptk 15)
TS-s on hösti palju hallainet. Temporaalsagar ise paikanb lateraavao alla ja...35 min). TSs paikenb hipokampus (ruumiorietntsioon ja mälufunkid). Kui lastel palavikukrambid, Kui on rasked palavikukrambid, siis neid lapsi peaks punkteerima. Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. Temporaalsagaa osad on helilainete analüüs (kas kõne, või muusika või primaarne ajukoor jääb sülvivao põhja). Sekundarne ajuosa on üheuses teiste ajuosadega. Saame aru, kes laulab ,mis lind lauab jne. Ja asjade äratundmine ka on sellega seotud. Et asju ära tunda, on vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding).
Sülvivagu (Sylviani fissure). Jaotatakse veel ülemiseks ja alumiseks tem poraalsagara kääruks. (mis asi??41 min)
..lumpus – haistmisasi (41 m)
Haistmine ja maitsmine on kohe limbilise süsteemiga ühenduses.
TS=Kõne, arusaamine, kui keskendute millelegi, siis on raske midagi muud tähele panna. Heli, muusikamõistmine, muusikataju, saame aru, mis meloodia või taju on. Et oskate ka mnna, kuhu panite riided, autovõtmedjne ehk kõik ruumiline mälu ka TS-ga seotud.
STS –Superiors temporalsagara käär
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte.
Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid . Kui on haigused selle muutsega, siis isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks.
Luul – inimene ikka väidab, et keegi käib tema toas, siis võtab asju või tahab mürgitada. Ei usu teisi üldse.
TS KAHJUSTUS – parem poolkera – tajuda teiste inimeste emotsioonie, miimikat.
MÄLU funkides tähtis on vakas-parem poolkera erinevys.
Anterograadne amneesia – ei suuda kauaks uusi asju enam meelde jätta.
Huumoril seos palju TS-ga. Püendi mõistmine.
LOENG 5 –
Frontaalsagar
Insula korteks/ sagar ? (fukntsioon ja asukoht) Maitsetundekeskus on see ja peidetud on tenporaalsagara alla.
Valgeainejuhteteid mööda liigub info. Neuronid on aktiivsed, kui nad saavad suhelda. Info levib elketrilisel ja keemilisel teel. Kui need on aktiivsed (neuoronid siis), see ongi õppimise ja meeldejätmise ehk salvestamise alus.
Ajutrauma korral on mälufunktsioon kahjusttaud, aga ..... trauma korral kahjustatud tähelepanu (8. Min). Frontaalsagar tegeleb ka töömäluga. Kui teile asi meeldib, tegelete sellega piisavalt (ehk närviteed on aktiivsed ja kuumad info liikumisest), siis jääb paremini meelde. Et ei tohi rooste laste neid närviühendusi!! Akson juhib infot. Dendriidid võtavad infot vastu. Kohtamispunktid neil kahel on sünapsid ! Kui saab see müeliinikiht saab kahjustatud, siis info ei liigu nii kiiresti. (Sclerosis Multiplex on et müeliniikihti hävitab keha ise, toosas siukeid hävitusrakke. )
20% energiast kulub ajutegevusele. Läbi Capsula Iterna läheb juhtetee. Cortikospinaalne ehk püramidaaltrakt ja toimub piklikajus ristumine ja siis külgväädis läheb .. .kiud lähevad motoorsetele tuumadele ja allpool jalgadele. (see oli motoorse juhtetee kirjeldus (Frontaalsagara juurs).
Frontaalsagar on raamtus ptk16. Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju. Ta küpseb kõige hiljem valmis. Käitumise juhthimine, emotsioonide kontroll.
Premootrne ajukoor on kollakasrohekas. Premotoorne on see lateraalne (ehk külgmine). Seljapiirkond on suplemetoorne prk. Sinine prk on premotoorne prk: Kui alt vaadata aju, siis suur on ... . Sageli ajutraumase ja kinniste ajuvigastuste korral saab ta vigastada. Aksonaalne kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v mitte).
Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks.
Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb midagi muuta. (kes see kontrollib??)
Korraldused, mis endalse ise anname , aktiveerub suplemetoorne prk. Aga kui väliselt, siis on lateraalne prk aktiveerunud.
Infot saab ta ka basaalganlionitest. Ainult B6 prk saab infot basaalganglionitest. Kui lastel, kel peenmotoorika raskusi, siis nt palud midagi ühel käel teha, siis aju autmaatselt ka teisel käel, aga see näitab et aju liiga aktiivne ja see on halb.
Mälu ja mõtlemine, tegevuse planeerimine. Näoliigutused on ka väga tähtsad. Kui räägimekogu aeg ühesuguselt, siis ei taha keegi suhelda. Kergem on kuulata ka, kui on miimikat ja käteliigutusi jne. Meil on väga tähtis, mis me ümber on,
Tähtis on TP funktsioon, mis frontaalsagaras on: st et jõuad töös püsida ja välisärritaja peale ei reageeri kohe/reageerid kohe. See sõltub siis isiksusest. Temporaalsagaras on info olemas, et mis juhtus kui ärrituse peale halvasti reageerisite. Aga siis etaete, etpole vaja ärrituada, et tulemus oli tookord halb vms. Et inimene suudaks tegevust alustada, siis on see vajalik ehk see täidesaatev (eksekutiivne prk). Nt sünnapidu planeerimne (niipalju alaasju on siin vaja planeerida). Meil tuleb see suht automaatselt tavaelus. Aga Frontaalsagar kasutab infot,mis meil on ja siis suudamiegi tegevuse kava moodustada. Aga selle funktsiooni kahjustusega inimene siis annad talle reeglid ette aga ta rikub kohe reegleid, sest ta ei saa ilma. Ehk nad ei püsi reeglites .
Aga kui tulevad ootamatud külalised, siis kas jääte kurvalt vaatama või tegutsete või rakendate kedagi teist ka.
Täidesaatva funkid – oskame paindlikult käitumis muuta, teame, mis võimalusi saame kasuatda. Siia kuulub ka plaani tegemine peas/või ka väljakirjutatult), aga oskame vaadata, kas ressursse jätkub, kas meil välja tuli see asi jne. Osadel inimestel ongi teatud probleemilahendusoskused välja kujunenud.
Lezak pakub välja 4 komponetni: *mida tahame teha (soov), siis *planeerimisoskus (mis järjekorras ellu viia, ) *eesmärgipärane tegevus * siis kas asja muuta või enam tulevikus mitte teha jne.
Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle (sotsiaalseid rolle). (olen tudeng, poodleja, isa, õde, girlfriend). Et nt kui haiglaõdega pahandatakse, sest patsient ei leia asju haiglas üles, siis ta on õe rollis, et ta ei saa võtta seda isiklikult. Et vahepeal rollid just saavad halbade emotsioonide eest kaitsta.
Seda, mida tagasi mõelda, siis frontaalne ajukoor aitab seda toimetada.
Premeerimissüsteem - ka FS sügavikus asub. Prefrontaalse ajukoore pool on siis tähtis. Et me tunneme, kas meil on hästi läinud, kas saame siis pos tagasiside. Et ka teatud agressioonihood ka. Sageli (kui amügdala läheb liiga aktiivseks, peaks see piduradtud saama, ja 1 viis on kogu erutust pidrudav prefrontaalne pool). Kogu premsüsteem (platseebo – kui usun, et see aitab, siis ta aitab ka) ongi ka nagu platseebo umbes. Aju areneb ja kasvab. Kahjus subkortikaalsed prk saavad enne vlamis kuis prefrontaalnse koor (pidurdada impulsse ja teha õigeid asju. Aga kahjus see pidurdusknotrll tulebki alles hiljem.
.... siia kuuluvad (46 min)... et kas mis meile ettekujutse tegid, kuidas nemad kätiusid, kas saame seda enda jaoks hinnata, sis see on prefrontaalsagara funktsioon, mis kõige hiljem küseb. Tegeleb see sotsiaalsete ja emotsionaalsete analüüsiga. Ventraalne straatum (annab motivatsiooni inimesele tegutsemiseks. ... (47 mi) koor on see,mis kontrollib seda. Puberteedieas.... (48 min)neid nomineerib subkotrikaalne pimulss ja kontroll. Nad ületähtsutsvad emostioone, stiimuleid, kogu aeg peab fun olema. See ongi iseloomulik pubekatele. Et kujra frontaalsagara kontorll on alles nõrk hääleke ja siis ongi elamstuseotsimine ja riskikäitumine. Et ei osata veel kuulata „sa ei tohi nii teha, „ kui Fsagar seda vaikselt ütleb. Väga ouline on, et ma ei läheks kaasa kambavaimuga.nt jookseme ületee auto eest. Ütled, et ei , ma ei tee seda. Ga see enesekontroll tuleb ka siis rohkem peale pubekt, kui see rpk on arenenud rohkem.
Amügdala krutib üles neg emotsioone ja siis FS suudabs eda ka vaigistada.,
Virgatsained – dopamiin (armastus, ). Serotoniin (õnnehormoon) Adrenaliin (ajukoort stimuleerib). Dorsolateraalne osa – seotud nii parietaalsagara tagusmie osaga kui ka temporaalsagarga (ehk lühimälu , et kas seda saja tasub veel samamoodi kasuatda ehk TS annab vana asja kohta infot).
Ajas rändamne on võimalik tänu ajule. Vaska prefrontaals – m’lu kodeerimisrotsess. Parem pool mälus ammutimsne/kättesaamine. (sed apole veel tegeltniitäpselt uuritud).
Nad võivad jätta apaatse mulje, mingit tegevuse emotsioone pole nagu. .. see on siis vb ka kasvaja vahepeal, et alati pole deprekas.
Impulsipiduramatus, emosionaalne labiilsus, ka sültuvsuhäired on kiiremad tekkima. Aga mille alla see kuulbu? Ei pannud tähele.
TULEB TEADA: vt slaidil, mida uurida, küsida, kui ....Kuidas hinnata... ongi test (55 min). Kui on vasak poolekera vastutab (motoorne kõnekeskus ) mille eest?
Kõik tegevused on FS-ga ja tegusõnad ka FS-ga. Ka lastel tulevad tegusõnad hiljem. Amügdala lisab agressiivsus. Dorsola... ka .....Pseudopsühhopaatiline isiksus - ...
Kui on FS on kahjusttaud, siis ei saa mõistatustest aru.Kelle on FS kahjtsus – kõneprobleemid, tegusõnu vähe, vanasõnade mitemõistmineon kahepoolse FS kahjustuse korral.
Korsakovi haigus –(alko prboleem, B1 vitamiini puudus) mäluhäired tekivad, ei suuda salvestada. Vahepealsed tühjad augud mõeldakse ise juurde.
Obsessiivnekompulsiivne häire on tihti toruette sündroomiga kaasas (sellel viimasel on tahtamtud tikid).
Amügdala hüperaktiivsus põhjustab....
Frontaalepilepsia haigus – see on imelike käitumiste hoog aga pärast iseei mäleta.
„fruit with life exerience“
KIIRUSAGAR LOENG 6
....kuni6-ni ei kuulnud . On eesmine ...ja kõik ülejäänud on tagumine osa ts....prk. tagumine tegeleb käitumisega jne.... . Alumine osa ka olemas. Alumine kiirusagara osa on supramarginaal ja angular gyrus . Soodustavad „ inferior parietal lobe “.
....12-22 inimene ei suuda teha mentaalseid operatsioone, orienteeruda ruumis, tunda ära objekte tunndmise järgi ( agnoosia , ...oosia) . Kiirusagara funki uuriminie raske, sest loomdael on neid funke järele modelleerida, sets in on hästi arenenenud see kiirusagar.
...koguvad kokku infot – nii puuteundlikku laadi kui teistlaadest. pG prk nägmiinfo ja puutetundlikkuse kokkupanemisega . Ülemine temporaalsagras ka...kombinatsioone. Inimese ajus näha, et paremal poolkeral funkis paremini arenenud. See on põhjus, miks in parem ajupoolkera on ruumislis.koordineeirmis juhtimisel parem. Vasak on parem just verbaalsel ja lateraalsel asjal. Kui kahjustus on paremas kiirusagaras, siis kliiniline pilt on kehvem (sümprmid on ulatuslikumad ja tõsisemad), puudjäägid on nägemishäiretes. In ei suuda nägemisinfot ära kasuatda , et ruumis mingeid ope läbi teha / sooritada . See aga puudutab alumist kiirusgarat ehk käitumuslikku, mitte puutetundlikkus e snensoorset asja.
...nägemisvood jõuab välja kiiruprkd-a ... . .....mingi piirkond aitab korrigeerida jäseme haaret vastavalt selle ovjekti omadustele. Need neuorid kasuatvad objekti haardeomadusi, et nagu selle alusel nad tegutsevad. Et pole oluline, mis värvi on ojvekt, aga mis on objehkit haaramisek solulised omadused. Kuju tajutakse võimalikult täpselt. Inter .....tegeleb ka mingi kontrolliga. Alumine osa tegutseb tegemisega. Kõik prk-d asuvad kiirusagaras.
Nii PE/5 saavd sensoorsed alast sisendi. ... ehk ta saab puute... ja saadab väljundi... . 20. M
PE korjab kokku infokilluksed, mis jõuavad indiviidile slelets, mis asendis ta/jäsemeed parasjagu on. Ehk jõuab PE-sse ja isis motoorsesse prk.nda. Üks PF?? sisend tulebki PE-st. PF sarnaselt PE-le on suht somatosensroone ja keha liigutuste jhutimisele/orienteeurmisele ruumis keskendub.
PG (ehk sinised joonekesed) – on visuaalne prk –sisendi saab (on polümodaalne muidu) eri ajukoore piikrondadeslt: nt visuaalselt modaalsuses, sügavus, kuulmistasakaal, silmaliigutused prknast jne. Et kõik jookseb sinna PG-neuronite juurde. Et annab infot, mis ruumis olev objekt on ruumis oluline, millele peab tegevus rohkem pühenduma. .... töömälus oluline ja ül soorituseson see vajalik ja erinevate alaühikute hoidmisega.
... Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad? Pm võiks ette kujutada igapäevast situatsiooni, nt õhtusöök koos sõbraga restoranis. On lauanõud, erinevad ruumiaspektid, sõber, kellega peab rääkima jen.peab meeles pidama ,et herneid ei panna noaga suhu, samal ajal peab suhtlema sõbraga ehk mitu asja korraga :D seda saab teha aint siis kui pea, silmad käed liiguks pmavahel koordineeritult, et silmad vaataksid aju, et tõlgiksära asjade omadused. Omadused onju erinevad lähutvalt, mis objekt on. Et kõik liigutueed järgneks üksteisele õigest. Ka mitteolulisi signaale ümbruskonnast suudetakse ignoda. Kasvõi kõneledes üldist tausta ingotakse. Laua pealt võetakse ikkagi oma lusikas, mitte naabir oma.
NII Igatahes selleks on kiirusagaras eri prk-des erineuroid, mis on loodud reageerimaks eriomaduste kombineeirmisele ja aitavad sed akõike läbi viia. Traditsiooniline mõte on, et 1 ajuül on luua ümbritsevast ruumilne kaart. Paikneb ajuosade ühenduse - see kaart,mis seal on, topograafiliselt esitab inimestele reaaalsust, ..
Aju on valikuline infotöötluses – kasutab ära ainult neid aspekete, mida hetkel vaja on. Ajus on samamoodi, ka seal on erikaardid – osad näitvad värvi ja kauguse kombinatsiooni , teised näitvad mingit teist kmbinatsiooni teistest omadustest. Et kui opereerid kahvliga, siis pole selle värvi vaja teada, vaid kuju. Aga kui on oma kohvitasse kätte saada, siis vaja just seda värvi/ mustrit vaja teada. Tõenäoliselst kaardid eristavad sensoorseid erinevusi. Aga loogiline on, et sellelkes, et ajsadega opereedia, peab olema vaatlejakekskne kaart – ehk et vaateljale paistavad asjad reaalselt peegeldatuna ajju. Nt kui on laud eriobjektidega. Ehk need muudavad asukohti vastavalt kuidas liiguvad pea, käed, hoiak jne. Aehk aju arvutab kogu aeg asju ümber. Vastavalt vaatajakeskselt ka vaja ümber arvutada. Tagumine kiirkoor osaleb rohkem vaatlejakeskselt. ...Et objektid on trähenduslikult ja sõltuvalt kuidas nendega opereerida, siis aju arvutab pmber.
Tagumisel kiirukoorel on väga hea ühenuds silmaavamisega. ET kaks prk teevad koostööd. Ehk silmaliigutuste sagaadid juhivad....32 min.
.... tagab selle, et inimene suudab eri kekskonnas erivahenditea hästi opereerida.. nt võilevategu: .
....B... on laine,mis järgnieb mõnemillisek vahega, mis järgneb. Ja inimese kiirusagara uuringud näidanud, et in jälginud, et kiirusagarates on ... ja tagumine kiirukoor on tajumisel ja käitmuse juhtmisel oluline!tagumise kiiru korral kahjustused ...
Vasaku ja parema prk eristamisel on kahjustuse korral puudulik ja ruumilisus kahjustatud. In ple võimekuts luua peas mentaalset ruumi. Numbrite järjekord nt :27-13 on lihtne ka kiirusagara kahjustusega inimesele. Tehe ei jõua erilaadset manipuleerimist.
Kui on kahjustatud PE ja PF ( eesmised osad), on tavalin, et sensoorse läve muutused tekivad. Et nt on kaks puudutust (noel ja pliiats) ja siis in võtab neid kui ühte torget teatud läheduses.
Üks tihe vorm on asomatognoosia – in ise omaenda kehaosi/ seisundit ei taju. Tavaliselt vastastpoolel on kahjustus. Asomatognoosiaga kaasaneb ka anosogoonia – ei saa aru, et midagi viga on midgai.
Anosodiafooria - Ükskoiksus selle suhtes .Et saavad aru, et signaalid on ja tuleva,d ag aei saa aru, kust tulevad.
Autotopagnoosia – suutmatus kehaosi nimetada ja kätte leida
Pimepuudutus – üks proua, kellel oli kiirusagar ulatuslikult kahjustatud, tal väljendus puudujääk selles, et ei tundud küljel puuduutusi. Aga ta suutis näidata prk et seal nagu midagi oli.
Balinti sündroom – optiline ataksia (jäsemete liigutuste anormaalne visuaalne juhtimine);
Simultagoosia – tp-sse mahub ainult 1 objekt. Kui pilk läks ära, siis ei saanud seda kergelt tagasi. See oli tphäire, kus üle 1 objekti tpvaatevälja ei mahu.’Patsient ei suutnud ovjekte manipuleerida. Ehk pealevaates ei suutnud mõtetstatud tegveust sooritada. Seda nim optiliseks ataksiaks. Patsiendil pole probleemi panna kuuel nüüpe kinni (tuleb iseenest ja vaatama ei peagi), aga kui tahad lauapealt kahvel kätte saada, sis see liigtus ei lähe täpselt, sest visuaalne info tuleb siin mängu. See ongi optiline ataksia. See on optilise ataksia ja piiratud tp sümptomite kogum – tuleneb mõlemapoolsest kiirusagara kahjusustes (siiiski parem veidi rohkem kahjus).
Kontralateraalne neglekt – maailma ignomine ühelt poolelt. Ja sellelt poolelt mis on ... 1 h. nt kui vasak jalad ja käed jäeti kinnasta ja sokkideta ja ka hügieen vasakult on halvem. Ehkmida pole, see pole ka probleem tema jaoks. Ignomisega kaasenb ka igasugugne ruumiskäitumisega puudujääk. Inimene ei saa aru, kuidas asetsevad ruumisuhted.
Ei osanu kirlejdada teed elutoast kööki. Ehk vasak-parem, edasi-tagasi mõisted olid omavahel segamine. Aga selle patsiendi puhul oli märgata taastumist.Et ta hakkas reageerima kehapoolelt tulevatele stiimulitele. Et teiselt poolt ei tulnud neid signaale. Et reageeris vastupidiselt aga pani juba tähele. Jrägmine faas oli, et hakkas ka ignotud poolele tp pöörata, aga siis tervelt küljelt ei tohtinud midagi tulla. Aga enamikule stiimulitele, aga aeglasemalt tp pöörama . Arvati et probla selles, et parem ajupoolkera on kiirusagarast , funk on all, aju ei saa aru, kust stiimulid tulevad.
Veel ei oska nad kopeerida ka sea paremalt poolt.
Gerstmanni sümndroom – 1 sümpotm paketist. Ei suuda näppe osutada ja kasutada. Seotud vasaku kiirusagaraga
Apraksia – liigutushäire, kus in pole suuteline tegeema detailseid, täpseid liigutusi. Nt ei suuda liigtuste jada korda saata ilma võdinateta, häiretteta. Aprakisat saab eristada: 1) konsrutksiooniline apraksia – in ei suuda panna asju üksteise peale, ei suuda konstrueerida, ei saa joonistamisega hakkama. Tükkidest tervikut kokku panna ei suuda. Apraksia ei avaldu täpselt, vaid enamasti paremagta , aga ka vasakulda võib tulla.
Ideomotoorne apraksia – ei suuda zeste järgi teha.
1.21 – et vaimse võmekuse testi ül, kus eeldatatkse orientstaisooini muutust, et seal ka teise objetki külje nägemine. Kujutlusvõime puhul vasak pool on oluline, aga objekti kui generatsioon selline hõlmab vasakult kiirukoort.
Parem kiirusagar on ruumilises olulisem!!.
LOENG7
...Mis on ajufunkide asümmeetrilisus e lateralisatsioon?
Aju parem ja vasak hemisfäär täidavad erinevaid funke. Vasak ajupoolkera on kõnekeskus, muskulatuur. Parem pool on sotsiaalses suhtluses , muusika , mitteverbaalne kõne. Dorso...tegeleb.... ja.
Aju on asümmeetriline. Aga mõlemad hemisfääris osalevad kätiumisprotsessis (üks vähe,m, teine rohkem). Eriti haiguste korral on oluline vaadata, mitte vasaku-parema frontaalsagara hemosfääri, vaid kuida son okstsipitaalsagar ühelt-teiselt poolt kahjustatud. Et tuleb aalti mõelda ajufuntsioonide asukohale. Ka loomadel-lindudel sarnane.
Anatoomilised iseärasused: ehk kuidas aju asüm tekib. Et kas mõlemad ajupoolkerad on nagu valgef lehes, ja siis hakkabad tead funkid minema vasakule, oas pramela poole. Või siis hoopis on juba ette ära määäratud, et vasakul on blalval ja paremal on blabla.
Temporaalsagar (kõne arusaamine – sensoorne kõnemõistmien) - see on juba loodetel olemas. See näitba, et ajuehitus on selline, et vasak ajupoolkera sobiks lkõnega tegelam. vastupidi on leitus, eet parem HF kus on primaarne helida analüüsikesksu. Et paremas on 2 ja vaskaus 1 Hešli (heschl) kääru. Tegelt ka parem ajupoolkera osaleb selles. Muusika – helide kõrguste vahed – ju siis on primaarne infotöötlus vajalik olulsielt vajalikum paramas PK-s. Et see on juba ette ära määratud. Täna magnetkompuutrile avastada muutusi ajuarenguanomaaliaid jne. Kõik on võimalik, et saab arenguliselt ka seda hinnata.
Kui sünnime, on meil vaasakPK ehitatud, et sobiks kõne infot analüüsima , tekitama. Parem on niii ehitatud, et võtab vastu muusikahelisid ja ka näoväljendusi.
... arvasid, et on 2 geeni, mis määravad (24 m) ... .
Epilepsia pole sageli haigus, vaid seisund, millel on palju põhjusi. Nt traumajärgsed, mingeid hormoone, ained liiga palju/vähe, ajuarenguhäired (nt mituajkoort, hallaines pesakesed, mis ei tohiks sea olla jne), naatriumkanalid ei tööta. Osadel lastel on palavikukrambid.
jUHTIMIUURING: (vt slaid!)
Paremal parietaalsagara (PS) ehk kiirusagara tagumise osa kahjustus. (parem ajupoolkera on natuke parem ruumitaju). Võisid jääda ka ruumitajuhääired
Aga peale oppi 1 kuu möödudes need nõrkused, negletid kadusid . Aga 4 a hiljem jäid püsima kopeerimisraskused, pusled (ruumitaju!), tee-leidmise raskused (vastasid need oskused u 6 a tasemeele).
Parietaalsagar saab infot kui kuklasagara nägemisprk-st (kus asi on) ja temporaaselt (mis see asi on)....(33 m) töötleb ruumist infot ja see oli juhtumipoisil h’iritud.
Meningioom ( vt google) surub teatud ajuprk-ndadele. Kui miingile ajufunile peale surutuakse, on verevraustus häiritud ja see prk saab kahjusattud.
HAGUJSUTUM 2
Tüdruk. Peale oppi oli u 1 aasta kõnekasutusraskused (vähenesid järk-järgult). Raskused jäid matas, lugemiine, objektide, loomade nimetamine (6a tase), käte asendite jäljendamise raskused(spont.liigutused – N)=apraksia.
Teadlsii hvitab, kuidas ajuPK töötvad: vasak PK võtab kõik väiksed detailised ritta ja teevad suure asja kokku. Mehed vastupiid: vaatavad suurelt ja vaatavad, kas detailid ka sisse mahuvad ehk nad töötavad teistmoodi.
2 eri kognitivset mudelt....
...(39M!) vasakul on töölaud korras, aga sportimisel on keeruline, ei saa väga hakkma. Aga parema PK tüüP – ei oska end verbaalselt väljenda nii hästi, võib kirjavogu teha, töölaud on väga segamine , tihti pole tipus ühelgi alal, aga psortlastel + kehalises ja liigtustemäluon väga hea.
Parem PK igal ajahetkel ümbritsevast ruist teeb uue ettekujutuse ja tänu temale pääseme mineviust + motoorika , nägemisorietntasioon, kujundite, sümbolite tunmidne, asjade sidumine nimedega, kauguste määramine, loovus, kujutlusvõime. Muusikalised võimad, tunded (ThM) (ehk saame teisest ahästi aru, saame teiste emotsioonidest hästi aru). Filosoof ja religioon . Suure pildi loomine info töötlusel, olevi , tulevik, riskeerimine!
VASAK pk – detailid, ajamõisted onkõik, min, ol, tul), tajavd ajamõistte hästi, mata, kõne, kirjutamine, loogika, praktilsie dtegvused, reaalsus, ohutus, mõütlemine keele abil, mu enda eristamine kogu selle ruumist, tajuda oma piire. Et selline väga huvitav funk. Aga koos saavad nad väga hästi hakkama.
Üliandekas – suurem HF vaheline koostöö. Infoülekanne on parem. CorpusCallosum (CC) – selle prk oli Einsteinil suurem, seepärast ka üliandekas. Nt klaverimäng (kahekäega asjad), valekäega hambapesu - see aitab seda CC-d suurendada. CorpusCollosumi l’bilõikamine eraldab 2 HF-d.
..1.28 m! Ja parem muutus eufooriliseks. Käelisus – (k/s). Tegelt 70% vasakukäelistets kõnekeskus on vaskaulpool ja 15% mõlemal pool. Tgelt suured populatsioonuuringu nädianud – mehi vas käelisi on .. (1.31 m) Ülidselt, et vasakukäelisel tüdrukutle prboleeme.... ja vaskpoistel ..... . kuula lõpuni
8. LOENGUST PUUDUSIN!!
KEEL JA KÕNE
KUIDAS ME ÕPIME
Õppimise püramiid : learning puramid. Kes asjast aru saab, oskab lihtsalt rääkida.
KÕNE
Paljud ajupiirkonnad peavad koostööd tegema, tähtis, et infotöötlus oleks kiire ja sage, düsgraafia ja – leksiaga in, ei suuda piisavalt kiirelt töödelda, kõnemõistmine. Suur osa
Kõne on sensoorne tööriit, et hakkama saada. Õpime enne kui motoorsed oskused olemas, käima hakkavad ka. Rääkimine on teises eluaastast. Seimsine peaks, lastel mõelda kui vana on , kas oskus vastab vanusele, ei saa tahta, et 5 a mate ül lahendab, aju pole küps, ühel jalal käimine 3 eluaastaks peaks olemas olema. Terved lapsed õpvad rääkima, et on kõne keskkonnas, lastega räägitakse tavaliselt natuke aeglasemalt ja kõrgema hääletooniga, et kergem oleks tajuda. Kõnehäiretega lastel on mis valesti? Kõnefunktsioon on õks kõige sagedamini häiritud asjadest. Primaarne või kaasuv kõne häire. Mis läheb valesti? Kui üldine VA. Vaadata, kas isoleeritud v üldine mahajäämus. Tavaliselt muud kognitiivsed funktsioonid on lapsel ok, kuid ei oska rääkida, vaid zestikuleerib. Sellele liinile ei tohi minna, peaks panema rääkima, motoorse kõne probleem on neil, ei oska lauset öelda, vahetavad tähti, kõnest saavad praktiliselt aru. Aeglane infotöötlus on probleemiks. Mis kognitiivse poole härie on ? aeglane infotötlus. Lug ja k on tähtsad in, loodud kollektiivi, lapse kõne kujuneb kollektiivis, kui eismesed 3 a ri saa, siis kõnet ei kujune. Lapsed, kes aeglase kõnearenguga, siis rühamdesse, et saaks suhelda ja arenefda, kommunikatsiooni viis. Koduõppele ei ole hea jätta.
Rääkimine, kuulamine ja lugemine  enneolmeatult olulised; kuulamine: suuline kõne muutub tähenduseks
KEEL JA KÕNE
Lingvistid mõtlevad teisiti kui neronoloogid, abstraktne kokkulepitud märkide süsteem. Uusi sõnu tekib juurde ja lepitakse kokku, et kasutame teatud tähenduses. Kindlatel reeglitel põhineb (grammatilised). Need reeglid ühtlustavad info edastamist. Talletame mällu paljuski infot oma keele abil, kategoriseerimine , lapse amneesia, kõne pole piisavalt arenenud, et saaks infot aktegoriseerida ja püsimällu istutada. Mälupildid on jäänud, sünnipäev, kingitused. Üks tajuliikidest, saame nägemise, lugemise kaudu infot, mida talletame keele ja kõne mällu ja oluline mõtlemise aluseks. Vadin on ajus. Kogu vaim ja ajuvõrgustik on aktiivne. Rägitav keel, viipekeel , uuringud näitavad, et kui vasaku ajupoolekra kahjsutus kõnehäiretpõhjustab, siis ka viipekeel häriitud. Kogu kõne, äomuskulatuur on ajukoorega kõrvuti, naabrid ja üksteist aktiveerivad.
KÕNE JA KUULMINE
Füüsika. Kuulmine on füüsikalised mehhanismid , tektiamre akustilsi helisid ja selle kaudu teiste poolt räägitud signaalid võetakse vastu ja tõlegndatakse ära ja kuidasmeie enda vastavd kõnepiirkonnad aktiveeruvad.
KUULMISPROBLEEMID
Eelmisel saj, 1970, 1980. Oli kuulmislangus vanemate probleem, kuid tuleb ka noori. 19, 20 a täiskasvanueas. 15% noortest eestis on juba kuulmisnõrkusega ja iga aasta kuulmisaparaatide arv on tõusnud. Kõrvaarstid ütlevad et 1 viiendik vajab toetust. Ravim ei aita.algul kohin kõrvus, tinnitus. Mürarikas keskkond mõjutab (palju kõrvaklappidest). Meie organism evolutsioonis ei ole väga kiiresti muutusteks valmis ja pidevaks müraks.
Punase lipu sümptomid, et kui taustamüra on väga tugeve, ei kuule , mida meiega räägitakse, kui keegi misitab, siis kuulmisega probleem, kaashäälikute eristamine, sosistamist ei kuule, spitaane tegevus nagu teleka kõvaks keeramine. Mürarikkas keskkonnas ei tasu olla liiga kaua. Mitte kuulata üle 60 maksimaalse seadme tugevusest. Riskipiir 85db. Dodidysmine ei tee halba, kuid karjuda teise peale ei tohi. Kui suu lahti teha, siis reguleerib kõvat muusikat. Teised kogntiivsed funktsioonid võivad müras kanantada saada.
MILLEST KOOSNEB KEEL?
Kõige väiksem ühik on foneem, morfeem on kõige väiksem tähendust kandev üksus (jää-tis). Kokku tulevad sõnad, süntaks on õige sõnade jrk, gramamtiliselt õige lause ja sisuga justustus ond iskurs. Leksikon on kogu sõnavara, mida keeles kasutatakse. 300-400 tuhat sõna on meil. Hiindlastel 50 000 iga päev kasutuses. Oleneb, kas haritud in või vähem haritud in. Sümbolid on nimetatud, iggale on nimi antud. Keskus on teporaalsagaras. Kui nimesid ei leia, sis temporaalsagarst probleem. Tegusna ei leia siis frontaalsagar. Frontaalsagar ona ction, tegevuse piirkond, otusstab, mõtleb, paneb keäd ja jalad liikuma ja tegeleb sõnadega. Metafoorid on ka akvalad asjad, nende abil on võimalik lapsi õpetada, ei ole enam niivõrd konkreetne mõtlemine.
KÕNE
Mitu osa, peab tajuma, rääkima, vatsama, õpitud oskus, kui keelekeskkonda ei ole, siis kõnet ka ei tule, baas on olemas. Planum temrporale ühel pool suurem, kõne tutnneb ära, samamoodi ühendused motoorse keskusega. Uurijad on huvitavaid järeludsi teinud, miks in erineme. Uurijad on leidnud, et loomad mõistavad keelt. Ei suuda öelda teatud häälikuid ja kaashäälikud puuduvad. Anatoomiline baas – madal kõri ja lai kurk , tegusõna on meie eripäraks . Hääleenegia tuleb kopsudest, läheb kõrisse, enne paneb liikuma häälepaelad. Tektitakse hääl. Häälikute ütlemiseks on vaja kõrgelt arenenud ajukoort, et annaks muskulatuurile täpselt korraludsi, kuidas keel peaks liikuma. Kuidas huuled, suupõhi, lastel s ütlemist, sigmatismi nt s kui keel hamamste vahel. Paljudel on nii. Vales kohas on keel ja tuleb vale hääl välja. Logopeedid õpetavad. Täpselt on vaja koordineerida.
Kuulmisvahemikud eri liikide jaoks, in 20 – 20 000 hz. Tajume helisid.
Kõne seotud vasaku hemisfääriga.
KÕNE 3 OLULIST KOMPONENTI.
Ajukoort on vaja, mis kõnelihaseid kontrollib, frontaalsagaras. See ka, et saame rääkida, mida vaja on, planeerime, mida tahame öelda, artikulatsioon , düsartria kõned ei tule välja, kõne moodustamine oleks korras, pudikeel – häälikud vahetatakse ära. Kogu lihaskond nõrk või osaliselt mõrk, halvatud, ei saa kiiresti formuleerida õigeid häälikuid. Esmalt lasta lõuga liigutada. Ekspressiivse kõne häirega ei saa liigutust teha, keele torutamine, keele üht põske panemine ja teise. Need näitaad, kuidas töötab muskulatuuri osa. Täishäälikut öelda, siis suu lahti. Kinnise suuga ei saa. Osad kaashäälikud lahtise, osad kinnise suuga.
KÕNE ARENG
Sundlus geneetiline, elame kollektiivis. Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt tulevad laused . Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt. Kõneareng peegeldab sõnavara vaimse arengu potentsiaali. 2 a vanuseks närvirakud õiges kohas. Müeliin. 6 eluaastat on kõige olulsem kõne periood. Nendel lastel magnetiga kontrollitud, kel ruttu kõne lateraliseerub ühte poolde ära, siis edukamad kõnes. Aktiivse kõne arengu perioodil 60 sõna õpitakse päevas. Aju töötab kõiki keeli sarnaselt, programm on sama.
KÕNE MÕISTMISE ARENG
Loode tunneb vb ema ära, ema räägib pidevalt ja jutt läbi keha jõuab lapseni. Pärast sündi tasub võõrast ja tuttavat häält. Mozarti kuulmine hea, mate võimeid arendab. 6-8 kuuni sõnaline segmentatsioon.. prossoodia on kõne intonatsioon. Oluline rääkida emotsionaalselt. Teatud ajukahjustuse puhul käib prosoodia ära.
VESTLUSE STIIL
Lastel omapärane, saadab sisekõne. Räägib, kui mängib. Kui oma ajuvadinat kõvasti räägiksime, siis peetaks meid imelikuks, kuni 5ni võib anda endale korraldusi. See on tähtis. Teistele ei ole mõeldud. Vanemana ootab,mis teine vastu räägib. Väike jutt on 3 a, 5 a saavad sündmusi seleteada, palju fantaasiaid. Karlsson katuselt on kujutledav kaaslane. Üksikud lapsed on sellised, kellel on mõeldud sõbrad. Arutada lapsega, kas teised ka näevad jms, kuid maha ei võiks suruda. Koolieani on sõbrad. Kui on kõnearenguga probleeme, siis ei maksa kodus hoida, kohe panna, keskkond stimuleerib. Käitumishäired põhjustatud, kõneareng ei ole nii hea, eis udua endale korraldusi anda.
MEELDETULETUS - Temporaalsagara kahjustuse korral. Kõne mõsitmise pool.
KÕNE LATERALISATSIOON - Anatoomiline iseärasus, vasakul lanum temporale 65% inimestel.
PENFIELDI KÕNEPIIRKONNA KAARDISTAMINE
Epilepsia haigetel, elektroodid ajju, meditsiinilise näidustusega in, stimuleeritakse ajupiirkonda, kui in räägib, kas kaob või teeb häälitsust, või ütleb midagi, mis piirkonnaga tegemist on? Rääkimine ja häälitsemine on frontaalne motoorne piirkond, võimalik kõnet uurida funtksionaalsete meetoditega, eislekutsutud potentsiaaliega, kaardistatud. Kõne ei ole, et selles punktis motorone ja kaugemal midagi ei juhtu, tegemist on võrguistikuga, teatud ulatuses, kas valdaval tmotoorne, retseptiivne või haarab. WERNICKE JA BROCA , lisa premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tekkinud automatselt et ütleb küsitud, autistidel samamoodi, ehholaalia on järgikordamine. Näo muskulatur. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad aju sillas, tüves, tagasiside sensoorsetets piirkondadest.
Kõige pealt primaarne kõnekesus, et kuuleb sõnadvasakult ära. Vastuvõetud heli, peab minema wernicke kõne keskusesse, saame sõnast aru. Seoses, et mälus sõna olemas. Kui öelda prantsuskeelne sõna, siis ei tea, mida tähendab. Näidatud , et kõne taju, kuuleme sõna ära, töödeldakse infot, et mõistame sõna. Kõne produktsiooni osas info aktiveerib motoorse kõne keskuse, mida öelda tahame, frontaalsagara alumises piiris ja tema stimuleerib näo muskulatuuri, näolihastele mineva korraludse. Info peaks minema, kus kraniaalnärvi tuumad, näonärvile ja keelelihastele, suupõhja lihastele , 7, 9, 12 kraniaalnärv, antakse info ja saame õigetsi öelda. Kontrollib.
Tähtsad piirkonnad, sõnade kuulmine primaarne auditoorne koor, kui loeme, siis tuleb primaarne visuaalne koor, siis info läheb prmaarsest koorest parietaal tagumisse ossa, see on äthtis osa, info läheb edasi, kust kõne tmõistame, wernicke keksus ja kuuldud või kirjutatud sõna, kui loeme, siis kirjutatu õan kodeeritakse auditoorseks, mõistame, mida tähendas. Selleks on oluline käär, parietaalsagara tagumises osas. Lugemise aluseks, näeme sõna muidu, kuid sõna täehnduse seost ei teki, peab temporaalsagarasse hõudma, kus sõna ära tundmine . Mõistame, mis on ja seejärel info veetakse motoorsesse keskusesse, Broca keskus ja tuleb programm lihastele. Sõna tähendus on hiibisel toodud, 4 on motorika, ees motoorne, sõrme juures 22 sensoorne(?). sõnade tähenduse osa on seotud meie mäluga.
Paljudel naistel motoorne keskus. Meie osavamad. Üldiselt meil aktiveerub bilateraalselt. Meestel ühepoolne.premotoorse defitsiidi korral ehholaalia j juhtetüüpi afaasiad , kuuldud sõna ei saa korrata või ei saa kõnes kasutada tähendus ei aktiveeru.
FOXP2 on geeni vaja aju ja kopsu normaalseks arenguks.
AHV JA INIMENE
98 a avastati. Meil erisus ainult 2 aminihappes. Mutatsioonid 7. Kromosoomis. Kontrollib inimese kõne motoorikat. Suulihaseid ja nende tööd. Toodud palju võimeline kodeerima.
Selle haiguse korral, arenguline kõnehäire , ei suudeta artikuleerida sõnu, funktsionaalne, uuritud, mis ajus toimub, geenimutatsioonid. Frontaalne broca piirkond ja teatud basaalganglionite osas on aktiivne. Funktsionaalselt ei aktiveeru nagu vaja ega anna kontrolli. Tähtis, et basaalganglionid seotud ka parkinsonismiga. Need kontrollivad kõnet, ja regulatsiooni, kui häiritud, siis korralikult ei saa rääkida.
THE KE FAMILY
Üle kolme generatsiooni oli väljendunud düsartria. Neil oli häiritud ka kirjutamine. Sügavam probleem. Sugupuusid joonistatud, spetsiifiline häire. Uuritud ka ekspressiivse häirega laste arengut. Penmotoorika ja suhtlemishäire. Uuriti lapsi, kel näha, et mahajäämus ja ka 7 aastaseid. Kõne ja käe asi koos, kui tahame kõnet stimuleerida siis käelise tegevuse kaudu. Silitamine, kareda asjaga, eri materjalifega, käte harjutused, järejstikused jms. Parandavad kõnet.
Funktsionaalne magnet uuring. Aju plastilisuse uuring. Osadel lastel ajuinsult tekkinud enne looteperioodis või sünnituse käigus, kui pärast esimest kuud, siis perinataalne insult . Plastilisus , kuidas on. Lattel vasaku poolekra kahjustuskus kõne paikneb. Latuslik kahjustus. Fumktsionaalset amgenetit väga vara ei saa teha, laspele antakse vastavaid ülesandeid, tegusõna juures ütleb sõna ja peab mõtlema, mid teha saab. Frotnaalne aktivistatsioon. Lauseid öeldakse, aru saada sisust, temporaalne pool. Ülesanded blokkidena, teevad vael silmanõksu. Lülituvad üle. Sõnede mõistmine ja tekitamine. Nähtav parees . Lapsel aktivistasioon muutus paremale. Mursid ei ole kõnega, tal on kõne pool paremase kolinud. Motoorne defitiit on. Parem pool ei saa täielikult toimida oma ülesannetega.
2 a ajuinsult, tekkis (kõnehäiret ei olnud) basaalganglionites häire. Motoorse kõnekeskuse aktivistasiooni vaadtai, jäänud düsartria. Vaimen ja muu kognitivne profiil korras. Motoorne kne piirkod aktiivne mõlemal pool.
Pärast kukkumist nt ajuarterite vigastus , leskmed lahti ja vahele veri , takistas, tromb tekkis. Kerge parempoolne hemiparees . Jäid mõlemad kõne produktsioon ja arusaamine kahjustatud, lisaks täehlepanu defitsiit, käitumishäire põhjsutatud kõnearengu häirest. Lapsel aktivisatsioon kahjustatud poolde jäi.
PPA - Algab nagu semantiline. Algab enne 65 eluaastat, algul visuaalne mälu ja taju korras, lõpuks dementsus ja atroofia (temporaalsagarates).
LANDAU KLEFFNER - Unes epileptiline aktiivsus. Kustutab kõne mõistmise, vaa vb jääda.
9. LOENG
KAHE Ajupolekrade vahelistest ühendustest ja mis juhutb, kui ühendus miskipräast katekstatakse või sünnipäraselt neid ole - ehk ühendamatuse sündroomid
23 ei kuulanud .
Eesmist osa nimetatakse põlveks (aju eesmine ühendus – mõhnkeha) ja tagumine on pleenium (aju tagumine ühendus – mõhnkeha).
Kui inimsele mõhkeha ühendus pole, siis kasvavad..mis asjad?....suuremaks ja võtavda üle koorealuse funki. Sellisel juhul nende ülesanne kasvab. Muidu on nad väiksema prk ühendamiseks mõeldud. Mõhnkeha ühendused langvad 3 põhiklassi:
*topgraafilsied ühendused - ühel ajupoolkeralt täpselt saamssse punkti vastsaasjupoolkeraasse jooksevad. Ehk ühendavadki kahte ajupoolkera identseid punkte. Et piirkonnad teaksid, millised alad on innerveeritud. ET ka vastaspoole V2 prk teab, mis signaale V1 saadab.
Kolmas hulk projektsoone on laiallivaguvad.. (vt slaid) – annavad kummalegi ajuppolkerale.Vasak ajupoolkera oskab tähtedest sõnu kokku panna. Kui ühendused kahe ajuplkera vahel ei jookse ...28 m ehk võib juhtuda igast hädasid, kui mõhnkead on kahjustatud.
Mõhnkeha omab kõige rohkem ühendusi, mis jäävad keha keskjoont ühendama. Muidu eristab sensoorset infot kahe ajuplkra vahek pikilõhe. Nüüd corpum colloosum eristab...29 m
....29-32 puudu
Assotsiatsioonikiud – lühiksed ühendavad.... ja pikemad ühendavad...mida?? 32 m
Kommissuurikiud ühendavda kahte ajuplk ümavahel. Väliskihn jääb juttkoosseisu (striataalsed fiibrid).
NÄDAL 10.
MÄLU
Mälu häired esineb/on esinenud kõikil. ( nt ei mäleta 1-2 eluaastat). ON ka olemas äkilisi mälukaotusi. Et on olemas ka väga spetsiiflsii amneesiatd (unustatakse omadussõnad ära, kuulsate inimeste näod ). Põhjusi on palju: nt kas peapõrutus, trauma, migreen, embol (rasvapiisk veres).
Ekvipotensiaalsus – kõik ajukoored on ühtviisi tähtsad!.
Mass Action - ....
H.M juhtum – kadus mälu ära.
Hm-l kadus ära võimalus oskus/suutlikus moodustada uusi m’älujälgi. Varasemat elu ta mäletas. Aga juba õhtul unustas ta ära, mis hommikul sündis. Iga päev oli tema jaoks uus. Kui ta kolis uude kohta elama peale op—i. Ta ei osanud enam koju minna eg majaplaani. Aga mäletas hästi seda kodu, kus ta enne elas. Kui isa suri, ei mäletanud, et ta surnud oleks, AGA midagi ähmaselt, et midagi on isaga valesti.
Mandelkeha ja riniaalkorteks ja hippokampus – mälujäle tekke eest vastutavad.
HM paranes soorituselt, kuigi ei m’letanud, et seda oli kunagi teinud. (implitsiitse ja eksiplkitse mälu vahe!!!! Otsi nende vahet netist.
Ekplitsiitne mälu - nõuab pingutust. The Gollin test – vt slaid (et hakatakse ärjest rohkem elevanti näitama. Ja siis lõpuks täielikult piirjooned. Mida orhkem in näinud seda, seda kiiremni arvab ära.
PRAIMING – nö lühike, otsetee mälule. Nt selline asi. Loeme enne sõnad läbi. Saan sõnadetüvede tabeli. Siis suurema tõenäosusega kirjutad need snalõpud tüvele otsa, mida sa enne just lugesid.
Kui esitada sõnatüved väiketähtedega (kui enne oli suured tähed) vasakusse nägemisvälja EHK paremasse ajupoolreasse. Siis on sama sõna kirjutamine vähem tõenäoline. Kui aga vasakule poolkerale näidatda – siis see tunneb ära sõna (vahet pole, kas suur või väikeste tähtedega).
Ehk parem vastutam rohkem ruumilise eest ehk väljanägemise eest. Ta niivõrd sisu üle ei vastuta. Nt sõna tabel – parem vaatab, kuidas ta välja näeb kirjutatult. Vasak poolkera aga saab aru, mi see tabel on.
Meeldetuletamine ei ole sama mis omandamine! Ja see on ka eksplitsiitne mälu (et peab meelde tuletama midagi, mida äsja oled õppinud ). Aktiveeritakse dorsolateraalne koor.
Herpesentsealiit – kahjust omusagara närvirakke ja ka otsmikusagarasInnsula –kui insulaei aktiveeur, kui in teeb parasjagu värsket asja (nt katse esimest meeldetuletus), aga aktiveerub, kui in teeb midagi juba mitmendat korda. Eksplitsiitne mälu kaob entsefaliidi korral esmalt!!
Vaheaju on ka oluline! Mälupuudulikkus, mis ilmneb äsja olnud tegevuste ja
Korsakovi tõbi. Inimene on ära tarbinud vitamiinivarud. Ja vitamiinivaegus põhjustab ka midagi... Hoolimata põhjusest mõlemal puhul patsient ei mäleta äsjaseid sündmusi. Kui uuringu situatsioonis midgai küsida. Et räägib ära. Ja kui mõne aja pärast uuesti küsida, siis ta ei mäleta, et talt juba seda küsiti. Nt on ka retro...amneesia – nad ei tunne ära kuulsate inimeste nägusid.
Et pealnäha ei saagi aru, midagi oelks valesti. Et kui küsida, mis hommikul tegi, siis vastab“ stereotüüpse vastuse“; mitte mis tegelt ka tegi. Aga nad ei saa ise aru, et midagi valesti oleks. Nad ei saagi aru, et nad vastavad teistmoodi ,vaid oletades vastavad.
Otsimikus sagad on tihti puudulik. Kui alkohoolikutele diamiini hakata manustda, saab peatada SÜVENEMIST. Kui aastaa aega diamiiini juurde panna, siis viiendik patsientidest veidi veidi paraneb , aga mitte palju.
Vaheajuamneesia??
EESAJUPÕHIMIK ja AJUTÜVI
Alzheimeri põhjused – 10 % aint geenide tõenäosus. Mutatsiooni valkudes. Oksüdatiivne stress .
Basaaltuumad – koguvad kogu info, mis tulevad uusajukoorets. Töötlevad seda ja saavad premotoorsesse ajukoorde.Premotoorne juhib kavatsusi ja motoorset programmi.
Kui on IMPL mälu häried – unustab ära, kuidas kanaleid vahetada, kuidas tuli toas põlema läheb.
Tegevusmälu juhteteed . Parkinsonitõve puhul on näha mäluhäireid, et dopamiini...sisend substantsia nigras, sest patsiente on , kelle puhul häireid on näha.
Pascual- Leone jt katsed. ...
Proaktiivne interferents- kui esitada inimesele kordamiseks sõnajadu, mis koosnevad erinevas .... .
Mida edasi jadasid tulevad, seda vähem mäletataske. Aga kui on teise kategooria sõnad, siis jälle hopsti mäletatkse rohkem. „ehk sarnane stiimul väsitab aju ja uus värskendab)
NEURO 11
RUUMITAJU – üks integratiivne funk on see.
Distaalne ruum – jääb kehast eemale ehk on kaugem ruum ehk on haardeulatusest kaugemal. Inimene peab liikuma, et jõuda kuskile/võtta midagi jne. Lisaks füüsilisele ruumile on ka olemas aja mõiste. See on ka sisuliselt ruumi mõiste.
Mentaalne ruum on vaimne ruum ehk kognitiivne ruum. See on oskusena käsitlenda. Ruum või ruumitaju on võimalik arendada/see areneb arengus paremaks/edasi. Nt väiksena tundus vanaema maja palju suurem kui praegu.
Ruumitaju uurimise lähted:
Ruumitaju võiks olla spetsiifilsielt paremale ajupoolekeral. Ehk ruumitaju siis paremal ajupoolkeral. Samas natuke on ka vasakus pooles , aga need on natuke teistsugused.
Nägemisega saab inimene kõige paremini ruumilist infot. Ventraalne oim ja tsentraalne kiir –on ruumitajus olulised! Isegi tsentraalne kiir on olulisem.
Kui.... tekib in probleeeme lokalistasiooniga enda suhtes ja mujal. EI suuda toime tulla elementaarsete rotatsiooniülesannetega (seega kahjutsus on tagumises kiirusagaras).
....selle puhul on suunataju määratlemisega probleeme. Kuigi objektid tuntakse ära aga nende alusel ei osata suunda seada.
Hippoikampus ja kahe parietaalkääruvahele jääb ruumimõistmine.
Kui objekt läheb suuremaks, tähendab, et meie l’heme lähemale ja kui väiksemaks, sis lähme me kaugemale.
Inimene juba ruumis liikudes suudab asju ....aju konstantse objekte ümberarvutamine. Annab aimu, kuhu oled liikunud, kui kaugele jne. See on selline orienteerumine.
Nt tavaliselt pole raske leida oma auto üles teiste hulgast,isegi kui teisi autosid on juurde tulnud.
Vaja meelde jätta olulisemad ruumivihjed. Siis oskavad nad hiljem ka tagasi tulla selle jurude, mille juurde vaja.
Lastele tehakse Acredolo testi: väikelaste ruumitaju/ruumisorienteerumise test. Nt on tuba (ühes otsas uks, teises aken. Silma peal side. Keerutatkse last, võetakse side ära. Ja laps peab tagasi minema kohta, kust ta liiku ist alustas. Sõltuvalt sellest...
Kuni kolme aastsased pööravad tuldud suuna poole. Ehk kasutaad orientiirina enda keha vihjet. Vanemad nt võtavad njekte nt laua juurde minnakse alati (isegi kui laud on teises kohas). Alates kuuendast kasutatakse akent ja ust vihjena. Ehkk nad saavda aru ruumilise staatilisest asjast...
Sellest representatisoonist räägitakse kognitiivsest ruumist. Üks võime, mis inimesel on, on manipuleerida ruumiga oma peas, ajus.
Oma ruumi omadusi ära kasutada ruumi ..nt teist külge jne.
33-36 min kuula üle!!  
Neuroid,mis vastutavad nende visuaalsete tajude eest, on sisult erinevad. Magnotselllulaarsede rakud (suured neuorid, nad on vomrile, liikumisele tunldikud. Kiirusagararasse liiguvad. Nägemisega soetyd. Värvile tundlikud neuronid on väiksemad, liiguvad tempioraalsagrasse ja sis edasi frontaalgarassse. Nad läbivad ka V3 ja V4. Need vastutavad nähtava detaili eest.
Erinevates ülesannetes, mis on ...kui on vaja teha vahet lokalisatsioonil, siis kasutati dorsaalset teed. Muidu kasutati ventraalset.
Ja erinevad rakud annavad infot rotile, kuhu rott on suunatud või kuhu ta on suunaud pea või kuhu ta suundub. Ja sellest kohast, asukohast .. On sensorid, mis reageerivad ainult siis, kui ta nina on põhjas või läänes.
Kui loom on mingis kindlas kohas. ...
43-47 vaja üle kuulata!
Kui inimestel on vaja orienteeruda kuskil, nt meremehed. Siis neil on kasutada erivahendid. Üks vahendid on aeg, kell, liikumiskiirus, suund. Ja kui nad muudavad suunda, arvutavad nad need eelmised asjad ümber. Ka rotil on orienteerumiseks sisemised neuronid.
Hippokapmuse neuorid – need on tähtsad ka orienteerumisel. Kui meenutada mingt teerada, siis aktiveerub paremalt poolt hippokampus. Seega hippokampus oluline mälestuse/meenutuste taastamisel.
Kui hpampust ple või saanud kahjustada, siis erinevad ruumitaju probleemid. Nt erinevad amneesiaviisid. Hpmkampuste kahjustsuest nii retrograane või anterigraande amneesia. – ei suuda asukohta määrata. Ei saa aru objektide asukohast ega kuidas mingites piirkondades oma teed leida. Agnoosia on see, kus in ei tunne ära. Amneesia mingil hetkel koha peal olle sobjekte eristatakse omavahel ,kaaridts saadatkse aru, aga ei ole suuteline meelde tuletama, meeles hoidma. Nii amneesia kui agnoosia on oimuja kiirusagara tagumise koore kahjustsu. Amneesia aga pigem hipokampuse kahjustusele. Et sümptomite kogu vüib olla kvalitatiivselt ja kvantitavtiivselt täiesti erinev.
Kiirususagara....t....kahjustus – kogu paremale poole jääad maailma ignoreeritakse ja ilmenvad teistsugused topograafilised ... . Taju integratsioonihäire.
Milano katse – kontralateraalse negletiga pt paluti kirjeldaada seda katedraali väljakut. – probleeem polnud mälus.
Ruumiline tähelepanu
Kui ilmunb ootamatu segaja, mis nõuab tp endale (tähtis stiimul taju seisukohalt), siis aktiveervb oimu-kiiru ühispiirkond. Teadlikul suunalmisel on aga kiiru....tp suunaja.
Displased visual attention – ei suudeta teadlikult nägemistaju .
Otsimikukoor on oluline, et ajuu saaks aru, et .... on temani jõudnud.
Üldiselt ruumitaju häireid võib rohkem näha , kui on kahjusttaud kiiru või oimu või nende vahelised piirkonnad. Kuidas saab ruumitaju testida? Kuidas määrata sümpotmite komplekti tõsiduse?  erinevad testid selle jaoks.
Oimusagara kahjustusega pt , kes on tõenöoliselt hpkampuse kahjustuega minigl määral. Ja võrreldud on lokalistasiooni nii parema-vasaku poole palt, siis on 1) pt pidikohe laua endise seisukorra taastama 2) pt jäi u 30 min aega ja sisi pidi laua endise seisukorra taastama. SIIT ON NÄHA, et vasaku temporaalaga kahjustusega ja normgurpil VAHet! Aint kui on pooletunnine vahe, siis veits on ka vahe.AGA parema teporaal ehk oimu sagarakahiustsu, siis ei ole vahet, kas kohe või 30 min pärast, siis sooritus on ühtemoodi halvem.
Ruumitaju määratleb veeL: ruumitaju on individuaalne omadus.ka sugudevaheline erinevus. + sugude sees olev erinevus. HORMOONIDE mõju ja just suguhormoonide mõju! Ku
1.19-1-22 kuula - ...turneri syndromiga niased on muidu suht tavalised , aga oluline puudjääk on visuaalruumiline võimekus. Sest östrogeeni mõjutav mõju pole... Ja on püütud seostada käelisust ruumitajulise võimekusega. ...
LOENG 12
TÄHELEPANU JA TEADVUS
Täheleanu ja teadvus jhivvad keha tegevust. Need on närvi osad pm.
Kuni2 min midagi ei kuulnud. .. Teadvustatud otsingu puhul ...
Kõigepealt visuaalse mudeli kohaselt stiimul lahutatakse osadeks, siis tajutakse teatavates piirkondades eraldi tema tunnused. Siis mingisuguses osas integreeritakse tunnused taas.
Pm on tehtud katse Moran ja Desimone poolt – kas ahvil viusaalsetest töötlusprk närvirakud on suutlisedsättima tööd keha prk lähtuvalt või mitte. Ahve kastreeriti ja üks neuron reageerib ühele stiimulile (ainult punasele pulgale(, teine neuron reageerib vaid rohelisele ringile).
Tähelepanu ei tööta täisvõimsusel kogu aeg. Kui infot liia palju, tekib ummistunud pudelikaelasündroom. Valikutegemiseks kulub mingi hulk aega. Millist hulka infot valida töötlusesse, on tähelepanu ülesanne. Nt maanteel kui peale sinu pole kedagi muud, siis saab ka ripsmeid värvida, teloga rääkdia jne. aga linnas ei saa. Siis ei saa kõrvaltegevusi teha. Et pingutama peab vaid sellele, mis tähtis.
Rakutasand: kas V4 neuronid reageerivad ahvil teistmoodi.
Kui ülesanne on raske, töötavad rakud 20% aktiivsemalt! Nb  tähelepanu efekt.
Chelazzi avastas: et... et rakk reageeri, aga surutakse alla teiste sitimute poolt. Kui rakul on eelnev mälujälg olemas ,siis niipalju ei pöörata sellele tähelepanu. Aga kui on uus, siis surutakse teised alla ja pööratakse tp uuele.
Fikseeritud tp see tähelepanu jaotmaine või tulukese jälgimine aktiveeri s rohkem parietaalprk-nda. Sõltuvalt, kuhu nägemisvölja tulukese hüplemine jäi, sõltus ka see, kummast ajupoolkerast ... aktiivne oli. Oligi nii, kui vilkuv tulkuke vasakus nägemisväljas, aktiveerus kiirukoor vaid paremalt poolt. ja kui paremasse nägemisvälja stiimul, siis MÕLEMALD kiirukoord aktiveerisid.
Kui juhuslikule objektidee reageerides, saab neuronitelt aktsioonipitensiaale,. Ehk rakk ei pruugi saada niipalju erutust, et ise anda edasi.
Tähelepanu neuraalne alus on muutus
Change blindness – ehk on 2 pilti, ja siis pead otsima 10 erinevust pildil. Um bes midagi sellist.
1.15-1.29 m puudu 
Vaja on ajuaktiivsust. Teadvus kaasneb alati ajukoore arenguga. Enesest teadlik olemist eeldada.
LOENG 13
Närvisüsteemi areng
Haigutamine – peletab und eemale.
Närvirakke tüvirakkudes tekib natuke juurde ka. Aga juba aeglasemalt ja pole nii efektiivsed nt peale mingit .
Mitokonder toodab energiat. Ribosoomid toodavad valku. Kõige kiirem dendriitide areng eismesed 6 kuud peale sündi ja edais ka esimsele eluaastal. Palju oleneb ka keskkonnast.
INIMENE PEAB MÕTLEMA JA ÕPPIMA; SEST SIIS EI LÄHE NÄRVIRAKUD halliks. Kui nad lähevad ehk inimene ei mõtle, ei lahenda midagi rasket, ei õpi vms, siis on need rakud ka kutud.
Anatsefaalia – peaajutus . Mikrotsefaalia – natuke aju on alles. Sõnavara ennustab hästi IQ taset ;)
LOENG 14
Apotoos – mitte midagi ei jää järgi. (aga mida mitte midagi?)
Nekroos – jääb mingi jälg , magentiga saab nt vaadata.
Aju on plastiline – ehk võime muutaoma funktsioone. Väikestel lastel siis kui on kasvaja, peab aju jagama poetnsiaali nii kasvamieks kui paranemiseks!!
Stuktuuriline plastilisus – et taastub aju keemia jne (vt slaid)
Kõik saab alguse ajutüvirakkudest.
Taastumisliigid: -bioloogilised ehk täieliku??? Kuula üle 14 min
Regeneratsioon- uuetsi taastuvad aksondite või dendriitide ühendused
Diashios – ajušokk. Et osad, mis pole kahjustusnud, lülituvad korra välja siis mõne a apärast tulevad sisse tagasi ja on täiesti töökorras.
Võrsumine ehk sprouting – kas tekib uus kollateraal või paraterminaalne (plaadi suuremine aksonil) või siis kotakt luuakse ebatavvalise koha juures (vt slaidi kus on 3 pilti reas- must valget)
Denervatsiooni supersensitiivsus.
Mida vanemaks saame, seda rohkem mõjutab meid geneetika . Seega lastele on hea õiged geneetilsielt vanemad + hea kekskkond.
Laste aju areng kui saavad valmis vastavad struktuurid, areneb ka vasta fukntsioon. Seega planeeriva.täidesaatvad fuktsioonid kõige hiljem, sest ka frontaalsagar, kus need asuvad, arenebe/Küpseb kõige hiljem.
Nt diabeet kaugstaadiumid (kõrge suhkrusisaldus, vererõhumuuused, osmootilised muutused.) mida see siis mõjutabs ee haigus? See mõjutab mõlemat ajuhemisfäärfi, poolkera. Aga meningiit ? Meningiit mõjutab ajus kõiki piirkondi. Entsefaliidid mõjutavad ajus kindlat piirkonda (temporaalsagarasse tekkisid haigus). See mis on üldine haigus, haarab kogu ajupiirkonda.
Epilepsia – generaliseerunud (korraga haarab mõlemat hemisfääri, tekib elektriline laeng., haareatud ka talamuse piirkodn,see prk annabki võimaluse mõlemale poole leivad). Vokaalne epilepsia?? Oli ikka vokaalne? See on siis ainult ühes piirkonnas. Nt kuklasagaras. Temporaalsagaras on palju hallainet ja sinna võib kõige rohkem epilepsakoldeid tekkida.
Kui on olnud haigus ja trauma, mis on kaanenud ka motoorikahäire, siis uurida sünaptogeeneesi vms??28-29 min!!
Ajule on see stimuleeriv, kui on palju valgust!!! Seega inimene väsib ka kui on pidevalt pime.
Kui funkktsioone on vaja taastada ja paranda, sSIIS????
Kui treener teeb ise ette mingi hajrutuse, siis aktiveeruvad ka peegelneuronid, ehk siis hakkab haige klient paremini tööle ja aktiivsemalt. (nt käsi liigub paremini kui on halvatud jne).
Väga hästi mõjub, kui rase naine saab taktiilset stimulatsiooni!! Ehk puudutus !! Ja ka mozarti kuulamine ja kontserdil käimine jne.
DIEET on negatiivne asi. Kige ohtlikum on taimne dieet. Ehk taimetoitlus: Valgudefitsiit (oad jne ei anna nniipalju valku). Ka foolhapet ka ei saa nedmad nii palju. B 12 vitamiin, on vereloomejaoks vajalik et hoida norm homoöstaasi taset vms.
43-51 m kula üle!
0-2 a mülemal hemisfääre kahj korral areneb välja kõnehärie. 2-10 häir,e siis kõne...funkn täielik. Ja teismelisel on ...
Tüdrukutel teatud funkid ....
Ükskki haigus ei tee aju paremaks ehk nt tekita kõnet vms. Kui on vasakuajupoolkera kahjustus, siis on häirunud nii verbalane kui mitteverbaalne. Meestel aga kõnefunki pidurud ons amal tasemel ja mitteverbaalne fukn on neil suht hea. Parema ajupoolkera kahjus korral mõlemal pole kõnet häiritud! Aga naistel pole häiritud mitteverbalane ruumitaju. Aga meestel on need suht võrdselt kehvad.S ee näitab, et paremaajupoolkera fukntsioon on meeestel-naistel erinevalt struktureeritud.Koolilastel on õpiraskused, siis hakkab tulema .....
Kui palju saab ravi/abi õiged inimesed?? Ainut 2 % et teget paljud ei saa vajalikku abi.
Matemaatikaga raskusi. Mataga on rohkem tüdrukutel raskusi.
Õpivilumuste häire on eraldi häire. Aga mõne haigusega kaasuvalt nt epilepsiaga võib ka välja areneda veel õpiraskus .
Düsleksia
Epilepsia – 1% elanikkonnast. See põhustab kognitiivset halvenemiest. Kõige rohkem tähelepanu. Kui teame, kus epileptilne kolle paikneb, siis teame, kas on rohkem nägemistajudefitsiiti, visuaalseid illusioone vms, või ka imelikke käitumisi/segasushoogusid. Mis on ohtlikud kohad epileptikule (köök, vannituba).
Kui on jalad konksus põlvest, sissepoole, jalalabad ka sisse, kikivarvulik, siis see on motoorika häie ja see on tsentraalne motoneuronikahjusus (kas juhteteed või ajukoor või basaaganglionitega midagi). Et käed on suht korras samas. Ehk siis PCI. PCI haigus on mitteprogresseruv. Kui see progresseeruv , siis see ei ole PCI. Ajuhapnikupuuduse tagajärjel võib see siis just tekkida. 2-3:1000 on Tartumaal sündimus.
Kui on ühepolne ehk hemipareeetiline vorm, siis pole PCI vaid ajuinsult.
Aga dipleegia? Et kas kaks jalga või kaks kätt.
NEUROPSÜHHOLOOGIA EKSAM

• anterior – eesmine (anterioorne)
  
• bilateralis – mõlemapoolne ( bilateraalne )
  
• caudalis – sabapoolne (kaudaalne)
  
• contralateralis – vastaspoolne (kontralateraalne)
  
• cranialis – kraniaalne (kraniaalne)
  
• dexter – parem
  
• dorsalis – selgmine ( dorsaalne )
  
• externus – välimine (eksternaarne)
  
• inferior – alumine (inferioorne)
  
• inter – vahel
  
• intermedius - vahelmine
  
• internus – seesmine, sisemine (internaarne)
  
• ipsilateralis – samapoolne (ipsilateraalne)
  
• lateralis – külgmine (lateraalne)
  
• longitudinalis - pikutine
  
• medialis – keskmine ( mediaalne )
  
• posterior – tagumine (posterioorne)
  
• profundus – süva
  
• rostralis – rostraalne (pea kirjelduses )
  
• sinister – vasak
  
• sub – all
  
• superficialis – pindmine
  
• superior – ülemine (superioorne)
  
• supra – peal
  
• ventralis – kõhtmine (ventraalne)
  

Närvisüsteemiareng:
• k. olulisem viimased 200 000.a. leidsid aset
Mille poolest erineb inimese aju teiste imetajate omast?
• aju tugineb möödaniku kogemustele
• aju teeb oletusi, mis pole alati õiged.
• Aju programmeetritkse enne sündi
• Pärast sündi aju areng/küpsemine ketab 20- 30.a. (arstidel, teadlastel)
• Puberteedi perioodil aju v plastiline, et hakkama saada uues kk ja kohaneda
• Aju areng on aktiivne protsess, mõjutatud paljudestfaktoritest
• Inimliik “tekkis” ~ 8milj.a.tagasi
– 3 milj.a.tagasi: aju maht ~ 400cm3
– nüüd ~ 1350cm3
– loendamatud ühendused 80 bilj (80 miljardt 80 109). neuroni vahel
• võimaldab nautida korraga nii shokolaadi, muusikat kui filosoofilist vestlust
• bioloogiliselt pole inimene viimase 50 000 a. jooksul edasi arenenud (v.a.karvakasvu↓)
– inimaju kasvab pärast sündi (loote pea kasv aeglustub pärast 30.n.-ahvil mitte)
Embrüol 3 lootelehte:
• Endoderm: siseorganid
• Mesoderm: skelett ja lihased
• Ektoderm: närvisüsteem ja nahk
3 nädalat pärast viljastamist: neuraalplaat → neuraaltoru
7. n. embrüo sarnaneb juba miniatuurse inimesega.
100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele spetsiifiline
Aju areng
• toimub seest → välja
• Sünnil 80-100 miljr. Närvirakku
Lapse areng prenataalses perioodis:
• kardiovaskulaarne süsteem ja NS hakkavad embrüol kõige varam tööle
– südamelöögid -3.n.
– esimene refleks -8.n. (suupiirkonna puudutusele käe liigutus)
– imemisrefleks-29.n. (* hüpotees : paremakäelised imevad paremat pöialt)
• sünniks on refleksid põhiliselt ajutüve kontrolli all, vähe kortikaalset kontrolli
Aju areng toimub gestatsiooniperioodis (ehk looteperioodis) ja lapse-eas
• Sünnimomendiks ajustruktuurid “valmis”
• Pärast sündi: aju kasv ja küpsemine
• Väikelapse aju ei sarnane täiskasvanu ajule-
– igas vanuses sobivad funktsioonid
• Arenev aju v.plastiline, kuid:
– kuid ajukahjustus v/s või väikelapse-eas ei pruugi olla kohe märgatav “lumepalli efekt”
• “sleeper effect ”- st.laps “kasvab kahjustusse sisse” (William and Maarter 1992),
• vanusega arenev defitsiit –põhioskusi ei omandatapõhjustab edasise defitsiidi süvenemise
ESIMENE NEURAALTORU STAADIUM:
Neuraalplaadist neuraaltoru moodustumine ( tüvirakud aju “taimelava“)
4.GN. neuraaltoru
sulgub e.paindub kokku ajutüve kohal,
→sulgub nii rostraalses kui kaudaalses suunas, samal ajal pikeneb neuraaltoru kaudaalsele
3 ja 5-põiekese staadium ja ajuosade moodustumine
Otsaju (telencephalon):
ajukoor, basaalganglionid, haistesibulad hippokampus, mandelkeha,
Vaheaju (diencephalon)
Talamus , hüpotalamus, subtalamus, epitalamus
Keskaju (mesencephalon)
Keskaju (rhombencephalon)
Tagaaju (metencephalon)
Ajusild ja väikeaju
Üdiaju (myelencephalon)
Piklikaju
( Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest: )
1) suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned – külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus,  II ajuvatsake paremas poolkeras
2)vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake
3)keskaju (mesencephalon)
4)Tagaaju: sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake
5)Üdiaju: piklikaju (medulla oblongata).
AJU ARENGU 8 ETAPPI
1. Moodustub neuraalplaat- 3-4 GN
2. Rakkude lokaalne proliferatsioon (koe rakkude vohamine)
3. Rakkude migratsioon lõpp-punkti
4. Rakkude agregatsioon (kokkukuhjumine) ajuosade moodustumiseks
5. Neuronite diferentseerumine
6. Neuronitevaheliste ühenduste moodustumine
7. Selektiivne rakusurm (apoptoos)
8. Ühenduste eliminatsioon & stabilisatsioon + müelinisatsioon (müeliinikiht tuleb ümber närvi)
Neuro- ja gliogenees
• Neuraaltorus: tüvirakud, mis pidevalt jagunevad 2-ks.
• Türirakkudest →progenitoor- e.prekursurrakud→neuroblastid ja glioblastid → neuronid ja gliia
• Neuroblastide teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud).
• Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist.
• Kui üldine neurogenees on lõppenud, algab rakkude diferentseerumine,
– neuroblastidest spetsiifilist tüüpi neuronid.
Aju areng kindlas järjekorras
• Histogenees e. NS formeerumine:
• Neuronite proliferatsioon (2.- 4.embrüonaalkuu)
– vatsakeste seinas germinaalmaatriksis (taandareneb enne sündi)
– väga intensiivne rakkude proliferatsioon: tüvirakkudestiga rakk moodustab 2 tütarrakku 250 000/ minutis
– moodustuvad neuro- ja glioblastid (neuroblastidest neuronid; glioblastidest  erinevad rakud)
• ajukäärud hakkavad formeeruma 10 GN
• Fiss Sylvi tekib 14GN (Fiss Sylvi on mingi vagu ajus)
• 28-29 GN vagusid ka med. Pinnal
Migratsioon
• Rakkude migratsioon (4-9.ek.) vatsakesteseinast
• kortikogenees toimub”seest välja”- nooremad peal
Rakkude migreerumine 16-19GN
Passiivne migratsioon – rakud tõugatakse tekkekohast eemale uute, värskelt tekkinud rakkude poolt.
•aju keskstruktuuride moodustumine: talamus, ajutüvi jne
Aktiivne migratsioon – uued noored rakud ronivad mööda radiaalseid (keskel asuv) gliiakiude vanematest ette välimistesse piirkondadesse. (Gliiarakud on neuroneid (ehk närvirakke) ümbritsevad tugirakud.)
• ajukoore areng
Neuron migreerub normaalselt 24 tunniga. GABA retseptorid formeeruvad enne glutamaadi retseptoreid. Glutamaadi retseptorid on sünaptilised retseptorid, mis paiknevad peamiselt neuronite membraanidel. GABA reptseptoritel on pärssiv ehk mingi neuroni aktiivust vähendav funktsioon. ALGUL kontrollib GABA rakkude migratsiooni + kasvufaktorit + on erutava toimega. Hiljem enam mitte.
Sünapsite areng (jätkub pärast sündi)
• Sünapsite areng algab 5. gestatsioonikuul, põhiosa- pärast sündi.
• Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud.
• Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest,
• Olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks.
• Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega).
Kõige kiirem dendriitide areng 5 – 21 n. pärast sündi.
►täiskasvanu tase umbes 5 – 6 k.
Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkonnast. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem.
Neuroni funktsioneerimiseks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani.
Aksoni tee sihtkohani võib olla blokeeritud *kas traumajärgselt koe armistumine *kas aksoni sihtkoht on kahjustatud.
Dendriidid („suur pusa“ – võtavad infot vastu). Aksonid („ peenike niit“) viib infot välja. Dendriidide areng algab prenataalselt (looteaeas) ja jätkub pärast sündi.
Postnataalne areng
• aju kaal vastsündinul 300 g - 10% kehakaalust
– 6.k: kasvanud ½ sünnikaalust
– täiskasvanul 1400g 2%
– 8.a.vanuseks 60% täiskasvanu aju kaalust
• aju maht suureneb, kuid neuronite arv ei kasva!
– tingitud sünapsite arvu kasvust- mis ise ei suurenda ajumassi
– suureneb metabolism- neuronid muutuvad suuremaks
– formeeruvad uued veresooned
– kasvab astrotsüütide arv (astrütsüüdid on üks liik gliiarakkudest: Astrotsüüdid täidavad mitmeid funktsioone, sealhulgas varustavad närvirakke toitainetega , reguleerivad rakkudevälist keskkonda ning moodustavad vigastuste korral armkude. Astrotsüüdid on arvukaim rakutüüp kesknärvisüsteemis.)

• 3.a-ks: 80% of sünaptilistest ühendustest loodud
  
• 2.eludekaadist algab “kahanemine”
  

Müeliniseerumine
• Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus
– müeliniseeritud aksonis 120 m/s,
– müelimiseerimata aksonis 30 m/s.
• Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani.
– müelinisatsioon:
• 28 GN on müeliniseerunud ajutüvi ja BG ehk basaalganglionid
• 38 GN capsula interna tag.säär
• 2-3.a. lõppenud
Aju areng
Lõplik närvirakkude arv määratakse:
1. aksonite funktionaalsete kontaktide arvuga
2. saadavate troofiliste närvikasvu faktoritega
Aju on “dünaamiline organ”-midagi pole kindlat ega fikseeritut
– uued ühendused
– ka täiskasvanu aju on plastiline!
KV: Aju areng
• Embrüogenees: ektoderm neuraalplaatn-toru 3.5. põiekese staadium ajuosade formeerumine
• Patoloogia korral: anentsefaalia, entsefalotseele, müelomeningotseele
• Neuroblastide produkts. migratsioon (16-19.n.)diferentseerumine apoptoos
• Patoloogia korral : mikrotsefaalia, kortikaalne düsplaasia
2 liiki häireid:
• Arenguga seotud häired
• Küpsemisega seotud häired (mittelineaarne keeruline protsess)
– õppimis-käitumishäired,
– spetsiaalsed sündroomid: autism , Retti sdr.jne
Aju arenguhäirete tüübid
• Anentsefaalia e. peaajutus : puuduvad hemisfäärid, kesk-ja vaheaju (1-3 e/n.)
• Porentsefaalia (urbajusus): õõned ajus
• Heterotoopia: hallaine saarekesed valgeaines
• Ageneesiad: corpus callosum (mõhnkeha ehk valgeaine kahe poolkera vahel), väikeaju (ageneesia=tekkimatus)
1.Rakkude jagunemisega seotud häired (2.–5. elukuul)
• Mikrotsefaalia – pisipealisus, rakkude jagunemine katkeb varakult- tagajärjeks ebanormaalselt väike pea:IQ langus
• Megalentsefaalia – rakkude üleprodutseerimine, rakkude paljunemisest tekkiv aju
suuremõõtmelisus
• Hüdranentsefaalia – ajupoolkerasid asendavad liikvorit sisaldavad tsüstilised kotid
mitte kasutada sünnitusel ravimeid!!!
• loode langeb alla stimuleerib  oksüdotsiini vabanemist, sellel nii
– neuroprotektiivne toime (• 1 t. vastupidav O2 puudusele)
– analgiseeriv toime lapsele sünnil (pole valus !),
• oksüdotsiini mõjul tekib I neuronite sünkroniseeritud aktiivsus - “neuronid räägivad” (sünaptiliselt)
Arengut mõjutab kui ema kasutab raseduse ajal AER: VPA, VGB, CBZ
– võib kahjustada migratsiooni
Uus:
• migratsioon on GABA poolt modifitseeritud
• oluline keskkond, mitte geneetiline determinatsioon
– GABA suunab ajurakkude küpsemist
KNS kasvuspurdid
PROTSESS
AEG
Neuronaalse produktsiooni lõpp
24-25 g.n.
Dentr./sünapsite areng
• sünd-12k.
• sünd 7-9.a.
Müelinisatsioon
11-12a.
FS küpsemine

• 16-19.a.
  

Aju kiire küpsemise perioodid
I - esimene neuraalse kasvu spurt algab 30 GN
• neuronite arv loote ajus saavutab täiskasvanu taseme
II - teine kasvuspurt: seostud kiire müelinisatsiooniprotsessiga, algab teatud ajupiirkondades 4.-5 e.-kuul
lõpeb põhiliselt 1.a., (teatud piirkondades 3-4.a)., integratiivse süsteemi osades alles teisel kümnendil
postnataalne areng:
• neuronite ja gliia kasv
– neuronite arv = 1011 ehk 100 000 000 000
• sünapsite areng: väga kiire tiheduse kasv

• maximum 6-12.kuuks, edasi arv väheneb
  

– 1.neuronil→103-104 sünapsit
– sünapside arv kokku = 1015
• strukturaalne-funktsionaalne korrelatsioon:
– kujunevad keerulised motoorsed/ sensoorsed/ käitumuslikud oskused
PET uuringute tulemused
• vastsündinul kõige intensiivsem metaboolne aktiivsus
– sensomotoorse ajukoore ja
– ajutüve pk.
• 2-3.k.:
– nägemiskoores ja selle lähedal
– parietaalsagaras → visuaal -ruumitaju areng
• 6-12.k.:
– FS koor- lapsel areneb interaktsioon ümbritsevaga, nt. võõraste suhtes ärevus jne.
aju areng on > tsükliline kui lineaarne protsess nn. redelist ülesronimine
• esimesed 10 a. on aju 2x aktiivsem kui täiskasvanu-eas
• 60% toidust läheb 1.eluaastal aju arenguks väheneb 30%-le 3.aastaks
arenguhäirete tekkepõhjused :
• eksogeensed faktorid :
– toitumine,
– radiatsioon,
– viirused,
– medikamendid,
– kemikaalid,
– isheemia
• endogeensed faktorid: geneetilised
Williams ’i (WS) sdr.gen-morfoloogil.side
• Edusammud neurogeneetikas: kognitsiooni ja käitumishäirete geneetilinet seos
• WS 1: 20 000 elussünni kohta
• WS 7q11.23 (geneetilise materjali puudumine või inversioon? elastin geeni deletsioon, (Korenberg 2000)
• Spetsiifilised näojooned, k/s südamerikked, kasvupeetus, v/s hüperkaltseemia
• Kognitiivne profiil: visuomotoorne ja ruumitaju defitsiit; verbaalne pool ja nägude äratundmine-head
• MRT: ajumahulangus, ajukäärude anomaalia (polümikrogüüria) duplikatsioon: teine kliinil.pilt: mikrotsefaalia, raske kõne arengu häire
AJU
• 80-100 miljardit (biljonit) neuronit10 14 ühendust
• imeline ehitus
• ühenduste moodustumine – esimese 2.a. jooksul
• aktiivne areng kestab 20 a……
• muidu ajukoor õheneb areng käigus,
– kuid mitte kõigis piirkondades
• kõne piirkonnad paksenevad ( Nature 2000)
• Sõnavara parimaid IQ ennustajaid lapsel
SUURAJU
• Koosneb 2-st poolkerast: mis moodustavad 85 % kogu aju kaalust
• Ajukoor- 3 mm, pind moodustab käärusid ja vagusid, see võimaldab suurema hulga ajurakkude paigutust (kui ajukoor oleks sile- oleks vaja 3 korda suuremat pinda).
• 2 HF ühendab omavahel ajupoolkerasid
• Hallaine hulk kasvab U-kujulist kõverat pidi
• Valgeaine hulk lineaarselt
• Hallaine mahu kõrgpunkt on
tüdrukud poisid
FS-s 11.a.(t) 12,1 a (p)
TS 16,7a (t) 16,2 a (p)
PS 10,2 a (t) 11,8 a (p)
Meeste aju täismaht 15.a.
• Naistel 11.a.
– Meeste aju maht suurem
• Hallaine maht kasvab (seejärel….langema)
– Naistel 9.a.
– Meestel 11.a.
• Valgeaine maht suureneb 19.a.-ni, ehk kauemgi….
kokkuvõte
• Sünd ja kasvamine = ajule ohtlik!
• Aju areng on aktiivne protsess, mõjutatud paljudest faktoritest.
• inimese kogu elu, edukus, tervis olenevad sellest
• kontroll nende faktorite üle on kui elukindlustus , mis väljastatav ainult varases eas
• Psühholoogid usuvad, et alles siis kui nn.aju „masinavärk“ on välja arenenud, saavad areneda sobivad käitumismudelid – probleemilahendus e. Täidesaatvate funktsioonde areng
Aju areng
• Teatud KF, käitumised võimalikud alles pärast vastavate ajustruktuuride küpsemist.
ARENGU näide:
objekti haaramine käega:
– 2.k.suunab käe objekti poole
– 4.k.haarab objekti kogu käega
– 10.k. haarab objekti pintasett-haardega
ajufunktsioonide küpsemine lapseeas :
* motoorsete ja visuo-motoorsete võimete osas areng kiirem (enne 9 a)
*lihtsate motoorsete oskuste osas saavutatakse küspsus juba 6 aastaks; 7-10a (hea tasakaal, lihaskontroll areneb dramaaatiliselt + peenmotoorika) (ka käelisus välja kujunenud siis!)
Reaalsuse taju ja emotsioonid
• 2-3.a. viitavad oma kõnes
– vajadustele,
– emotsioonidele
• 3.a. kasutavad fantaasiat
• vääruskumuste mõistmine tekib 4-5.a.
• “valged valed” 7-10.a.
• 8-10.a.areneb võime tajuda teiste tundeid ja oma käitumise tagajärgi
– areneb nn. moraane mõtlemine
• 10-11.a. areneb realistlik kontseptsioon surmast
• 10-12.a. areneb metakognitsioon (teadmised enda õppimise ja oskuste kohta)
– areneb eneseteadvus ja –uhkus
Tähelepanu ja kõne
• Tähelepanufunktsioonide suhteline küpsus 9- 10. a edasine kasv on vähene.
– vastus-reaktsioonide pidurdamisega saavad lapsed edukalt hakkama 6. eluaastal
• Keelelises arengus toimuvad suuremad muutused enne 7. eluaastat, enne kooli
– keerulisemad fonoloogilised töötlused, areng jätkub esimestes klassides, kestes 9.aastani.
– loevad mõnuga/lugemisoskus ≥ kirjutamine
• Täidesaatvad e. eksekutiivsed funktsioonid
– sõltuvad nii tähelepanu,
– kognitiivse paindlikkuse,
– töömälu kui
– planeerimise oskustest.
• Üldine seisukoht: täidesaatvad funktsioonid kujunevad 12. eluaastaks
– areng toimub ka hilisemal perioodil, kasv laugem
– lihtsamate ülesannete täitmine jõukohane 6. a.
– voolavust ja paindlikkust nõudvates ülesannetes on arengulist kasvu märgata puberteedieani
• Ajupiirkondadest küpseb kõige hiljem frontaalsagar ja sellega seotud täidesaatvad funktsioonid
Mälu
Mälu ja õppimisvõime arenguperioodid pikemad
– sooritus paraneb oluliselt vanusevahemikus 7-13.a.
– vanemad lapsed oskavad kasutada meeldejätmist hõlbustavaid strateegiaid ja struktureerivad materjali paremini
– on leitud, et mäluoskused täienevad kõige enam vanusevahemikus 8-10 eluaastat
puberteedis
• Sünapsite arv langeb ~ 50% ,
– mõnes a/k piirkonnas on hoitud mittefunktsioneerivaid sünapse läbi lapse-ea = aju potentsiaalne plastilisus kk nõuetele reageerimiseks
• osad v.tundlikud langeb(erinev eri a/ pk.)
• erutussünapsite arv langeb
• infotöötlus muutub kiiremaks
• vas.ja parem HF hakkavad töötama iseseisvamalt
puberteedis
• Muutuvad sõltuvast-sõltumatuks
• Inbriidingu vältimiseks.(liigi säilitamise seisukohast oluline)- konfliktsed, seiklushimu- viib kodukohast kaugele* (inbriiding=lähisuguluspaaritus)
• Veedavad 4x rohkem aega oma eakaaslastega (tsk.võrreldes)- sotsiaalsete oskuste areng
– käitumis-mudelite valik ja praktiseerimine
– suur huvi vastassugupoole vastu (suguhormoonide tõus)
3 surma põhjust sagedamad surma põhjused teismelise eas:
• õnnetused
• enesetapud
• kriminaalsed surmad (mõrvad)
Arengulised “aknad”
• varane stimulatsioon -ajufunktsioonide areng tõus
• erinev aeg e. “aken”-erinevate ajufunktsioonide arenguks,
• emotsionaalne areng ja ruumiline nägemine: 0-2.a.
• matemaatika ja loogiline mõtlemine: 0-4.a.
• kõne: 0-10.a.
• musikaalsus: 3-10.a.
• motoorne võimekus--- kuni 12 a.
Nende perioodide kasutamata jätmine viib vastavate funktsioonide väljaarendamise puudulikkusele
hüpotees
• Ajukahjustus aju arenguperioodis käivitab 2 erinevat protsessi:
• degeneratiivse: rakkude atroofia ja ühenduste kadu
• segeneratiivse: sünaptogenees, neuro- ja gliogeneesi tõus
– ÜHEPOOLNE KAHJUSTUS: degeneratiivseid protsesse vähem + intaktne HF
2 hüpoteesi
• Üks varasemaid teooriaid-hüpoteese (Munk 1881) : kahjustamata piirkonnad võtavad funkts. üle
– ajus piirkonnad, mis pole seotud funktsioonidegapärast kahjustust võtavad neen pk.funktsioonid üle
• pole tõendeid selliste pk.olemasolu kohta!!!!
• Üldtuntud aforism: me ei kasuta 90% oma ajust
• pole võimalik olnud tõestada, et osasid ajupiirkondasid ei kasutata
Sünaptogenees??? loomkatsed
• Uued ühendused---- HEA
– motoors, sensoorse süsteemi kohta loomadele süsteem
– Ei kehti PF- koore kohta
• valed ühendused
Aju plastilisuse areng:
Prenataalses perioodis
• 2 positiivset poolt: *Taktiilne stimulatsioon ja *Ema-isa + nn.“rikas kk.”
• Negatiivne: dieet, stress, ravimid (ka kofeiin , nikotiin jne)
• Lisaks: suguhormoonide mõju (= suhtel .erinevused ajukoore erinevate piirkondade mahus )- miks mehed ja naised käituvad hilisemas elus erinevalt
Neuroloogilise kahjustuse järgne funktsioonide taastumine (Bryan Kolb )
Kriitilised perioodid
• 1970-ni: varane kahjustus paraneb paremini
– aluseks 19.saj- Broca jt. tähelepanekud – kortikaalse kõnepiirkonna kahjustusega lastel motoorne afaasia v.harv
– 1942.a. Kennardi printsiip: “saa ajukahjustus võimalikult vara” (aluseks noorte ahvide paranemine FS (frontaal ehk otsmikusagar) kahjustusest
• Viimased 40.a. loomkatsed & inimuuringud: seos “varasem on parem” ei tööta
– loomade liigiomane käitumine taastub kehvasti ükskõik mis vanuses tekkinud kahjustuse järgselt
Arengus kriitiliste perioodide seeriad, kus kahjustuse mõju võib olla kas v.halb või
– suhteliselt healoomuline
NB! Aju arengu kõige olulisem aegesimesed eluaastad! Mida varasem kahjustus, seda raskem funktsionaalne häire jääb.
Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest 2012?
• Oleneb kahjustuse ajast
• Ektrapoleerides loomkatsete tulemusi- on mitu võtme-perioodi:
– 3.trimester + perinataalne periood: KOHUTAV
– 2.k.-2.a.: PARIM TULEMUS
– 2.a.-puberteet: parem võrreldes järgneva täiskasvanu-eaga
• Halvasti taastuvad: tagumine PS (parietaalsagar=kiirusagar) koore kahjustus ja OS (oksipitaal ehk kuklasagar)
Huumori abil talletub mällu 250-700% rohkem informatsiooni (M.Ruul), naer stimuleerib mälu
• Jaapani vanasõna ütleb, et naermisega kulutatud aeg on jumalaga veedetud aeg.
• Huumor on maailma nägemise viis. Huumor on oskus, mis võimaldab meil näha korraga rohkem kui üht reaalsust.
• Naiste ja meeste huumorisoon on erinevad, kuna naistel on paremad keelelised võimed, meeldib neile sõnademängul põhinev huumor, meestele seevastu meeldivad rohkem agressiivsed ja halvustava sisuga naljad, nad kasutavad huumorit võimalusena teistest üle olla. Huumori tajumine ja mõistmise on ainult inimesele omane
• heaolutunde saavutamine * pingete maandamine
• juba lapse- east sotsiaalse toimetuleku- ja kohanemisoskuse arenemine
• suhtlemine ja üksteisemõistmine
• täiskasvanud naeravad keskmiselt 20 korda päevas, lapsed -200 korda Abdulla (1998)
huumoritaju areng
• väikelapseeas on nali põhiliselt seotud
– kehaliste aistingute (kõditamine jne)
– motoorsete mängudega (tagaajamine, müramine)
• nalja mõistmise kognitiivne baas 5-7.a.
– võimaldab tajuda verbaalset
– visuaalset nalja
Lastel tuleb rohkem FAUX PAS ette, sest frontaalsagar areneb kõige hiljem, aga seal on otsustusfunkstioon.
Kummaski ajupoolkeras on insularikoor (insular cortex). See on osa ajukoorest ja asub sügaval külgmistes vagudes. Insularikoor ehk insula on seotud teadvusega, emotsioonidega ja homöostaasi reguleerimisega. (+ taju, motoorika kontroll, eneseteadlikkus, kognitiiivsed funkid).
Närvirakkude ühendused
• neuronid funktsioneerivad ainult olles kontaktis teiste rakkudega
• neuronid on omavahel kontaktis sünapsite abil (kohtumispunkt)-
→ neuronaalsed võrgud
– närvi- impulss liigub keemilise ja elektrilise signaali kujul
• tänu närvi-impulssidele püsivad neuronitevahelised kontaktid
– võimalik mälu ja mõtlemine
– …pole püsivad (» kohanemine ja õppimine)
• 1012 neuronit ajus
Motoorne tee võib saada kahjustatud nt: isheemia, hemorragia, tuumor , trauma, müeliit puhul.
FR0NTAALSAGAR FS
• FS e.”sotsiaalne ajukoor”
• FS ülesanded
• FS 3 tähtsat funktsionaalset pk.:
– PMK,
– PFK
• orbitofrontaalne korteks
– pretsentraalne korteks
• FS asümmeetrilisus
• FS kahjustusega kaasuvad häired
• FS uurimisvõimalused
FS funktsioonid 1:
MOTOORIKA
• prim. motoorne ajukoor B4: tahtlikud/spontaansed liigutused
• vas.B 44: motoorne ja spontaanne kõne
• PMK: B6 (lateraalne) ja suppl (mediaalne):
– liigutuste programmeerimine: valib ja ajastab keerulised/korduvad liigutused vastavalt uutele (kk.) või õpitud- sisemistele stiimulitele
– B8, 8A pilgu tahtlik suunamine (vasaku pk.stimul.-silmad paremale)
• PFK: kontrollib, et liigutused toimuksid õiges kohas ja ajal (vastavalt siseinfole või kontekstile)
Premotoorne k. PMK 6.8.pk.
• 6.pk.mediaalne osa-”lisa-motoorne” pk. (supplementary SMA):
– sobilike liigutuste (käitumise) valimine, seesmiste korralduste alusel (lamav koer läheb ise jalutama )
• 6.pk. later .osa-
– liigutuste suund ja järjekord välisärritaja toimel (peremees kutsub koera)
– tegevuste “läbiharjutamine”
• 8.a +8.b pk. (seosed teiste ajukoore osadega)- multimodaalne assots .piirkond
• info PS tag.osast - silma liikumine, pilgu tahtlik suunamine
• käe-silma koostöö
• PMK-valib liigutused vastavalt “sisemistele” (õpitud) ja/või väliskeskonnast tulevatele “uutele” stiimulitele
• Mõistetega manipuleerimine
Premotoorne ajukoor: Ainult B6 pk. saab infot basaalganglionitelt.
Prefrontaalne pk. (9,46,11-14): motoorika: õiged liigutused õiges kohas ja ajas;– osaleb: mälu, mõtlemise, tegevuse planeerimise, tähelepanu valiva suunamise ja mitteolulise ignoreerimise osas.
PFK elektriline stimulatsioon ei põhjusta motoorset reaktsiooni.
FS funktsioonid 2:
• TÄHELEPANU juhtimine, hoidmine ja keskendumine, – ajas ja töös püsimine,– ebaolulise ignoreerimine (impulsside pidurdus)
• EKSEKUTIIVNE e täidesaatev funktsioon-tegevus(t)e planeerimine (ka ajaline)
– plaani/juhiste järgimine ,
– tegevuse alustamine
Täidesaatvad funktsioonid
• ...ühisnimetaja erinevatele võimetele ja oskustele,
– mille abil me juhime oma käitumist uutes olukordades,
– aluseks sotsiaalsetele ja kognitiivstele protsessidele
• Puudub konsensus, millised võimed ja oskused siia kuuluvad:
– arutlusoskus, abstraktsioonivõime
– töömälu,
– enese-seire, oma käitumise kontroll
– kontsentratsioonivõime ja tähelepanu jagamine
– planeerimisoskus
– mental set- kindel probleemilahenduse viis (nt.positiivne)
Täidesaatvad funktsioonid
LEZAK (1995) 4 komponenti:
• Talitlus (volition)-keeruline protsess, inimene mõistab mida vajab ja tahab ja kuidas seda saavutada
• Planeerimisoskus: eesmärgile jõudmiseks vajalike sammude organiseeriminetegevusjärjekord
• Eesmärgipärane tegevus: plaani üksiosade järjekorra valimine ja j-järguline elluviimine
• Efektiivne sooritus: enesevaatluse ja oma tegevuse korrigeerimise oskus
PFK funktsioonid
• TÖÖMÄLU e.lühimälu- info kasutamine (objekti + ruumilise suhte mälu) häire: allub enam väliskk
impulssidele, mitte seesmistele e.internaliseerunud teadmistele/infole.
• MÕTLEMINE
Adaptatiivne käitumine
KÄITUMISE planeerimine olenevalt olukorrast ja eesmärkidest: sobilike valikute tegemine
• Normaalne käitumine sõltub kontekstist!
Inimesel kompleksne elu-mitmeid sotsiaalseid rolle korraga nn.sotsiaalne käitumine
– käitumise valik/reeglid olenevad kellega (vanaema/sõber)
– kus (teater/piknik)
• käitumine,
– defitsiidi korral impulsiivne käitumine - isik oma käitumises sõltuv välistest stiimulitest, mitte teadmistest ja mõtetest, mis õpitud
– igaüks on kogenud unustamist välisärritaja mõjul: (DL)- vananedes ↑.
PFK piirkond
• Ajupiirkond, mis vaba igapäeva-eluga seotud ülesannetest (sensoorse info töötlusest)
• Neuraalne aktiivsus seotud
– dopamiini, serotoniini ja adrenaliiniga (v.tundlik!)
– otsene mõju mõtlemisele, tunnetele ja käitumisele
• Aktiivsusseisundiks- vajab infot
Prefrontaalne ajukoor
• Dorsolateraalne osa (9,46.)
– seos PS tag.osa
– TS: lühimälu (impulsiivne käitumine),
– plaanide ja mõistetega manipuleerimine, “meel/vaim”,
valikute tegemine
• Tulvingu hüpotees:
– vasak PFK osaleb enam mälu kodeerimisprotsessis,
– parem PFK info kättesaamisel (2002)
PFK piirkonnad 1
• Dorsolateraalne (DFK)
– planeerimine, strateegiad, täidesaatvad funktsioonid ( executive function )
• patiendid DFK kahjustusega
– võivad olla apaatsed
– isiksuse muutused
– abulia-puudub tegutsemissoov (skisofreeniale sarnane)
PFK piirkonnad 2:
Orbito-frontaalne (B11-14)
– seos TS-ga (amygdala)
– PS
– haistmis-ja maitsmiskoorega
• emotsioonide ja kognitsiooni sidumine
• otsuste tegemine
• kontekstile sobiv käitumine
– pidurdusfunktsioon (pidurdab ebasobivat: nt. kinnine ajutrauma)
• emotionaalne labiilsus
– mäluhäired
– premeerimissüsteem
• sõltuvushäired
• Ventromediaalne osa (B 25,32): hinnang emotsioonidele ja aistingutele
• Eesmine tsingula piirkond: tähelepanu fokusseerimine (ka oma mõtetele)
– Tuleb teada: Juhtivat defitsiiti ja kas see muutub või mitte seoses vanuse, soo ja teiste kaasuvate haigustega.
Ajupiirkonda, mis vastutab selle defitsiidi eest FS kahjustuse koht ja häire:
• Liigutuste kadu
• Liig. tugevuse↓
• Liig.programmeerim. ↓
• Pilgu pööramine↓
• Mõtlemise spont. ↓
• Mõtlemise strateeg. ↓
• Käitumise kontroll
• Risk+reeglite rikkum.
• Lühimälu ↓
• Halb sotsiaal.käitumine
• Sex käitumine/enesereg
• Spontaansuse ↓
• 4 ala
• 4; 6
• PMK, ja DL
• PMK (8A 8B), OF
• OF
• DL?
PFK
• PFK
• DL
• OF ja DL
• OF
• OF
Sobiva käitumismudeli valik
• TS detailne inf  liigub amygdalasse, siis sealt liigub info  FS + DL (lühimälu) + OF. Sealt edasi Kontekstile vastav käitumine. Impulsiivne asotsiaalne keskkond.
FS kahjustus 1.
• Käitumisprobleemid- häiritud nii sotsiaalne kui sex käitumine
• Orbitofrontaalne sdr.=pseudopsühhopaatiline isiksus:
– impulssiivne,
– pidurdamatud instinktid,
– emotsionaalselt labiilne, eufooriline,
– labane , antisotsiaalne käitumine
– sex-suhete paljusus,
Enam väljendunud parem- poolse kahjustuse k.
FS kahjustus 2
• Eesmise tsingulaarkoore kahjustus =pseudodepressiivne isiksus:
– apaatia , ükskõiksus,
– alanenud sex huvi,
– obsessiiv-kompulsiivsed hood,
– akineetiline mutism
vasak-poolne kahjustus>
FS kahjustus
Katatoonia – skisodel: kas stuupor (motoorika 0) w just liiga rahutu motoorselt
Lobotomia
Raske luua kognitiivseid plaane, starteegiaid, et probleeme lahendada. Perseveratsioonid- kalduvus püsida sama motoorse v verbaalse vastuse juures erinevate stiimulite .
korral. Raske katkestada algatatud käitumisprogrammi v muuta vastamisstrateegiaid.
FS kahjustusega pt-did on riskialdid!!!
Eksekutiivne düsfunktsioon
• aktivatsioon häiritud-
– raske tegevust alustada,
– planeerida,
– juhistest kinni pidada,
• keskendumisraskused-ei saa 2.asja korraga teha (nt.kuulata ja tegutseda),
• pidev ülekontrollimine, välis-ja siseärritajad viivad tegevusest kõrvale
• eesmärgipärasus häiritud: kaotab kiirelt huvi, ei arvesta aega, tulemused kehvad
• emotsionaalsed häired-ei talu frustratsiooni
• mäluhäired: unustab plaanitu, kaotab asju, lugedes /kirjutades järge, õpitu meenutamine raske
• tegevuse regul.häiritud: ei püsi paigal, segab /katkestab vestlust, kiirustav- hooletu,
FS ja kognitiivne düsfunktsioon
• Häiritud huumorimeel
• sotsiaalne suhtlemine ja taiplikkus
– ei taju teise tundeid-mõtteid,
– empaatia puudulikkus
• Abstraktse kõne mõistmine häiritud-
– metafoore, nüansse ei taipa,
– vanasõnade mõistmine häiritud
FS ja käitumine
• FS valib sobiva käitumise, defitsiitspontaansus↓ (ka sõnaline voolavus ↓, joonistamine häiritud)
• väheaktiivsed- nn.”laisad” voodis
• probleemilahendusvõime ↓(nt.ostmisülesanded),
• õppimisvõime madal (PMK)
• kaartide sorteerimise ülesanded värv/kuju/sõna järgi
• tegevuse planeerimine ja pidurd.(vasak FS)defitsiit: valmis riskima
Pilgu tahtlik suunamine
• Teuber (1972): ül:
– kuju ja värvi järgi kujundi leidmine (48-st) FS kahjustuse korral raske
• Luria (73)-2.ül.:– hinnata inimese vanust + riietust; jälgiti silmade liikumist- FS patol.-ei vaadanud pead/keha suunatult nagu terved. Visuaalsel otsing korral vajalik sisemisel infol põhinev silmade suunamine.
FS ja mälu
• PFK kahjustus-katse ahvidega, kus toit oli 25.ukse taga 1x päevas (Passingham) kahjustus 46 alal
• Eri piirkonda salvestatakse erinevat infot: 46 ala-ruumimälu,
• Vasak FS -verbaalse, parem FS-mitteverbaalse info säilitamine
Mõtlemine ja mälu
• Mõtlemine ja mälu omavahel seotud
3 põhiosa:
1.tsentraalne täidesaatev osa: koordineerib erinevat teid kaudu saabuvat infot, suunab tähelepanu, organiseerib sissetulevat ja kasutab talletatud infot + kombineerib omavahel
2. nägemis-ruumiline info ( ka kujutluspildid)
3. fonoloogiline ja verbaalne info (ka sisekõne)
• Divergentne mõtlemine häirub
FS asümmeetria
• Vasak FS- suu motoorika (kõnega seotud liigutused), kõne (Broca-44) defitsiitjuttu vähe
• Parem FS- näoväljendusi ↓ - juttu palju
• Bifrontaalne kahjustussdr.:
– kella-ajas ja päevades orienteerumine häiritud (ei esine 1-poolsel kahjustusel)
– vanasõnade mittemõistmine (20-25%----71%)
FS-d vähem asümmeetrilised
FS ja haigused
• FS arenes inimesel kiirelt ja suuremaks kui loomadel (28% a/k.) FS kahjustusega seostatakse järgmisi haigusi:
• ADD, ATH, Torette sündroom
• Skisofreenia
• Depressioon
• Maania
• Frontaalepilepsia
• FT dementsus
• Parkinsoni tõbi
• Korsakoffi haigus
Frontaalepilepsia
• Lühikese kestusega, sagedased (öised) motoorsed hood, teadvushäire minimaalne, omapärased automatismid.
• Motoorsest pk.lähtuvad- lihtsad hood: neelatamise, kõnetakistuse, häälitsusega võivad generaliseeruda, hoojärgne parees
• Supplementaarsed SMA motoorsed hoodasümmeetrilised toonilised, eelneva kiheluse tuimuse, pingul -tundega, sageli afektiivse iseloomuga- vokalisatsioon-nutt, naer
• Eesmised F hood: sundmõtted, silmade-pea liigutused, aksiaalsed kloonilised tõmblused, kukkumised
Frontaal-epilepsia põhjused lastel­:
• Malformatioonid (avaldub 2 kuni 5. a.)
• Omandatud kahjustus (pärast 5 a.)
• Healoomuline frontaalne ep. ( krambid kaovad, võib ravi lõpetada, ei kaasne kognitiivseid häireid ?)
• Lennox-Gastaut sündroom (toonilised ja atoonilised hood, kognitiivse kahjustuse sündroom (frontaalne?)
• Ring- kromosoom (20)
Prefrontaalne düsfunktsioon
• Depressiooni, maania skisofreenia ja autism
• Agressiivne käitumine- automaatsed ja sundteod (rk. välistele stiimulitele)
• E sdr.(Fried), - eriti jõhker ja vägivaldne käitumine, ilma et tegijal oleks vastikust või hirmu sooritatud teo pärast: hüperaktiivsuse hoog orbito-frontaalsest (OF) ja med.PFK piirkonnast-blokeerivad amygdala-
– väldivad emotsioonide teket ja teadvustamist
FS- sotsiaalne ja seksuaalne käitumine
• Käitumine-paindlik ja konteksti arvestavsiin mõlemad häiritud
• Muutused sotsiaalses +sex.käitumises
• Isiksuse muutused, nt. Phineas Gage (1868) juhtum vas.med.OF vigastus
FS NPL uurimine :
• Tornitest (NEPSY)
• Kaartide sorteerimise test (DL-ala)
• Keelelise voolavuse test (5 min)
• Joonistuste test (kiiruse peale)
• Peenmotoorika :kiirus, jõud, järjestatud liigutused
• Kõne
• Õigekiri
FS funkide uurimine: Echopraxia-adekvaatne impulsside pidurduse häire.
Ajutrauma
• KF taastumisele prognoos parem 6-9. kuuga (2-3.a.)
• Üldine IQ taastub kiiremini kui mälufunktsioonid, mis jäävad madalamaks
• Halvem psühhosotsiaalse taastumine ja isiksuse muutused
• Vaba-aja tegeluste ja hobide osas-kesine,
• Meeleolumuutused, ärrituvus
AJUFUNKTSIOONIDE LATERALISATSIOON
Ajupoolkerade asümmeetria uuringud: kestnud üle 200a.
• Du Pui 1780- esimesena pakkus “homo duplex’i” ideed: inimesel topeltaju topeltmeeltega
• 1860.a J. Jackson ja P.Gratiolet: vasak HF küpseb kiiremini + anat.asümmeetria
– 1868.a. avaldas Jackson mõtte nn. “ juhtivast HF” enamusel inimestest vasak, nn. “soovide pool”,
– pidas paremat HF automaatseks pooleks.
• 1864.a. Broca töö: kõnefunktsioonis oluline osa vasakul HF, kirjeldas seost paremakäelisuse ja kõne vahel, pidas kaasasündinud omaduseks
• 19.saj. Wigan- lahkamisel leidis ühe HF-ga inimese
– “pool aju”, aga terviklik inimene?? 2 poolkera =2 meelt
• 1960 N.Geschwind & W.Levitsky- anatoomil.asümmeetria (planum temporale)
• 1970.a. USA v populaarne : Sperry
• Mida paremini me mõistame, kuidas 2 ajupoolkera reaalsusest tajupildi tekitamisel koostööd teevad
– seda edukamalt mõistame oma aju loomulikke andeid
– seda tõhusamalt suudame aidata NS haigustega inimestel taastuda (JB Taylor)
Aju on asümmeetriline:
1. kuid see pole absoluutne, sest kõik ajufunktsioonid pole asümmeetrilised
– nt. primaarsed motoorsed ja sensoorsed f-d
2. vahel on ajupiirkond (koht) ajufunktsiooni seisukohast määravam kui vasak-parem pool (site>side)
– nt. erinevad FS ja OS oma f-lt> kui vasaku ja parema FS funktsioonid
3. ka loomade, laululindude aju on nii anatoomiliselt kui funktsionaalselt asümmeetriline
Kuidas lateralisatsioon kujuneb?
Kaks põhiteooriat:
• Ekvipotensiaalne t.- hakkab arenema pärast sündi→kuni 2.a.,
– sünnimomendiks HF-d võrdsed,
– pärast puberteeti on kõne juba suhteliselt jäigalt vasaku HF-ga seotud
• Kaasasündinud t.- aju k/s omadus (Kinsbourne 76), põhineb aju anatoomilistel iseärasustel ja ei välista dünaamilist kortikaalset arengut e. progresseruvat lateralisatsiooni koos HF arenguga .
Lateralisatsiooni geneetilised teooriad:
Annett (1970): “paremale nihutamise” e. paremakäelisuse geen, (vasakukäel.geen puudub)
Levy & Nagylski (1972): 2 geeni: käelisusele ja kõnele; vasakukäelisus ja kõne paremas HF-s on retsessiivsed tunnused
Morgan (1977) geneetiline info munaraku tsütoplasmas, ema geneetilise info kandja
Porac (1981) polügeneetiline mudel
Aju anatoomilised iseärasused
• Geschwind & Levitsky (1968): Loote ja vastsündinu sektsiooni tulemused: planum temporale vasakul > paremal
• Chi et al. (1977): gyrus Heschl’i (paremas HF) areneb 2.n.varem kui vasakus (31.n.) – vajalik piirkond kõne “dekodeerimisel” ja kõnest arusaamisel
• kaasajal piltdiagnostika võimalused: fMRT
AJU ANATOOMILISI ISEÄRASUSI
PAREM HF
• Raskem
• Prim. auditiivne ajukoor- gyr. Heschli suurem (2 kääru)
• Operculum frontaleajukoore osas väiksem
• Kaugemale ette külgvats-te tagasarved pikemad
VASAK HF
• Rohkem hallainet
• Planum temporale 65-90% suurem
• Vas.taalamus suurem
• Fiss. Sylvi pikem
• Operculum frontale vagudes suurem
Kas neuronite struktuur erineb HF vahel?
• Scheibel uuris aju Broca pk. (frontaalne opekulum) püramidaalrakkude ehitust: vasakul- rohkem hargnemisi kui paremal
• Morfoloogilised erinevused on küll huvitavad, kuid aju töö põhineb neuronaalsel aktiivsusel HF-de spetsialisatsioon
Kaasajal pakub huvi Vasaku ja parema HF funktsionaalne erinevus: mitte niivõrd
• mis infot nad “töötlevad” , vaid
• kuidas nad “töötlevad”
Iga KF seotud mõlema HF aktiivsusega- kuid erinevalt
• Vas.HF→ jagab ülesande väikesteks elementideks (analüütiline töötlus)
• Parem HF → ignoreerides detaile pöörab tähelepanu “kogu tervikule” (holistlik-paralleelne lähenemine )
Ajufunktsioonide lateralisatsioon
Parem HF: igal ajahetkel uus kollaaz ümbritsevast ruumist käesolev hetk
• vasak käsi, vasak jalg
• ruumiline- ja nägemisorientatsioon,
• kauguste määramine
• kujundite ja sümbolite tundmine
• asjade sidumine nime(de)ga,
• objekti funktsiooni tundmine
• loovus, kujutlusvõime,
• muusikalised võimed
• tunded, ThM
• filosoofia ja religioon
• info töötlemine holistlikult-nn. “suur pilt”
• olevik ja tulevik
• riskeerimine
Parem HF
mõtleb piltide abil
k.o.hetk-suur pilt
Ajufunktsioonide lateralisatsioon
Vasak HF: ajaliselt järjestatud detailid, aja mõiste: minevik, olevik, tulevik
• parem käsi + parem jalg
• kõne ja kirjutamine,
• matemaatika, teaduslik töö
• loogika
• info järjestamine analüütilisel moel
• faktide ja seaduste järgimine
• olevik ja minevik
• praktilisus
• kord
• ohutus
• reaalsus
• strateegiate väljatöötamine
• näide-vt sokke ja kingi
• “mõtleb” keele abil
• kategoriseerib heaks ja halvaks
• egokeskus
Vasak HF
detailide detailid
tükeldavad
tervikpildi juppideks
Keelekeskuse abil
meie meel räägib
meiega “ajuvadin”
Kõne ja HF asümmeetria
• Kakskeelsus: kas ema- ja võõrkeel lokaliseeruvad ühte või eri piirkonda?
• Kas lapsena omandatud ja täiskasvanuna omandatud võõrkeel samas kohas?
• Kõnefunktsiooni lokaliseerumine paremasse HF 13.a. Gerni
• vasaku HF insult
Lateralisatsiooni uurimine
• Algasid 19.saj Broca ja Wernicke töödega
• Kimura (1967): kuulmistestid (dichotic listening ): parema kõrva eelis → vas.HF
• Sperry (1974) “lõhestatud aju”
Vasak HF: “tunneb ära” kõnelised helid = verbaalne HF + mot.
Parem HF: mittekõnelised helid kirjutatud sõna tähendusega sidumine, kirjutatud väljendite tundmine
Kaasajal: Wada test + aju funktsionaalsed uuringud: fMRT, PET, SPECT, MEG
fMRT:Funktsionaalne magnetresonantstomograafia:
• Aju neuraalse aktiivsuse registreerimine hemodünaamiliste protsesside kaudu
• Aktiivsed neuronid tarbivad enam hapnikku, mida transpordib hemoglobiin
• Suurenenud aktiivsusega piirkondi iseloomustab suurenenud verevarustus
• MR signaal on erineva verevarustusega piirkondades erinev
PET Positronemissioontomograafia:
• Organismi viidud positrone kiirgava radionukleiidi lõhustumisel kiirgub sellest punktist gammakiirgus täpselt vastupidises suunas, mis tagab väga täpse pildi reaktsioonikohast
• Molekulaarkuvamise meetod, mille abi on võimalik visualiseerida ja kvantitatiivselt mõõta metaboolseid protsesse inimorganismi kudedes ja haiguskolletes
Üliandekatel:
• PS ülemine osa (superior parietal lobe) ja prefrontaal-koor on paremini arenenud
• Kõrge IQ inimestel on leitud, et aju töötab efektiivsemalt (ei pea olema aktiivsem)
• Osa autoreid on leidnud, et vasak ja parem HF töötavad rohkem koos- seega vajame mõlema ajupoolkera koostööd, (input tuleb erinevatest visuaalse välja osadest)
Uuringu Tulemused:
1.For the AA and CS, the LH was faster for local matches and the RH for global matches.
The MG showed no hemispheric differences .
2. AA and CS were slower on cooperative compared with unilateral trials, whereas the MG showed the opposite pattern
Kkokkuvõte: MG poiste ajus leiti unikaalset ja suuremat HF vahelist koostööd !andekad!
Mis aitab activeerida CC`? ehk corpus callosum-it ehk mõhnkeha (ühendab see hemisfääre)
“Lõhestatud aju” sündroom
• California kirurgid: Bogen ja Vogel ravisid AER allumatu epilepsiat corpus callosumi läbilõikamise teel- eraldasid 2 HF-i
• Tulemused:
Epileptiline aktiivsus ↓. IQ ja mitmete NP testide tulemused paranesid
Paradoks: kuidas HF ühenduste kahjustamine ei oma otsest kahjustavat mõju psüühilistele funktsioonidele
???
“Lõhestatud ajuga” inimeste uurimine
• R. Sperry (1913-1994) tööd: ajupoolkerad täidavad erinevaid funktsioone: corpus callosum + eesmine komissuur lõigati läbi
Parem HF:
• Ruumiline, eriti nägemisorientatsioon, võimeline asju nimedega siduma
• info töötlemine tervikuna holistlikult
Vasak HF: keel, arvutamine, kirjutamine, info järjestatud e. analüütiline töötlemine
“Lõhestatud aju” sdr. ja kõne
• Vasakus vv. (parem HF) näidati sõnu (auto)→ei saanud valjult lugeda, kuid valisid vas.käega. Parem HF osaleb kõnes nn.”tummalt”, sõnastikuna
“Lõhestatud aju”ja teised Kognitiivsed Funkid
• Nägemis-ruumiline orientatsioon :
paremakäelised → tegid ruumiliskonstruktiivseidül.paremini vasaku käega (seotud parema HF-ga)
• Nägude tundmine → poolikute nägude paar
HF-de ühendus läbi mõhnkeha CC
• M (>200 milj.müeliniseerunud aksoni) tagab info kiire (20 msek.) liikumise HF-de vahel
• inimene ei taju 2. erinevas “stiilis” töötavat protsessorit oma peas
• raske teha kaht erinevat asja korraga, nt.lastel patsutada pead ja hõõruda kõhtu
• “l.a”korral-ei saa aru, et näidati sama pilti (vas./par.vv-s)
• usub/ei usu- religiooni suhtes
Mõhnkeha arenguline puudumine-ageneesia
• Harva isoleeritult, sageli koos teiste arenguanomaaliatega
• Põhjus teadmata (geenimutatsioonid)
• Uuriti lapsi/täiskasvanuid, leiti: lateralisatsioon olemas: kõne vasakus, ruumitaju-paremas HF-s
• Häiritud nii kõne (foneemikuulmine, teat .tähega sõnade ütlemine) kui ruumitaju ( puzzled , kopeerimisülesanded jne)
• Kohmakad bimanuaalsetes ülesannetes: spordis, klaverimängus, kingapaelte sidumises jne.
• Sotsiaalne suhtlemine häiritud
SOD geneetika
• enamus haigusjuhtudest on sporaadiliselt de novo tekkinud mutatsioonid Hesx1/HESX1 geenis,
• HESX1 geen kodeerib organismi arengut mõjutavate valkude DNA siduvate amiinohapete järjestust
– oluline suuraju ja hüpofüüsi arengu seisukohalt
• kirjeldatakse 4.erinevat tüüpi mutatsioone, mis erinevad ka fenotüübilt,
• heterosügootsetel indiviididel on kliiniline pilt kergem kui homosügootidel
Septo-optilise düsplaasia (SOD)
• SOD on kaasasündinud arengudefekt, mida iseloomustab:
1. nägemisnärvi hüpoplaasia ,
2. septum pellucidumi puudumine ja
3. hüpofüüüsi düsfunktsioon.
• 2 häiret 3-st annab diagnoosi
• harva esinev haigus: 1:50000 (Dattani 2000)
• sagedamini noorte emade lastel
kaasuvad aju arenguanomaaliad …….75-80% haigetest
• septum pellucidumi puudumine/hüpoplaasia
• corpus callosumi puudumine /hüpoplaasia
• tserebellumi hüpoplaasia
• schisentsefaalia (lõheajusus)
• kortikaalsed heterotoopiad,
• valgeaine hüpoplaasiat
• tühi sella
Aju struktuurimuutustele kaasuv NS düsfunktsioon
• 50% krambid ( Campbell 2003),
• vaimse võimekuse osas võib esineda nii eakohast arengut kui mahajäämust
• hemipareese
• õpiraskusi,
• unehäireid,
• autismi
SOD kliiniline pilt
• varieerub laias ulatuses
• haigussümptomid esinevad reeglina sünnil
• põhiliseks on visuse langus või puudumine
• spontaansed nüstagmid
• laiad pupillid
• silmamunade divergentsis,
• on kirjeldatud värvipimedust
• lõhnatunde alanemist (hüposmiat),
• ohustatud äkksurmast
Hüpofüsiaarne düsfunktsioon
• Kasvuhormooni puudulikkus
– Kasvupeetus, (lühikene kasv)
– Müokardi infarkti riski tõus
• Prolaktiini puudulikkus- laktatsiooni puudumine
• ACTH puudulikkus
– madal kortisool- madal veresuhkur, stressi talumatus, vastuvõtlikkus infektsioonidele
– madal RR, madal Na vereeerumis, kollapsi oht
• Vasopressini puudulikkus : magediabeet
Nägemise asümmeetria
• Toimub täielik nägemisteede ristumine:
• parempoolsest vaateväljast info → vas.HF-i (eelistatud verbaalse info “tundmine”),
• vasakpoolsest vaateväljast → paremasse HF (eelistatud ruumiline ja nägude ”tundmine)
• Kehtib nii tervete kui ajukahjustusega inimeste suhtes
Kuulmise asümmeetria
• Kuulmissüsteemis inf.  nii sama kui vastaspoole TS (suurem osas infiost siiski ristub)
• vas.kõrvast → paremasse HF, par.kõrvast → vasakusse HF
• Kimura (1960) kuulmisteste kasutades (dichotic listening) leidis: par.kõrvast on eelistatud sõnalise info vastuvõtt; vas.kõrvast- meloodiate tundmine
Emotsioonide asümmeetria
Amytali testi korral (Wada test)
• Vasak HF – depressiivne tunne
• Broca pk.kahjustusega patsiendid väga häiritud, kurvad
• Parem HF – eufoorilisus
Somatosensoorne & motoorne asümmeetria
• Taktiilne /käeline informatsioon ja käelisus: katsed pimedatega-asjade äratundmine oli parem
vasaku käega (miks?)
• Motoorika: kõne puhul sageli kaasliigutused parema käega
• Vas.HF juhib nii verbaalst kui mitte-verbaalset oraalst motoorikat
• Sama-aegne käeline tegevus ja kõne õnnestub paremini koos vasaku käe ülesannetega
Käelisus 1
K/s omadus, vaieldakse, kas:
• geneetiliselt determineeritud (Annett ’85)
• sõltub loote üsasisesest asendist (Previc et al. ‘91)
• UH-s parema/vasakukäelisus lootel: juba 10.n. leitud erinevus käelise liikuvuse osas- geneetil? kas loode
eelistab imeda parema või vasaku käe sõrmi
• Wada test: 70%-l vas.k. kõne vasakus HF-s, 15%- bilateraalne -mis see tähendab?
Käelisus 2
• Satz (1972) “patol. vasakukäelisuse” teooria
• Vasakukäelisus-sünnistressi tulemus (Bakan, Clained 1990)
• VK lühem eluiga (Coren Halpern 1991), Harris (93) kummutas selle teooria
• Geschwind ja Calaburda hormonaalne teooria
Käelisus populatsioonis
Uurimus käelisuse ja soo osast indiviidi intelligentsuse kujunemisel (Halpern D, 2000)
• uuriti meditsiinikooli üliõpilasi (152 669)
VK ja PK laste uuringud
• Tan (1985) uuris 4.a. VK ja PK laste motoorikat-ei leidnud erinevusi, küll aga olid nõrgemad tulemused kakskäeliste hulgas
• Carlsson (1992) uuris 31 k/s hemipareesiga last dihhotoomiliste kuulmistestidega –ei leidnud erinevusi lateralisatsiooni osas.
Kognitiivne defitsiit ja käelisus?
• Tõeliselt vasakukäelistel annab parema HF kahjustus > kõnehäireid kui paremakäelistel parema HF 14% :7% (dominantne vasak HF)
• Vas.HF kahjustusega kaasuv afaasia = võrdne nii vasaku- kui paremakäelistel
• Vasakukäelised -võivad olla “vähem lateraliseerunud”- nt.osadel bilateraalne kõne lokalisatsioon.
Soolised erinevused
• Sünniks tüdrukud 4-6 n. arenguliselt poistest ees
• Autismi, kogelust, düsleksiat hüperaktiivsust poistel 6x ↑
• Poisid paremad: nägemis-ja ruumitaju, matemaatika osas
• Tüdrukud paremad-keelelistes ül-s
• Poistel ja tüdrukutel erinevad strateegiad ül.lahendamiseks (Kimura, ’92)
• Naiste aju töötab sümmeetrilisemalt?
Eesmärgid:
• Kas on seost käelisusel ja vaimsel võimekusel ühe-poolse ajukahjustusega lastel?
• Kas vasakukäelistel on suurem risk kognitiivsete häirete tekkeks?
• Kuidas lapse sugu mõjutab kognitiivset arengut?
Tulemusi
• Vasakukäelistel tüdruktel on rohkem probleeme peenmotoorika ja käe-silma koostööga;
• Vasakukäelistel poistel rohkem tähelepanu ja lühimäluga.
• Kindel sooline erinevus:
– T ruumilise orientatsioon näitajad madalamad;
– P tähelepanu ja kõnefunktsioonid enam häiritud
• VK ei suurenda kognitiivset riski
Õppimine ja HF-d
• E. Goldberg ja L. Costa (1981):
• Parem HF: uue oskuse omandamine
• Vasak HF: omandatud protsessi säilitamine ja kasutamine
2 erinevat kognitiivset mudelit
• Vasaku HF mudel: analüütiline, loogiline, hea õigekirjaga ja sõnosav, õpib ükskult-üldisele, uue
spordiharjumuse õppimine raske, töölaud korras
• Parema HF mudel: sünteesivõimeline, üldistab, õpib üldisega seostades, verbaalselt kehv , teeb õigekirjavigu, töölaud segamini, omandab uusi spordialasid raskusteta, kuid ei ole tipus ühelgi alal
Ajupoolkerade ühendused (3 tk):

Assotsiatsioonikiud-seovad suuraju koore keskusi omavahel (algavad ühtedest koorekeskustest ja lõpevad teistes ).

Kommissuraalkiud-seovad ajupoolkerade sümmeetrilisi osi omavahel (moodustades suuraju nidemeid-mõhnkeha, commis.ant.)

Projektsioonikiud-närvikiud, mis seovad suuraju koort alamate NS osadega: taalamuse, hüpo -, ajutüve ja seljaajuga.
Probleemid:
• Raske määrata juhtivat HF, pole kindlaid mitteinvasiivseid meetode.
• PET, SPECT võimaldavad mõõta lokaalset verevoolu aktiivsetes ajupiirkondades- kallis!!!
• Alla 45 sek.kestvaid KF ei saa mõõta
• FS saab puhkeolekus 15% > verd, parem HF saab > verd
• Roland- seos mõtlemise ja aju verevoolu vahel: prefrontaalne a/koor bilateraalselt aktiivne DL ja teised lateralisatsiooni testid:
• DL- Dichotic listening-ajufunk.lateraalsuse /aju asüm.hindamise test
• PKÜ (ülekaal)-kõne lok.vasakusse HF-s; PET: gyr.temporalis sup.sin.- CBF↑
• VKÜ-kõne paremas HF-s
• Wada testiga paralleelselt: Hugdalet al.(2000): uuris 13 (10-19.a) epilepsiaga (partsiaalsete krampidega) noort: 10 kõne vas.HF-s(W)-paremak.: 8 PKÜ,1VKÜ,1NKÜ; 3.kõne par. HF-s+vasakukäelised: 3VKÜ
DL testi võimalused:
• Võimaldab määrata kõne lateralisatsiooni (Kimura 1967)
• Aitab eristada “patoloogilist” vasakukäelisust geneetilist vk.
• Puuduvad soolised erinevused
• Ei saa määrata bilateraalset kõne esindatust ajus
HF kahjustus ja DL-test:Kui on kaasasünd.vas.HF kahjustus, siis a) Vas.kõrva ülekaal(VKÜ), siis on kõnep paralüüs ning b) Vasakukäelisus: ruumitaju, visuaalse orientatsiooni häired.
Olemas on Luria-Nebraska test käelisuse hindamiseks.
Autismi spktri häirete korral on sensoorse profiili iseärasused:
• vestibulaarne hüposensitiivsus, seetõttu otsivad enesestimulatsiooni: kiigutamine, pööritamine, kõigutamine jne
• taktiilsetele stiimulitele, tekstuuridele ülitundlik: teatud toitudest keeldumine, riietumisrituaalid jne
• auditoorne hüpersensitiivsus (eriti teatud helidele) koos auditoorse info filtreerimisraskustega, millele kaasub tähelepanu hajumine ja kehv suhtlemisrepertuaar
• ülemäärane emotsionaalne reageering igapäevastele sensoorsetele aistingutele
• kehvad suhtlemisstrateegiad, kehakeele ja näoväljenduste puudulik tõlgendusoskus
• ei vaja/otsi lähedust
• tähelepanematus
• kõnefunktsiooni lateralisatsiooni puudulikkus vasakusse HF enamikel autistidel
KEEL JA KÕNE
Kõne on kõige kiirem ja keerulisem motoor-kognitiivne funktsioon inimesel
Suur osa ajust tegeleb kõnest arusaamise/ mõistmisega.
• kõne on sensoorne tööriist, et hakkama saada
.....õpime enne, kui mängime palli, sõidame rattaga
• enamus lapsi õpib kõnelema keskkonnast tuleva info põhjal
• mis siis läheb valesti KH lastel? miks kõige rohkem häiritud KF?
KEEL JA KÕNE
Keel -
• organiseeritud reeglitel põhinev süsteem
• abstraktne märkide süsteem,
• informatsiooni kodeerimise ja säilitamise sotsiaalne vorm
• kategoriseerimisvahend
• üks taju liikidest: keele kaudu teisendatakse meelte abil saadud info teadmisteks,
• mõtlemise alus
• suhtlemisvahend
Kõne- räägitav keel,(Viipekeel Kirjutatud keel)
Kõne ja kuulmine:
Kommuniktsioonisüsteemi osad:
• Kõne: füüsikalised mehhanismid kus tekitatakse tähendusega akustilised signaalid
• Kuulmine: füüsikalised mehhanismid mille kaudu räägitav kõne võetakse vastu
Kuulmisprobleemid
• Varem põhiliselt vanemaealistel.
• Järjest rohkem koolinoor, kuni 15%-l täiskasvanuikka jõudmiseks kujuneb kuulmisnõrkus (2010.a.220; 2011.a. 321 kuulmisaparaati): 20% elanikkonnast vajaks kuulmisaparaati
– ravimid ei aita
• Kaebused: kohin kõrvades e.tinnitus ja kuulmislangus
• Vaegkuulmise põhjused?
– Mürarikas kk, kõrvaklapid (max helitugevus 16% kõrvaklappides, 66% kõlarites
SOS spt-d:
• Taustamüra foonil raske vestlust kuulata
• Kaashäälikute eristamise raskus s h k
• Sosistamist ei kuule
• Keerab TV kõvemaks
Vajalik jälgida aega, mis ollakse tugevamüra kk-s 60/60 reegel: mitte kuulata üle 60% seadme max tasemest, mitte üle 60 min.
Helitugevuse riskipiir üle 85dB. Valulävi- kõrvades ebamugavustunne 125 dB!!! Mürarikkas kk nõrgenevad teised KF!!
Millest koosneb keel? Foneem ( häälik ) morfeem (väiksem tähendust omav keeleüksus) sõnad
Süntaks lause sisuga tekst=diskurss
Leksikon=kogu keeles kasutatav sõnavara eesti keeles 300-400 000
Keel →sümbolid ja nende-vahelised seosed
• Sõnade tähendus on kokkuleppeline → sõna = “sümbol” nt.sõnaga sidrun seostub visuaalne kujutlus , mitte konkreetne sidrun
• Metafoor - tajume midagi, mida vahetult meeltega ei registreeri, semiootiline e.sümbolitega vahendatud taju (..pea pulki täis.., jänes põues…)
• Keel vahendab teadmisi meie meeleorganitest väljaspool olevast maailmast
Kõne
• üks keerulisematest kognitiivsetest ja motoorsetest funktsioonidest
• õpitud oskus
• kõne arenguks on kaasasündinud baas
• teised (looma)liigid ei tekita silpe
– -puuduvad kaashäälikud!!-inimliigile ainuomane (MacNeilage)
• anatoomiline baas: madal kõri, lai kurk (Lieberman)
• võtmekoht: tegusõna kasutamine õiges ajas ja pöördes (lastel areneb ise)
Kõne 3 olulist komponenti:
1. Hingamine, väljahingatav õhk kopsust rõhu all- hääle tugevus
2.Hääle tekitamine-häälepaelad sulguvad + vibreerivad (sagedusega 100-500Hz)
3. KNS areng- motoorne kõnelihaste kontroll (silbid/sõnad), kõne sisu artikulatsioon - kriitilise tähtsusega,
– iga täishääliku ütlemiseks suu avada+ kaashäälik- suu kinni
Kõne areng
• Kõne universaalne –kõik inimesed kasutavad “geneetiline sundus”
• Õpitakse varases eluperioodis raskusteta: kõikjal 12k. vanuselt öeldakse sõnu (Eesti
lapsed 10k. ca 4 sõna)
• 2.a. on närvirakkude jagunemine ja migratsioon kõne kortikaalsesse pk.lõppenud
– 1-6.a.-oluline periood kõne arengus
• 2-12.a. toimub neuronitevaheliste ühenduste areng ja kõnepiirkondade müelinisatsioon
• Aju “töötleb”erinevaid keeli (nt.inglise-hiina) sarnasel alusel
Kõne mõistmise areng tabelis:
Vanus
Loode/sünnil
Pärast sündi (päevad)
Sama
6-8k.(enne?)
Fenomen
Tunneb ema häält
Eristab tuttavat/võõrast keelt
Foneetiline taju
Sõnade segmentatsioon
(prosoodial?)
9.k.
8-12.k.
Spets . fonoloogiline mudel emakeele erinevuste
töötlemiseks/mitte võõrk.
Vestluse stiil
• Väikelaste kõne on algselt iseendale suunatud
– kollektiivne monoloog: lapse jutus vähe või mitte üldse seost teise lapse öelduga
– vanemaks saades - vestlus hakkab rohkem seostuma teiste laste poolt öelduga
• Jutu ulatus suureneb oluliselt eelkoolieas
– 3.a.-lühike juhtunu refereering
– 5.a.-jutustus sündmuse kohta
Kõne areng on “mitmelaineline” protsess.
• Millised kõnega seotud häired kaasuvad TS kahjustusele?
• Millised kõnega seotud häired tekivad FS kahjustusel?
Penfieldi kõnepiirkonna “kaardistamine”
• Epilepsiahaigetel op-i käigus kõnega seotud ajupiirkonna elektriline stimulatsioon põhjustas: kas kõne aresti (kui rääkis) või tekitas teatud häälitsusi (vait olles-“oh” “ee”jne)
– Milline ajupiirkond?
4 põhipiirkonda (PET, fMRT, el.stimulatsioonid):
1. W (TS-s B 22), B (vas. FS-s. Brodmani 44pk.FS)
2. “lisa”e.suplementaare kõne pk (B6 med.osa) + premotoorne ajukoor (B6 lat)-spontaanne kõne
3. motoorse a/k näo pk. (suu ja keel B4)
4. somatosensoorse a/k näo pk. (B1,2,3) 2-poolselt
• insula – automaatne kõne
• TS (STS pk.) kategoriseerimine (+B37-semantiline )
Siiski: W ja B pk.on sõlmed keerukas võrgustikus, mis ulatub üle suurte ajupiirkondade.
Motoorne kõnekeskus
B 44/B45 domineeruvas HF-s
• paljudel naistel aktiveerub bilateraalselt
• meestel mitte kunagi
Kõnefunktsiooniga seotud ajupk.
• premotoorne ajukoor: spontaanne kõne, – 2-poolne kahjustus “tumm”,
• later.pk.- vastab välisärritajale
• med.pk.-ise genereerib kõnet – ehholaalia
• Gyr.supramarginalis (ParietaalS)- W-B:”juhtetüüpi afaasia, ei saa kuuldud sõnu korrata (suht norm.kõne ja arusaamine
• Gyr.angularis (nurkkäär PS-s) W-B: – kahjustus: ei saa aru kirjutatud sõnadest: tõlgib kirjutatud sõnakuju auditoorsesse koodi
Normal development of language
• Healthy newborn infants
– no differences between hemispheres in perception and expression of the language,
– LATELARISATSIOON ALGAB 3-st elukuust.
• The lateralization of language is mostly complete by the age of 5 years
• The lateralization deepens ??by the age of 20
FOXP2 geeni vaja aju ja kopsu normaalseks arenguks.
1998.a. avastati FOXP2 geen
• FOXP2 geen inimesel erineb ahvist ainult 2 AH osas: tagades inimesele kõne
• FOXP2 kontrollib inimese orofatsiaalseid lihaseid
• mutatsioon mõjutab nukleotiidide 7q31 regioonis
• Inimese genotüübis 23 kromosoomi paari : 46xx 46xy 3 miljr aluspaari
• DNA võimeline kodeerima 500 000 valku
• Neist aktiivsed ainult 50 000 geeni
FOXP2 “kõne geen”
• developmental verbal dyspraxia on seotud FOXP2 geeniga 7.kromosoomis.
• need inimesed on muus osas kognitiivselt N kuid kõne koordinatsioon on häiritud
• fMRI analüüs:“ vaikne“ verbide genereerimine ja sõnade kordamine näitas Broca‘ piirkonna ja putameni hüpo-aktivasiooni
• FOXP2 mutatsiooniga inimestel võib esineda peale kõneprobleemde ka teisi häireid (nt.kops).
• Uurijad on leidnud seoseid FOXP2 ja autismi vahel
• lisaks FOXP2 geeni mutatsioonile kaasuvast motoorse kontrolli defitsiidist esineb ka kõne mõistmise häiret
• piltdiagnostika ajust neil indiviididel on näidanud funktsionaalseid häireid kõne kortikaalsete keskuste ja BG vahel, demonstreerides, et selle taga on motoorne süsteem.
The KE family: KÕNE GENEETILINE BAAS
• pärilik raske specific language impairment (SLI) vorm
• geneetiline: haaras 30 isikut ühe pere 3 generatsiooni (elasid Londonis), palju uuritud alates 1990-st a.,
• teaduskirjanduses tuntud kui: the KE family (sometimes the K family)
• 30 pereliikmest üle 3 põlve ligi pooled kannatasid raske KH all, pooled terved
• kahjustatud pereliikmetel oli "raskusi näo alaosa keerulisemate liigutuste kontrollil, mis põhjustas probleeme keerulisemate kõnehelide tekitamisel
• neil oli raskusi ka sõnade maha kirjutamisega- mis viitab , et häire on sügavam kui ainult kõnega seotud.
Motor skills , haptic perception and social abilities in children with mild speech disorders
• Kokkuvõte: lastel kerge ekspressiivse kõne arengu häirele kaasus
– funktsionaalne motoorika ja sensoores taju häire,
– sotsiaalse suhtlemise häired võrreldes tervete ja düsartriaga lastega.
Motor function at school age in children with a preschool diagnosis of developmental language impairment*
• 70 arengulise kõnehäirega last eelkoolieas(7,4±0,7.a.) neist 43 uuriti uuriti kõne, kognitiivse ja peenmotoorika arengu osas korduvalt (3,8. ± 0.7a. hiljem). Häirituks loeti testide sooritus alla -1,5 SD
• 52% lastest sooritasid motoorsd testi alla normtaset
• 81% jätkuvalt kõneprobleemid
• Peenmotoorika defitsiit korreleerus kõige enam ka suhtlemisraskustega
KV: Faktorid, mis on olulised peenmotoorika puhul vastutavad paljuski ka kõnefunktsiooni funktsioneerimise eest.
• Aju funktsionaalne asümmeetria (motoorne koordinatsioon) on mõjutatud suguhormoonide poolt menstruaaltsükli jooksul:
– mõjutab HF vahelist koostööd (modulations of interhemispheric interaction): kohmakamad, 2-kätt koos töötavad paremini.
Menstrual cycle - related changes of functional cerebral asymmetries in fine motor coordination.
Spets.kõnehäirete neurobioloogia
.....alati pole põhjus selge (kontrollida kuulmist !) mitmesed bioloogilised tegurid olulised
• kõnehelide töötlemise/analüüsi häire (toimub reaalajas 40/1000s)
• verbaalne töömälu (info kodeerimine, säilitamine, tähendused)
• geneetiline eelsoodumus
• keskkonna mõju
• läbitehtud NS kahjustus
• fMRT: ebatüüpiline kortikaalne kõnekeskuste lokalisatsioon
– valgeaine muutused
– kortik.düsplaasiad
• Esilekut.potesiaalide uurimine VEP (P3 amlituud ↓)
Kõnehäired :
• Kõne (K) mõistmise häire: kas a) auditiivne, b) visuaalne
• K produkstsiooni häire:
– kehv artikulatsioon- düsartriast (kõnelihaste i.häire)
– sõnaleidmise häire- anomia
– grammatika +lauseehituse häire
– suuliselt esitatud materjali kordamise häire
– sõnalise voolavuse häire
– FS kahjustus (+OF)-kõne voolavus,süntaks, tegusõna
• Agraafia / düsgraafia
• Aleksia/ düsleksia
Afaasiad 1
Afaasia -ajukahjustuse tagajärjel tekkinud motoorne v.sensoorne keelekasutushäire:
1.Kõnest arusaamine: T, P, O sagarate kahjustusel (Wernicke-1874):
– ladus A, mitteladus A
2. Kõnes produktsiooni häire: F sag. (Broca1861,enne 1936.a. Marc Dax 44. ja 6.vas.):
– kõne nõuab suurt pingutust,
– aeglane,
– valed sõnad,
– kasutavad zeste
Afaasiad 2.
• 2 klassikalist afaasiat:
– Broca e.ekspressiivne e.”mitte-sorav”:
• sõnaleidmine rask(e anoomia +amnestiline afaasia)
• tegusõna “ma”-tegevus nimena + nimisõna -ainsuses
• agrammatiline telegramm- kõne,
• laulmine /lugemine kergem
• teavad oma häiret
– Wernicke- (gyr.temporalis sup.tagumine pk.)
• kõne mõistmise ja arusaadavalt rääkimise häire: mitte-sõnad, neologismid, parafaasiad,
• kõne sorav, artikuleeritud, vahetavad häälikuid
• ei tea midagi oma häirest
• 40% ajuinsuldi haigetest
• dementsusega kaasuv : ( Pick , Alzheimer )
• ajutraumade järgselt
Afaasiad 3.
• Gyrus angularise pk.e.nurkkäär
– W taga ühendab W-B, seob O P F sagaraid, kahjustusel
• kirjutatud sõnade mõistmise/ lugemine häire
• G.supramarginalis (PS) – ühendab W-B, kahjustus:
• juhtetüüpi afaasia: ei saa korrata kuuldud sõnu, motoorne kõne + arusaamine suhtel.normaalsed
• Fasc.arcuatus – G supramarginalises PS +TS tag ülemine osa
• ei saa korrata sõnu ja mittetähendusega-sõnu, kõne sorav, arusaamine.
Afaasia 4
Ladus A (W)
kiire kõne,
artikul.-ii
anoomia,
parafaasia
ei korda, arusaam. ↓
Transkortik.isolatsiooni
sdr.
artik .-ii, kordab, saab aru
parafaasiad,
anoomia,
arusaam. ↓
Mitteladus,
ekspressiiv.(B)-
raske
vaevarikas,
arusaamine
hea
kõnetukordam
↓ agrammatil.
B keskmine
artikulats. h
foneemi,agram
aprosoodia
Afaasia 5
Primaarne progresseeruv afaasia PPA
• enne 65.a.
• non-fluent afaasia,
• väga isel. semantiline dementsus- kaotavad sõna tähenduse- oluline ka nägude osas.
• MRT-s bil. asümmeetril TS atroofia.
• NP uuringus kasutatakse: sõnade soravase/voolavuse testi, Wisconsin kaartide sorteerimise testi ja Stroopi testi. Seotud 40% Taga (Frontotempor. degeneratsioon ; AD).
Kõnehäired
• Neologism-uued ilma tähenduseta sõnad (TS)
• Parafaasia- valed tähed/sõnad ( kana -vana, emanaine, hobune-koppel (gyr.T sup. tagumine osa)
• Kõne apraksia- raske aru saada nii kirjast kui kuuldust, ei saa korrata (uncus’e pk. +parahipokampaal- käär)
• Anomia - sõnaleidmishäire (FS)
• Motoorne afaasia: aeglane, pingutust nõudev k., lause grammatiline, struktuur kahjustatud, ajavad sõnu segamini, kasutavad vales kohas, zestikuleerivad, häirest teadlikud -depressioon(FS)
– õigekiri,
– grammatika
Kokkuvõte:
• Kõnefunktsioon pole väga täpselt ühte kohta lokaliseerunud
• Lisaks tüüpilistele W ja B pk.olulised
– neokorteksi osad
– subkortikaalsed pk.(taalamus)
– näolihaste täpne motoorne kontroll+stimul.
– lühimälu (lugemisel)
• Kõnelise materjali äratundmine-ainult õpitav (mitte kaasasündinud)
Katse sissejuhatus: hüpoteesid
• Ajukahjustusega patsientidel on leitud erinevusi nimi- ja tegusõnade kasutamise võimes
• Broca (ekspressiivse) afaasia korralsagedamini kahjustunud verbide kasutamine, Wernicke (sensoorne) afaasia ja anoomiaga patsientidel enam nimisõnad
• Sõnade kasutusvõime ei sõltu ainult nende grammatilisest kategooriast: mõjutavad abstraktsus, käega manipuleeritavus, elulisus jne
Katse sissejuhatus
• On leitud, et erinevate kehaosadega seotud tegu- või nimisõnade lugemisel aktiveeruvad vastavad piirkonnad motoorses ja sensoorses koores
• Tähenduse sensomotoorse organisatsiooni hüpotees
• TMS stimulatsioon õiges piirkonnas võib lühendada reaktsiooniaega vastavale sõnale
Tulemused
• Kõige täpsemaid vastuseid andis kontrollgrupp, siis anoomiaga, Broca afaasiaga ja lõpuks Wernike afaasiaga patsiendid
• Kõik osalised said paremini hakkama nimisõnade nimetamisega
• Kõige raskem oli piltide nimetamine
• Võime sõnu lugeda ja järele hääldada oli kontrollidel ja anoomiaga pt.sama
• Broca ja Wernike afaasiaga pt. oli sõnade järele hääldamine oluliselt lihtsam kui lugemine.
*Kõige keerulisem oli tegevust kujutava pildi nimetamine, muudes testides N/V erinevust ei leitud
Tulemused
• Sõna lugemisel või kordamisel tegusõnad verbidest ei erinenud
• Kontrollrühm oli edukam manipuleeritavate sõnade nimetamisel, patsientidel ilmnes vastupidine efekt
• Kontrollrühmal oli manipuleeritavate nimi- ja tegusõnade nimetamine reeglina parem*
• Patsientidel oli parem mittemanipuleeritavate nimi- ja tegusõnade nimetamine*
Järeldus: Tegusõnade nimetamine on nimisõnadest keerulisem ainult juhul kui ülesanne sisaldab sõna otsimisprotsessi (pildi nimetamine) Hüpotees: inimesed võivad kasutada motoorseid “kujutlusi” sõnade mõistmiseks kehtib tervete kohta ajukahjustus võib motoorse alaga kattudes seda võimet halvendada.
Landau-Kleffneri sdr.- epileptiline entsefalopaatia
• Omandatud epileptiline afaasia (kõne defitsiit tekib kõige sagedamini 3-7.a.vanuses, progresseerub 1.a.)
– kaob kõne mõistmine (fluktueeruv) ja seejärel
– ekspressiivne kõne,
– kahjustus püsiv ja raske
– kujuneb autistlik käitumismuster
põhjus: auditoorne agnoosia
Miks tekib?-ei ole teada- kujuneb EE
• Sagedus: 1-2 :100 000 (vähe andmeid)
• Resistentne AER
• MEG: kahjustus Sylvi vao pk.,ülem.temporaal-käär
Landau-Kleffneri sdr
• EEG-s: generaliseerunud paroksüsmaalne epileptiline aktiivsus enam bitemporaalselt
(kõne pk.), unes väljendunum – puudub fokaalne ajukahjustus (MRT korras) v. tekib hiljem
– tavaliselt puuduvad “klassikalised krambihood” (öised partsiaalsed hood- 70%)
– afaasia (simuleerib /või võib viia psühhoosi)
– ravi: kortikosteroidid
– outcome 1/3 N, 33-40% raske kahjutus, relapsid
Kõne uurimise võimalused
• 19.saj. uuriti kõnet ajukahjustusega patsientidelseostati lahanguleid+kliinik
• 20.saj.-l uuriti terveid ja haigeid
– Wada test,
– aju morfoloogia uurimine (KT, MRT)
– aju funktsioonide uurimine (fMRT, PET SPECT)
– neuropsühholoogilised testid
• 21.saj.jätkuvad aju funktsionaalsed uuringud:
– TMS, MEG
KH uuringute aluseks viimase 20-30.a.:
1. NP uuringud
2. aju struktuuri+ funktiooni PET.
– Caplan (1992), Ellis & Young (96): KH seostamine kognitiivse düsfunktsiooniga:
– seostatakse K ja kognitiivsed protsessid
– keskendutakse KH, mitte norm.K-le
– suund üksikjuhtude, mitte gruppide uurimisele
• Psühholingvistika-teine eriala,
– uurib terveid (keelesüsteemi,keeletarvituse ja – võime vahekorda uuriv piirteadus)
Eesti keele ajakategooria omandamisest- ajavormid ja ajasõnad R Argus, S Parm 2009
135 N keelearenguga last vanuses 4-7.a. Uuriti ajakategooriate omandamist,
• millal kujuneb välja opositisoon mineviku ja mittemineviku vahel, kas ajasõnadest on abi
Leiti:
• oleviku ja mineviku eristamine 6.a.
• ajasõnad aitavad grammatiliselt aega mõista: enne praegu pärast (vr juba jälle veel)
Kui ajukahjustus, nt aneurüsm vasakul, siis laulda oskab, sõnumist aga ei saa aru. Parema korral ei oska laulda, aga sünumist saab aru.
Juhised KH dgn. ja ravis ehk mida uurida:
1. kas KH esineb?
2. kui ja, siis järgmised sammud:
• täpne diagnoos
• diferentsiaaldiagnoos
• IQ
• kõrva- ja silmaarst
• raviplaan
• info perele/koolile
• Kontakt perearstiga, sotsiaaltöötajaga
– objektiivne olukord: pere, koolist puudumised
– kultuur, jne
Kõnehäired
• Spetsiifiliste kõnehäirete sagedus oleneb vanusest – kõrgeim 24-36 k.
• jääb püsima 3% (Stella &Marini, 2001 jt.) – meestel rohkem 3 :1
• ekspressiivsed KH- pärilikud
• retseptiivsed KH -mitte pärilikud – puhas retseptiivne KH eelkoolieas
• segatüüpi KH- ei parane täielikult • Geneetiline komponent : määrab neuronaalse migratsiooni Sylvi vao piirkonnas (tsütoerhidektoonika) – kogelus: pole leitud üht kindlat kandidaatgeeni (lookust)
• 5% lastest, 1% elanikkonnast ( Craig & Peters, 2002)
Kõnehäirete jaotus
• Võimetus rääkida 4. vanuseks– 0.68%
• Hilinenud kõne omandamine (ühe v.kõikide komponentide osas- alustades kergetest artikulatsiooni probleemidest kuni tõsiste raskusteni kõne mõistmisel ja produktsioonil – 6.2%
• Omandatud kõne häire– eelnevalt omandatud kõnemahu vähenemine v.kadu– 0.25%
• …seotud mitmete sdr.-ga, kus kõnehäire võtme tunnuseks (autism)
lugemisvead
• 64% neologismid
• 36% paraleksia
– 75% visuaalne ( metall - mentaalne)
– 1% morfoloogiline
Kõnehäirete ravinäide
• Patsient: ei saa suhelda, oma vajadusi sõnastada, mõtteid väljendada, lugeda, ei leia sõnu, esineb parafaasiad.
Rehabilitatsioon 2x nädalas 6.n. jooksul:
1.samm: õpib aru saama 1-2 sõnalistest korraldustest + ütlema“jah”/”ei” vastuseid
2.kõnemotoorika arendamine
3.piltide abil suhtlemine
4.arvutiprogrammid
Õigekirjahäired
• Kirjutamine- kompleksne mitme alaoskuse kombinatsioon
– Taju
– Tegevuse planeerimine, reastamine
– Keel
– Motoorika
Märkmete tegemine e. konspekteerimine haarab :
• Kognitiivseid protsesse
– kuulamine
– arusaamine
– uue info säilitamine lühimällu
– olulise leidmine ja summeerimine sobivas formaadis
• Füüsilist tegevust e.kirjutamist (toimub sama-aegselt)
– Küllalt kiire
– Automaatne
– Kirjutatu kvaliteet - loetav et oleks võimalik hiljem kasutada
Aju ja ebamusikaaalsus
• Kas põhjuseks vähene praktiseerimine?
• Peretz- teadlane, musikaalsuse uurija leidis:
– defitsiit helide töötlemisel, ei tajuta erinevaid helikõrgusi
– kõnelise intonatsiooni ja looduslike helide taju korras
Põhjus: kaasasündinud arenguhäire
• Kõne= info vahetamine
• Laul=seotud emotsionaalse eneseväljendusega
• Laulmine ja pillimäng-mis siin erinevat?
– pillimäng = pill+ mängija kaks erinevat objekti (heli tekitaja ja allikas)
– laulmine-pilliks laulja enese keha
Laul ja kõne
– helisalvestuse kuulamisel jõuab heli meie ajju ümbritseva keskkonna vahendusel
– rääkimisel/laulmisel- lisaks kk.veel otsekanal-inimese enda keha (organism) seepärast tajume ise oma häält erineva tämbriga kui teised inimesed
• Mis eristab laulu kõnest?
– kõnes muutub heli kõrgus(vastab põhitooni sagedusele) sujuvalt
– laulmisel enamuses-hüppeliselt
SENSOORNE SÜSTEEM:
NEUROPSÜHHOLOOGIA eesmärk:
Uurida, kuidas ajukahjustus mõjustab inimese:
1. Tunnetus- ja tegevusprotsesse
2. Emotsionaalsust
3. Isiksust ja suhteid
4. Hariduspotentsiaali/kutseharidust
5. Elust rahulolu saamise võimet
KV: Kuidas antud isik käitub (funktsioneerib) pärast muutusi ajus
Kognitsioon -üldtermin protsesside kohta, mis on mõtlemisega seotud KF-spets.vaimsed operatsioonid 5 kognitiivset põhivaldkonda: taju, mälu, mõtlemine, tähelepan, kõne
KL NP ajaloost
•Alustati 70.a. lõpust uuringute ja praktilise tööga
•1983.a.USA-s KL NP erialana
•1989.a. definitsioon: NS kahjustusega kaasuvate kognitiivsete häirete diagnoosimine ja sekkumine
–80-90.a. abistavast erialast sekkuvaks
•Laste, täiskasvanute ja vanurite uurimine
•Nii statsionaarne kui ambulatoorne konsulteerimine
•Lisaks P-Ameerikale levib ka teistes nn.kultuurides/keeltes: L-Euroopale, Mehhiko, Hiina jt.
Intellekt ja akadeemiline võimekus baseerub:
–heal informatsiooni-töötluse süsteemil, mis saab alguse
• heast info vastuvõtmisest
•info töötlemise kiirusest ( vananemine ?)
•ebaoluliste ja korduvate stiimulite ignoreerimisel (väikeaju)
•motivatsioonil
Kognitiivsed funktsioonid võib jaotada:
•Retseptiivsed funktsioonid:
–tegelevad info vastuvõtu, selekteerimise, klassifitseerimise ja integreerimisega
•Mälu ja õppimine: info säilitamine ja kättesaamine
•Mõtlemine: info organiseerimine ja reorganiseerimine
•Ekspressiivsed funktsioonid:
Info baasil tegutsemine ja suhtlemine (käitumine)- rääkimine, joonistamine, asendid, miimika . Sensoorne süsteem on organismile kasulik (kaitseb: põletused, vigastused..) ja meeldiv (maitseelamused, muusika jne).
Ülesanne: •ärritaja kindlaks teha ja •lokaliseerida. Oluline meeles pidada: reteptorist ajukoorde: 3-(4) neuroniga e. ümberlülitusega tee juhtetee.
Sensoorne süsteem
•Sensoorse neuroni jätked kõige pikemad 2m
• Sens .informatsioon
–nt.puutetunne levib 100 m/s
– valu- temperatuur 1 m/s
Inimese 5 meelt:
•Nägemismeel: lainepikkus 400-700 nm
•Kuulmismeel: 20-20 000Hz
•Maitsmismeel
•Haistmismeel
•Puutetundlikkus
Sensoorne süsteem
•Tundlikkuse süsteemid:
–Eksterotseptiivne info väliskk-st: puudutus, valu, vibratsioon…
–Interotseptiivne kehast: asendid, kõrvast, seedetraktist
•Retseptorid- raku osad, mis muudavad sensoorse energia (näiteks kuulmislained) närvienergiaks (AP)
•Retseptiivne väli- see osa maailmast, millele retseptorid reageerivad
•Estesioloogia- õpetus meeleelunditest
retseptorid
retseptorid - v.suure tundlikkusega rakud
•igast retseptorist algab mitu närvikiudu
•reageerivad ainult teatud liiki ja tugevusega ärritajatele. Neid on üle20 liigi
•ülesanne: tekitada neuronite membraanidel depolarisatsiooni aktsioonipotensiaali (ioontundlikud kanalid avanevad Na+ rakku..)
Retseptorite funktsioon:
•spetsialiseerunud üht tüüpi infole
•vastuvõetud : sensoorne e läheb närvi energiaks. transduktsioon: AP-ks
sens info  Retseptor  ajukoor (läbi 3-4 vaheastme)
Info kodeerimine: Kogu tajutud info sensoorses süsteemis on kodeeritud AP-na ja liigub aksonit mööda
•Aksonid moodustavad: NÄRVI
•Närvi sisenemisel s/a v pea/ajju: trakt
Retseptor reageerib spetsiaalsele ärritusele
Silmas (3): valgusenergia keemiliseks E närvienergiaks
Kõrvas (4): R töötab kindlas E vahemikus (filter) helilained (20-20 000 Hz) mehhaaniliseks E närvi E
Kehal, nahal (3): surve puudutus mehhanoretseptorid mehhaaniline E närvi E
Suus keelel: maitseretseptorid (kemoreteptorid)
Ninas: lõhnaretseptorid
Somatosensoorseid retseptoreid:
•Karvaretseptorid
•Puuteretseptorid
•Temperatuuriretseptorid
•Valutundega seotud retseptorid
Retseptorite paiknemine
•erinev tihedus
•erinev asetus (nt.keelel)
•adaptatsioon erinev: kiire (puudutusele, must/ valgele), aeglane (survele, värvidele)
• notsitseptiivsed e.valuretseptorid:
–mehhaaniline
–termiline
–keemiline ja
–vistseraalne stiimul
Valuretseptorist info NS-i eri kõrgustel
I valuretseptori akson seljaajju:
–esmane kiire reaktsioon : reflektoorne käe-jala äratõmme
•võidakse blokeerida ajukoorest alanevate käskude/info poolt- spordis ei tunne valu
•valutava pk. hõõrumine /surumine: aktiveerime puute ja rõhuretseptoreid- blok .valuimpulsside teed Valuretseptorid=notsitseptorid (ld noceo “kahjustuma”) paiknevad kõikjal v.a. ajus
•200 tk./cm2
•kahjustatud koest (haigusprotsessist-trauma jne) vabanevad algeetilised ained: neurokiniinid
protaglandiinid (E), histamiinid, serotoniin, KCl jt aferentsed närvikiud
•SNS üle stimulatsioonist silelihaste toonuse langus.NA stimul.notsits.
Notsitseptiivne valu- perif . valuretseptorite ärritusest: •valu ja to impulsid levivad koos
–Kiirelt: peente m-kaetud A kiude vahendusel: terav , torkav valu, lokalisatsiooniga
–Aeglaselt: 1m/sek (müeliniseerimata C kiud) tuim, difuusne põletav valuaisting: kaela-kuklaluu periostis palju, ligamentides, liigestes (müofastsiaalne valu)
–C-notsitseptorite ärritus /sensibiliseerumine võib olla emotsionaalse fooni muutustega seotud (viha, masendus, mure)
•ABC sdr. (angry backfireing C-nociceptor sdr.)
•eesti keeles: emotsionaalse tagasilöögi valusdr.
–valuläve nõrgenemise tagajärg (osadel geneetiline)
Valu alaliigid
• Neuropaatiline valu e.”närvivalu” radikuliit, trigeminuse neurlgia (kompressioonisdr.) valuvaigistid ei aita
• Idiopaatiline e.tsentraalne valu, sageli krooniline (hüsteeria, privileegide taotlus , arstide usaldamatus jne)-adekvaatne leid valule puudub, somatisatsioon
–fibromüalgia
Valu kontroll
1. Valu mõjub kognitiivsetele protsessidele
2. Hüperalgesia: juba kahjustatud kude tundlikum valuaistingule (sensibilisatsioon)
b. Valuaistingut võib modifitseerida mõni teine sensoorne input
Mitmed ajupiirkonnad võivad pidurdada valuaistingut
a. PAG (periacqueductal gray matter ) projektsiooniteed raphe’st (serotonin) axonid seljaajusse (5-HT blokeerib sünaptilist aktiivsust)
Ajukeemia
a. Endorphins
Opioid retseptorid üle organismi ajus eriti neis pk.mis tegelevad notsitseptiive info moduleerimisega (PA, raphe, and spinal cord )
Valu tee: 1) Thoracic spinal cord 2) Cervical spinal cord 3) Parcinian Corpuscle 4) Medulla 5) pons 6) Midbrain
Sensoorne tee:
alanevad motoor. käsud võivad blok. info
retseptor  seljaaju piklikaju taalamus ajukoor (PS gyrus postcentralis B1,2,3)
Somatosensoorse süsteemi peamised ühendused?? Otsi google
Nägemine
•Valgus langeb sarvkestale (cornea) ning läätsele.
•Seejärel peegeldub valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoritele.
•Fotoretseptoreid on kahte tüüpi: (a) kolvikesed , mis on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (b) kepikesed , mis funktsioneerivad hämara valguse puhul.
•Fotoretseptiivsed rakud on ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotensiaali.
•Sealt teed ajju, kus need jaotuvad mitmeks.
•silmaliigutused: saccade liigutused (sakaad-liigutused: kiire üheaegne silmade liikumine ühes suunas-(võnkumine ümber huvitava osa-aju loob 3-mõõtmelise kujutise)
–selle tõttu 4t pimedad päevas nägemiskoores deaktivatsioon
–aju loob pildi, et näeme (liikluses: kõrvale jm vaatamised/pea pööramised- ohtlikud)
–professionaalsed juhid vaatavad ühte punkti: oluliselt vähem silmade liigutamist (pimedust)
–sama sportlastel
Lateraalne põlvikkeha (LG)
Taalamuse tuumad LG:
•LG 1 ja 2 rakukiht on magnotsellulaarsed st koosnevad suurtest rakkudest. Saavad sisendi kepikestest ja on tundlikud valgusele aga mitte värvile.
•LG kihid 3-6 on parvotsellulaarsed st koosnevad väiksematest rakkudest, sisend kolvikestest ja tundlikumad värvile.
•Nägemiskoore V4 kihti jõuavad need sisendid eraldi.
Nägemissüsteem :

Superoptic nucleus – kontrl päevarütme (ööpäeva-tsükkel)

Pretectum – kontrl pupilli suurust ereduse muutudes

Superior colliculus – kontrl pea suund, perifeerse nägemisvälja

Pineal body – pikaajaline ööpeäva rütm

Acessory optic – liigutab silmi

Visual cortex – tajumuster, tajusügavus, värvid, liikuvad obj

Frontal eye fields – teadlik silma liikumine
Nägemissüsteem
•Silma areng algab 30.lootepäeval
•Retinaltn. opticus colliculuc sup nuc. genic. lat O sagara koorde
•Ruumiline nägemine hakkab arenema 6 n.-4k., selleks vajalik silmade koosliikumine olemas sünniks stabiliseerub 6 k.
•Värviline nägemine 6.n.-4.k.
•Nägemiskoore kiire areng
KUULMISSÜSTEEM
•Sisekõrva areng algab 24.lootepäeval
•sünnimomendiks mehhaaniliselt küps + 8.k. müeliniseerunud
•heliimpulsid väliskõrvast lemniscus lat. colliculus inf. taalamuse nuc.geniculi med.  2-p. temporaalsagara koorde
•Lokalis. heli pärast sündi (2.k.), 6-11 k. eristab 3-6 helikõrgust
•Projektsioonikiud müelinis.4.a.
Kuulmismeel 1.
•Hääl tekib õhurõhu muutustest, sagedus määrab kuulmissageduse ja amplituud hääle valjususe.
•Kõrvalest, väliskuulmekäik- lained püütakse kinni ja suunatakse trummikilele, mis vibreerib.
•Keskkõrvas kuulmeluukesed, trummikile vibreerib vastu kuulmeluukesi.
•Sisekõrvas olev tigu on täidetud vedelikuga, selle sees basilaarmembraan. Vedeliku laine liigutab basilaarmembraani, retseptorrakud aktiveeruvad.
•Aksonid neist rakkudest moodustavad kuulmisnärvi, mis on 8s kraniaalnärv.
Kuulmismeel 2.
•8. kraniaalnärv läheb piklikaju dorsaalsetesse või ventraalsetesse cochlear tuuma või ülemistesse oliivtuumadesse
•Nende alade aksonid moodustavad lateraalse lemniski, mis kulgeb alumisse künkakesse
•Künkakesest läheb kaks erinevat teed ventraalsesse ja dorsaalsesse põlvikkehasse
•Ventraalne ala kulgeb kuulmiskoorde AI ( Brodmann 41) ja dorsaalne sekundaarsetesse aladesse
•Primaarne ala- Heschli käär, ümbritsetud seitsme sekundaarse alaga (a-g).
Tasakaal
•Süsteem, mis lubab tasakaalu hoida, asub sisekõrvas
•Süsteem on üles ehitatud poolringkanalitest ning sfäärilisest (sacculus) ja elliptilisest (utricle) kotikesest, viimased tegelevad pea asendiga
•Kiud tasakaaluretseptoreist kulgevad 8nda kraniaalnärvi kaudu ajutüve tuumadesse.
Maitsmismeel: ageusia (üldse ei tunne) hüpogeusia (liiga vähe tunneb maitset ) düsgeusia (maitsehäired).
Ajukoor ja tundlikkus
•somatosensoorne info vastaspoolse parietaalsagara posttsentraalkääru “jalad ülespidi”
•parietaalsagara alumises osas: stereognostiline tundlikkus (oma kehast ja välis- keskkonnast
•erinevatel tundlikkuse liikidel ajukoores oma piirkonnad
„fantoomvalud”
•Amputeeritud kehaosa tundmine + “VALU” aju poolt loodud
–50% amputeeritutel
•tekib pärast operatsiooni võib kesta aastaid
•Ramachandran (1994): liiklusõnnetuses vasaku käe ja küünarvarre kaotanud mees
–vasaku näopoole erinevate pk.puudutus andis “fantoomvalusid “erinevatesse puuduva käe pk.
•A/koores amputeeritud jäseme osas-puudub info sissevool, latentne pidurdus väheneb sellele pk naaberala erutus  põhujustab “fv”.
Agnoosia: sensoorsete ärritajate tajumise häire
•tundlikus pole kadunud (põhitundlikkus N)
•pole täielikku kognitiivsete f-de puudulikkust
•pole kõnehäiret
•2-poolne sek.ja tertsiaalsete tundlikkuspk. (B 5,7) kahjustus: info integratsiooni häire kõrgemad tajuprotsessid häiritud.
AGNOOSIAD jaotatakse:
•visuaalne agnoosia
•kuulmis-agnoosia
•taktiilne agnoosia
Visuaalne agnoosia
kortikaalse nägemiskeskuse 2-poolne kahjustus või assotsiatiivsete piirkondade kahjustus
1.võimetus esemeid ära tunda
2. prosopagnoosia: võimetus ära tunda geneerilise grupi spetsiifilisi liikmeid (näod, majad, autod) fissura calcarina pk.
3.akromatopsia: võimetus värve tajuda
4. aleksia : võimetus lugeda (vas.lingul.ja calcarina piirkond)
Kuulmisagnoosia
Võimetus ära tunda helisid, kusjuures kuulmisdefitsiiti ei esine
1. selektiivne-mittekeeleliste helide äratundmise häire
2. isoleeritud sõnaline kurtus - keeleliste helide haaratus
3. mõlemad koos: täielik kuulmisagnoosia
Taktiilne agnoosia
•Astereognoos- võimetus ära tunda kätte asetatud esemeid
•Anosognoosia: defekti- taju puudumine
•Simultanagnoosia-võimetus tajuda korraga üle 1 objekti
•Anosodiafooria-võimetus tajuda meeleolu
Apraksia
•Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit.
•Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda
•Ideomotoorne a.- ei oska enam sõnalisi korraldusi täita
Kokkuvõte
•Sens info kogu kehast juhitakse läbi selja-aju ajukoore B1-3 pk. (primaarne pk.):
–igal kehaosal oma kindel pk.
–vastaskehapoolelt
–“jalad ülespidi”
•Prim.S pk sek.ja terts.pk. Parietaalsagar B 5,7 töötlevad infot edasi ja seovad teiste sensoorsete pk.
MOTOORNE TÖÖ
Meie lihaste töö:
käimine, rääkimine, asendid, kirjutamine jne = KÄITUMINE
– osa liigutusi tahtlikud (teadvuse kontrolli all)
– osa mittetahtlikud (ei vaja teadvuse kontrolli)
• KÕIK HIERARHILISE KONTROLLI ALL
• PS- tahtlik motoorika, peenmotoorika
• BG- vastutavad asendi ja tasakaalu eest
– juhivad motoorset aktiivsust- motoorse ajukoore aktiveerimise v.pidurduse kaudu
• Tserebellum- liigutuste kvaliteedi kontroll
NS funktsionaalsed osad: kindel hierarhia
• Anatoomiline pool:
– KNS: aju ja kraniaalnärvid
– seljaaju ja perifeersed närvid
– vegetatiivne e.autonoomne NS:
– sümpaatiline siseorganite töö
– parasümpaatiline osa kontroll
*ajutöö põhiprintsiip: uue info loomine (sisse  integratsioon  välja tagasi)
MOTOORNE SÜSTEEM (MS)
Tahtlike liigutuste produktsioon ja modulleerimine
• 2 juhtimiskeskust:
– ajukoor
– seljaaju
• MS koosneb järgmistest anatoomilistest osadest:
Motoorne ajukoorBGväikeajuajutüvi seljaajulihaskond
• 2 teed motoorsest ajukoorest:
– Lateraalne gruppPüramidaaltrakt e. kortiko -spinaaltrakt ja
Rubrospinaaltr. jäsemete lihastele
– Mediaalne grupp:Ventromediaalne tr. + tr.reticulo- spinalis ,
+ vestibulospinalis, +tectospinaliskehatüve lihastele
Seljaaju:
Seljaaju= motoorika II nn. “madalam” juhtimiskeskus (2.neuron)
motoorne lõpptee s/a motoneuronitelt→lihastele
3 põhifunktsiooni:
1. info vahetus keha ja aju vahel: saadab “teateid” ja toob peaajust “käske”
2. reflekside keskus
3. toodab programmi keerulisemate liigutuste sooritamiseks
S/a eessarves keskel motoneuronid painutajalihastele ning distaalseltsirutajalihastele.
Seljaajusarve selgmisest osast (dorsaalsest) tulevad sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad juhteteed. Seljaaju kõhtmisest ehk ventraalsest osast tulevad motoorsed juhteteed.
Seljaaju juhteteed
• ajukoorest“käsud” mööda püramidaal - e. kortikospinaaltrakti selja-aju külgväädis
vastaskehapoole lihastele (ristumine ajutüves)
• tr.corticospinalis ventralis“käsud” kehatüve lihastele (ristumine s/a segmendis)
• Basaalganglionid: “käsud” automaatsete liigutuste sooritamiseks:
– tr.rubrospinalis- vastaspoolsete jäsemete “vabad” liigutused
– tr.tectospinalis-automaatne rk.tugevale nägemis-ja kuulmis-ärritustele,
– tr.vestibulospinalis –tasakaal
– tr.reticulospinalis-kordineeritud liikumine,
Motoorseid juhteteid võivad kahjustada isheemia, hemorraagia, tuumor, trauma ja müeliit.
Näopiirkonna innervatsioon
• motoorsest ajukoorest“KORRALDUSED” näo, suu ja kõri lihastele
– tr.corticonuclearis +
– tr.rubronuclearis kauduajutüvesse
ajutüves 7 motoorse kraniaalnärvi (KN) tuuma:
• silmaliigutajatele lihasteleIII, IV, VI
• mälumislihasteleV
• näo miimilistele lihasteleVII
• trapetslihasele ja peapöörajalihaseleXI
• keelelihasteleXII
AJUTÜVE MOTONEURONID
Lisaks
• KN tuumadele algavad ajutüvest veel
• järgmised teed selja-ajju:
– tr.vestibulospinalis: tasakaal
– tr.tectospinalis: visuaalse stiimuli suunas liikumine
– tr.reticulospinalis: koordineeritud liikumine: käimine, ujumine, jooksmine
• Ajutüvi kontrollib ka:
– magamist ja ärkvelolekut
– kehaasendi hoidmist, käimist
– söömist, joomist, sex-aktiivsust
Ärkvel-une tsükli regulatsioon
• Nucl .suprachiasmaticuses nn.”kella geen” moduleerib Ä-U biorütme
• Ajutüve amiinergilistel neuronitel + hüpotaalamuse peptiididel tähtis roll (eriti 5HT neuronitel)
– Ä-U tsükkel hakkab tööle pärast sündi
– Tsirkadiaanrütmid arenevad 4.k.
• reguleerivad elusolendite käitumist ning domineerivad kõigi funktsioonide, sealhulgas ainevahetuse puhul.
• ööpäevane „võnkumine“ on kõigi geenide põhiomadus (5% korraga võnguvad)
– Füsioloogiline päevase une vajadus kaob 4-5.a. (1.a.3.k.-1.a.6.k üks kord päevast und vaja)
– Häired: lapseea autism, Rett sdr., Gilles de la Tourtte sdr Amiinergiliste neuronite osa lapse psühhosotsiaalses arengus
• 5HT neuronid modulleerivad Ä-U tsükli I etapi arengut,
– seos ema-lapse suhetes,
– kohanemine uue väliskeskkonnaga
– ajufunktsioonide lateralisatsioon
• NA neuronid (amügdalas)- mälusüsteemide areng
• DA: BG taalamokortikaalsed projektsioonid OF ajukoorde ja ant.cingulate piirkonda
– + Striatumis 5HT+ DA neuronid
– FS koore spets.funktsioonide areng (emots.stabiilsus, empaaatia, häired: OBK mutism sots.kontekst
MOTOORNE AJUKOOR
• GYRUS PRECENTRALIS’est algavad
– kõik tahtlikud,
– täpsed liigutused → jäsemetele ja näole:
– 80% inimestest parem tr.corticospinalis jämedam-algab vasakust gyr.precentralisest
• Tr.corticonuclearis- ajutüve KN tuumadele
• Tr. corticospinalis- s/a eessarve motoorsetel tuumadele kõige kiirem ja otsesem tee!
LIIGUTUSTE ÕPPIMINE
• Iga uus õpitav liigutus toimub esmalt püramidaaltrakti kaudu
• Kui liigutused muutuvad automaatseks võtavad subkortikaalsed keskused selle juhtimise üle
• Paljud s/a reflektoorsed liigutused on inimestel samuti pea-aju kontrolli all
Loomkatsed 1.
• Rh- ahvidel sarnane motoorne süsteem
• 1981.a. KUYPERSI tööd (Beck 70):
– I grupil lõigati läbi püramidaaltrakt (PT)
– I grupil ventromediaalne trakt - uuriti 15 päeva hiljem
• I gr-s: motoorika taastus, kuid liigutused oli aeglasemad ja nõrgema jõuga,
– põhidefekt: sõrmedega kinnihaaramine oli vale (pöidla-II sõrme vastandamine), dist > prox
– toitu haarati kogu käega,
– raske oli lahti lasta..
KV: PT-juhib jäsemete ja sõrmede täpseid liigutusi
Loomkatsed 2.
II gr: ventromediaalse süsteemi kahjustus
• häirus keha motoorika:
– raske oli püsti tõusta ,
– keha asendit säilitada, eriti lisa-liigutusi tehes
– pea ja keha oli enam painutatud asendis
(paranemisel langus)
• puudus võime keha-asendit korrigeerida
– kui suudeti istuda, siis kukuti lisaärritusel küljele
• raskused kõndimisel-eesmärgile lähenedes põrkasid asjadega kokku
MOTOORIKAHÄIRE INIMESEL
Motoorse ajukoore või PT kahjustusel
• võimalik käe liigutamine eesmärgi suunas (prox. lihased paremad > distaalsed)
• sõrmede täpsed liigutused > häiritud- haaramine (sirgete sõrmedega, vastandamine, eriti I-II sõrme vahel- “pintseti”-haare
• asja vabastamine raske
• mono või hemiparees: käe või jala tsentraalset tüüpi halvatus, (hemiparees = käsi > jalg
Perifeerne halvatus- s/a motoneuron , raadiks, närv
• kui ajukoore motoorse pk.kahjustus:– ei saa I-II sõrme vastandada
• kui motoorse trakti kahjustus: – raske rusikat avada
Tsentraalne e. spastiline parees
• lihasjõu langus
• häiritud liigutuste täpsus
• lihastoonuse tõus (spastilist tüüpi)
• k/p reflksid elavnenud, kloonused
• eksterotseptiivsete refl.kadumine (kõhurefl., plantaarrefl.jne
• patol.refleksid
Perifeerse motoneuroni kahjustus-perifeerne parees
• Lihasjõud alanenud
• Lihate hüpo-või atoonia
• Hüpo- või arefleksia
• Lihaste atroofia
• Vaadates, ettekujutades v.tehes mingit tegevustaktiveeruvad sama ajupiirkonna neuronid, mis seotud
selle motoorse tegevusega (fMRT uuringud)
• Keerulised motoorsed aktid -kodeeritud motoorsesse mällu- saame sama tulemuse ka erinevaid motoorseid
“plaane” kasutades , erinevates olukordades
• Premotoorse ajukoore nn. peegelneuronid aktiveeruvad tegevust vaadates
– juba imik oskab näoilmeid järgi teha
• Tennisepalli jälgimine- reageerime enne kui info tegelikult võrkkestast ajju jõuab (teadlikuks saame
0,25-0,5 sek.hiljem)
– meie maailmapilt hilineb
Teadvus monitoorib plaani elluviimist, mitte tegevuse sooritamist. Kõik oleneb õppimisest.
Ülesanne motoorika-häirest
• Parema näo alaosa halvatus
• Parempoolne spastiline hemiparees
• Keelekalle paremale ilma keele atroofiata
• Maitstunne kõikide maitsete osas korras
• kus paikneb kahjustus?
– Paremal capsula internas
– Vasakul capsula internas
– Paremal ajutüves (tegmentumis)
– Vasakul piklikasju
– Paremal piklikajus
Senso-motoorne integratsioon
• 1950.a. nn. “otseväljundi”mudel:
gyr.precentralisPTmotoneuronlihas
Lisaks paralleelsed teed nii s/a motoneuronite kui ajukoore omavaheliste piirkondadega:
• Primaarne motoorne koor 4. ala ühenduses:
• Lisamotoorse koore- dorsaalse pk. 6.
• Premot.ajukoorest- ventraalne pk. 6.
Külgnevad pk8. ala
Ühendused sens.pk-ga: prim.sensoorse ajukoorega3.1.2. ala + PS tagumise osaga: 5. ja 7. ala
SENSOORNE TOETUS
• Igasugune vastus sensoorsele stiimulile (ärritusele) on KÄITUMINE
Lashley (1951) hüpotees:
• Keeruliste järjestikuste liigutuste sooritamiseks on ajul programm, mis ei pea sõltuma sensoorsest
tagasisidest
• Deafferentatsioon- ahv unustas selle jäseme, kui terve jäse seoti kinni, õppis ta seda kasutama, sama ka mõlema jäseme deaff-i järgselt (2-3n.)
• Tsentraalne liigutuste programm olemas sõltumata sensoorse info tagasisidest
Sensoorse informatsiooni vajalikkus
• Motoorika defitsiit -ka pärast teatud sensoorsete süsteemide kahjustust: s/a tagaväädis dors . trakt
– propriotseptiivne tundlikkus häiritud.
• Fasc. gracilis e. Golli kimp-jalgadelt (mediaalsel), fasc.guneatus e. Burdachi k. kätelt (lateraalsel)
• Friedreichi ataxia-perekondlik pärilik haigus: kõnnak laia baasiga, taaruv, lohisev, pööramine raske
– tasakaalu säilitamine nõuab afferentset infot (sensoorne info vajalik liigutuste säilitamiseks, sujuvuseks, seeriateks)
9 motoorset alasüsteemi
• 3 tulevad prim. motoorsest ajukoorest gyr.precentralisest
• ülejäänud teistest motoorsetest ja sensoorsetest piirkondadest
• igal süsteemil erinevad ühendused, kas: väikeajuga, taalamusega, BT jne.
KV: Motoorse ajukoore kindlad pk. kontrollivad kindlate kehaosade liikumist.
Katsed rCBF määramisel: vasaku ja parema HF erinevused
Premotoorne piirkond (B 6)
• Programmeerib keerulisi õpitud liigutusi, nende järjestust
• Info sissevool toimub
– PS tagumisest osast
– ajutüvest
– seljaajust (painutajatelt/sirutajatelt
• Kahjustusel- apraksia
BG - basaalganglion
• …hallaine tuumad- peetakse mot.süsteemi osaks,
– ehkki puudub otsene seos selja-ajuga
– ei innerveeri lihaseid
• saavad infot:
– a/k,
– taalamusest,
– vaheajust: nuc.ruber,
– vegetatiivsetest keskusest,
• BG on ühendatud:
– vaheaju,
– keskaju ja
– taalamusega
– neokorteksiga premotoorne ajukoor (B6)
BG
• Sabatuum e. nucl.caudatus
• Läätstuum e. nucl.lentiformis
– Putamen (lateraalne osa)
– Pallidum (mediaalne osa)
• Juttkeha e. striatum
• Neostriatum= nuc.caudatus+ putamen (liigutuste pärssimine, aeglustamine)
• Pallidum+taalamuse med.tuum-kiired
BG ülesanded: Lihaste toonus, lihasjõud, keha asend, kaasliigutused.
BG
• Enamus aferentseid kiude, mis toovad infot ajukoorestBG, lõpevad neostriatumis (nuc.caudatus + putamen)
– põhiline virgatsaine neostriatumis (a/knuc.caudatus)
• Glutamaat = erutus-mediaator
• Nuc.subthalamicus ja subst.nigra vahendavad retsiprookset infot
– neo-ja paleostriatumi (globus palliduse) vahel
– ei saa praktiliselt infot ajukoorest
• Primaarne neurotransmitter BG (eferentne tee) :
– GABA = pidurdav toime
BG kahjustusel
• akineesia - spontaansete liigutuste puudumine
• hüperkineesid - vastutahtel liigutused
• 3 haigust:
– Parkinsoni tõbi
– Gilles de la Tourette sdr (TS)
– Huntingtoni chorea
• Parkinsoni tõbi – dopamiini langus (BG sisestes ringetes domineerib pidurdus)
– rigiidsus, ei saa liigutusi alustada (ühendustee sub.nigraga: dopamiin)
• Huntingtoni chorea
• TS
• Nucleus ruber- punatuum
– pole ülenevat ühendust motoorse ajukoorega
– ühendused
• ajutüve alumise osaga
• seljaajuga “vabad liigutused”
Tserebellaarne süsteem
Väikeaju saab copy igast sooritatud liigutusest ja sensoorsest tagasisidest. Cerebellum e väikeaju aitab teha sujuvaid, koordineeritud liigutusi.
Tserebellaarne süsteem
• Väike-ajust impulsid FRvestibulaartuumadesseasendi ja tasakaalu säilitamine
– ventromediaalse ja s/a
– PT kaudu
• liigutuste täpsus, koordineeritus, ajastatus
• diadohhokinees: agonistide/antagonistide vahelduv kasutamine häiritud (kruvimisliigutused)
• nooleviske ja metronoomi katsed –
– v/a kahjustusega isikud pole võimelised korrigeerima tulemusi
Väikeaju haigused
• Õppimisf.- klassikaline tingimine
– korraga heli ja õhuvool silma-pilgutamine
– heli ilma õhuvooluta-pilgutamine (tervel), haigel seda seost ei teki kunagi
• ADHD poistel MRT-s teatud v/a pk.mahu :
– v/a ja prefrontaale korteksi vahelised seosed häiritud
• motoorse ja käitumise kontrolli 
• NP testid v/a kahjustuse korral- täidesaatvate f 
• V/a HF kahjustus- nn.kognitiiv-afektiivne sdr: töömälu, planeerimine, abstraktne mõtlemine häiritud
Haigusjuht- naispatsient
• Liigutuste alustamine hilineb
• Sõrme-nina katsul käe trajektoor häiritud
• Kiired vastandliigutused: supinatsioon/pronatsioonhäiritud
Kahjustuse toopika:
– väikeaju poolkerades
• häiritud tahtlikud täpsed liigutused
• liigutuste ulatus,
• suund,
• jõud
• koordinatsioon
NS tasand + haigus
Aju - brain
Alzheimer, Pick, Huntignton, Parkinson
Aju tüvi and väikeaju (brain stem ja cerebellum
Progresseeruv bulbaarparalüüs; väikeaju degenerats.
Seljaaju (spinal cord)
Motoneuronihaigus, Herediaru spatsiline paraparees
Perifeerne närv
Herediatay sensoorne aj motoorne neuropaatia
lihas
lihasdüstroofia
Aju poolkerade vahelised ühendused
ja ühendamatuse sündroomid
Downer´i eksperiment :. A.Ühendused kahe ajupoolkera vahel on kahjustatud, mandelkeha vasakul poolel eemaldatud, parem silm on kinni kaetud. Ahvile näidatakse madu . Ahv ei ilmuta liigiomast visuaalsele stiimulile spetsiifilist käitumismustrit ning teda kirjeldatakse kui “taltsast”. B. Kinni kaetud on vasak silm: ahv ilmutab liigiomast käitumist reaktsioonina visuaalsele stiimulile ja on kirjeldatav kui “metsik”.
Downer`i eksperiment, 2
• Tõlgendus: et loom reageeriks talle omaselt, peab info projekteeruma silmast nägemiskoorde, läbi oimusagarate mandelkehasse (amygdala) ning sealt ajutüvve ja otsmikukoorde.
• Katkestatud ühenduste (nägemisristmik, mõhnkeha) korral saab info silmast projekteeruda vaid ipsilateraalsesse/ samasse poolkerasse.
• Kui seal on mandeltuum- liigile tüüpilise käitumise ringe täielik.
• Kui madeltuum puudub, siis visuaalne info lahus motoorsetest süsteemidest ja liigiomast käitumist ei
teki.
Ajuühenduste anatoomia
• Assotsiatsioonikiud:1) pikad kiudude kimbud , mis ühendavad kaugelasetsevaid ajukoore alasid ja 2) lühikesed koorealused U-kiud, mis ühendavad külgmisi ajukoore alasid.
• Projektsioonikiud on ülenevad kiud madalamatest koorekeskustest, nagu näiteks talamusest ja alanevad kiud koorest ajutüvve ja seljaajju.
• Ühenduskiud ühendavad peamiselt kahte ajupoolkera ja need on mõhnkeha (corpus callosum), eesmine
komissuur (eesnide) ja hippokampuse komissuurid.
Oktsipitaalsagarate vahel pole peaaegu üldse connectionit.
Mõhnkeha ühendused langevad kolme põhiklassi:
• Esimene grupp on topograafilised, st. suunduvad kontralateraalse ajupoolkera identsetesse punktidesse.
• Teine grupp projektsioone suundub aladesse, kuhu vastaspoole homotoopne ala projekteerub (näiteks-
V1 ja V2 alad on omavahel seotud, mitte ainult ühe poolkera sees, vaid ka üle poolkerade, st V1 saadab
projektsioone ka vastasajupoolkera V2 piirkonda).
• Kolmas grupp projektsioone on laialivalguva jaotusega aksonid. Teavitavad ühe poolkera alasid sellest, et teised on aktiivsed.
• Mõhnkeha ühendab ajupoolkerasid, inimestel koosneb 200-800 miljonist kiust. Tihedaim ühenduste muster koorealades, mis esindavad keha keskjoont (nt tsentraalsete nägemisväljade ja kuulmisväljade meridiaan).
• Tõmbeluku hüpotees.
• Eesnide on komissuur, mis paikneb mõhnkeha eesmise otsa all ja on peamine ühendustee vasaku ja parema poolkera oimusagarate vahel.
ajukoorealune kimp =SB. Murtatoff kimbu=(MB). EC=välimine kihn (external capsule), Cd =sabatuum,
CC-mõhnkeha, IC =sisekihn, GP- globus pallidus.
Liepmann´i teooria apraksiast, mis tuleneb mõhnkeha kahjustusest. Apraksia- võimetus sooritada tahtelisi liigutusi, mida ei saa seletada nt. halvatuse või mingi muu motoorse kahjustusega.
Ajupoolkerad on üksteisest eraldatud:
• Inimestel võib ajupoolkerade vahelised kiud läbi lõigata terapeutilistel eesmärkidel nt. Epilepsia ravimiseks.
• Inimesed võivad sündida vähenenud või puuduvate poolkeravaheliste ühendustega.
• Katseloomadel lõigatakse ühendused läbi, et uurida funktsionaalseid süsteeme.
Epilepsia puhul:
• Epileptilised krambid saavad alguse ühest poolkerast (nt temporaalpiirkonnast) ja viiakse sealt üle mõhnkeha vastaspoolkera homoloogilisse piirkonda.
• Ühendused lõigatakse läbi, et elektriline aktiivsus ei pääseks ühest poolkerast teise.
• Lõikuse tulemusena saab kumbki poolkera nii visuaalse kui sensoorse info oma vastaspoolelt ja kontrollib vastaspoole liigutusi.
• Traumast väljatulek 2 aasta jooksul.
Lassonde katsed mõhnkehata sündinud inimestega
• 6-le mõhnkeha ageneesiga patsiendile esitati stiimulite paare (tähed, numbrid , värvid, vormid)- patsient pidi ütlema, kas paarid on identsed või mitte.
• Paarid esitati kas ühes nägemisväljas üksteise all (ajupoolkera sisene ülesande püstitus) või üks stiimulite
paar ühte ja teine teise nägemisvälja (ajupoolkerade vaheline ülesande püstitus).
• Ageneesiga patsiendid olid vastamisel võrdväärselt täpsed kontrollrühmaga- reaktsioonid aga aeglasemad.
Nägemissüsteem
On ristuv , st info nägemisväljast rändab vastaspoolkerasse.
Normaalselt on vasak ja parem nägemisväli spetsialiseerunud eri tüüpi sisenditele.
Verbaalset materjali (sõnad) tajutakse täpsemalt, kui nad esitatakse paremasse nägemisvälja.
Ruumilise info puhul on asi vastupidi. Eelistus suhteline, sest kummalgi poolkeral juurdepääs vastaspoolkerale läbi mõhnkeha, mis nägemisalasid ühendab. Läbilõigatud mõhnkehaga patsientidel see võimalus puudub.
Sündroomid
• Agnoosia- osaline või täielik võimetus ära tunda sensoorseid stiimuleid, mida ei saa seletada meele
puudumise või puuduliku ärgastatuse tasemega.
• Aleksia- võimetus lugeda.
• Keelega seotud: kui sõnad esitada ainult vasakusse nägemisvälja, ei suuda patsient sõnu lugeda, sest sisend on eraldatud vasaku poolkera kõnetsoonidest. Kui paremasse- probleemi pole, sest visuaalne sisend projekteerub vasakusse kõnetsooni.
Geschwind´i mudel agnoosiast ja aleksiast tuleneb visuaalse ajukoore ühendamatusest tagumisest kõnealast. (Sikk-sakk joon näitab teede kahjustust.) Normaalolukorras mõlema poolkera visuaalne sisend rändab tagumisse kõnetsooni ja assotsiatsioonikoorde, kus see töödeldakse kõneks, mis kirjeldaks objekti või kirjutatud sõna. Juhul, kui ajuühendused puuduvad, pole visuaalse sisendi töötlus enam võimalik ning tekivad agnoosia ja aleksia.
Kuulmissüsteem
Nii ristuvaid kui ka mitte-ristuvaid ühendusi. Kuigi vasak poolkera saab suurema osa sisendist paremast kõrvast, tuleb osa ka vasakust. Vasakusse kõrva lastud sõnad rändavad
a) kas otse vasakusse poolkerasse või
b) paremasse poolkerasse ja siis läbi mõhnkeha vasakusse poolkerasse.
Eelistatud on vastaspoolest tulev sisend. Ajupoolkerade ühendamatuse korral on dihhootilise kuulamise katses sisend vasakust kõrvast alla surutud.
Somatosensoorne- ja haistesüsteem
Somatosensoorne süsteem on ristuv. Vasaku käe puudutuse taju rändab paremasse poolkerasse ja vastupidi.
Haistesüsteem ei toimi risti: Sisend vasakust ninasõõrmest läheb otse vasakusse ajupoolkerasse ja vastupidi.
Läbi eesnide minevad kiud ühinevad vastava ajupoolkera lõhnatundesüsteemidega. Normaalsel indiviidil lõhnasisend paremasse ninasõõrmesse rändab otse tagasi paremasse ajupoolkerasse, ületab eesnide, pääsedes sel moel vasakusse (kõne) ajupoolkerra. Anosmia tuleneb eesnide kahjustusest. (Sikk-sakk joon märgib eesnide kahjustust.) Kui tee on häiritud, siis ei saa vasak poolkera kuidagi teada, mis lõhna parem poolkera tajus .
Liigutused
• Motoorne süsteem on suuremas osas ristuv: apraksia ja agraafia.
• Verbaalsed käsklused vasakule käele jäävad mõistetamatuks ja vasak käsi ei suuda kirjutada.
• Parem käsi ei suuda kopeerida- puudub ühendus ruumitaju piirkonnaga paremal.
• Kahe käe koostöö häired.
Eksperimentaalsed katsetused ajuühenduse katkestamisega:
Ahvikatsed visuaalsete teede läbilõikamisega
• Ahvidele õpetati visuaalset eristamist, stiimulid 0 ja +
• Stiimul kinnitati toiduga.
• Ahv, kel ajuühendused läbi lõigatud, ei õpi “õiget” stiimulit eristama 1000 katsega.
• Unilateraalsel kooreala kahjustusel efekti ei ole, bilateraalsel küll.
• TE- viimane samm “nägemisteel”- piirkonnal motivatsiooniline tähendus.
• Bilateraalse TE kahjustusega loomad ei omista visuaalsele stiimulile tähtsust, nt söövad korduvalt ebameeldiva maitsega toitu.
• Sama, kui mandelkeha ühendused nägemissüsteemiga on katkestatud. Nägemine OK, kuid stiimulil tähendust pole.
Amügdala ehk mandelkeha kinnistab motivatsioonilist ja emotsionaalset tähtsust nägemises. Kui vasak amügdala ja parem TE on vigastud, siis käitumine on normaalne, sest üks terve nägemissüsteem on alles. Mida raskemini kahjustatud on anterioorse (eesmise) komissuuri (hemisfääride ühendaja) ühendus kontralateraalse (vastaspoolse) TE ja amügdala vahel, seda suurem nägemisdefitsiit.
AJUFUNKTIDE TAASTUMINE JA HAIGUSED
Rakkude surma tüübid
• Apoptoos-nõuab energiat
• Nekroos-põletikuline reaktsioon
• Neurodegeneratsioon
– haigused, alkohol jne
Aju plastilisus
• on aju võime muuta oma funktsioone ja struktuuri vastuseks välistele mõjuritele
– ..oluline kasvamis- ja taastumisprotsessis
• ühe ajupiirkonna neuronid on võimelised teisi funktsioone üle võtma-modifitseeruma
Jaotus
• Struktuurne plastilisus
– aju anatoomiliste, keemiliste ja elektriliste omaduste taastumine
• Funktsionaalne plastilisus
– kognit .ja käitumuslike vilumuste taastumine
Tüvirakud
• Aju tüvirakud- iseennast uuendavad rakud- neist tekib neuroneid juurde, paiknevad
– gyrus dentatuse (hammaskäär) pk.-s - hipokampuse str.
– subventrikulaarne pk.
• vajalikud kasvufaktorid FGF ja EGF
• Ka teistest tüvirakkudest võib neuroneid areneda (nt.luuüdi tüvirakkudest)
• Meditsiinis raviotstarbel momendil ei saa veel kasutada
AF taastumise liigid:
– bioloogilised
– funktsionaalsed
• Ennistus- toimub spontaanne füsioloogiline paranemine
• Asendus-kahjustatud funktsioonide “nihkumine” “kahjustamata ajupiirkonda” nn. kompensatoorsed
mehhanismid ja käitumisstrateegiad
Ajufunktsioonide paranemise võimalikud mehhanismid
• Regeneratsioon- kahjustatud neuronite/aksonite taastumine nii perifeerses kui kesknärvisüsteeemis (hipokampuses uute neuronite teke täiskasvanutel)
• Sprouting (e.võrsumine) -reinnervatsiooni teke allesjäänud närvikiudude hargnemise ↑tulemusena
• Denervatsiooni supersensitiivsus- postsünaptiline hüperaktiivsus neurotransimitteritele (saab mõjutada ravimitega)
• Diashiis-transitoorne üldine KNS aktiivsuse pidurdus (CBF, ICP, neurotransmitterid) paranemine mööduvast shokist
• Reorganisatsioon
Aksonaalne võrsumine e.sprouting
1. kollateraalne sprouting
2. paraterminaalne sprouting
3. kontakt sünaptogenees
Pruning effect- aksonite püüe säilitada vähemalt minimaalne terminaalne hargnemine
Diashiis
• diashiis- funktsioonide ja elektrilise aktiivsuse kadu piirkonnas, mis paikneb ajukahjustusest eemal, kuid on neuronaalselt selle piirkonnaga seotud on Monakowi teooria (1914). Tegemist kiiresti taastuva difuusse kahjustusega nt. ajuinsuldi järgselt
Denervatsiooni supersensitiivsus:
Tavapäraselt on vajalik info sissevool 2 neuronilt. Supersensitiivseks-erutub juba 1 neuroni laengust A.
NS areng ja plastilisus
Areng-on määratud 2.olulise faktori poolt:
• geneetiline kood,
• väliskeskkonna tegurid
Plastilisus- keskne nii kognitiivses arengus kui neuraalse reorganisatsiooni protsessis. Reaktiivne >kui aktiivne protsess? (kahjustuse tagajärjel)
Neuroplastilisus tagab normaalse arengu, õppimise ja paranemise.
Haarab nii morfoloogilised, keemilised kui käitumuslikud aspektid NS arengus.
Hüpotees
• Ajukahjustus arengu-perioodis käivitab 2 erinevat protsessi:
– degeneratiivse: rakkude atroofia ja ühenduste kadu
– segeneratiivse: sünaptogenees, neuro ja gliogeneesi ↑
• ÜHEPOOLNE KAHJUSTUS vr. difuusne: degeneratiivseid protsesse vähem + 1 intaktne HF
Keskkonna kompleksuse uuringud
• Loomkatsetes “rikas” keskkond:
– efekt nii ajukoorele, neuronitele, gliiale
– kuklasagaras 10-20% suurenes dentriitide arv neuroni kohta
Sünaptogenees??? loomkatsed
• Uued ühendused---- HEA
– motoorse, sensoorse süsteemi kohta
– Ei kehti PF- koore kohta
• valed ühendused
Neurogenees??loomkatsed
• sünniks neurogenees lõppenud
• edasi ajukoores astrogenees- see seotud paranemisega??
• kahjustus ↓dentriitide pikkust
• Valgusteraapia
Mis korreleerub paranemisega?
• Sünaptogeneesi muutusedfunktsionaalne paranemine
• Kahjustuse ulatus-taastumisel teatud piirid
• Kriitilised perioodid- millal paraneb paremini, millal halvemini
Iga “varane” vanus pole sama tähendusega:
• Isegi varase kahjustuse korral on ajastus tähtis, sest 1 päeva kahjustus halvem kui 10 päeva
Uus närviring pole alati kasulik: Mõnikord uued närviteed viivad mitte kohastumuslikule käitumisle.
Aju plastilisuse areng
Prenataalses per.
• 2 positiivset poolt:
– taktiilne stimulatsioon
– ema-isa + nn.“rikas kk.”
• Negatiivne: dieet, stress, ravimid (ka kofeiin , nikotiin jne)
• Lisaks: suguhormoonide mõju (=suhtel.erinevused ajukoore erinevate piirkondade mahus )- miks mehed ja naised käituvad hilisemas elus erinevalt
Kognitiivne reserv = inimene sümptomitevaba ka ulatusliku ajukoe kahjustuse korral
• Geneetilised faktorid
– Sünapsite tihedus (alus inimese võimekusele)
– Närviprotsesside aktiivsus
– Aju mass
• Kk tingimused
– Haridus
– Vanus
– Haigused (AT jm)
WS diagnoos
• kliiniline diagnoosis
• laboratoorne
– FISH fluorescent in situ hybridization test
– spets.kromosoomi analüüs (elastini uurimiseks)
• WS 1: 20 000 elussünni kohta
• WS 7q11.23 (geneetilise materjali puudumine või inversioon? elastin geeni deletsioon)
Noonan’i sündroom
• Noonan’i sdr. autosoom-dominantselt päranduv haigus (50%-PTPN11 geen; 10% SOS1geen)
• Iseloomulik:
– lühike kasv, k/s südamerike erinevas raskusastmes vaimse arengu peetus
– välimus: lühike kael , nahavolt kaelal, madala asetsusega kõrvad, hüpertelorism, lisaks võib esineda lümfisüsteemi düsplaasia, mis on aluseks tsüstilise hügroomi ja kulkavoldi suurenemisele lootel
Lapse arengu hindamine
• Paralleelne NS ja kognitiivne areng
• Iga süsteem: areneb “ omaette ” (nt. täidesaatev funktsioon) + integreeritult teiste süsteemidega (nt.tähelepanu)
• Oleneb NS müelinisatsioonist ja sünaptogeneesist.
• Ouline eristada defitsiiti ja mahajäämusest
Neuroloogilise kahjustuse järgne funktsioonide taastumine (Bryan Kolb)
Kriitilised perioodid
• 1970-ni: varane kahjustus paraneb paremini
– aluseks 19.saj- Broca jt. tähelepanekud – kortikaalse kõnepiirkonna kahjustusega lastel motoorne afaasia v.harv
– 1942.a. Kennardi printsiip: “saa ajukahjustus võimalikult vara” (aluseks noorte ahvide paranemine FS kahjustusest
• Viimased 40.a. loomkatsed & inimuuringud: seos “varasem on parem” ei tööta
– loomade liigiomane käitumine taastub kehvasti ükskõik mis vanuses tekkinud kahjustuse järgselt
Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest?
• Oleneb kahjustuse ajast
• Ekstrapoleerides loomkatsete tulemusi- on mitu võtme-perioodi:
– 3.trimester + perinataalne periood: KOHUTAV
– 2.k.-2.a.: PARIM TULEMUS
– 2.a.-puberteet: parem võrreldes järgneva täiskasvanueaga
• Halvasti taastuvad: tagumine PS koore kahjustus ja OS
Kognitiivsete funk. taastumine ajukahjustuse järgselt
Sõltub: aju küpsusest:
• 0-2.a.mõlema HF kahjustus-kõne häire,
• 2-10.a.KF lasteralisatsioon-täielik paranemine võimalik! (plastilisus)
– enne 2.a.alanud epil .
• koldega vasakus HF- 63% kõnele dominantseks parem HF,
• üle 2.a. lastel 4% domin parem HF (Risse et al.2001)
• pub.-tk. plastilisus↓ ei taastu vas.HF kahjustusest
Oleneb kahjustuse tüübist:
• lastel lok.kahjustus taastub paremini kui difuusne (traumad, meningiidid jne),
– täiskasvanutel vastupidi
kaasuvatest faktoritest: epilepsia, hüpotroofia, “vaene” keskkond (stimulatsiooni puudus) jne.
-soost: tüdrukutel toimub reorganisatsioon hiljem kui poistel
HAIGUSED JA KOGNITIIVNE DEFITSIIT
Sooline asümmeetria vasaku ja parema HF kahjustuse korral (VIQ ja PIQ, WAIS): parema HF org.meestel ja naistel erinev.
Õpivilumuste spetsiifilised häired e.
Spetsiifilised segatüüpi häired F81.3 „Vihmavarjutermin“: koolilastes 10-15% abi 2%
Õpivilumuse häired e. LD
Põhjused :
1.ajustruktuuri muutused
2.lateralisatsiooni häired
3.küpsemishäired (kogu eluks)
4.väliskeskkonna pidurdav mõju/emotsionaalsed h.
NP uurimine võimaldab dif.diagnoosida
• Üld IQ tavalisest 7 pkt.madalam
• Kaasuvaid NP häireid, mida õpetajad, vanemad tavaliselt ei märka
• Erinevused verbaalse võimekuse osas kujunevad välja 8.a. (6.a. vahet pole)
Õpivilumuse spetsiifilised häired II
• Dencla MB andmetel
– 6-16.a. LD lastest
• 76% düsleksia,
• 18% hüperaktiivsed
• USA-s 10 iseloomulikku LD sümptoomi DGNkui neist esineb 4 spt.
• Normaalne IQ ja tingimused-õppimine ei õnnestu
• Põhjuseks kognitiivsed häired 10 iseloomulikku LD sümptoomi
1. hüperaktiivsus,
2. emotsionaalne labiilsus,
3. sensomotoorne defitsiit,
4. tähelepanuhäired,
5. impulsiivsus,
6.üldine koordinatsiooni defitsiit,
7.kõne-ja kuulmistaju häired,
8.mõtlemis-, mäluhäired,
9.neuroloogilised spt-d ja EEG ebaregulaarsus,
10.spetsiifilise õpiraskuse spt-d dyslexia aritmeetika, õigekiri
Düsleksia = verbaalse info töötlemise häire (foneemi analüüsi h.)
2 tüüpi häireid
• 1.fonoloogine (tähtedel ja häälikutel) lugemise algfaasisvas. HF
• 2. grafeemiline (väikseimat tähendust omav üksus, e.sõna kirjakuju) parem HF
• Visuaalse info töötluse häire (magnotsellulaarsüsteem)
• Fonoloogiliste h. Lapsel raske lugema õppimisel, verbaalne lühimälu halb
• Kaugmälu halb: sõnade tähendus? nt.itaalia keele lugemine (ei saa aru),
• Sensoorste stiimulite taju ja eristamise defitsiit (Tallal), eriti kaashäälikute osas
EPILEPSIA SAGEDUS
• Haigestumus kogu populatsioonis: 44:100 000/ aastas
• Haigestumus laste hulgas (0-15.a.) 68- 89: 100000
• 90-200:100000 (0-1.a.)
• Eestis: 45:100 000 (0-19.a.) 73:100 000 (0-4)
– epilepsia algas 42,5% enne 4 a.
Uut epilepsia kohta
Viimased 40.a.:
• ratsionalne AER, kirurgiline ja dieetravi→ suhteliselt head tulemused lapseea ep. ravis → krambid
kontrolli all+ IQ normis
– ainult üldine IQ - annab vähe infot
• uued probleemid: NP defitsiit → koolis õpiraskused
→ komplitseeritud hariduslik prognoos
• teades ep.etioloogiat ja sündroomi → on võimalik prognoosida tekkida võivat kognitiivset defitsiiti
Epilepsiga kaasnevad sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid I
• Psühhosotsiaalne taust kaasub kõikide kroonilistele haigustega, eriti epilepsiaga.
• Epilepsiahaigetest täiskasvanutest tunneb end “märgistatuna” 90% (töökaotus, juhiload?, depressioon jne)- lapsed tänu vanematele
• Lapsevanemad kardavad sotsiaalset tõrjutust (peresõprade ja sugulaste toetus)
PCI e. Tserebraalparalüüs e. Little halvatus
• Paralysis Cerebralis Infantilis PCI on mitteprogresseeruv motoorikahäire, mille põhjuseks on aju hüpoksilis-isheemiline ja/või hemorraagiline kahjustus perinataalses perioodis (ante-või intranataalselt).
• Motoorikahäire võib väljenduda spastilistes pareesides, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäiretes, lihasdüstooniates, hüperkineesides või nende kombinatsioonides (kehtib Eestis1978.a.)
PCI e. Tserebraalparalüüs uus definitsioon:
• Kompleksne neuroloogilise arengu puue, kus kesksel kohal on mitteprogresseeruv motoorikahäire, millele enamasti lisanduvad
– sensoorsed,
– kognitiivsed ja
– kõnehäired,
– epilepsia (millel on sageli puude kujunemisel motoorikahäirega samaväärne tähtsus) ja
– vaimse arengu mahajäämus
PCI sagedus
• Tartu ja maakonna laste hulgas (1-15.a. 2.3:1000
• PCI sagedus 1.6- 2.27: 1000 elusalt sünni kohta
– P:T 1,4:1
– Spastilist dipleegiat 72.2%
PCI
• Motoorikahäirele võivad kaasuda:
– Kõnehäired
– Vaimse arengu häired
– Epilepsia
PCI klassifikatsioon
Kliinilise vormi alusel
1. SPASTILSED SDR.
– Spastiline dipleegia (e/a: 45-57%)
– Spastiline tetraparees (5-9%)
• Hemipareetiline vorm- AJUINSULDIST!!
2. Hüperkineetiline- düstooniline sdr. (6- 10%)
3. Atoonilis-astaatiline sdr 11% (F sagara kahjust.)
PCI
Raskusastmete alusel
• I kerge aste- kohmakad+peenmotoorika häire
• II keskmine aste
• III raske aste-olulised liikumisraskused
• IV ei liigu, lamajad
PCI riskifaktorid
Puuduvad ühtsed seisukohad ajukahjustuse tekkeaja ja erinevate riskitegurite osatähtsusest
• Enneaegsus: sügavalt enneaegsetel -25% PCI – alla 1500 g sünnikaaluga lastel (70x kõrgem risk kui > 2500g
• Sünnipuhused komplikatsioonid ( keiser ei ↑)
– Asfüksia 6%
– Mitmiksünnitus 5% (risk 6x suurem)
– Isheemiline põhjus 20%
• Ajalistel perinataalne isheemiline insult 1:4000
• Intrauteriinne infektsioon 11%
– Koorionamnioniit (platsenta põletik)-emal sünnil palavik -risk 7x suurem
Kaasuvad häired PCI korral
PCI Spastilise dipleegia vormiga lastel tuleb kontrollida
• tsentraalset nägemist (radiatio opitca) ja häiritud ka sügavus-ja liigutuste taju + simultant-agnoosia), värvitaju= N
• Ruumitaju häiritud
• PVL kahjustuse korral oligodendrotsüütide kahjustus→→ müelinisatsioonihäired
PCI
kahjustused järgmistes struktuurides annavad kliinilise pildi
• kortikospinaaltrakt
• BG
• ajutüvi
• väikeaju
Hüdrotsefaalia normaalselt 130 ml liikvorit (1/3 seljaajus)
Ajakadu= “ajukadu”!
• 1 minutis sureb isheemilise insuldi korral 2 miljonit neuronit – 80 miljr.neuronit inimesel
• täiskasvanul hävib insuldi korral üle 7000 km trakte
AIS: järsku tekkinud 5“punase lipu” spt:
1.Ühe kehapoole jäsemete “suremistunne” või nõrkus
2.Kõne ebaselge , ei saa rääkida või ei mõista kõnet
3. Nägemishäire
4.Tasakaaluhäire või pearinglus
5.Põhjuseta tekkinud peavalu lastel võib insult alata peavaluga, spt kasvada ja kahaneda (verevarustuse omapärast lähtuvalt )- aetakse segi migreeniga FAST
HARULDANE haigus
• insulti lastel esineb igas vanuses, siiski – harvem kui täiskasvanutel
• suremus väiksem kui täiskasvanutel
• kliiniliselt võib alata mittespetsiifiliste sümptomitega (krambid, rahutus, teadvushäired)= keeruline ära tunda
• kui >10% aju mahust-halb prognoos
Iseloomulik laste insuldile
• palju põhjusi
• diagnoos sageli hilineb (subkliiniline)
– lapseea insuldist dgn.10% esimese 3.t.jooksul*
– meil 18% esimese 6.t. (Laugessaar, jt.2010)
• insult esimese 7-10 surma põhjuse hulgas lastel (enam kui diabeet ja meningiit kokku USA-s)
• mõju edasisele (kogu) elule
• muutunud perekonnasuhted (finantsraskused)
• MUUTUNUD RAVITAVAKS HAIGUSEKS (aeg!)
Perinataalne insult (24 GN -7p), neonataalne (sünd täpselt) -28p) insult, lapsea insult (>28p -18a)
• Perinat.insulti haigestumus 24 -28 : 100 000 või 1: 4000 elussünni kohta (17 x sagedasem)
– 63-100 000 või 1:1578 Eestis
Laste ajuinsuldi diagnoosimine on paranenud (piltdiagnostika)!!
Probleemiks on jäänud – ravi ja – insuldi tagajärjed/ tervenemine
AT lastel sage 250: 100000
Eestis 369:100 000
24.t. jooksul peamiselt fokaalsed krambihood, alla 5.a. lastel ajutrauma korral 22% võib
esineda status epilepticus
1.n.pärast traumat krambid -viitab epilepsia tekkeriskile, mitu aastat hiljem >2.a.-risk väike
• Põhjus 63.6% kukkumised
Ajutrauma
• KF taastumisele prognoos parem 6-9. Kuud pärast traumat (→2-3.a.)
• Üldine IQ taastub kiiremini kui mälufunktsioonid, mis jäävad madalamaks
• Halvim psühhosotsiaalne taastumine
– isiksuse muutused
– meeleolu muutused,
– ärrituvus
– vaba-aja tegeluste ja hobide osa-kesine
Chapman Bondi uurimus
• …võrdlesid jutustamisoskust lastel, kes olid läbi teinud raske AT enne 5.a. ja pärast 5.a. (muud tingimused võrdsed)
– AT enne 5.a.-jutustamisoskuse skoorid madalamad
• Järeldus: kui kahjustuse aeg langeb kokku KF omandamise staadiumiga- avaldab see neg.mõju antud funktsiooni edasisele arengule – narratiivi struktuur kujuneb lastel 5.a.
Vastupidiselt noore aju plastilisusele võib rääkida ka laste aju suurenenud haavatavusest nt.varase AT korral (“lumepalliefekt”)
NS kahjustus lastel on protsess, mitte üksiksündmus aeg- KD ei pruugi paraneda, aja jooksul võib ilmneda uus defitsiit
Fenoskoopiad
Sarnane kognitiivne defitsiit, erinevad kahjustused, nt.lugemishäire nii
• AT kui
• hüfrotsefaaliaga lapsel
Erineb kognitiivse põhjuse poolest:
• AT- infotöötlusprotsessi aeglusest
• Hüdrotsefaalia - ei mõista sõnade tähendust kontekstis
Autism
esmakordselt dr. Leo Kanner, L. 1943*.
Iseloomulik: suhtlemisraskus, ei huvitu vanematest ega teistest inimestest, kõneraskused, kiindumus eluta objektidesse, rutiini muutust ei talu, stereotüüpiad, teiste KF häireid, emot.kontakti häired
*Autstic disturbances of affective contact.
DSM IV‐TR
12 diagnoosi kriteeriumit jaot.3 valdkonda:
1. sotsiaalne suhtlemine.
2. kommunikatsioon/mäng/suhete loomine.
3. piiratud huvid ja käitumismustrid (korduvad)
Gillbergi seisukoht: 1 ja 2 pole eristada vaja oluline: ei teki tähelepanu jaotamist enda ja teiste/ka objektide vahel (N 6-9.k.)
Aspergeri sdr.
Põhjused?
• Geneetiline: Fra X, XYY
• Ajukahjustusest (infektsioon, insult, hüpotüreoidism?), aju arenguanomaaliad
• Vahel märgatakse alles koolis-peetakse ekstsentrikuks, “väike professoriks” originaalitseja, “külm”, “naiivne”, tundetu, küpsusetu jne
• Ei manipuleeri teistega inimestega
• Kriminaalsed (plahvatused, relvad jne)
Mitteverbaalne düsfunktsiooni väljendus
• Autismi teatud vormid e.atüüpiline autism
– Aspergeri sdr (H.Asperger 1944) 3:1000, poistel 10x >
• kõne areng eakohane v. aeglasem (monotoonne),
• IQ-norm v.mõni kognitiivne f. ülihea
• suhtlemisraskused-ei mõista teiste tundeidemaatiavõime äärmiselt madal !!!
• piiratud mäng (puudub süzeemäng)
– vanemad märkavad
• rutiinse ja ühesuguse tegevuse/ situatsioonide eelistamine,
• kohmakus
• teatud käitumishäired-pedantsus, “vanainimese kõne”, ühesugune käitumine
Dementsus
• Progresseeruv
– Alzheimer
– Vaskulaarne
– Segatüüpi
• Mitteprogresseeruv
– Ajukahjustusest, -haigusest põhjustatud
Alzheimeri haigus
• Algab mäluhäiretega (10% eale vastavast ↓)
• uue õppimine raske,
• progresseerub (2.a.-dementseks)-ise ei saa aru (lähedased!)
• võtmeisik-esmatasandi arst
• Nn.”magav neokorteks”, norm.igapäevaelu aktiivsus ja kognitiivsed funkts-d, v.a. mälu
• Keskmiselt 10.a.-surm
• Algul neurol.leid ja pilt- diagnostika (CT, MRI) -korras, oluline teised ajuhaigused välja lülitada
• oluline NP-uuring!!
– peab olema dgn.kliiniliselt, MMT ja kinnitatud NP uuringul
– haarama 2 või enam KF
– progresseeruma
– teadvusseisund pole häiritud
– puuduvad D põhjustada võivad süsteemsed haigused
• Lühimälu ↓, semantiline mälu↓, uue omandamine↓
• Amüloid -beta peptiidide naastud ajus-neuronite surm
Alzheimeri tõbi ja NP
• Mõlemad HF kahjustatud
• Lühimälu ↓-numbrimälu, uue omandamine↓
• Asjade nimetamine raske -anoomia
• Kategoriseerimine raske
• Kõnega seotud korraldused-rasked
• Häirub ka pikaajaline mälu.
• Kannatavad sotsiaalsed suhted, enesehooldus, emotsionaalne lamedus, lõpuks kõnetud, desorienteeritud ajas ja kohas
TEMPORAALSAGAR ehk OIMUSAGAR (TS)
Ülesanne motoorika-häirest
• Parema näo alaosa halvatus
• Parempoolne spastiline hemiparees
• Keelekalle paremale ilma keele atroofiata
• Maitsetunne kõikide maitsete osas korras
• kus paikneb kahjustus?
– Paremal capsula internas
– Vasakul capsula internas
– Paremal ajutüves (tegmentumis)
– Vasakul piklikasju
– Paremal piklikajus
Taalamus (Th) ehk nägemiskühm on aju keskosas paiknev struktuur;’
Haigusjuht:
12.a.eelnevalt terve tüdruk oli emaga köögis järsku ütles ta emale, et on väga hirmunud ja tunneb maos imelikku tunnet seejärel pööras pea paremale ja vaatas ühte punkti, tegi närimisliigutus, ema kõnele ei vastanud 1 minuti pärast pööras pea ema poole, oli segaduses, desorienteeritud (ei saanud aru, kus viibib)
arsti juurde sõites 10-15 min jooksul taastus tavaline seisund, neurol.leid korras
mis probleem? milline asju-osa, mis probleem võib jääda?
• mis haigus: ADD, psühhoos, skisofreenia, epilepsia ????
• milline asju-osa seotud selle häirega (piklikaju OS TS taalamus keskaju)
• mis häired võivad sellest jääda
• kompleksne partsiaalne epilepsianeuronite sünkroniseeritud paroksüsmaalsed laengud
• teadvushäire, aistingud ja käitumine muutunud
– algas auraga- limbiline süsteem haaratud (amügdala hippokampus) emotsioonid gastroent.nähud automatismid jne
• mäluhäired
TS osad
Olulised osad:
• prim auditoorne ajukoor B 41,42, 22
• sek. auditoorne ajukoor
• visuaalne koor-ühendused B 20, 21, 37, 38
• limbiline ajukoor + amügdala
• maitsmiskoor (insula)
Palju ühendusi ja assotsiatiivseid teid. Parahippocampal gyrus on seotud TS-ga.
TS funktsioonid:
Põhifunktsioonid:
• kuulmistaju
• kõne mõistmine
• visuaal-ruumitaju & visuaalne objektide äratundmine
• kaug(püsi)mälu
• emotsioonid
• liigiomase käitumise mõistminenn. sotsiaalsed liigutused (STS)
– theory of mind (nt. silmadega ringi vaatamine jutu ajal)
TS funktsioonid :
• Visuaalne objektide äratundmine: TS ventraalne visuaalne osa
• Visuaalse ja auditoorse info kokkusobitamine- nn.ristuv modaalsus: STS
• Kategoriseerimine: STS+ mälu + suunatud tähelepanu
• Kaugmälu: mediaalne TS koor, ventraalne visuaalne osa (20, 21, 37)
• Sens.infole “varjundi” e.emotsionaalse tähenduse andmine- kõik stiimulid pole võrdsed: amügdala
• Kohas, ruumis orienteerumine-navigatsioon:hippokampus
• Isiksus ja emotsioonid (amügdala TE)
• Kontsketi arvestav käitumine (TE)
• Sex-käitmise muutus (amügdala)
Auditoorse süsteemi ülesanded
1. Ümbuskonnast stiimuli- helilainete vastuvõtmine (õhurõhu muutusi tajume helina). Helidel 3 füüsikalist omadust: frekvents-kõrgus, A-tugevus, komplekssus-tämber
2. E muutmine neuraalseks impulsiks
3. Närvi-impulsside juhtimine ajju (kindlasse pk.)
4.Informatiooni töötlus- stiimuli “äratundmine” 1-2 kõrvas
5. Hescheli gyri on ka TS-s ja seotud autitiivse ajukoorega + Wernice prk (planum temporale)
TS funktsiooni näide
Sissetuleva sensoorse info/stiimuli analüüs
• Jalutad metsas: vaatad linde, püüad meelde jätta erinevaid liike, et edasi rääkida…
• Järsku märkad teel madu ja jääd seisma
• Muudad teed, et vaadata linde mujal
• Milline TS funktsioon siin osales?
Sensoorne osa:
• Nägemisega seotud, erinevad linnud : ventral visual pathway
• Kategoriseerimine- millised linnud (taju+ mälu+tähelepanu) STS
– lisaks linnulaul infona; ristuv modaalsus
• Vastus;
– kuuled mao sisinat, vaatad teele (fr. kiireneb , RR↑ jne)
– emotsioon : amügdalast: posit., negat. v neurtraalnesellest oleneb käitumine ohtlik stiimul—õige
reaktsioon – muudad teed: hippokampus: ruumiline orienteerumine
TS intrakortikaalsed ühendused
• Auditoorsed (prim.ja sek.) + visuaalse info kortikaalsed pk.-d,
f: stiimulite “äratundmine”
• Auditoorsete ja visuaalse pk. ühendused- STS polümodaalse pk.
f: stiimulite kategoriseerimine
• Audit .ja visuaalse pk. ühendused TS mediaalse osaga (hippokampus, amügdala),
f: mälu
• ühendus FS,
f: lühimälu, emotsioonid, liigutuste kontroll
Kokkuvõte:
TS: sissetuleva sensoorse info mõistmine
• auditoorne info (superior temporal gyrus):
– kõne mõistmine:kiire helisageduste muutus
– muusika-aeglasem, kompleksne helisageduste muutus
• visuaalne info (inferior temporal cortex),
• integratsioon emot.-ga (amygdala)
• ruumiline orientatsioon ja mälu + mälu (hippocampus and associated cortex).
TS kahjustus
• kõne, mälu, emotsioonid
• haigused:
–psühhoosid
– amnestilised sdr.
– skisofreenia
– epilepsia
• epileptiliste hoogudega seotud spt:
– visuaalsed ja kuulmisillusioonid/hallutsinatsioonid;
– afektiivsed sümptomid;
– kognitiivsed häired;
– automatismid (tegevused)
TS kahjustus
1. Pole võimelised mäletama
• sündmusi
• kohti
• keelt
• infer.TS kahjustus- tahtlik meenutamine↓
2. Oluline funktsionaalne asümmetria: vas.TS-verbaalne mälu, par.TS -mitteverbaalne mälu (nägudele jne)
– emotsioonide kadu või vaesus,
– miimika tabamise häire
3. Sageli epileptiline kolle TS-s, kirurgiline ravi –lobektoomia-sekundaarne kahjustus
TS kahjustuse 8 spt.
1. kuulmistaju häired
2. selektiivne tähelepanu juhtimise häire: kuulmis-ja nägemisinfo puudulikkusest
3. nägemistaju häired
4. verbaalse materjali kategoriseerimise häire
5. kõne mõistmise häire (sensoorne)
6. kaugmälu häire
7. muutunud emotsinaalne käitumine
8. muutunud seksuaalne käitumine
9.haistmishallutsinatsioonid, maitsetunde kadu vastaspoolel
Kuulmistaju häired
• auditoorse taju: 41, 42, 22 (vasak >parem)
• 2-poolne kahjustus: kortikaalne kurtus
– stimul. tinnitus
– helide lokalisatsiooni häire (mitte kurtus)
• vasaku TS patoloogia- ei erista kiiresti esitatud helisid; kaebus: inimesed räägivad liiga kiiresti 2-e erineva heli eristamiseks piisab 50-60 msek neil vaja
- 500 msek (10x)
• keeleliste helide kategoriseerimissüsteemi häire
Kuulmistaju
vasak TS
Wernicke afaasia (22 pk.) sõnade “äratundmise” häire→”sõnaline kurtus” ei mõista kõnet;
Landua-Kleffneri sdr.-omandatud epileptiline afaasia
parem TS
• (põhiliselt) eristab helide kõrgusi + helisid häältest/häälikutest, muusikaline mälu
• muusikalises tajus oluline: heli tugevus, kvaliteet, kõrgus (do 246 Hz)
– parem TS raskused meloodia eristamisel
– vasak TS rütmi eristamisel
Nägemistaju
…häireid ventraalses, inferotemporaalne pk.
(TE): põhiliselt visuaalsete signaalide tajumise häired: vormide tundmine
• ei leia piltidelt erinevusi
• parema TS kahjustus: ei tunne ära nägusid ega inimeste fotosid , (külgvaates), ei loo visuaalseid kujutlusi
• ei suuda keerulist joonist kopeerida
• ei taju suhtlemise nn. sotsiaalseid signaale
– STS pk. ahvidel tundlik teatud suundades liikumisele
Valikuline taju/ tähelepanu
• Ei taju mitut stiimulit (auditoorset ega visuaalset) korraga võrdselt hästi → tähelepanu suunatakse
enam ühele objektile (ühelt-teisele):
• Dihhootiline kuulamine (vasaku kõrva eelis paremakäelistel)
• 2-e visuaalse stiimuli korral
vas.TS → parema vaatevälja stiimulit tajuti ↓
par.TS kahjustus- bilateraalne taju häire: ei koonda tähelepanu ega säilita informatsiooni
• Parem TS olulisem!
TS funktsioonid ja häireid
1. Kategoriseerimise e.materjali töötlemise häire- oluline kõnes ja mäluprotsessides
2. Konteksti mõistmine:
• ühe sõna erinevad tähendused,
• sotsiaalsete situatsioonide,
• inimesete nägude,
• erinevate kohtade tundmine,
3. missugust infot me arvestame suhtlemisel ja sotsiaalses situatsioonis?
– millist näoilmet ise kasutame
Mälu
Mediaalne TS+ infratemporaalne (TE) pk hippokampuse osa (gyr dentatus, hippokampus)
Mälufunktsioonide asümmeetria:
• Vasak TS- verbaalse ja kirjaliku materjali meeldejätmine
• Parem TS- mitteverbaalse materjali: näod, joonised, meloodiad meeldejätmine
2-poolne kahjustus: anterograadne amneesia
TS bilateraalne kahjustus
Wernicke- Korsakovi sdr.- sageli esinev neuroloogiline haigus, mille põhjuseks on tavaliselt kroonilise alkoholismi foonil organismis tekkiv B1-vitamiini vaegus.
– okulomotoorsed häired, ataksia, segasusseisund
– Korsakovi sündroomi puhul on väljendunud uue informatsiooni omandamise võime vähenemine –
anterograadne amneesia+konfabulatsioonid (väljamõeldis)
Klüver-Bucy sündroom (eesmise osa bilater.kahjustus)
– visuaalne ja auditoorne agnoosia,
– apaatia,
– oraalne käitumine,
– hüperseksuaalsus,
– dementsus, afaasia, amneesia
TS epilepsia
• 8% temporal lobe epilepsy patientidel
"deja vu" , sagedamini kui N
• samuti "jamais vu" ( lack of a feeling of
familiarity with familiar stimuluspatterns).
Isiksuse muutused
• Eesmine ja mediaalne TS koor + amügdala
• Uurimised pole veel lõppenud:
– isiksuse jooned: pisidetailide ületähtsustamine igapäevaelus,
– pedantne kõne,
– egotsentrilisus,kalduvus isiklike probleemide arutelusse
– usuhullus,
– agressiivsuspuhangud (p>v),
– paranoia
• sageli epilepsiahaigetel
TS funktsioonide uurimine
• Dihhootilised kuulmistestid (sõnadele ja muusikale )
• Visuaalse taju hindamiseks piltide seeriad, erinevuste otsimine jne (TV on palju treeninud)
• Verbaalse mälu testid (jutustused, sõnapaarid)
• Mitteverbaalse mälu testid (kujundid, poolitatud näopidid
• Kõne mõistmise testid
Seksuaalkäitumine
• Sex motivatsioon-amügdala
• Sex orientatsioon: hüpotaalamuse pk.(preoptiline pk.+stria terminalis nn.voodituum INAH3+nuc.suprachiasmaticus) sisaldavad meestel 2-3x > rakke kui naistel
• Homoseksuaalsed mehed- hüpotees: hüpotaalamuse ehitus> sarnane naistele
Mittetraditsioniline sex-orientatsioon
• transseksuaalsuse põhjustest vähe teada- ”voodituum” väike- naiste suurus
• hormonaalsed muutused (gonadotroopsed hormoonid)?
• homoseksuaalsus: pärilik x-kromosoomiga seotud (xq28)
• Mis on põhjus, mis tagajärg???
Sex-käitumine ja ajukoor
• Ventraalne visuaalne tee-seksuaalsed ettekujutused
• Ajukoor inimesel oluline : mõtlemine/ planeerimine (FS funktsioon)
• Ajukoor (rottidel säilis sex-käitumine ka pärast kogu ajukoore eemaldamist)
Sex käitumise häired
• Klüver-Bucy sdr. (Klüver ja Bucy 1937) reesusahvidel amygdala ja eesm.TS koore bil.eemaldamine
– hirmu ja ärevuse kadu
– loidus
– liigsöömine , ei vali toitu
– hüperseksuaalsus/ebakohane sex-objekt (nt.tool)
– hüperoraalsus
• Inimestele pole omane - bil.kahjustus, (entsefaliidi korral nt.): hüperoraalsus jne
Mandeltuum e.amygdala
• oluline väljundroll autonoomsele NS - sümpaatiline NS stimulatsioon
– RR, ärevus
• emotsioonidele: hirm (liigile kasulik)
• hüpotaalamuse kaudu
PARIETAALSAGAR=kiirusagar=PS
Kiirusagar vastab ennekõike kiiruluu alusele ajukoorele. Eest piiritleb kiirusagara tsentraalfissuur, kõhtmiselt Sylviuse fissuur, dorsaalselt vöökäär ja tagant kiirukukla vagu.
Kiirusagara peamised käärud ja vaod: a) postcentral gyrus b) parietal operculum c) superiol parietal lobule d) superior temporal sulcus e)angular gyrus f) supramarginal gyrus. E ja F moodustavad inferior parietal lobe.
Kiirusagarate anatoomia
• Kiirusagar koosneb posttsentraalkäärust (Brodmanni piirkonnad 1, 2 ja 3), ülemisest kiirusagarikust (5 ja 7), parietaalsest operkulumist (43), supramarginaalkäärust (40) ja angulaarkäärust (39).
• Supramarginaalkääru ja angulaarkääru kokku nimetatakse kiiirusagara alumiseks osaks.
Talitluslikult võib kiirusagara jagada:
• eesmiseks tsooniks ehk somatosensoorseks ajukooreks (Brodmanni piirkonnad 1, 2, 3 ja 43) ja
• tagumiseks tsooniks ehk tagumiseks kiirukooreks ülejäänud piirkondadega.
• Kiirusagarate suurenemine inimesel, eriti kiirusagara alumistes osades, on tekitanud segadust võrdlemisel ahvide ajuga.
• Von Economo kirjeldas nii inimese kui ahvi aju kiirusagarat, tema kirjeldatud ahvi PF ja PG kiirusagara alumises osas vastavad Fellemani ja van Esseni skeemis vastavalt 7b-le ja esmaselt visuaalsetele piirkondadele. PE-le vastab 5.
• Inimese ajus on eriti suurenenud PG polümodaalsed osad ja kõrvalolev ülemise temporaalvao polümodaalne ajukoor.
• PG polümodaalsed osad reageerivad nii somatosensoorsetele kui ka visuaalsetele ärritajatele.
• Ülemise temporaalvao (ÜTV) polümodaalsed osad reageerivad mitmesugustele kuulmis-, nägemis- ja somatosensoorsete ärritajate kombinatsioonidele.
• Need piirkonnad on inimese ajus tugevalt ebasümmeetrilised, parem pool on rohkem arenenud. Parempoolne PG kahjustus tekitab unikaalseid nägemishäireid.
*Kiirualad dorsaalsel nägemisvool, mis vastavad sakaadilistele silmaliigutustele (LIP), haarde visuaalsele kontrollile (AIP) ja haarde visuaalsele juhtimisele (PRR).
Kiirusagarate funktsionaalne anatoomia I
• PE/5 on põhiliselt somatosensoorne, suurem osa sisendist tuleb primaarsest somatosensoorsest koorest.
Väljund ajukoorde – primaarsesse motoorsesse koorde (4) lisa- ja premotoorsesse koorde ja PF-i. PE osaleb liikumise juhtimisel, vahendades teavet jäsemete asendist.
• PF/7b sisend primaarsest somatosensoorsest koorest (1,2,3) PE/5 kaudu. Sisendid ka motoorsest ja premotoorsest koorest, ja PG kaudu ka visuaalse teabe sisend. Väljundid PF-ist sarnanevad PE väljunditele.
Kiirusagarate funktsionaalne anatoomia II
• PG (7b ja visuaalsed alad) sisend on visuaalne, somaestiline, propriotseptiivne, auditoorne, vestibulaarne, okulomotoorne, samuti vöökäärust (motivatsiooniline?). PG-d on ühenduste pärast nimetatud kiiruoimu-kukla ristteeks. PG jääb nn dorsaalse nägemisvoo teele. Kontrollib käitumise ruumilisi aspekte .
• Tagumine parietaalkoor (PG, PF) on ühenduses dorsolateraalse prefrontaalkoorega, eriti alaga 46.
Prefrontaalne koor kui ka tagumine parietaalkoor projitseeruvad mõlemad samadesse piirkondadesse paralimbilises ajukoores ja oimukoores, hippokampuses ja mitmetes koorealustes struktuurides.
Ruumis käitumisel on otsmiku - ja kiirukoore hea koostöö tähtis.
Kiirusagarate ülesanne tegevuse juhtimisel:
• Liigutuste ja objektide asetuste kooskõlastamine (silmad, pea, käed).
• Liigutuste õige järjekord.
• Mitme (õige) asja tegemine samal ajal, sealjuures ebaolulist ignoreerides.
Ruumiline kaart (?) ühine kõikide meelte jaoks ajuosade ühenduses.
Samas: iga modaalsuse jaoks erinev kaart (käsitlevad erinevaid sensoorse kogemuse aspekte).
• Tagumine kiirukoor: vaatlejakeskne süsteem (visuaalsed alad ja närviteed silmaliigutuste alasse (8) ja jäsemete liikumist (lisa- ja premotoorsed alad) kontrollivatele aladele.
• Tee ka prefrontaalkoorde (46), mis tarvilik lühiajaliseks mäluks.
• Objektide omavahelise paigutuse kodeerimiseks oluline oimukoor (ÜTV ja hippokampus).
Tagumise kiirukoore osa visuomotoorses kontrollis ahvidel
• Üksikute neuronite tasemel näha, et aktiivsus sõltub käitumisest visuaalse teabe kasutamisel .
• Tegevuspotentsiaalid nii sensoorse teabe vastuvõtmise kui ka liigutuste ajal.
• Paljude neuronitega nii, et esimese puhul laenglemine harv, aga kui loom pöörab silmad objektile, liigutab jäset selle suunas- laenglemine kiireneb oluliselt.
• Mõned neuronid tundlikud objekti nn. Haaramisomaduste suhtes- suurus, orientatsioon.
• Neuronitele omane reageerimisvõime liikumisele ja silmade asukohale silmakoopas- sakaad reguleeritakse, et objekt satuks foveale.
Uuringud inimesel
• Uuritakse ERP-e.
• Visuaalsele stiimulile järgneb 100-200 ms hilinemisega negatiivne laine tagumistes kiirusagarates.
• Laine suurem kontralateraalses kiirusagaras (suurem kui kuklasagaras).
• ERP suurem, kui stiimul ilmub nägemisvälja ossa, mida palutud eelnevalt tähelepanu all hoidatähtsama suhtes suurem tundlikkus.
• Tähelepanu suurendab metaboolseid nõudmisi- tagumises kiirukoores suureneb valikuliselt verevoolu kiirus.
• Tagumine kiirukoor oluline stiimulite tajumisel ruumis ja liigutuste juhtimisel.
• Tagumise kiirukoore kahjustusega inimestel raskused vasaku ja parema poole eristamisel, ka ruumilise kujutluse häired.
• Akalkuulia- suutmatus teha arvutusi (ka kvaasiruumilise olemusega). Arvude esitamisel oluline järjekord (nt 52-25).
• Raskused lugemisel (nt loos-sool), arusaamisel (nt naise vend vs venna naine)
• Seega- polümodaalne osa osaleb mentaalse ruumi loomisel ja arvutuste, teksti, ja ruumiliste kujutluste
käsitlemisel.
Kiirukoore kahjustuse somatosensoorsed sümptomid
• Kahjustused posttsentraalses käärus (1, 2, 3a, 3b) ja naabruses (PE, PF)- tavalised sensoorse läve muutused.
• Astereognoosia – ei tunne objekti katsumise järgi ära
• Asomatognoosia – omaenda keha, selle osade ja selle seisundi mittetajumine (t. kahjustus paremal)
• Anosognoosia – kehalise puudulikkuse mittetajumine või eitamine
• Anosodiafooria – ükskõiksus selle suhtes
• Autotopagnoosia – suutmatus kehaosi nimetada ja kätte leida (t. kahjustus vasakul), sõrmeagnoosia
Case report - Pimepuudutus
• Proua, kel ulatuslik kahjustus PE, PF ja osaliselt PG piirkonnas.
• Paremal küljel täielik anesteesia.
• Kuigi ei suutnud tunda puudutusi sel küljel, võis näidata õigesti (vasaku käega), kuskohast teda puudutati (paremalt poolt).
• Seega- kaks puutetajusüsteemi: üks, mis tunneb ära ja teine, mis lokaliseerib puute.
Muster asetatakse 5 minutiks patsiendi peopesale, seejärel asetakse jadasse tagasi. Patsiendi ülesandeks on identifitseerida originaalmuster katsudes läbi kõik kuus mustrit.
Patsiendi ülesandeks on leida jadast dublikaat juba kord katsutud-tuttavale kujundile.
Tagumise kiirukoore kahjustuse tunnused
• Balinti sündroom
• Kontralateraalne neglekt (p kiirusagara kahjustus)
• Gerstmanni sündroom (v kiirusagara kahjustus)
• Ideomotoorne apraksia-ei suuda liigutusi-zheste järele teha
• Konstitutsiooniline apraksia-ei suuda ehitada, konstrueerida, joonistada
• Ruumilise tähelepanu ja ruumitaju häired
Balinti sündroom
Kahepoolse kiirusagara kahjustusega patsient:
• Nägemisväljad täielikud, tundis ära ja kasutas esemeid.
• Spontaanselt vaatas otse ette aga objektide rea vaatamisel kaldus pilk 35-40 kraadi paremale ja tajus esemeid vaid sealt.
• Sai liigutada silmi, ent ei saanud pilku fikseerida .
• Tähelepanu ühel objektil, muid objekte omal algatusel ei märganud.
• Visuaalse kontrolli abil millegi haaramine raskendatud (optiline ataksia).
Kontralateraalne neglekt
67 a patsient, insult paremas kiirusagaras:
• Nägemisväljad korras, halvatust ei ole.
• Ei märganud enda vasakpoolset külge ega vasakpoolset maailma (liitsõnadest vaid parem pool, käte tõstmise palve peale tõstis vaid parema käe jne). Vasakut sokki jalga ei pane, habet vasakult ei aja.
• Haigusteadvus puudub.
• Kehv klotsidest ehitamine, kopeerimine, ruumisuhted joonistustel valed.
• Topograafilised raskused.
• Taastumine kahefaasiline- hakkab reageerima ärritustele vasakul, ent nii, nagu need oleksid paremal pool.
• Järgmine faas: simultaanne ekstinktsioon: reageerib õigesti, tingimusel, et tervel poolel samaaegselt teist ärritust ei tule.
Kontralateraalse neglektiga patsiendi kopeerimistesti tulemused: kopeeriti paremal poolel olev info.
Kontralateraalse neglekti korral kahjustunud ajualade joonistus, kokkulangevus parietaalsagrikus(13 patsiendi summa).
E. Warrington: parema kiirusagara kahjustusega inimesed ei tunne tuttavaid objekte ebatavalisest küljest esitatuna. Tajulise klassifitseerimise häire.
Gerstmanni sündroom
Vasakpoolse kiirusagara kahjustusest (angulaarkäär, PG).
Sündroom koosneb peamiselt alljärgnevast neljast tunnusest:
• Sõrmeagnoosia
• Vasaku ja parema poole segiajamine
• Agraafia (suutmatus kirjutada)
• Akalkuulia
Apraksia (saab kasutada siin KIMURA testi)
• Apraksia on liigutushäire, mille puhul ilma nõrkuse esinemiseta on täpsete liigutuste tegemisega raskusi. Kaasneda võib ebanormaalne lihastoonus või poos, intellektuaalsed kõrvalekalded, treemor.
• Ideomotoorne apraksia-ei suuda liigutusi-zheste järele teha. Tavaline vasaku tagumise kiirusagara kahjustusega. Kvantitatiivselt saab hinnata Kimura kastiga.
• Konstitutsiooniline apraksia-ei suuda ehitada, konstrueerida, joonistada. Ei saa kokku panna puslesid. Võib johtuda nii vasaku kui ka parema kiirusagara kahjustuse korral.
Ruumitajuhäired
• Ruumiline kognitiivne protsess on nt. mentaalne esemete kujutlemine ja kaartide käsitlemine.
• Ruumitaju häirub tagumise kiirukoore, eriti PG ja ÜTV polümodaalse koore kahjustuse korral.
• Traditsiooniliselt peetakse paremat poolkera ruumitaju puhul olulisemaks, kahjustused
vasakul ja paremal poolel võivad anda erinevaid sümptome.
• Vasaku poole kahjustus võib raskendada mentaalse representatsiooni genereerimist (kujutlusvõime). Parempoolne kahjustus häirib nende kujutistega manipuleerimist.
• Topograafiline puudulikkus parempoolse kiirusagara kahjustusest (PG ja ÜTV) aga ka tagumise ajuarteri, seega parema kuklaoimusagara ja hippokampuse kahjustus.
KUKLASAGAR ehk OKSIPITAALSAGAR =OS
Kuklasagarad
• Nägemine on inimestel domineeriv meel
• Ramon Cajal oli eelmisel sajandivahetusel esimene, kes üritas süstemaatiliselt kirjeldada, kuidas aju nägemisinfot töötleb
• Seejärel kirjeldas Brodmann kolm kuklaala, mis nägemisfunktsiooni toetavad (17,18 ja
19 alad)
• Hiljem uute meetodite abil (histoloogia-, füsioloogia-, käitumise uurimise-) tehtud palju täiendusi
Suurim osa imetaja ajust on seotud nägemisfunktsiooniga:
• Felleman & Essen: ahvi ajus 32 ala 70st nägemisfunktsiooniga seotud.
• Vaid 9 sellest 32-st asub kuklasagaras.
• Protsentuaalne võrdlus näitab, et kui ahvil nägemisega seotud 55%, siis 11% ajukoorest on somatosensoorne ja 3% toetab kuulmisfunktsiooni.
Kuklasagarate anatoomia
• Kuklasagarad moodustavad ajupoolkerade posterioorse (tagumise) osa kuklaluu all.
• Ajupoolkera mediaalsel tasandil eristab kuklasagarat parietaal(so. kiiru)sagarast parietaal-oksipitaalvagu (kiiru-kuklavagu).
• Lateraalsel/külgmisel tasandil raske kuklasagaraid kiiru ja oimusagaraist eristada, sest kuklakude seguneb teiste regioonidega.
• Sulcus calcarinus (kannusvagu), mis koosneb primaarsest koorest (jagab nägemisvälja ülemiseks ja alumiseks pooleks).
• Kõhtmisel e ventraalsel tasandil on lingvaal- ja fusiformkäärud.
• Brodmanni 17 ala- primaarne nägemisala ja seetõttu märgitud kui V1.
• V2, V3, V3A, V4+V8 (värv) ja V5 (liikumine).
• V5 kutsutakse ka MT.
• V3 ala jagatakse veel dorsaalseks ja ventraalseks alaks, mis põhineb sellel, et ülemine nägemisväli on representeeritud kõhtmisse alasse (VP) ja alumine nägemisväli selgmisesse.
• Oletatud, et kõhtmisel ja selgmisel V3-l erinevad fd: ülemine nägemisväli seotud visuaalse otsingu ja äratundmisega, alumine seevastu nägemise ja motoorika koostööga.
Ahvi visuaalkoore topgraafia:
a) Parema poolkera lateraalne pind (vaod avatud)
b) Ajukoore venitatud pind, lateraalsed ja mediaalsed alad
• V1 ala iseloomustab kompleksne laminaarne organisatsioon . V1 neljandal rakukihil on omakorda eristatavad 4 kihti.
• Erinevad tsütokroomi oksüdaasi sisalduse poolest. Alad, kus seda ainet rohkem, on tuntud kui päsmakesed. Rakud seal on seotud värvide nägemisega.
• Alad nn. päsmakeste vahel, mille rakud seotud vormi ja liikumise tajumisega.
• Heterogeenne on ka V2.
• V1 ja V2 on pindalalt suurimad, hõlmates 11% ajukoorest, järgmine V4 (ca 5%), ülejäänud on palju väiksemad.
• V1 ja V2 kui postkastid, kuhu saabunud info saadetakse edasi enam spetsialiseerunud nägemisaladesse
• V1 päsmakestest V4 (värvide ala, kuid ka vorm)
• V1-V2-MT(V5) (liikumise taju)
• Sisend V3 (dünaamilised vormid)
• Selektiivsed kahjustused neis alades põhjustavad spetsiifilisi häireid nägemisinfo töötluses.
• Visuaalne töötlus ei lõppe sekundaarsetes visuaalsetes alades, on nägemisalad ka kiiru- ja oimukoores.
Hierarhiline paralleelne mudel
• V1 on primaarne ala, mis saab suurima sisendi taalamuse lateraalsest põlviktuumast ja projekteerub teistesse kuklaaladesse. V1 on hierarhias esimene tase.
• V2, projekteerub samuti teistesse kuklaaladesse.
• Peale V2 on kolm erinevat paralleelset teed, mis viivad kiirukoorde, superior temporal sulcus (ülemine temporaalvagu- ÜTV) ja alumisse oimukoorde.
Nägemise viis erinevat käsitlust (funktsiooni):
• vision for action- visuaalne töötlus liigutuste jaoks, näit kohvitassi tõstmiseks.
• action for vision- aktiivne visuaalne otsing.
• visual recognition- ära tundmine ja info mõistmine
• visual space - objektidel egotsentriline, (individuaalne suhteline) ja allotsentriline (teiste objektide suhtes suhteline) asukoht.
• visual attention- tähelepanu on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost.
1982 Ungerleideri ja Mishkini skeem
Kuklakoorest edasi kaks nägemisinfo teed:
• Dorsaalne V1-st kiirukoore nägemispiirkondadesse - tegeleb ennekõike sellega, KUS miski on.
• Ventraalne V1-st oimukoore nägemispiirkondadesse
- MIS miski on.
• Mudelit on täiendanud Milner & Goodale: närvirada ülemisse oimuvakku- rakkudeni, mis polümodaalse tundlikkusega. Toetab sidet äratundmise ja tegevuse vahel.
V1 ja V2 projecteerivad V3, V3A, V4 ja V5. Viimane projetseerib temporaal või visuaalprk info.
Nägemishäired I
• Ühe silma võrkkesta või nägemisnärvi kahjustus põhjustab monokulaarse pimeduse ehk ühe silma nägemisvõime kadumise
• Nägemisristmiku pikiläbilõige toob kaasa bitemporaalse hemianoopia – nägemine kaob mõlemast temporaalväljast.
• Kui kahjustada nägemisristmikku külgmiselt, tekib ühepoolne nasaalse hemianoopia
Nägemishäired II
• Kui täielikult katkestada ühendus nägemistraktis, on tulemuseks homonüümne hemianoopia – ühe nägemisvälja täielik puudumine.
• Selline kahjustus enamasti osaline ning ka tulemus osaline - kvadrantanoopia.
• Väikesed kahjustused kuklasagarates jätavad väikesi pimedaid laike - skotoome - nägemisvälja.
Case B.K
• Infarkt paremas kuklasagaras.
• Skotoomi ala, ülejäänud veerandis valgustaju nõrgenenud.
• Esialgu pime ala, siis visuaalne müra ja taastuv liikumistaju- asukoha tajumine objekti tajumata.
• Vormitaju jäi puudulikuks (hulk neuroneid V1-s hävinud), värvi, liikumise, asukoha taju jäi alles.
• Puudusi saab korrigeerida pilgu teadliku suunamisega.
• Aeglasem nägude äratundmine.
Case D.B
• Eemaldati paremalt poolt kannusevagu, milles angioom.
• Hemianoopia. Ütleb, et tajub midagi, mis pole sõnutsi väljendav.
• On nõus arvama, kus miski asub ja arvamused on täpsed, ehkki väidab, et “midagi ei näe”.
• “Tunneb” liikumist.
• Seega- ei teadvusta nägemist, aga see on olemas
Case J.I.
• Ajukahjustus autoõnnetuse järgselt V4 piirkonnas.
• Värvitaju kadunud, nägemisteravus paranenud (eriti hämaras).
• Võimatu ka värvide ettekujutamine.
• Värvusmälu kadumine.
• NB: kui inimene jääb pimedaks nägemisteede kahjustusest, siis värvide kujutlemine ega mäletamine ei häiru.
Case L.M.
• V5 kahjustus ja liikumise tajumise kadumine
• Kahepoolne kuklasagara kahjustus.
• Ei saa teed tassi valada, ei näe voolamist, tassi täitumist.
• Paigalolevaid objekte näeb, kui need liikuma hakkavad- kaovad vaateväljast
• Samas- eristas värve, tundis ära, luges ja kirjutas.
Agnoosiad
• Apertseptiivne agnoosia- objekti ei suudeta kopeerida
• Assotsiatiivne agnoosia- objekti ei tunta ära, kuigi tajutakse
• Simultagnoosia- tajutakse vaid üht objekti korraga
• Prosopagnoosia- suutmatus ära tunda inimeste nägusid
• Aleksia- suutmatus lugeda
Case D.F
• CO mürgistusest kahepoolne kuklapiirkonna kahjustus, (18, 19).
• Joonistuste mitteäratundmine, ei suuda ise joonistada.
• Mälu järgi joonistamine parem.
• Ei suutnud eritleda, kas jooned vertikaalsed või horisontaalsed, kuid oskas kasutada visuaalset infot liigutuste suunamiseks (ventraalse raja häire). Patsient D.F-pime, kuid suudab kätt asjakohaselt sirutada: dorsaalne rada terve. Kahjustuse ulatus LO (lateral occipital/ külgmine osa kuklasagaras) piirkonnas bilateraalselt.
Case D ja Case T.D
• Kajustus paremas kukla- ja oimusagaras.
• Vasakul üleval kvadrantanoopia. Algul lugemisraskused, keel OK.
• Võimetu tundma ära teisi inimesi ja käekirju (ka enda oma).
• Prosopagnoosia.
• Aga suutis huultelt lugeda.
T
• Samalaadne kahjustus vasakul ja hemianoopia paremal.
• Eristab tähti, kuid ei suuda lugeda (aleksia).
• Eristab värve, kuid ei suuda neid nimetada.
• Nägusid tunneb, kuid huultelt lugeda ei suuda.
Järeldused:
1. Nägemishäired on erinevad.
2. Liikumise jaoks vajalik info ja äratundmiseks vajalik info töödeldakse lahus.
3. Visuaalne kogemus on osadest põimuv tervik.
4. Kuklasagarate talitlus on ebasümmeetriline.
5. Individuaalsed erinevused on kõikjal.
Charles Bonnet sündroom (CBS- 1760 a)
• Mentaalselt täie tervise juures olevad inimesed kogevad visuaalseid hallutsinatsioone (inimesed, näod, kujundid, koomiksid jne).
• Sündroomi põhjuseks visuaalse taju puudujääk (silmad, nägemisteed, optilise närvi kahjustus bilateraalselt või kollatähni degeneratsioon).
• Esinemissagedus uuringute kohaselt üle 65 a nägemiskahjustustega inimeste hulgas 10-40%
• Tõlgendus: aju hakkab reaalse stimulatsiooni puudumisel omatahtsi aktiivsust genereerima?
Nägude äratundmine
• Sõltub orientatsioonist.
• Kui fotod esitatakse paremapoolse kuklaoimusagara patsientidele õigetpidi, siis patsient oma kahjustuse tõttu sel olevat nägu ei taju.
• Patsiendid tajusid fotosid, kui neid esitati peaalaspidi. Pidurdusmehhanism seega ei käivitu, vasak ajupoolkera tunneb ära. Foto kui objekt.
• Silmaliigutused nägude vaatlemisel tehakse vasakusse nägemisvälja (näo parempoolne osa).
• Kui küsida, kumb allolevaist (B, C) ülemisele (A) sarnasem, valib katsealune tavaliselt variandi C.
• Inimene ise (see kes pildil) näeb end peeglist ümberpööratult- tema varianti C ilmselt ei valiks.
TÄHELEPANU JA TEADVUS
Tähelepanu ja teadvus
• Kuidas me teeme oma informatsioonivaliku?
• Kuidas me teeme oma käitumisvaliku?
• Mälumaht suureneb ühes sensoorsete kanalite tekkega ja lubab seega veel üht muutujat stiimuli interpreteerimises ja reaktsioonivalikus.
• Teadvus ja tähelepanu on arenenud ilmselt tingitud vajadusest siduda erinevaid sisendeid, mis laekuvad erinevatest sensoorsetest kanalitest, et luua üks ühtne reaalsus.
Tähelepanu kontseptsioon...
..viitab sellele, et on olemas mingi niinimetatud vaimne valguslaik (nagu taskulamp), mis suunatakse kindlatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele või sisemistele ettekujutlustele.
• See võib olla alateadvuslik, aga võib olla ka teadvustatud.
• Keele areng on suurendanud teadvustatud tähelepanu osakaalu ja tõenäosust, kuid tõenäoliselt ei ole mitte kogu teadvustatud töötlemine verbaalne.
Illustratsioon tähelepanu nn valgusvihu ähmastest äärtest otsides hulgast nägu. Mis fookuses , see analüüsitakse detailidena. Tsentraalsest fookusest edasi liikudes detailid ähmastuvad.
Tähelepanu kontseptsiooni ajalugu psühholoogias.
• William James: “Everyone knows what attention is. It is the taking possession by the mind, in clear and vivid form, of one out of what seems several simultaneously possible objects or trains of thought ”
• 1908 Tichener- tähelepanu doktriin - rõhutas tähelepanuprotsesside olulisust.
• Biheiviorism ja gestaltpsühholoogia 1920ndatel eitasid vajadust tähelepanuprotsesside uurimiseks.
• Kognitiivse teaduse uue tulekuga hakati huvi tundma uuesti ka tähelepanu-protsesside vastu. Tähelepanu uurijate sekka tekkis mitu koolkonda.
Automaatne töötlus
• Posner ja Snyder defineerisid automaatseid protsesse kui käitumist, mis toimub kavatsuseta, mittetahtlikult, on teadvustamata ja mis ei põhjusta vahelesegamist juba käimasolevatele tegevustele.
• Võimalik, et on olemas enam kui üks automaattöötluse vorm: Treisman defineerib automaatprotsessi kui pingutusteta taju, Anderson välistab selle kategooria ja piirab oma definitsiooni automaatsete käitumistega, mis lisanduvad konkreetse oskuse harjutamisega.
• alt üles töötlust (automaattöötlus) sõltub stiimuli info esitusest keskkonda ja on nn. andmetest sõltuv.
Tähelepanutöötlus
• Operatsioonid, mis ei ole automaatsed, on kontrollitud, pingutust ja tähelepanu nõudvad ning teadvustatud.
• ülevalt alla töötlus (teadvustatud töötlus) on kontseptuaalne ja sõltub sellest infost, mis mälus olemas. Sõltub ka sellest, milliste ootustega ülesandesse suhtutakse.
• On õigustatud oletada, et automaatne ja tähelepanutöötlus on seotud vähemalt mõne erineva ajukoore ringega.
Anne Treismani katsed
• feature search (omaduse otsing) Selle üldine idee on, et objekti leidmiseks teiste hulgast piisab, kui tal on mingi väljaulatuv lisatunnus (automaatne).
• Seriaalne otsing on nn. ühendatud otsingconjuncton search, sest eesmärk saavutatakse otsides tunnuste kombinatsiooni (tähelepanuotsing).
Kaks erinevat tähelepanusüsteemi:
• I süsteem- kaasab intra-parietaalkoore ja ülemise frontaalkoore osi, on seotud eesmärgipärase stiimul-reaktsioonide plaanitsetud valikuga.
• II süsteem- kaasab oimu-kiirukoort ja alumisi frontaalkoore osi (lateraliseeritud suuresti paremale)- spetsialiseerunud käitumuslikult relevantsete stiimulite tajule- juhib tähelepanu silmatorkavale.
• Mõlemad süsteemid teevad normaalse visuaaltöötluse ajal koostööd.
Tähelepanu neurofüsioloogilised tõendid
• Eksperiment tõestamaks, et raku reaktsioon on määratud tähelepanufookusest, peab meeles pidama, et sama stiimul peab aktiveerima neuroni üks kord, aga mitte kõikidel kordadel
• Selline tingimus välistab võimaluse, et muutused neuraalses aktiivsuses on seotud stiimuli tegeliku loomuga või mingite kindlate parameetritega
Moran & Desimone tähelepanueksperiment I: NB! Neuronid võivad reageerida valikuliselt sissetulevale infole.
Moran & Desimone tähelepanueksperiment II :Visuaals prk neuronid V4 tundlikud värvile ja kujule.
• Kahneman : Tähelepanu ei tööta täisvõimsusel kogu aeg
• Pudelikaela sündroom- mentaalse töötluse võimekusel on piirid
• Tähelepanu üks aspekte on suunata kindla ülesande soorituseks vaja minevat jõu hulka.
• Spitzer jt: Kas V4 rakkude aktivatsioon sõltuv ülesande raskusest?
• Raske ülesande puhul rakud 20 % aktiivsemadtähelepanu efekt.
• Signaal taalamuse padjandist (Pulvinar) oluline selektsiooniprotsessis.
Pulvinarist (padjand) viivad närviteed tagumisse kiirukoorde, oimukoorde ja prefrontaalsesse koorde-sel on osa tähelepanu “liigutamises” Pulvinari rakkude töö takistamine viibm ruumilise tähelepanu häireteni.
Visuaalse otsingu ülesanne reesusmakaagile.Ahvi ülesandeks on viivituse ajal meeles pidada vihjestiimulit ning teha silmaliigutus sellele vastava eseme poole test-stiimulite reas.
Chelazzi: visuaalse otsingu eksperiment
• TE piirkonna neuronid ja visuaalne otsing.
• Iga raku jaoks valiti stiimul nii, et üks neist oli efektiivne (st rakk reageeris) ja teised mitte-efektiivsed (rakk ei reageerinud).
• Vihjestiimul- kas aktiveerib raku või mitte.
• Kui ahvile esitati mitte-efektiivne vihjestiimul ja seejärel mitu teststiimulit, millest üks oli efektiivne vihjestiimul, siis rakk reageeris, ent aktiivsus suruti kohe allatähelepanu ei püsinud.
• Rakkudel seega säilib mälujälg, kui sama stiimul esitatakse teist korda- reageeritakse jälle.
• Sama võiks kehtida nt tuttava näo otsimises teiste hulgast.
Funktsionaalne ajukuvamine ja tähelepanuuuringud: Tähelepanu jaotamise/nihutamise katse. Üleval ( shifting attention), fikseeritakse pilk ristile, tähelepanu pööratakse kastist kasti hüppavale valgusele (vt noolte suund jooniselt.)
Tähelepanu jaotamise eksperiment (Corbetta et al.). PET skaneeringute kokkuvõte näitas, et võrreldes tähelepanu keskendumise katsega (central attention task ), oli aktivatsiooni rohkem näha kiirukoore piirkonnas.
Tähelepanu võrgustikud.
Esineb kolme erinevat tüüpi tähelepanu-mehhanisme:
• üks on kiirukoores, kus asub ruumiline tähelepanu,
• teine on nägemis- ja tagumises oimukoores, mis sorteerib objektile iseloomulikke omadusi,
• kolmas alumises oimukoores, mis otsib objekte endid ,
• lisaks on rakud eesmistes silmaväljades, mis sorteerivad silmaliigutusi.
Otsmikusagara regioonid aktiveeritakse samuti reaktsiooni valikul , lisaks aktiveerub prefrontaalne koor ja premotoorne koor.
Posner ja Petersen on pakkunud välja veel ühe tähelepanusüsteemi, mis baseerub otsmikusagaral ja on
tihedalt seotud selle lühiajalise mälufunktsiooniga. Seda peaks tõestama :
• Mitmed otsmikusagara osad, eriti eesmine käär, on aktiivsed tajumisel ja reaktsioonivalikul.
• Otsmikustruktuuride osalus tähelepanuprotsessis on proportsionaalne tähelepanu nõundluse suurusega.
• Otsmikusagara osalus reaktsioonivalikul on pöördvõrdeline praktikaga.
• On tõendeid nii laboriloomade- kui ka inimkatsetest, et otsmikusagaral on oluline roll nii sensoorse info kui ka liigutuste töömälus.
Tähelepanu sõltuvus närvierutuse sünkroonsusest (TP&teadvus joonis lk 26)
Tähelepanematus
• Inattentional blindness- ei panda tähele sündmust sellal, kui sooritatakse teist ülesannet
• Change blindness- ei märgata muutust kogupildis olevates objektides
• Change Blindness | Go Cognitive
• Attentional blink- ei märgata teist visuaalset stiimulit, kui see esitatakse kuni 500 ms peale teist (millele on eelnevalt palutud tähelepanu pöörata)
Ruumieiramissündroom ja prismad: Neglektiga patsientidele paigaldati silma seadeldis, mis pööras nägemisvälja 10 kraadi võrra paremale.
Ruumieiramissündroom ja prismad: Prismasid kanti 5 minutit päevas ja sel ajal sooritati 50 viidet objektidele, mis paigutatud keskjoonest 10 kraadi paremale või vasakule. Neglekt vähenes ka peale prismade eemaldamist (joonistused kohe ja hiljem).
KUJUTLUS-motoorne
• Aferentne teooria (theory of afference)- tajumused, mis tulevad keskkonnast, juhivad käitumist.
• Eferentne teooria (theory of efference) asendas aferentse teooria ja pakkus, et liigutuste taju tuleneb närvisüsteemi aktiivsusest liigutuse sooritamisel.
• Mõlemad teooriad asendas theory of reafference (tuletuslik lahend). Selle teooria järgi, kui liigutust kavatsetakse, jätab ta endast jälje, milline ta peaks välja tulema. Kui liigutus on läbi viidud, loob ta endast teise jälje, mida seejärel esimesega võrreldakse.
Kus asuvad kujutlused? Võimalused:
• Kujutlusi võivad tekitada samad ajustruktuurid, mis tekitavad liigutusi
• Ainult osa neist struktuuridest, mis tekitab liigutusi, tekitab ka kujutlusi
• Ajus on kujutluste genereerimiseks täiesti eraldi struktuurid Rolandi katse sõrmeliigutustega (rCBF)- kui kujutasid ette- siis aktiivne premotoorne koor. Kui lisaks ka sooritati liigutusaktiveerus lisaks ka motoorne koor.
• Kujutlused on tihti tegevustega paralleelsed. Verbaalne kujutlemine või mõtlemine kasutab vasaku pk foneemiringet, muusikaline ja ruumiline kujutelm parema poolkera vastavate tegevustega seotud struktuure.
• Peegelneuronid Broca alas (nr 44) aktiivsed ka liigutuste/roteerimise kujutamise ajal lisaks ala 6 peegelneuronitele- osalevad sõnaga kirjeldatud liigutuste ettekujutluses.
Motoorsete kujutluste liigid
• Seesmine kujutlus ( internal imagery)- inimene kujutab end ette liigutust tegemas. Motoorne kujutlus. Seesmine liigutuste kujutlemine võib kasutada objekti lokalisatsiooni süsteemi (dorsaalne nägemisvool või kiiru-otsmikukoore süsteem)
• Välimine kujutlus (external imagery)- ta kujutab ette kedagi teist liigutust tegemas, näeb ka liigutust kõrvalt ja ka ümbrust, nagu vaadates kedagi televiisorist. Objektide kujutlus, võib kasutada objekti äratundmissüsteemi (alumine oimu-otsmikukoore süsteem).
When we look at the world, we place objects that we see there outside ourselves. When we think of one of those objects, we place it within ourselves. The real state of affairs is that both the objects we see and the objects we imagine are products of our brain. How do we separate them , then?
?teadvus?
• Millega on tegu?
• Definitsioon(id)?
• Kas üks protsess või protsesside kogum?
• Kas teadvus on alati ühesugune?
• Kuidas teadvus tekib?
• Milleks teadvus üldse vajalik?
TEADVUS
• Normaalne teadvus sisaldab aju funktsioneerimise olulisi elemente:
• aju aktiivsus,
• süsteem, mis lubab ruumis tegutsemist,
• süsteem, mis lubab tegutsemist objektide suhtes,
• keelt toetav süsteem,
• kahe poolkera vaheline funktsioonide jaotuvus.
Kaks võimalikku teadvuse kontseptsiooni
• Fenomenaalne teadvus- see on kogemus
• Juurdepääsu teadvus- see on otsene kontroll
• Võib olla ka nii, et fenomenaalne t puudu, aga juurdepääsu oma alles- Hartmanni s- patsient ei saa aru, et ta pole pime.Vastupidine Antoni s-ile (patsient ei taju end pimedana)
• Teadvuse tasemed (ärkvelolek, uni, uimasus, tähelepanu) on vahendatud üleneva retikulaaraktivatsiooni süsteemiganeuronite tuumad, mis viivad keskajust taalamusse ja projekteeruvad laialdaselt ajukoorde.
• REM une ajal aktiivne fusiformkäär ja mediaalne oimusagar, SWS ajal primaarne kuulmis- ja nägemiskoor, mediaalne oimukoor deaktiveeritud.
Teadvuse neurobioloogiline probleem
• Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid?
• Kuidas need seisundid kajastuvad ajuosades?
• Kuidas objektiivsed bioloogilised, keemilised ja elektrilised protsessid muutuvad subjektiivseks mõtlemise ja tundmise kogemuseks?
“Hämmastav hüpotees” teadvuse kohta. Francis Crick ja Kristof Koch:
Kõik, mida me seostame oma tunnete, mälestuste, kavatsuste, soovide, iseendaks olemise ja vaba tahtega pole tegelikult midagi muud kui suure hulga närvirakkude koostegevus.
•Looduslik valik leiutas teadvuse kogemata, lahendades aju erinevate piirkondade vahel hajutatud andmete omavahelise sidumise probleemi.
•Crick: püramidaalrakud ajukoore viiendas rakukihis tegelevad sidumisega.
Teadvus on neuronite omadus (Crick & Koch)
• Teadvuse ülesanne on hetkel kohastumuslikult mõttekaima tõlgenduse pakkumine stiimulitele.
• Selleks on evolutsioonis kujunenud teadvuse mehhanism, mis koosneb eritüübilistest neuronitest, mis koos talitledes aitavad koguda tajukvaliteete.
• Neurontüübid on 1) teadvusseisundi tekkeks vajalikku üldseisundit võimaldavad 2) käivitavad, mis määravad teadvusseisundid 3) moduleerivad.
• Lisaks veel tugineuronid, mis ise otseselt ei osale teadvusseisundite väljavalimises, ergastamises ega püsivuses, aga mille tegevus on vajalik teadvusneuronite tööks.
Sidumise probleem (Binding problem)
• Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel (näiteks nägemisväljast loodakse mitukümmend tõmmist, mis erinevatel viisidel kaardistavad nägemisvälja)
• Teadvuse omadus on aga ÜHTSUS- teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” ( conscious field )
Sidumise probleem II
Francis Crick:
Teadvuse neurobioloogiline korrelaat seisneb närvirakkude aktiivsuse sünkroniseerituses 40 Hz sageduse ümber talamokortikaalses süsteemis. Tähenduste eest hoolitseb ajukoore eesosa, detailide eest ajukoore tagaosa , teadvusseisundeid esindavate käivitavate neuronite aktiivsust moduleerivad eest-taha suunatud mõjud ning retikulaarformatsioonist ja taalamusest ülesse suunatud mõjud. (Crick & Koch)
NB! VAHEL ON KÄITUMINE TEADVUSEST LAHUS!
RUUMITAJU
Ruumi erinevate käsitluste kontseptuaalne mudel. Haaramisruum on ala, milles objektid on käeulatuses. Kaugem ruum on haardeulatusest kaugemal. Ajaruum viitab olevikule, minevikule ja tulevikule. Vaimne kujutelm (kujuteldav kast) on aju loodud ruumikontseptsioon.
Ruumitaju uurimise lähted ja ajalugu
• Oletatud, et ruumitaju on parema ajupoolkera spetsiifiline funktsioon- esimesena John Hughlings-Jackson oma teoses `On the Nature of the Duality of the Brain`, 1874.
• 1950ndaks aastaks oli kirjeldatud palju erinevaid ruumitaju häireid.
• Hughlings- Jacksoni oletus leidis kinnitust 1950ndatel Zangwilli ja Hècaeni töödega.
• Siiski- ka vasaku ajupoolkera kahjustusega inimestel esineb häireid ruumitöötluses.
O Keefe & Nadel: Orienteerumine (arengus ja evolutsioonis) lähtuvalt:
• Oma kehaasendist. Sooritatakse keha referentsina kasutades. Omandatud liigutused püsivad edasi
automaatselt ja on teadvustamata. Egotsentrilisus.
• Vihjetest. Näiteks objekti poole või temast eemale minemine (visuaalne), mingi lõhna või hääle järgi minemine. Allotsentrilisus (liigutuse kontrolli juhib väline objekt).
• Kohast e ümbritsevast. Liigutusi juhivad ümbritsevad objektid, mis muudavad üksteise suhtes
asukohti.
Morrise test ruumimälu mõõtmiseks ( platvorm nähtaval ja peidetud).
Acredolo test lastel
3 aastaselt kasutatakse orientiirina oma keha. 3 kuni 5 aastased kasutavad eseme (laud) vihjet. 6-7 aastased kasutavad ümbritsevat (ruumi).
Piaget´ arengustaadiumitega vastavuses:
Egotsentriline= position
Konkreetne= cue
Formaalne= place
Tegelik ruum ja kognitiivne ruum
• Kognitiivseks ruumiks kutsutakse sisemist ruumi representatsiooni ehk arusaama sellest, mida väljaspool nähakse.
• Üks kognitiivse ruumi omadusi on mentaalne rotatsioon st võime kujutleda uusi perspektiive, näha vaimusilmas objekti teist külge jne.
• Ruumitaju võimet võib jagada ka visualisatsiooniks ja orientatsiooniks.
• Visualisatsioon on võime manipuleerida pildina esitatud kahe-kolme dimensionaalsete objektidega.
• Orientatsioon on võime tajuda objekti sõltumata sellest, millist ruumilist konfiguratsiooni esitatakse.
Ruumi neuraalne representatsioon.
• Fokaalne ruum (osa ruumist, millele otse vaadatakse ja mille kujutis langeb foveale võrkkestal). Selge ja detailne.
• Globaalne ruum (ruum, mis ümbritseb fokaalset ruumi ja mida tajutakse võrkkesta retseptorite abil. Loob konteksti fokaalsele.
• Objektid fokaalses ruumis omavad värvi, mustrit ja kuju ning selles ruumis identifitseeritakse objektid. Me tajume nende asetust või liikumist neid ümbritsevas globaalses ruumis.
Nägemissüsteesmi magnotsellulaarsed rakud (tundlikud liikumisele ja vormile, projekteeruvad V5 ja PG, siis dorsolateraalne fr.koor ala 8)- globaalses ruumis läbiviidav.
• Parvotsellulaarsed rakud (tundlikud vormile ja värvile, projekteeruvad V3 ja V4, TE, siis midlateraalne fr.koor ala 9 ja 46)- fokaalses ruumis läbiviidav.
Aferentsed ja eferentsed ühendused ajukoore ja hippokampuse vahel läbi entorhinaalkoore.
Spatial systems. A. The dorsal system represents the location of objects within a global framework . B. the ventral system represents the identity of objects. C. The hippocampus identifies the location of an objects. Both the dorsal and ventral systems are connected to the hippocampus. (WGTA in primates)
Oimusagarad: O Keefe ja Dostrovsky, 1971 :
• Rakud hippokampuses ja limbilises süsteemis on seotud ruumis käitumisega.
• Rakud reageerivad, kui rott on testplatvormil, ninaga kindlasse suunda (head direction cellssuunarakud).
• Hippokampuses (ka place cells) on kaart, kus on esindatud maailmale iseloomulikud jooned ja seal on esindatud ruumilised suhted, mis roti liigutustest tulenevad.
Limbilises süsteemis nn “suunarakud”.
Koharakud “ütlevad” rotile, kus asuvad asjad ja suunarakud seda, kus rott parasjagu ise viibib.
Koharakkude (place) süsteem vahendab navigeermist keskkonnavihjete abil, suunarakkude (head direction) süsteem omaenda kehast lähtuvalt ja grid cells süsteem vahendab ruumi suurust ja positsiooni selle sees.
Marsruudi meenutamine=hippokampuse aktivatsioon!!!!
A) Dead reckoning meremeestel. Laev alustab mingist punktist, jõuab lõpp-punkti ja seejärel algusesse ilma vihjeid kasutamata. Alustab 08.00, suund (c-kompass) on 90 kraadi, kiirus 10 sõlme. Neid kolme arvutatakse igal suunamuutmisel.
B) Rotil on selliseks orienteerumiseks seesmised protsessid, sest tal pole kompassi ega kella.
• Topograafiline amneesia- võimetus mäletada objektide lokalisatsiooni, kaarte, teid (ka asukohti), etc. Anterograadne vs retrograadne amneesia
• Topograafiline agnoosia- ei tunta objekte (aga säilitatakse objektide klasside äratundmisvõime ( kirik , mägi, jms)
• Oimusagara (hippokampus) ja koore tagumise osa kahjustusest
Kiirusagarad, tavaliselt tagumise koore bilateraalsetest kahjustustest.
• Balinti sündroom: suudab tähelepanu keskenduda vaid ühele objektile. Bilateraalne kukla ja kiirukoore kahjustus, ka dorsaalse parietaalse koore kahjustus.
• Visuaalse lokalisatsiooni häire, ka sügavusetaju.
• Kontralateraalne neglekt: kiirukoore kahjustusest- ignoreeritakse ühelt maailma poolelt tulenevaid signaale. Katse Milano katedraaliväljakuga.
Balinti sündroom
Kahepoolse kiirusagara kahjustusega patsient:
• Nägemisväljad täielikud, tundis ära ja kasutas esemeid.
• Spontaanselt vaatas otse ette aga objektide rea vaatamisel kaldus pilk 35-40 kraadi paremale ja tajus esemeid vaid sealt.
• Sai liigutada silmi, ent ei saanud pilku fikseerida.
• Tähelepanu ühel objektil, muid objekte omal algatusel ei märganud.
• Visuaalse kontrolli abil millegi haaramine raskendatud (optiline ataksia).
Kontralateraalne neglekt
67 a patsient, insult paremas kiirusagaras:
• Nägemisväljad korras, halvatust ei ole
• Ei märganud enda vasakpoolset külge ega vasakpoolset maailma (liitsõnadest vaid parem pool, käte tõstmise palve peale tõstis vaid parema käe jne). Vasakut sokki jalga ei pane, habet vasakult ei aja.
• Haigusteadvus puudub.
• Kehv klotsidest ehitamine, kopeerimine, ruumisuhted joonistustel valed. Topograafilised raskused.
• Taastumine kahefaasiline- hakkab reageerima ärritustele vasakul, ent nii, nagu need oleksid paremal pool.
• Järgmine faas: simultaanne ekstinktsioon: reageerib õigesti, tingimusel, et tervel poolel samaaegselt teist ärritust ei tule.
• Kas tajumise häire, tähelepanu- või orientatsioonihäire? Tajuintegratsiooni häire- ruumiliste omaduste integreerimine häiritud. Ilmselt.
Milano katedraaliväljaku katse
• Paluti kontralateraalse neglektiga patsientidel kirjeldada väljakul nähtavat mälust a) kui seisavad näoga katedraali suunas ja hiljem b) kui seisavad katedraali peasissekäigu ees.
• Patsiendid kirjeldasid kenasti mõlemal korral paremat poolt, ehk siis pööratud olukorras seda, mis enne oli jäetud kirjeldamata.
• Neglekt tuleb sellest, et ajus puudub kujutluspilt välisest maailmast ja see kadunud osa varieerub vaatleja raamide sees?
Ruumiline tähelepanu
• Inimesel säilib küllastunud keskkonnas võime kinni püüda vajalik informatsioon. Valiv tähelepanu.
• Kiirukoor valib visuaalruumilist ja kuulmisruumilist teavet, oimukoor mitteruumilist teavet, otsmikukoorel üldisemad ülesanded.
• MRI katses verevoolumuutustega näidatud, et tähelepanu tahtlikul suunamisel aktiveerub ajukoor parietaalvao ümber, aga ootamatult ilmunud ärritaja peale aktiveerub oimu-kiiru ühispiirkond.
Visuaal-ruumilise töötluse häired, tavaliselt tagumise koore bilateraalsest kahjustusest.
Otsmikusagarad
• Nakamura katse. Ahvidelt eemaldati otsmikukoor, jättes visuaalsed alad puutumata.
• Kui kahjustused tekitada selektiivsemalt, siis ka puudujäägid käitumises spetsiifilisemad.
• Ruumilise mälu häired.
• Frontaalkoorel olulised ühendused basaalganglionitega- sellest ruumilise mälu kahjustused.
Individuaalsed erinevused ruumitajus
• Sugudevahelised erinevused- ruumiline töötlus meessool paremini arenenud (täiskasvanutel).
• Hormoonide mõju, suguhormoonid . Turneri sündroom. Närvisüsteemi arengu mõjutamine .
• Käelisus: Vasakukäelisus annab suurenenud ruumilised võimed (?)
NB! Parema oimusagarakahj inimesel pikem mäluviivitus!
MÄLU
Mälu uurimise ajalugu
• Ebbinghausi monograafia 1885. aastal.
• 1880ndatel mäluhäirete kirjeldamine.
• Sada aastat hiljem mälu erinevate liikide avastamine.
• K. Lashley al 1915- engrammi otsingud
• 2000. aasta Nobeli preemia tunnustas Eric Kandeli tööd mälu molekulaarsete ja rakuliste mehhanismide alal.
• Tänasel päeval üha enam mälu-uurijaid kasutab elava inimese aju kuvamist moodsa tehnoloogia abil.
Transientne globaalne amneesia
• Äkiline mälukaotus, uusi mälujälgi ei teki, vanad on kadunud.
• Taastumine samavõrd dramaatiline, võib jääda krooniline spetsiifiline mälukahjustus.
Post-traumaatilise amneesia kestvus:
• 10 % patsientidel kestvus • 30% kestvus 2-3 nädalat
• 60% kestvus > 3 nädalat
Amneesia põhjuseks võib olla:
• peatrauma,
• ajuvapustus,
• migreenihoog,
• hüpoglükeemia,
• langetõbi,
• tagumise ajuarteri äge mööduv isheemia,
• tagumise ajuarteri embol.
• Alkohol, rahustid, elektrilöök
• Elektrokonvulsiivne teraapia- autobiograafilise mälu häired.
Lashley 2 printsiipi
• Ekvipotensiaalsus- kõik ajukoore osad on komplekssete käitumiste läbiviimisel (nt õppimine) võrdselt olulised ja iga ajukoore osa võib teist asendada
• Mass action- ajukoor töötab kui tervik ning mida rohkem, seda parem
H.M juhtum.
• Patsient HM-il (27 a) progresseeruva epilepsia tõttu eemaldati mõlemalt poolt oimusagara mediaalosa.
• Eemaldatud ka hippokampus.
• Varasema mäletamine jäi patsiendil alles, kuid tekkis täielik anterograadne amneesia.
• Intelligentsus püsis muutumatuna 118.
• Hämmastavalt hea motoorne õppimisvõime testides.
Tõlgendused
• Häire alus- suutmatus säilitada või moodustada uusi mälujälgi
• Tähelepanu all hippokampus (mälujäljed säilivad seal nädalaid, seejärel edasine säilitamine ajukoores) ??
• HM juhtumi mälupuudulikkuse taga kolme erineva mäletamises osaleva ajupiirkonna puudumine.
• On eri tüüpi mälu. Implitsiitne mälu OK, motoorne õppimine hea.
Eksplitsiitne (teadvustatud) – faktid, episoodiline jne. Impitsiine mälu (teadvustamata) – oskused, tunded, semantiline jne.
The Gollin test – kujutis on algul väga segases taustas ja kõige viimasek pildid on nt elevant . Päev hiljem tunneb pt kiiremin ära elevandi, isegi segasel paberil.
Praiming
• Õppimisvõime (ja mäletamine) on närvikoe üldine omadus, mõned NS osad ehk õppimisvõimelisemad.
Modaalsuste sees võib mälu paikneda vastavuses kitsama funktsioonipaigutusega- värvi, kuju, liikumisemälu eraldi
• Praimimise sooritus sõltub treening ja mõõtmissituatsiooni vastavusest. Katse- praimimiseks leht sõnadega suurtähtedes, testis sõnatüved väiketähtedes. Esitati eraldi mõlemale ajupoolkerale.
Praiming väheefektiivne, kui sõnatüved esitati paremale ajupoolkerale. Kui vasakule, siis vahet pole.
• Ajupoolkerad töötlevad infot erinevalt. Vasakus ajupoolkeras abstraktsed sõnakujurepresentatsioonid, tähtede kuju pole oluline. Paremal on oluline.
Eksplitsiitse mälu neurobioloogia
• Parema oimusagara kahjustumisel tunnevad patsiendid halvasti ära nägusid ning on kehvad ruumimälu nõudvates ülesannetes.
• Vasaku oimusagara kahjustumisel tulevad raskused mitteruumiliste mäluülesannetega
• Mandelkeha on oluline mäluprotsessides, mis sisaldavad infot sündmuste emotsioonilise olulisuse kohta subjektile
• Hippokampus on tegev ennekõike ruumilise käitumisega, osaleb mälus liikumisel mingil trajektooril või objektide asukoha mäletamisel
• Rinaalkorteksi kahjustumine häirib äratundmismälu.
Ekplitsiitses mälus osalevad prefrontaalne cortex, amygdala, rhinal cortex, basal forebrain, thalamus, neocortex, hippocampus.
Eksplitsiitse mälu 2 liiki (Tulving, E)• Episoodiline mälu on autobiograafline mälu enesega juhtunud sündmustest (hõlmab kolme elementi: subjektiivset ajataju, sellest teadlik olemist ning ajarändurist “mina”. Patsient K.C: Oluline ühendus ventraalse otsmikusagara ja oimusagarate vahel läbi uncinate fasciculus`e
• Semantiline mälu- teadmised ja faktid, lugemine ja matemaatika jne
Patients with medial temporal lesions on the left are impaired on the Hebb Recurring-Digits Test; subjects with medial temporal lobe damage on the right are impaired on the Corsi Block-Tapping Test.
Areas of cortex that are active as revealed by PET during acquisition or recall of verbal information. During acquisition there is activation in the left ventrolateral prefrontal cortex (areas 10, 46, 45, 47). During recall of the same material there is activation in the right dorsolateral cortex (areas 6, 8, 9, 10) and the parietal cortex bilaterally (areas 7, 40).
PET verbaalse ja ruumilise mäluülesannete täitmise ajal. Ruumiline ülesanne aktiveeris parema dorsolateraalse koore ja parema premotoorse koore. Verbaalne ülesanne aktiveeris vasaku dorsolateraalse koore ja Broca ala.
Mälupuudulikkus ka herpesentsefaliidi ( herpes simplex encephalitis) puhul, difuusne ajukahjustusoimusagarad ja ventraalne mediaalne otsmikukoor. Anterograadne JA retrograadne amneesia
• A. Damasio arvates entsefaliidi retrograadne mäluhäire seotud eriti insula piirkonna kahjustusega, mis takistab mälujälgedele ligipääsu.
• Ka Posner´i ja Raichle PET katsed toetavad: Insula ei aktiveeru uute verbaalsete ülesannetega tegelemisel, kuid teeb seda paljukorratud ülesannete taastäitmisel.
• Esmajärjekorras häirub eksplitstiitne mälu.
Dientsefaal- ehk vaheajuamneesia
• (1)Taalamuse mediaalosa lokaalne kahjustus, mis tekib verevarustushäiretest
• (2)Korsakovi tõbi tekib pikaajalisest alkoholi liigtarvitamisest ja jätab raskestipiiritletava vaheaju kahjustuse. Põhjuseks on tiamiini (vitamiin B1) vaegus.
• Häiritud äsjaste sündmuste mäletamine, ka märgatav retrograadne amneesia, harjumus konfabulatsioonidele, haigusteadvus sageli puudub, apaatia.
• Patsientidel ka otsmikusagara atroofiat täheldatud (CT).
Eesajupõhimik ja ajutüvi
• Mõeldakse piirkonda hüpotaalamuse ees, millest lähtub rida närviteid, suuremad atsetüülkoliinergilised.
• Siit pärit 70% ajukoore atsetüülkoliinergilisest sisendist. Alzheimeri tõve puhul need närviteed kahjustatud.
• Atsetüülkoliinineuronid arvatavasti ei säilita mälu, kuid nende ärgastumine on vajalik ajukoore neuronite normaalseks mälufunktsiooniks.
• Kui eemaldada ajutüve serotoniini- ja eesajupõhimiku atsetüülkoliinineuronid- sügav amneesia (EEG-s magamisetaoline pilt)
• Vananemisel tekkivad mäluhäired võivad olla seotud nende neuronirühmade taandarenguga.
Alzheimeri tõve sümptomid:
• Haigus algab mäluhäiretega: ei suudeta uut informatsiooni omandada, säilitada ega reprodutseerida.
• Kõnehäired: sõnavara vähenemine, kõnest arusaamise häire ja vale sõnakasutus.
• Raskused planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning võimetus ära tunda tuttavaid objekte ja isikuid.
• Raskendatud orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute ja komplekssete ülesannete täitmine.
• Käitumis- ja psüühikahäired .
• Sundmõtted, luulud ja visuaalsed hallutsinatsioonid (25 % patsientidest).
• Võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood.
AD anatoomilised korrelaadid
• Peaaju, mõnikord ka seljaaju neuronites kuhjuvad amüloidsed valguladestused.
• neurofibrillaarsed naastud ajukoores ja hippokampuses (eriti posterioorses osas).
• Neuronite vakuoliseerumine ja koldeline hukkumine. Ajukoore atroofia ja 1/3 mahu kadu.
• Limbilise süsteemi degeneratiivsed muutused e entorhinaalkoores. Siit mälukaotus.
• Neuronite muutused, dendriidiogade kadu, siis kaovad väiksemad dendriidid ja hiljem ka suuremad.
• Muutused virgatsainetes: 50 % kadu DA, ACh, 5-HT ja 25% NA tasemetes.
AD neuropatoloogia
• amüloid koguneb neuronitesse ja veresoonte seintele.
• Rakusiseseid moodustisi nimetatakse neurofibrillaarseteks kämpudeks (neurofibrillary tangles) ja rakuväliseid amüloidseteks agregaatideks ehk naastudeks (amyloid plaques).
• Amüloidsete naastude komponentideks on 39–43 aminohappejäägist koosnevad amüloidsed -peptiididid (AbP), mis tekivad amüloidi eellasvalgu (APP) degradatsiooni käigus.
• Neuronite vakuoliseerumine ja koldeline hukkumine.
Võimalikud Alzheimeri tõve põhjustajad:
• Geneetilised põhjused- kui haigus vanemal siis 10 % tõenäosust
• Mutatsioonid valkudes
• Oksüdatiivne stress
• AbP agregatsiooni mõjutavad metalliioonid tsink ja vask. Hippokampuse, mandelkeha ja ajukoore neuronites suur tõenäosus.
Implitsiitne mälu
• Kesksel kohal basaalganglionid – sabatuum ja putamen.
• Basaaltuumadesse tulevad närviteed kõikidest neokorteksi osadest.
• Basaaltuumadest lähtuvad projektsioonid globus palliduse ja taalamuse ventraalosa kaudu premotoorsesse ajukoorde.
• Huntingtoni tõbi on basaalganglionide kahjustuse alusel.
• Teadvustamata mäluprotsessides osaleb ka väikeaju, millest kulgevad närviteed läbi taalamuse motoorsesse koorde.
Implitsiitse mälu juures tegevad ajutruktuurid: BG, premotor cortex, thalamus, kõi sagarad .
Informatsioonivool saab alguse ajukoorest, kulgeb läbi basaalganglionite ja lõpeb premotoorses koores.
• Oluline on dopamiinergiline aktivatsioon mustollusest basaalganglionisse.
• Patsient J.K: Parkinsoni tõbi, mäluhäired 70ndates: kuidas panna põlema tuled? Kuidas vaigistada raadiot?
• Huntingtoni tõvega patsientidel implitsiitse mälu häired: oskused ja motoorne õppimine kehv (PET norm. katsealustel näitab suurenenud verevoolu motoorses koores, basaaltuumades ja väikeajus)
Pascual-Leone jt katsed.
• Katsealused vajutasid kindlat nuppu ekraanile ilmuva märguande peale. Õppimise mõõt- reaktsiooniaeg
(implitsiitne). Esitati 12 märguandest koosnev seeria , katset korrati.
• Kontrollrühmale seeriad juhuslikult
• Katserühmale sama seeriat nii, et mustri äraõppimisel võis stiimuli ette aimata ja väga kiirelt reageerida (eksplitsiitne)
• Mõõdeti motoorses ajukoores aktivatsiooni. Reaktsiooniaja lühenemine langes kokku ülesande täitmisek vajalike lihaste aktiveerumisele eelneva ajukoore aktiveerumise piirkonna suurenemisega, eksplitsiitse mälu abil kiirlahendini jõudnutel motoorse ajukoore aktivatsiooniala vähenes endiseks.
• Implitsiitse mälu jaoks vajalik motoorse ajukoore talitluse ümberkorraldumine, eksplitsiitse mälu jaoks mitte.
Lühiajaline mälu
• William James,1890: eristas väga lühikest aega püsivast primaarsest mälu ja sekundaarne mälu, mis teab asju, mis on juba korraks teadvusest väljas olnud
• Lühiajalise mälu puudulikkust põhjustavad kahjustused polümodaalsetes sensoorsetes piirkondades tagumises kiirukoores, oimukoore tagaosas ja otsmikusagaras.
• Prefrontaalse ajukoore kahjustus häirib jälle objektide asukoha mäletamist.
• Sõltuvalt lühiajalise mälu laadist osalevad erinevad otsmikukoore osad
• Prisko katse: kaks stiimulit samas tajumodaalsuses- kas teine stiimul sama, mis esimene- õigesti vastamiseks peab eristama esimest stiimulit kõikidest varasematest. Ühepoolse otsmikukoore kahjustusega patsiendid, ei suuda maha suruda varasemate stiimulite jälgi.
Lühiajaline mälu 2
• Moscovitch & Milner:
Esitati viis erinevat sõnajada, igas 12 sõna. Neli sõnajada koosnesid taksonoomiliselt sama klassi sõnadest (nt spordialased).Viienda jada sõnad teisest kategooriast (nt loomad). Katsealused pidid lugema kõik sõnajadad läbi ja kohe meenutama kõikide jadade sõnu. Terved katsealused mäletavad kõige rohkem esimesest , vähem 2-4 jadast (proaktiivne interferents). Viiendast jadast aga mäletavad sama palju kui esimesest jadast. Otsmikusagara kahjustusega patsientidel samuti tugev proaktiivne interferents, aga ei ole sellest vabanemist viienda sõnajada meenutamisel
Single cells can code the spatial location of objects. The monkey fixes its gaze on the X; after the stimulus disappears it must maintain fixation for a few seconds ; finally , it must look to the spatial location where the target object had been. During the delay , single cells in area 8 code the memory for the location of the object.
• Kui ahv peab meeles pidama, kus ta veidi aja eest objekti nägi, laenglevad selle aja jooksul rakud dorsolateraalses PFC 8 piirkonnas.
• Kui ülesannet muudetakse nii, et objekt tuleb ära tunda (teha silmaliigutus V või P), aktiveeruvad rakud piirkondades 9 ja 46
• Need kaks erinevat piirkonda saavad sisendi vastavalt kiiru- ja alumisest oimukoorest.
• PET inimestel- katsealune otsib spetsiifilisi mustreidala 8 v otsmikukoores, kui ülesandeks objekte reastadaparempoolne 9+46 piirkond (mid-dorsolateraalne otsmikukoor).
Frontal cortex area 8 is involved in short- term memory for the spatial location of objects. It receives projections from the parietal cortex. Frontal cortex areas 9 and 46 are involved in short-term memory for visual objects and receive information from the inferior temporal cortex.
Mälu ülesehitus
• 1949. Donald Hebb esitas õppimisteooria, mille kohaselt üksikud närvirakud, mida aktiveeritakse ajaliselt kokkulangevalt, tekitavad või tugevdavad teineteisevahelised sünapsid, moodustades funktsionaalse ühiku.
• Moodustuvad kohalikud närviringid, milles on erutusja pidurdusneuroneid. Närviringid ei piirne ajukoorega, vaid läbivad ka taalamust, hippokampust ja teisi ajukoorealuseid piirkondi.
• Iga psüühiline nähtus on mõistetav kui närviärgastuse vool kindlapiirilises närviringis.
• Hebbi sünaps on tänapäeval kasutusel tähendamaks õppimisprotsessis muutuvate omadustega sünapseid.
Simplified diagram of the interconnections of neurons to form neuronal to form neuronal loops (cell assemblies). The entering (afferent) axon excites four neurons, A, B, D and E. Of these , B and D send impulses out of the system (efferent axons) to excite other systems. A-B-B´ , B-C and B-C-C´ form closed loops.
Neuronitekogumite aktiivsuse võib esile kutsuda ka teine närviring.
Measures of synaptic change that may subserve learning. PST, postsynaptic thickening; SSPP, subsynaptic plate performation; PDP, presynaptic dense projections.
Hebb oletas, et neuronaalsete protsesside tugevnemise aluseks on ehituslikud või talituslikud ümberkõlastused neuronite kommunikatsioonipiirkondades.
Luria S juhtum (II)
• Sünesteesia- multisensoorne taju- (nt heli tajutakse värvilisena). Sõna on hääl, värv lõhn, maitse, tekstuur ja temperatuur.
• Ühendas standardkujundeid uue infoga (nr 87 on paks daam ja vuntse keerutav mees)
• S- i lõiv suurepärasele mälule- inimesena (Luria sõnutsi) säratu, pinnapealne ja eesmärgipäratu, saamatu kategoriseerima ja korda looma, hädine metafoori- ja huumoritaju.
EMOTSIOONID
“Virtually any alteration of central nervous system activity can change an individual ’s personality (!); impairment of movement , perception, language, or memory affect how a person behaves and is perceived by others (!). Nevertheless, the scientific study of changes in personality, emotion, and social behavior (!) following brain injury (!) lags far behind the study of cognitive functions , in large part because it is difficult to define , record , and evaluate (!) these behaviors (!).”
“The “ emotions ” are excellent examples of the fictional causes to which we commonly attribute behavior.”B.F. Skinner
Emotsioonid on olemas, kultuuriliselt universaalsed ja väga halvasti ümberõpitavad - Ekmani basic emotions on eristatavad kõikides kultuurides.
AGA MIS ON EMOTSIOON? (Kas hirmunud nägu on hirm?)
“Emotion, like memory, entails cognitive processes that may either be conscious or lie outside our awareness.” “An emotional experience may include all sorts of thoughts of plans about who said or did what or what will be done in the future. Your heart may pound, your throat tighten; you may sweat, tremble, or flush. Strong emotional feelings ( rage or elation) are not always verbalized. Marked changes in facial expression, tone of voice , or body posture - even tears of sadness or joy - convey emotion to others.”
AGA MIS ON EMOTSIOON? (Kas hirmunud nägu on hirm?)
“Neuropsychologists view emotion not as a thing but rather as an inferred behavioral state called affect, subjective feeling about a stimulus independent of where or what it is. Affective behavior is internal and
subjective. As observers, we can infer emotion in others only from their behavior (what they say and do) and by measuring physiological changes associated with emotional processes.”
“Four principal behavioral components ”:
- füsioloogia - seni on uuritud eeskätt vegetatiivset närvisüsteemi ja hormoone, emotsioonide eristumine sel tasemel on vaidluse objektiks
- eristatav motoorne käitumine - näoilme, hääletoon, poosid ; võivad mitte sobida selle tundmusega, mida subjekt ise kirjeldab
- isekirjeldatud kognitsioonid - feelings ja mõtted, mälestused, plaanid
- mitteteadvustatud käitumine - “kognitiivsed protsessid mõjustavad käitumist, mis ei ole teadvustatud”
Alusõpikus on emotsioonidepeatükis segu mitmesuguste komplekssete muutuste kirjeldamisest rohkem või vähem piiritletud ajukahjustustega inimestel, sekka ka loomkatsete tulemusi - iseäralikust flehmen-fenomenist tervikliku sotsiaalse käitumiseni. Selline õpikupeatükk peaks peegeldama valdkonna teaduse-eelset seisundit.
Conventional wisdom that must be known : “Over the past decade a view has emerged that there is both a lateralization of control of certain emotional processes, the right hemisphere being dominant , and alocalization of control to the frontal and medial temporal regions .”
Ajaloolisi momente I
• Darwin 1872: “The Expression of Emotions in Man and Animals ” - kujunenud evolutsioonis, mõistetav erinevate liikide emotsioonide kontekstis. Psühholoogiat ei mõjustanud.
• James-Lange emotsioonipostulaat: emotsioonid tekivad ajus kehaliste muutuste tõlgendamisel.
• 1920ndatel hakkasid füsioloogid uurima emotsionaalsete seisundite puhuseid vegetatiivse NS ja sisenõrenäärmete talitluse muutusi - südame löögisagedus, vererõhk, nahatemperatuur, elektrijuhtivus. Püsiv traditsioon.
• Otsene aju-uurimine ei vaja James-Lange postulaati. Kuid millega peaks seostama bioloogilist substraati?
Ajaloolisi momente II
• Friedrich Goltz 1890ndatel - ajukooreta koertel raevuhood üsna triviaalsete ärritajate peale, nagu neid rünnataks.
• Philip Bard/ Walter Cannon 1920ndatel - katsed kassidel, selliste raevuhoogude ilmutamiseks peab olema intaktne vaheaju.
• Eckhard Hess 1940ndatel, John Flynn 1960ndatel - hüpotaalamuse mitme piirkonna ärritamine kutsub kassidel esile afektiivse käitumise ja seostuvad vegetatiivse NS erutusnähud; ajukoor surub maha, aga tugeva emotsiooni ajal aktiveeritakse ka ajukoor.
• Aju-uurimine jäi jalgu biheiviorismile ja kognitiivsele revolutsioonile. “Pseudoraevu” kontseptsioon. Mitmetel religioonidel hirm antropomorfismi ees. “A proposed mechanism of emotion”
James W. Papez: emotsioonid tekivad võrgustikus, mille moodustavad hüpotaalamus , taalamuse eesmised tuumad, vöökäär ja hippokampus. Pildil limbilise süsteemi neuro-anatoomia: “limbiline sagar” või “süsteem” kui emotsioonide anatoomiline substraat. Papez seda mõistet teoorias ei kasutanud. Tundmuse kogemises pidas Papez oluliseks ka ajukoort.
Ajaloolisi momente III
• Kolb & Whishaw: Papez’i teooriast ja “limbilisest sagarast/ süsteemist”: edukas, kuna kombineeris teadmata substraadiga funktsioone ja teadmata funktsiooniga substraate, ja sobis freudismiga. Edasiarendus - MacLean’i kolmetine aju.
• Heinrich Klüver & Paul Bucy 1939 (varem Brown & Schaefer 1888): pärast bilateraalset oimusagarate eesosa (mandelkeha ja oimukoore alaosa) eemaldamist ahvid taltsad, ei tunne hirmu (sh madude ja imetajate ähvarduspooside ees), söövad seni välditud toitu, hüperseksuaalsed ja seksuaalselt ebaadekvaatsed, suur tähelepanu igale uuele objektile nägemisväljas ühtaegu visuaalse agnoosiaga, hüperoraalsus.
• Klüver-Bucy sündroomi aukoht õpikutes, ja sealjuures mitte ajaloopeatükis, näitlikustab kontseptuaalset määratlematust.
Klüver-Bucy sündroom inimesel?
Meningoentsefaliiti põdenud patsient. Ei tunne pealevaatamisel ära korduvalt tema ette asetatud, sealhulgas tavalisi esemeid. Ei oska neid kasutada iseseisvalt, kuid imiteerides teisi saab hakkama mõne hädavajaliku toiminguga, näiteks habemeajamisega. Vaatab palju telerit, kuid ei õpi seda kunagi ise sisse lülitama - kui teler ei tööta, vaatab peegeldusi selle ekraanil. Võib kahvliga süüa, kuid ei hakka seda kunagi tegema omal algatusel. Ei tunne ära oma vanemaid ega leia teed haigla ümbruses. Ei tee vahet oluliste ja ebaoluliste asjade ega tegevuste vahel, kuid saab hakkama erilaadsete asjade sobivuse testidega. Inimeste ja olukordade suhtes tundetu, vahel teisi imiteerides veidralt “emotsionaalselt” käituv. Paneb kõik kättepuutuvad esemed suhu, imeb sõrmi, hüperbuliimia, sööb ka (vägagi) mittesöödavat, nuusutab palju. Stereotüüpne ja
perseveratiivne käitumine-imiteerimine. Muutunud homoseksuaalseks, hüperseksuaalne.
Mida peab emotsioonideuurija selliste juhtumitega peale hakkama?
Laiendatud limbiline süsteem: sisaldab mandelkeha ja prefrontaalkoort.
Tänased õpikutõed ja -meetodid
• Sotsiaalse käitumise puudulikkus otsmikusagarate vigastusega ahvidel
• Lateralisatsioon näoväljenduste näitel - vasak pool näost enamaktiivne (Mona Lisa); vasakus nägemisväljas tuntakse näoväljendused paremini ära
• Filmi vaatamisel parema ajupoolkeraga ebameeldivused tugevamad, mõlemaga - domineerib vasakul tajutud meeleolu
• Emotsioonide tajumise adekvaatsus prosoodiatunnetuse alusel
• Huumoritaju (naljakus korreleerub ärgastusega ventraalse prefrontaalses ajukoores ja väikeajus)
• Temporaalse epilepsia “isiksus”
Kokkuvõte frontaalse ajukoore kahjustusega ahvide sotsiaalsest käitumisest:
• Vähenenud sotsiaalne suhtlemine
• Sotsiaalse domineerimise kaotamine
• Ebakohased sotsiaalsed käitumisviisid
• Muutused sotsiaalsetes eelistustes
• Emotsioonide näo- ja kehaliste väljenduste harvenemine
• Häälitsuste harvenemine
Tänased juhtivad emotsioonikontseptsioonid
• Antonio Damasio - emotions and feelings, emotsioon on kehalist päritolu ja suunab kognitiivseid protsesse(feeling’ust loogilise mõtlemiseni) - somatic marker hypothesis
• Joseph LeDoux - hirmu neurobioloogia, fookuses mandelkeha
• Edmund Rolls - emotsioonid on õppimisele ehk psüühiliste protsesside sarrustamisele sekundaarsed
• Richard Davidson - emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad nähtused
• Jaak Panksepp - emotsioonid on imetajatele ühised esmaselt koorealustest keskustest pärit närviaktiivsuse peegeldused
Seljaajukahjustus vähendab emotsioonide kogemise võimet.
Negatiivseid emotsioone väljendavate näoilmete töötlemisel korreleerub mandelkeha aktiivsus prefrontaalse aktiivsusega.
Mandelkeha aktiivsus glükoosihaardega mõõdetuna emotsioonetekitavate filmide vaatamise ajal korreleerub tugevasti filmilõikude mäletamisega kolm nädalat hiljem - aktiivsus emotsionaalselt neutraalsete filmide vaatamise ajal mäletamisega kokku ei lange.
Igasuguse väljakutse korral ärgastub koorealune ja võtab juhtimise suuresti üle – siinne vaade on mandelkehakeskne.
Mandelkeha koosneb mitmest histoloogiliselt ehituselt erinevast tuumast.
Kuidas mandelkeha juhib emotsioone? Kõik käib läbi mandelkeha ehk amygdala.
“… too little emotion has profoundly deleterious effects on decision making ; in fact too little emotion may be just as bad to decision making as excessive emotion has long been considered to be.”
Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra
• Me teame üsna palju sellest, kuidas inimene saab, seostab, säilitab, taaskasutab ja võrdleb keskkonnast saadud teavet
• Millest me hästi aru ei saa, on see, mille alusel teave töötlemiseks välja valitakse ja mis kallutab tähelepanu informatsiooni valikuliselt vastu võtma
Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra
• Inimeste pragmaatiline ratsionaalsus vs ülemääraselt riskiv käitumine
• Pragmatism vs altruistlik käitumine - mida on näha ka teistel liikidel
• Freudi emotsioonidilemma: “alateadlikud” emotsioonid ja teadlikkus emotsioonidest
• Psühhiaatrilised haigused - “it’s just in your mind”
• Uimastite mittekontrollitavad käitumisefektid
Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra
• Ajus on närviteid, mida indiviidid võimalusel ise kontrollimatult aktiveerivad
• Mõned keemilised ühendid, mis imiteerivad aju enda virgatsaineid, võivad inimeste igapäevase käitumise kontrollimise üle võtta
• Niisiis on ajus mehhanisme ja võimalusi, mis intuitiivselt tunduvad olevat ebavajalikud või lausa kahjulikud, ning mis ei ole mõistuslikult eriti hästi kontrollitavad
Emotsioonide neurobioloogia ja neuropsühholoogia väljavaated
• Emotsioonile eriomane neurobioloogia
• Emotiivsed võrgustikud
• Emotsioonide keemiline neuroanatoomia
• Terviklik emotsioonide taksonoomia
• Emotsiooniliste häirete eritlemine ja integreerimine
• Individuaalsed erinevused - geneetilisel ja arengulisel alusel
50-kHz häälitsused ilmuvad mitmete hüvede puhul ja ootuses
• Ebameeldivused suruvad 50-kHz häälitsused maha
• Igapäevasel üksikmajutuses rottide kõdistamisel ilmnevad indiviididevahelised 0 erinevused
Uue imetaja, ürgimetaja ja reptiili “ajud” projitseeritult roti aju pikilõikele
Emotive circuits postulated on the basis of data from animal research.
Emotsioonide määratlemine psühhobioloogia abiga: emotsioon on aktiivsus kindlas närvisubstraadis koos selle tagajärgedega
• Emotiivne süsteem tekitab subjektiivse afektiivse seisundi
• Emotiivne närviringe on geneetiliselt määratud ning reageerib tingimatult eluliselt olulistele ärritajatele
• Emotiivne närviringe organiseerib motoorsed rutiinid ja autonoomse närvisüsteemi ning sisenõresüsteemi talitluse nähtavaks käitumiseks, mis on osutunud liigi evolutsiooniloo vältel niisuguste ärritajate puhul otstarbekaks
• Emotiivne närviringe muudab käitumisega seotud sensoorsete süsteemide tundlikkust.
• Närvitalitlus emotiivses närvipinges kestab kauem kui ärritaja, mis selle käivitas.
• Emotiivne närviringe võib sattuda emotsiooniliselt neutraalsete ärritajate tingitud kontrolli alla.
• Emotiivsel närviringel on vastastikune ühendus ajuprotsessidega, mis genereerivad kõrgemad kognitiivsed funktsioonid ja teadvuse.
Hirmu allikad:
1: Looduslikud ärritajad , mille ohtlikkus on kindlaks tehtud liigi kujunemise vältel.
2: Looduslikud ärritajad, mille ohtlikkuse on indiviid enda elu jooksul ära õppinud.
3: Tingitud, loomupäraselt neutraalsed ärritajad, mida õpitakse ohtudega seostama.
4: Vabalt uitavad hirm ja ärevus: põhjuseks keemilised ja bioloogilised “juhuslikud” fluktuatsioonid aju hirmuringetes.
Iga põhiemotsiooni juurde kuulub eristav ärgastusmuster. Märkimisväärne on, et see muster on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis – kus aktiivsus on pigem vähenenud. Arhetüüpsetel emotsioonidel on iseloomulik aju ärgastusemuster, eeskätt limbilistes struktuurides ja ajutüves.
Emotsioonide kahetisus tuleneb evolutsiooni ja igapäevase elu ajaskaalade vastuolust
• Evolutsiooni käigus on tekkinud kiiresti talitlevad “emotsioonilis-motivatsioonilised” ajumehhanismid automaatsete, kiirete, sidusate ja otsesihitud adaptiivsete vastuste tarbeks
• … mis võivad mõnes olukorras - eriti meie eellastele kogetutest oluliselt erinevates - anda ebasoodsa, kohastuvale vastupidise tulemuse
Kortikaalne kahjustus
Frontaalsagara kahjustus
[ inimesele kui liigile mahu ja omaduste poolest unikaalne ajupiirkond ]
Spontaansuse kadumine;
Psüühilise ja füüsilise aktiivsuse alanemine;
Akineetiline mutism;
Intellekti ja kognitiivse funktsiooni kahjustus

• halb keskendumisvõime
  
• võimetus täide saata plaane
  
• vaimse tegevuse aeglustumine
  

Isiksuse muutused:

• muretu suhtumine oma tegevuse tägajärgedesse
  
• ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes
  
• moria tüüpi erutus
  
• kohatu naljatlemine
  
• pindmised ja ebastabiilsed emotsioonid
  

Kõne düsfunktsioon:

• Broca afaasia
  
• mutism
  

Temporaalsagara kahjustus
[ kõne, mälu, emotsioonid]
Dominantse sagara unilateraalne kahjustus;

• Wernicke afaasia;
  
• mäludüsfunktsioon
  
• amuusia
  

Mittedominantse sagara kahjustus:

• agnoosia helide suhtes
  
• düsprosoodia
  

Bilateraalne kahjustus:

• Korsakovi amneesia (amnestiline sündroom)
  
• Klüver-Bucy sündroom (visuaalne agnoosia,
  

apaatia, seksuaalse funktsiooni häired, dementsus, afaasia, amneesia)
Iktaalsed (EP hooga seotud) fenomenid:

• visuaalsed, kuulmis-, haistmishallutsinatsioo
  

nid;

• visuaalsed ja kuulmisillusioonid;
  
• afektiivsed sümptomid;
  
• kognitiivsed häired;
  
• automatismid (tegevused)
  

Parietaalsagara kahjustus
Dominantse (tavalisel vasem) sagara  kahjustus:

• aleksia koos agraafiaga;
  
• raskused visuaal-käelise tegevuse sooritamisel;
  
• Gerstmanni sündroom (vasaku-parempoole segiajamine, võimetus lokaliseerida sõrmi, agfaafia, akalkuulia);
  
• astereognoos (võimetus ära tunda kätte võetuid esemeid);
  
• ideomotoorne apraksia;
  
• afaasia.
  

Mittedominantse (tavaliselt parema) sagara kahjustus:

• apraksia (visuaal-käeline tegevus);
  
• riietumisapraksia;
  
• raskused arvutamisel või kirjutamisel;
  
• vasempoolne astereognoos;
  
• kontralateraalse kehapoole (ruumi) eitamine;
  

Oksipitaalsagara kahjustus
[ nägemine ]
Mitmesugused nägemisega seotud häired:

• visuaalne agnoosia;
  
• prosopagnoosia - võimetus ära tunda nägusid;
  
• aleksia - võimetus lugeda;
  
• hallutsinatsioonid - tavaliselt geomeetrilise, värvilised,
  
• derealisatsioonihäired?
  
• palinopsia - visuaalse tajuelamuse püsimine
  
• teadvuses ka pärast objekti kadumist;
  
• Anton'i sündroom - enamasti tekib tagumise
  

ajuarteri bilateraalse oklusiooni tagajärjel ja
väljendub nägemise kaotuse ja selle eitamisega
(sagedasemad põhjused: hüpoksiline kahjustus,
entsefaliit, trauma, leukodüstroofia);

• Balint'i sündroom - optiline ataksia (jäsemete liigutuste
  
• anormaalne visuaalne juhtimine);
  

Limbiline süsteem  [mälu, emotsioonid ]
kahjustus - tuumorid, vaskulaarene ajuhaigus, sclerosis
multiplex, entsefaliit, amüotroofne lateraalne skleroos 

• amnestiline sündroom;
  
• emotsioonide pidurdamatus ja agressiivne käitumine;
  

Basaalganglionide kahjustus

• Parkinsoni tõbi (dopamiini neuronite hävimine),
  
• Huntingtoni tõbi,
  
• Wilsoni tõbi (hepatolentikulaarne degeneratsioon),
  
• Fahr’i tõbi (basaalganglionide idiopaatiline kaltsifika
  

tsioon )

• D2-retseptorid - (neuroleptikumide antipsühhoot
  

e toime, kõrvaltoimed)
Kortikaalne ja subkortikaalne dementsus
1) kortikaalne dementsus

• afaasia,
  
• amneesia,
  
• agnoosia,
  
• akalkuulia,
  
• apraksia
  

2) subkortikaalne dementsus

• mõtlemise aeglustumine,
  
• motivatsiooni alanemine,
  
• tähelepanu alanemine
  

 
Kindla orgaanilise alusega psüühikahäired
Orgaanilised psüühikahäired on kindla orgaanilise faktoriga seotud psüühikahäired,
s.t. psüühikahäirete aluseks on kindlalt diagnoositav kehaline haigus, peaajuhaigus või
peaajukahjustus.
[vt. orgaanilised psüühikahäired: demntsuse, deliiriumi, amnestiline ja muud
sündroomid]
1) Kehalised haigused, s.h. närvisüsteemi haigused ja kahjustused:
Alzheimeri tōbi

• orgaaniline isiksushäire
  
• kerge kognitiivsete funktsioonide
  

kahjustus

• dementsus, deliirium
  

Peaaju vaskulaarne haigus ( ateroskleroos /hüpertooniatōbi)

• psüühikahäired asteeniast dementsus
  

eni sõltuvalt kahjustuse lokalisatsioon
ist ja ulatusest.
Picki tōbi

• (..., dementsus)
  

Creutzfeldti-Jakobi tōbi

• (..., dementsus)
  

Huntingtoni tōbi

• (..., dementsus)
  

Parkinsoni tōbi

• (..., depressioon, dementsus)
  

HIV infektsioon

• (..., dementsus)
  

epilepsia

• (..., depressioon, isiksushäire, psühhoos, dementsus)
  

peaajukasvajad, metastaasid

• (…, deliirium, dementsus)
  

nakkushaigused

• (entsefaliit, meningiit, üldintoksikatsio
  

on, tuberkuloos, viirusinfektsioonid)
asteeniast ...  deliiriumi ja dementsuseni
peaajutraumad

• kooma, deliirium, amnestiline sü
  

ndroom

• asteenia, orgaaniline ärevushäire,
  

orgaaniline depressioon, isiksuse mu
utus, kerge kognitiivsete funktsioonide
kahjustus, dementsus
endokriinsüsteemi haigused

• türeotoksikoos - orgaaniline ärevus
  
• häire, depressioon?;
  
• hüpotüreoos - orgaaniline depressioon;
  

2) Ravimid, psühhoaktiivsed ja toksilised ained
[vt. ka psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired]
stimuleeriva toimega ained

• nt. fenamiin, kokaiin, kofeiin
  -  ärevusseisundid, võõrutusseisund
  

, psühhoosid
reserpiin

• depressioon
  

atropiin

• deliirium
  kõik koliinolüütilist toimet omavad
  

ained võivad põhjustada deliiriumit
(tritsüklilised antidepressandid )
vingugaas

• kooma, asteenia, dementsus
  

alkohol

• joove, patoloogiline joove, kooma
  

(raske joove)

• sōltuvus, vōōrutusseisund, psühho
  

sid, isiksusemuutus, amnestiline sündroom, dementsus
74