3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga;
Jäätunud võõras Kristiine Kurema Jutustaja: Peategelane Maria, jutustus on mina vormis Tegelased: Ema, Isa, Joosep, Gerda, Andrus, tädi Olga, Sirkka, klassikaaslased, klassijuhataja Kuplike ja teised õpetajad Peategelane: Maria Aegruum: XXI sajandi algus Eestis Süzee: Maria kodu põleb maha ja ta ema sureb, isa enam lapsega ei suhtle Ainestik (teema): noorte elu Probleemistik: vanema surm, kodu maha põleng ja pärast seda hakkama saamine Kokkuvõtte: Kodu põles, päästjad ema ära ei päästnud. Naaber Olga, keda nad kutsuvad Olga tädiks kutsub ta enda juurde elama. Järgmisel päeval lähevad linna riideid ja kooli asju ostma, kuna kool algab varsti. Linnas ta kohtub oma klassikaaslastega ja ka nemad saavad õnnetusest teada. Samuti kohtub ka ta ühe poisiga, kes uuest õppeaastast nende klassi tuleb. Paari päeva pärast tüdruk saab aru, et isa temaga enam suhelda ei taha. Samuti kuuleb ta, et isal on uus naine. Kes on, tem...
olulisusest. 1. Kilpnäärme anatoomia Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Kilpnäärme asetus ja osad on kujutatud joonisel 1.[1] Joonis . Kilpnääre eestvaates. 1. Keeleluu 2. Püramiidsagar 3. Vasak sagar 4. Kilpnäärmekitsus 5. Hingetoru 6. Parem sagar 7. Kilpkõhr 8. Kilpkõhre-keeleluu membraan [1] Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse. [1] Sagrikud koosnevad põiekujulistest folliikulitest, mille õõned on täidetud joodi sisaldava kolloidiga. Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt on esitatud joonisel 2. [1] Joonis
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik
sarnaneb talitluselt täitub, seda rohkem Maks – väga Kõik sagarad Maks paikneb Parem sügavate olemas, kuid pole täielikult paremal maksasagar ei Maks sälkudega, tugevalt jaotunud. pool! Vasak ja jagune. esinevad kõik Ruutsagar on parem sagar ei Sabasagaral sagarad. kitsas ja väike. jagune ning sälgud puudub Sabasagaral puuduvad. näsajätke. puudub näsajätke. Sabasagara Sügavad sälgud.
Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum Niudesool - ileum Peensoole kinnisti - mesenterium on Soolenäärmed - glandulae intestinales Soolemahl - succus entericus Kõhunääre - pancreas Maks - hepar Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum
......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses...
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e
teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim. Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus. 9. Mis on patt? 9
Emane hakkab munema kohe pärast paaritumist ta istub seejuures rahulikult kivil või taimevarrel, vaid aeg-ajalt ettepoole kummardudes. Sel ajal tulevad munetist välja munad koos kleepuva vedelikuga, mis mune kattes kiiresti tardub. Nii tekib iseloomulik kapsel- ooteek. Neid võib tihti näha näiteks tarade või telefonipostide otsas. Ooteek koosneb kambritest, milles igaühes asub piklik muna. Munade arv kõigub 100- 300-ni, nad jäävad kapslisse kevadeni. Ooteegi ülaosas on eriline sagar, kus asub kapslist väljumise ava. Kevadel poeb vastne läbi ava poolenisti välja ning kestub. Ta meenutab juba täiskasvanud palvetajat, ent peab veel palju kasvama ja läbi tegema veel neli kestumist. Enesekaitse Röövritsikatel on rohkesti vaenlasi ennekõike lindude hulgas. Mõningad suured ritsikaliigid kaitsevad end rünnaku eest esijäsemetega, mille siseküljed on nii teravad, et võivad inimese käe verele kriimustada
alkoholi tarbimisest põhjustatud maksahaigus tsirroos, mille korral maks armistub. Välisehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud serooskestaga ehk Glissoni kihnuga. Maksa pealmine pind ehk diafragmaalpind paikneb vastu diafragma kuplit ja on kallutunud veidi ettepoole, alumine tagumine ehk vistseraalne pind on nõgus ja sügavate sälkudega. diafragmaalpinnal eespoolt tahapoole kulgeb kõhukelmeduplikatuur ehk sirpside, mis jagab maksa paremaks ja vasakuks sagaraks. Parempoolne sagar on suurem, kui vasakpoolne. Vistseraalsel pinnal asuvad kaks sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe kujulise vagudesüsteemi. Sagitaalsetes sälkudes paiknevad maksa ümarside ja venoosside. Ristipidises vaos on maksa värat, mis omakorda jaotab paremast sagarast kaks eraldi väiksemat sagarat - ruutsagara ja sabasagara. Siseehitus Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Siseehituslikult
58.DUODENUM-KAKSTEISTSÕRMIKSOOL 59.GALL BLADDER- SAPIPÕIS 60.LIVER- MAKS 61.RIGHT KIDNEY-PAREM NEER 62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH, BRONCHI-BRONHID 79.DIAPHRAGMA-VAHELIHAS 80.LARYNGEAL- KÕRGIGA SEOTUD 81.PELVIS- VAAGEN/ PELVIC- VAAGNAD 82.URETER- KUSEJUHA / URETHRA- KUSITI / EMPTY YOUR BLADDER- TÜHJENDADA OMA PÕIT 83.HEPATITIS- HEPATIIT-MAKSAPÕLETIK 84.PNEUMONIA- KOPSUPÕLETIK 85.NEPHRITIS- NEERUPÕLETIK 86.GASTRIC ULCER- MAOHAAVAD 87.CYSTITIS- PÕIEPÕLETIK 88.CHOLECYSTITIS-SAPIPÕIEPÕLETIK 89
58.DUODENUM-KAKSTEISTSÕRMIKSOOL 59.GALL BLADDER- SAPIPÕIS 60.LIVER- MAKS 61.RIGHT KIDNEY-PAREM NEER 62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH, BRONCHI-BRONHID 79.DIAPHRAGMA-VAHELIHAS 80.LARYNGEAL- KÕRGIGA SEOTUD 81.PELVIS- VAAGEN/ PELVIC- VAAGNAD 82.URETER- KUSEJUHA / URETHRA- KUSITI / EMPTY YOUR BLADDER- TÜHJENDADA OMA PÕIT 83.HEPATITIS- HEPATIIT-MAKSAPÕLETIK 84.PNEUMONIA- KOPSUPÕLETIK 85.NEPHRITIS- NEERUPÕLETIK 86.GASTRIC ULCER- MAOHAAVAD 87.CYSTITIS- PÕIEPÕLETIK 88.CHOLECYSTITIS-SAPIPÕIEPÕLETIK 89
parem kops ja vasak kops . Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla, kesk ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilisfunktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet gaasivahetust. Funktsioon Gaasivahetus 7. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike
Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev barjäärifunktsioon. Magu-paikneb kõhuõõnes diafragma all. Maolävend-söögitoru, mao ühinimiskoht. Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre.
7. Kasutatud kirjandus 1. e –Teatmik: IT (http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2296) 8 Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr 2. Roos, M Virtuaalmälu (http://kodu.ut.ee/~mroos/os/loeng15-2x2.pdf) 3. Nandwani, Sagar Virtual Memory (http://www.techjunctionplace.com/2012/10/virtual- memory.html) 4. ProgrammerInterview.com What is virtual memory, how is it implemented, and why does operating systems use it? (http://www.programmerinterview.com/index.php/operating-systems/how-virtual- memory-works/) 9
MAKS HEPAR lobus caudatus (väratist tagapool) - mass 1.5kg, koos verega 2kg lobus quadratus (väratist eespool) - facies diaphragmatica kumer ülemine pind Segmendid segmenta - facies visceralis suunatud taha alla - vasak sagar - margo inferior suunatud alla ette segmentum mediale - vistseraalpinnal H-kujuliselt 3 vagu: segmentum laterale vasak sagitaalvao esiosa täidab maksaümarside ligamentum - parem sagar teres hepatis segmentum posterius vasaku sagitaalvao tagaosa täidab ligamentum venosum segmentum anterius
kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem:
liikuda ka suurematel toidutükkidel. Ka trahhea on seest vooderdatud limaskestaga, mille all paiknevad silelihaskiud. Bronhide ehitus on hingetoruga sarnane. Bronhid hargnevad peenemateks bronhioolideks, neis enam kõhreid ja näärmeid pole (küll aga silelihaskiud vahel on tegu bronhioolide spasmiga). Kopsud (ld k pulmo, kr k pneumon) on koonusekujulised, ülalt kitsamad. Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga) pleuraõõs
Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit Maksa ehituslikud-talitluslikud üksused Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus
Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit Maksa ehituslikud-talitluslikud üksused Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus
pastöriseerimisel 30 minutiga. ● 1982. aasta suu- ja sõrataudi epideemia ajal põdesid paljud Eesti loomaarstid selle tõve läbi. ● Kui loomad haigestuvad, on tegemist taudiga, kui inimesed, siis tõvega. ● Inimestel esinev suu- ja sõratõbi on sõralistelt loomadelt üle kandunud viirushaigus, mida iseloomustab limaskestade ning kämmalde ja jalalabade naha kahjustus. ● Esimesena kirjeldas haigust 1546 aastal G. Fracastoro Itaalias. ● 1764 tõestas norra teadlane Sagar eksperimentaalselt haiguse nakkuslikust. Arvamusi on erinevaid Osad arvavad, et suu-ja sõrataud nakkab inimesele, osad lükkavad selle väite täiesti ümber: Suu- ja sõrataud pole inimestele ohtlik, kinnitavad teadlased. Äärmisel juhul tekivad nakatunul vaid kerged haigustunnused. Taud levib kiiresti aga loomade seas, kuigi pole neilegi surmav. Ometi tuleb kõik nakatunud ja nendega kokku puutuda võinud loomad viivitamatult hävitada. See on
serooskestast. Mao lihaskest koosneb kolmest lihaskestast, piki-, ring-, põikilihaskiht. 60. Maks, sapipõis, pankreas, nende asend, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Maks asetseb roidekaare all, on hiiglasuur nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maksasirpside jagab elundi kaheks: suurem parem, väiksem vasak sagar. Altvaates jaguneb maks 4-ks: parem- vasak-, ruut-, sabasagaraks. Sapipõis reservuaar. Toimub vee tagasi imendumine organismi. Pankreas ehk kõhunääre. Toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud. Seondumine seedekanaliga: 61. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm)
Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub 12-sõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb:Kael, keha,põhi 80.Kõhunääre, asend, ehituslikud elemendid, seondumine seedekanaliga. Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82
Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub 12-sõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb:Kael, keha,põhi 80.Kõhunääre, asend, ehituslikud elemendid, seondumine seedekanaliga. Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82
Valu rindkeres tekib siis, kui kasvaja areneb kopsu perifeersemas osas ja kaasnev põletik ärritab parietaalselt pleurat. Sageli tõuseb kehatemperatuur (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). Kopsuvähi ravi Mitteväikeserakulise kopsuvähi tervendav ravi on võimalik üksnes kasvaja ja tema levikuteede kirurgilisel eemaldamisel. Lokaalse kasvajavormi korral on kirurgilise ravi valikmeetoditeks lobektoomia ja pneumonektoomia. Operatsiooni käigus eemaldatakse kopsu üks sagar või terve kops ühelt poolt koos mediatsinaalsete lümfisõlmedega. Kui teine kopsupool on normaalne, mida kindlasti hinnatakse juba operatsiooni eel, võib patsient tunda vahetus operatsionnijärgses 6 perioodis vähest hingamispuudulikkust, mis ajaga taandub. Teine kopsupool kompenseerib hingamishäired enamasti paari kuuga. Radioteraapiat ehk kiiritusravi rakendatakse levinud kasvajavormide korral, kui puuduvad veel kaugmetastaasid
Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. -sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet - gaasivahetust. TartuTervishoiu Kõrgikool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.aduk.org.uk/gfx/lungs.jpg
(kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub informatsioon otse silma võrkkestalt (võrkkestal tundlikuimad nägemisretseptorid)
(nelikküngastikul) pimedusehormoon -ärkveloleku/une tsüklilisus - F: esimese 8 a vältel aktiivselt -osalem pigmentainevahetuses KILPNÄÄRE GLANDULA THYROIDEA -kaela eespinnal kõri kilpkõhre külgedel TÜROKSIIN -rakkude AV protsessid intensiivistuvad -30-40g, naistel suurem -kehatemperatuur tõuseb -parem/vasak sagar ja vaheosa e kitsus TRIJOODTÜRONIIN -mõjutavad organismi arengut -sagarad koosnevad näärmeepiteeliga -mõju kasvule lapseeas ümbr sagarikest e -mõjut NS erutuvust, KNS talitlust kilpnäärmefolliikulitest - täidetud AV! -oksüdatsiooniprotsessid intensiivistuvad hormoone sisaldava kolloidainega -depoorasvade lõhustumine
keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast. 3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia):
neid lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid. 109.Kuidas on järgmiste soolte nimetused eesti keeles?a) ileum → Niudesool, b) jejunum →Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodeum → Kaksteistsõrmik, f) caecum → Umbsool 110.Mis on pildil numbritega tähistatud osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → maksasirpside, Numbriga 2 on tähistatud... → maksa parem sagar, Numbriga 3 on tähistatud... → sapipõis, Numbriga 4 on tähistatud... → ühissapijuha 111.Milliseid toitaineid on all kirjeldatud? a) Loomorganismide olulisim energeetiline materjal → Süsivesikud, b) Kuuluvad rakkude struktuuri, moodustavad ensüüme, hormoone ja antikehi ning osalevad ainevahetuses ja hapniku ja süsinikdioksiidi transpordis → Valgud, c) Kasutatakse kudede ülesehitamiseks, organismi
väliskuju Eristatakse ülemist kumerat vahelihasmist (diafragmaalset) ja alumist lamedat sisusmist (sagarad) (vistseraalset) pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Sisusmisel pinnal eristatakse kolme vagu: parem ja vasak sagitaalvagu ja neid ühendav ristivagu. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar; ruutsagar ning sabasagar. Ristivagu nim maksaväratiks, mille kaudu sisenevad pärismaksaarter ja värativeen ning väljuvad ühismaksajuha ja lümfisooned. maksasagariku Maksa serooskesta alla jääb õhuke fibrooskihn, mis maksa sisemusse tungides jaotab selle põhimõtteline arvukateks sagarikeks. Prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 ehitus miljonit
Suureneb interferentsi mõju. 12. Kognitsioon tervikuna a. Üks ja sama närvirakk võib osaleda mitmes erinevas funktsioonis. b. Kui kõik aktiveeritud ajus (neuronid) – kas siis on inimene teadvusel? – EI. c. F-sagara paradoks: teoreetiliselt olulise struktuuri suur kahjustus võib anda väikese kliinilise leiu. Põhjus – häirub ainult uudne ja keeruline. Omandamise ja säilitamise protsessi erinevus KOKKU: F-sagar on seotud eelkõige keerulise planeerimise ja tegevuse kontrolliga, e „eksekutiivsete“ funktsioonidega. 14 Diagnoosimisel tulev arvestada, et paljud testid, eriti intelligentsi mõõtmise patareid, neid funktsioone ei mõõda! Aju funktsionaalne asümmeetria 1. Loomadel nõrk – kui esineb, siis on harva populatsioonis ühesuunaline. 2
eraldatud väiksemate vahehuultega. Kutiikul on selgesti viirutatud kogu keha ulatuses. Sirge, silindriline vôi veidi tahapoole laienev söögitoru koosneb kahest osast: eesmine lihaseline ja tagumine näärmeline osa nn. ventriikul. See on ühenduses seedekulglaga sirge toru ääristatud ühe sambakujulise epiteeli kihiga. Sool lôpeb peale pärasoolt pärakuga. Anisakiididele on omased tömbi otsaga lôppevad sagarad (lisa 5). Raphidascaris liikidel on üks ventriikulist tahapoole ulatuv sagar (apendiks); Phocanema ja Porrocaecum liikidel ulatub sagar (pimesool) soolest ettepoole; Contracaecum ja Thynnascaris liikidel ulatub üks sagar ventriikulist tahapoole ja teine ettepoole. Anisakis liikidel sagarad puuduvad. Ekskretoorne ava asetseb anisakiididel külgmiselt, mônedel liikidel subventraalsete huulte all ja teistel närvirônga juures. (Grabda, 1991) Contracaecum`i perekonna esindajad on mereimetajate ja kalatoiduliste lindude parasiidid
gallosum. Peaajukoore keskustest kaks suurt rühma: 1) Sensoorsed- tundlikkust vastuvõtvad keskused Somatosensoorne keskus, asub tagumises tsenraalkäärus; Tundlikkus nahalt nii lihastelt kui ka liigestelt; Esimene somatosensoorne tsoon -Siseelundite tundlikkus Maitsmiskeskus tagumine tsenraalkäär. Maitsmistundlikkus paikneb keelel. Haistmiskeskus asukoht pole täpne.: hipokampus, mandletuumas, pirnikujuline sagar; seotud limbilise süsteemiga. Nägemiskeskus kuklasagaras asub. iformatsioon sellesse keskusesse jõuab silma võrkkestalt, nägemisnärvi ja nägemisjuhtetee kaudu. 17 välja nimetatakse ka esmaseks nägemiskooreks, sinna saabub kõige esimene info. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikumisega, puute ja kuulmistundlikkusega. Kolme välja omavaheline soes võimaldab saada täielikumat ettekujutust nägemisega seotud stiimulist
- Nefron – neeru morfofunktsionaalne ühik - katab vahetult parenhüümi ja vooderdab neeruurget - Sagarik – lobulus - koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine Rasvkihn – capsula adiposa - Sagar – lobus - ümbritseb neeru ja siseneb neeruurkesse püramiid koos ümbritseva koorega - tagapool tugevamalt arenenud - Segment – segmentum - aitab koos kõhupressi, veresoonte ja fastsiaga stabiliseerida neeru koosneb mitmest sagarast asendit
Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv. Alaosaga toetuvad kopsud vahelihasele ning nende ülaosa ulatub rangluudest veidi kõrgemale. Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund. Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks. Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast. Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks. Bronhioolid lähevad üle laienditeks sombujuhaks, mille seintes on 0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk alveoolid.
soravalt kõneleda, kuid tema jutt ei tähenda sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla äravahetatud, ilma et pt. sellest ise aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. AFAASIA ehk kõnehalvatud on kõnetegvuse aspektide häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. Motoorse kahjustuse puhul on häiritud suuline või kirjalik kõne, sensoorse kahjustuse puhul suulisest kõnest arusaamine või lugemine. *OIMUSAGAR- temporaal sagar. lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.(Epilepsia allikas) AGNOOSIA on tajuvõimetus. Üheks nt. on visuaalne agnoosia, mille korral inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru mis need on. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla- oimu- või kiirusagarates. *KUKLASAGAR- ehk visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.Nägemise vastu võtlemine ja töötlemine, illusioonid ja hallutsinatsioonid.
Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked. 27 Frontaal- Parietaal- Temporaal- Oktsipitaal-sagar 28 Frontaalsagar Temporaalsagar Ajutüvi Väikeaju 29 Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi- süsteemi ülejäänud kehaga. 30 Kraniaalnärvid – sisenevad ja väljuvad peaajust 31 Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid
Folia cerebelli (AB5) - väikeajulehekesed - õhukesed käärud, kujult üsna sarnased Lobuli - sagarikud - sügavamate lõhedega eraldatud kääruderühmad - igale ussi sagarikule (neid on 9) vastab teatud kindel poolkera sagarik Lobi - sagarad - arvult 3 - fülogeneetiliselt enamvähem ühtekuuluvad sagarikud, mida eraldab fissura prima (BCD6) ja fissura dorsolateralis (CD7) Lobus flocculonodularis - tätrakese-sõlmekese sagar (AC8) - koos ülasagara lingula’ga fülogeneetiliselt kõige vanem väikeaju osa – archeocerebelum - sisenevad pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu aferentsed impulsid sisekõrva poolringkanalitest – vestibulocerebellum Lobus superior (s. cranialis) BCD10 - koos alasagara ussi alumiste sagarikega väikeaju vana osa – paleocerebellum - saab somatosensoorseid impulsse pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu esmajoones seljaajust – spinocerebellum
? ja hüpotaalanusest. Talanusse läheb kõikide meelte info ja käsklused läbivad selle. Hüpotaalanus hoolitseb selle käitumise eest, mis on seotud isendi säilimise eest(söömine, paljunemine...) Suured närvirakkude kogumid moodustavad tuumasid. Ajukoor peal hallaju koosneb hallollusest, all valgeaju. Aju massist ei sõltu inimese elus hakkamasaamine. Ajus on vaod. Ajusagarad on teistest eraldatud. 5 sagarat: kiiru, oimus, kukla, lauba, sagar. Ajukoore võib jagada kolmeks piirkonnaks: motoorneiga punkt vastab kindlale piirkonnale; sensoorne kuulmise, nägemise, puudutuse ; assotsiatiivne piirkond on seotud kõik kõrgemad protsessid(mõtlemine, mälu..) Parem ajupool asjade äratundmine, aru saamine, muusika kuulamine, juhib uut tegevust, üritab materjali tervikuna töödelda. Vasak ajupool materjali üritab töödelda osadena. Õppimisprotsessiseosed tekivad mitmes ajaosas
73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
17,18,19 (need 3 moodustavad kogu nägemiskeskuse). Esmane neist on ainult 17. 17.nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt. Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed väljad. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus. Nende väljade kahjustumisel tekivad üsna erinevat laadi häried (nt, äratundmise häired). Visuaalse ruumitundlikkuse keskusel on seos nägemismeele abil kontrollivate liigutustega. Eesmine sagar juhib liigutusi. Kuklasagarate ja oimusagarate vahel on 1 pk, millega seosed võimaldavad ruumilist emotsionaalset aistingut. Kiirusagara 7. väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed nägemiskeskuse str-dega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda. Nende seoste häirituse või nõrgenemise või kadumise korral ei tunta tuttavaid nägusid enam ära
a. Väiksem diameeter b. Raku piirid selged, rakud madalamad c. Organellid hästi arenenud d. Vähesel hulgal mikrohatte 3) Ülejuhteosa a. 10-15 mirkomeetrit diameeter b. epiteel madal c. organelle ja hatte vähe 4) Kogumistorukesed a. Rakud kuubilised ja sirgete piiridega b. Tuum tsentraalselt 11. Lakteeriv piimanääre Glandula mammaria modifitseerunud apokriinne nääre. Iga sagar koosneb viimasüsteemist, mis eraldi juhana avaneb rinnanibul. Sagarike vahel rasvkude liigendatuna kiudsidekoeliste septidega/ Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud
ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine. Mandelkeha hoolitseb afektide ja sensoorsele infole emotsionaalse tähenduse andmise eest. Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise ning koos mediaalsete koorepiirkondadega ka sensoorse sisendi talletamine eest pikaajalisse mällu. LISA: kuulmise ja mälestuste moodustamisega tegelev ajuosa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem , kui ükski teine sagar ning on selle osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, südmuste, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. 35. Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Temporaalsagar on epilepsiate e üks tavalisemaid allikaid. Tugeva vormi puhul levib see üle aju. Leebetel juhtudel tekitab see deja vu või jamais vu (ümbrus on väga võõras) tunnet. Vahel tulevad teatud mälestused meelde või kaob mälu üldse ära. Laialdamsel
Organismi stressitaluvus sõltub glükokortikoididest. 46.Kuidas toimib hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg? Kortisool pidurdab kortikoliberiinide ja kortikotropiini eritumist(negatiivne tagasiside). 47.Millised on oksütotsiini toimed? Stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist 48.Milline on kilpnäärme ehitus ja paiknemine? Kilpnääre paikneb kaela eesosas kõri lähedal. Kilpnäärme parem ja vasak sagar asuvad kõri ja hingetoru ülaosa külgedel ja neid ühendav kitsus hingetoru ees. 49.Millised on kilpnäärme hormoonid ja nende toimed? Kilpnääre toodab türoksiini ja trijoodtüroniini. Nad mõjutavad rakkude ainevahetust. Mida rohkem on neid vereringes, seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku. Türoksiinil on neli joodiaatomit, trijoodtüroniinil on kolm. Suurem osa türoksiinist muutub kudedes enne toime avaldamist trijoodtüroniiniks. 50
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 19 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond a. Sagarad, lobi (lobus) Maksal on 4 sagarat. Kaks suurt vasak ja parem, mille piiriks on vastavalt maksa sisestruktuurile parempoolne sagitaalvagu. Vasaku klassikalise sagara juurde kuulub veel kvadraat(ruut)sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool), need on nähtavad ainult maksa tagumisel pinnal. b. Segmendid, segmenta c. Sagarikud, lobuli Sagarikud on väikesed kuusnurksed maksarakkude- e. hepatotsüütide kogumikud, mis on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena. Sambad radieeruvad tsentraalveeni poolt väljapoole. Kahe rakusamba vahel on sinusoidid (mittetäieliku seinaga veresooned), mis viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud
annaabi.ee 
