Klassikaline migreen: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). Kirjelda autismi Endassesulgumus on arenguhäire, psüühika kahjustatud areng, kalduvus mõtlemises ja tegevustes. Närvisüsteemi häire, kus ilmnevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel, kontakti ja kommunikatsiooni puuded ning kognitiivne mahajäämus. Mis on teadvushäire? Koljusisene põhjus (nt ajutrauma, ajuverevalum), epilepsiast või sellele järgnevast seisundist. Mis on somnolents? Haiguslik unisus. Teadvuse nõrgenemisel, püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimenen haiguslikult uiseks. Tavaliselt kõrge palavikuga inimene, kes on poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte Mis on soopor?
q Kardiaalse etioloogiaga hingamispuudulikkus(kopsuturse), kui medikamentoosne ja hapnikravi pole piisavad. q Praktikas rahuolekuhingeldust põhjustav südamepuudulikkus, kui hingamislihaste töö on lisandunud, kopsudes kuuldub paisuräginaid ja kopsupildil on paisunähud selgesti lisandunud (interstitsiaalne turse). Ravi nõudva hüpokseemia tunnuseks on sageli haige rahutus. CPAP MASKIGA RAVI VASTUNÄIDUSTUSED q Teadvushäire tõttu hoida hingamisteid avatuna või kui kriitilises olukorras oleva patsiendi hingamissagedus ja -jõudlus vähenevad. Sellisel juhul on näidustatud intubatsioon ja kunstlik ventilatsioon, kui haige üldseisund seda nõuab. TÜSISTUSED KOPSUTURSE KORRAL q jalgade turse (ödeem) q kõhu turse (astsiit) q vedeliku kogunemine kopsudesse (pleuraefusioon) q ummikud ja maksaturse VÕIMALUSED, MIS VÕIVAD AIDATA VÄHENDADA
võimalikult kiiresti. Pakun talle magusat jooki (leige suhkruvesi – 4 – 5 tl suhkrut klaasi vee kohta), šokolaadi, suhkrutükke. Kui tal on kaasa oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta. Kui seisund paraneb, siis anna rohkem süüa ja juua ning luba puhata. Pöördun arsti poole ka siis, kui ta tunneb ennast täielikult paranenuna. Kui seisund ei parane, jälgin teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi. Teadvushäire korral ei anna midagi süüa ega juua! Teadvuseta kannatanu puhul säilitan avatud hingamisteed ja vajadusel elusta. Vajadusel tagan meditsiinilise abi saamine. Igal juhul teadvushäire kujunemisel või seisundi mitte paranemisel. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Kontrollin hingamist. Kõrvaga kuulen hingamist - Põsega tunnen õhu liikumist - Silmadega
sageli puuduvad. Väikelastel on suhteliselt suur pea, nõrgad kaelalihased ja raputamisel käib nende aju koljusiseselt vastu kolju esi- ja tagakülge ning põhjustab ajus tõsiseid vigastusi. Laps rahuneb tekkiva apnoe tõttu, jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Tekkinud ajuverejooksude tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. Tagajärjed on traagilised, alates arenguhäiretest kuni surmani. RLSi diagnoositakse kõige sagedamini imikutel, kes on 3 kuni 8 kuused (suuremaid lapsi pigem lüüakse, kui raputatakse), kuid riskirühmaks loetakse kuni 2aastaseid lapsi. RLS põhjustajaks võib olla ükskõik kes - vanaemad, sugulased, lapsehoidjad, õed-vennad. Keskmiselt 60-70% raputajatest on mehed.
● Tõsta kannatanu veresuhkru taset võimalikult kiiresti. o Paku talle magusat jooki o Kui tal on kaasa oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta ● Kui seisund paraneb, siis anna rohkem süüa ja juua ning luba puhata. o Soovita pöörduda arsti poole, kui ta tunneb ennast paranenuna. ● Kui seisund ei parane, jälgi teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi ● Teadvushäire korral ära anna midagi süüa ega juua! ● Teadvuseta kannatanu puhul säilita avatud hingamisteed ja vajadusel elusta. ● Vajadusel tagada meditsiinilise abi saamine o Igal juhul teadvushäire kujunemisel või seisundi mitte paranemisel. 10. Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Kontrollida pulsi Stabiilne külili asend Helistan kiirabisse Ootan kiirabi
Paku talle magusat jooki (leige suhkruvesi – 4 – 5 tl suhkrut klaasi vee kohta), šokolaadi, suhkrutükke. Kui tal on kaasa oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta Kui seisund paraneb, siis anna rohkem süüa ja juua ning luba puhata. Soovita pöörduda arsti poole ka siis, kui ta tunneb ennast täielikult paranenuna. Kui seisund ei parane, jälgi teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi Teadvushäire korral ära anna midagi süüa ega juua! Teadvuseta kannatanu puhul säilita avatud hingamisteed ja vajadusel elusta. Vajadusel tagada meditsiinilise abi saamine Hea ravi korral ei erine diabeetiku tervislik seisund (viirusnakkustesse haigestumine, muude organite, nt. veresoonte kahjustused) mittediabeetiku omast. Seetõttu tuleks arstipoolsete erikorralduste puudumisel diabeetikusse suhtuda kui tervesse inimesse. Motoks on siin: “Diabeet pole haigus, vaid elustiil
hingamisteed 4. Mesi!? 5. Vajadusel asendi säilitamiseks selja taha padi, kandekott või muu sobiv asi 6. Krambihoo ajal kaitsta võimalused löögitraumade eest ja võimalusel küliliasend 7. Mürgistuse pärast teadvuse kaotanul mitte teha kodust maoloputust. 8. Teadvusehäire tüüpjuhtumi reeglid ja põhikaebused. REEGLID! 1) Saanud kutsetöötluse käigus D-kutse, selgitage välja, kas teadvushäire korral oli tegemist trauma, mürgituse või haigusliku põhjusega. 2) Kuni 10 päeva tagasi tekkinud haigusnähud või trauma on hiljuti, üle selle enam mitte 3) Mitu teadvusekaotust 6 tunni jooksul on D kutse; täpsustage alati mitu korda on teadvusekadu esinenud 4) Saades 4-ndale küsimusele vastuseks 2 või enam positiivset vastust, saada kiirabi D prioriteediga väljakutsele. Ühe positiivse vastuse korral liigu edasi järgmise küsimuse juurde. PÕHIKAEBUSED!
ainult metaboliitidena d) 90% eritub muutumatul kujul neerude kaudu e) on looduslik opioid 46. Milline opioidiretseptori tüüp on kõige olulisem morfiini jt. morfiinitaoliste analgeetikumide valuvaigistavas toimes? a) (müü) b) (kappa) c) (delta) 47. Millistel kliinilistel näidustustel kasutatakse opioide? Valu, kõhulahtisus, kopsuturse, anesteesia, köha. 48. Opioidide kõrvaltoimed? Bradükardia, vererõhu langus, teadvushäire, mioos, hüpotermia, köharefleksi vähenemine, hingamisedepressioon, kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine. 49. Milline väide sobib? Kodeiin ... a) avaldab euforiseerivat toimet peale metaboliseerumist morfiiniks b) ei oma sõltuvust tekitavat potentsiaali c) imendub hästi peroraalsel manustamisel d) omab võrreldes valuvaigistava toimega suhteliselt tugevat köhavastast toimet e) ei kasutata monoteraapilise vahendina valuravis 50
kui kõrgvererõhktõve haigel tekib äkilisi enesetunde muutusi nagu: ·Tugev peavalu. · Pearinglus ja iiveldus. · Kiire pulss. · Valulikud torked südame piirkonnas. ·Need sümptomid viitavad väga kõrgele vererõhule ehk hüpertoonilisele kriisile. Ülikõrge vererõhuga inimene on ärritunud, nägemine võib olla halvenenud. Kuna kõrge vererõhuga haigel häirub normaalne organite verevarustus, võib tekkida teadvushäire ning südamelihase infarkt. · Kõrgele vererõhule võib kaasneda ka kopsuturse e. vedeliku peetumine kopsudes, mis põhjustab hingamishäireid. ·Kõrgvererõhktõve puhul on oluline peale vererõhuväärtuse hinnata kardiovaskulaarset riski. ·Sõltuvalt riskitasemest on ravi ja jälgimine erineva intensiivsusega ·Hooldaja saab patsiendile selgitada, kui vajalik on jälgida reziimi. Kasulik on normaalne kehaline koormus, head on jalutamine, jalgrattasõit, eriti viibimine värskes õhus
Tegutsen järgnevalt: Aitan kursakaaslase istuda või pikali heita. Tõstan kursakaaslase veresuhkru taset võimalikult kiirelt ning kui kannatanu seisund paraneb, siis annan talle rohkem süüa ja juua. Soovitan tal pöörduda arsti poole ( isegi siis kui tal on parem) Juhul kui kannatanu seisund ei parane, hakkan ma otsima muid võimalike põhjuseid ning samal ajal jälgin ma ka tema teadvusseisundit. Teadvushäire puhul, üritan ma hoida hingamisteid avatuna ning vajadusel elustan. Selle sündmuse puhul kutsun kiirabi. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Lähen kannatanule peapoolt, kutsun kiirabi. Kontrollin üle, kas kannatanul on vigastusi, mida ei pruugi silmaga näha. Panen kannatanu külili asendisse, et tema hingamis teed jääksid avatuks.
pakun talle magusat jooki (leige suhkruvesi – 4 – 5 tl suhkrut klaasi vee kohta), šokolaadi, suhkrutükke. Kui tal on kaasas oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta. Kui seisund paraneb, siis annan rohkem süüa ja juua. Soovitan tal pöörduda arsti poole ka siis, kui ta tunneb ennast paremini. Kui seisund ei parane, jälgin kaaslase teadvusseisundit ja otsin muid võimalikke põhjusi. Teadvushäire korral ei anna süüa ega juua, vaid üritan säilitada avatud hingamisteed ja vajadusel elustan. Kutsun kiirabi – 112. 10. Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Lähenen pea poolt ning kõnetan inimest. Kui ta ei vasta, siis raputan ning näpistan. Kui olen veendunud, et inimene ei reageeri, siis kontrollin hingamist – käega suu juures, rindkere tõusmist, vajumist; kontrollin pulssi
taaselustamiseni. Palavikukrambid e. febriilsed krambid Esinevad 3-5% lastel vanuses 6 kuud - 3(4) aastat palaviku tõusu ajal, kestusega 1-2 minutit (mitte üle 15 minuti), generaliseerunud toonilised või toonilis-kloonilised krambid. tekivad tavaliselt väikelastel palavikuhaiguse foonil kehatemperatuuri kiire tõusu korral põhjuseks on palaviku ärritav toime ajule hospitaliseerida patsient vähimagi teadvushäire või neuroloogilise leiu korral (diferentsiaaldiagnostiliselt mõelda kõikidele krampide põhjustele) 4 Ravi febriilsete krampide puhul: Vabad hingamisteed: patsient panna küliliasendisse vältimaks aspiratsiooni hingamisteedesse ja kõri sulgumist Medikamentoosne ravi: Diazepam (rectal tube) rektaalselt :
Haige ärakuulamisega, haige avaldab oma kaebused x Haige süstemaatilise küsitlemisega ehk anamneesi kogumisega Mis iseloomustab kooma raskusastet? Valige üks Heathrow koomaskaala 5 Wales koomaskaala x Glasgow koomaskaala Teadvusetu patsiendi puhul: valige üks või mitu x Peale elutähtsate funktsioonide tagamist võimalusel välja selgitada teadvushäire põhjus Tuleb alustada patsiendi elustamist Tuleb patsient keerata püsivasse külili asendisse ning minna abi otsima x Tuleb primaarselt tagada elutähtsate funktsioonide sälilimine Tervishoiutöötaja oluliseks... valige üks või mitu x Kõrvalkohustuseks on vaikimiskohustus ja dokumneteerimiskohustus Kõrvalkohustuseks on tõendamiskohustus ja dokumenteerimiskohustus Kohustuseks on patsiendi teavitamine, aga nõusoleku saamine pole tavaliselt vajalik
imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 20. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni
Ülikiire diagnoos Ülitäpne diagnoos Ravi ei ole Interdistsiplinaarsed autoimmuunhaigused Antigeenid ja kliinilised sündroomid Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid Haiguse kulu eriapärad Millises haiguse faasiga on tegemist? Sümptomite subakuutne teke o Päevade, nädalatega o NB! IgLON5 Peavalu Kerge palavik Teadvushäire Autonoomsed häired Epilepsia ja liigutushäired Epileptilised hood o Partsiaalsed o Generaliseeritud o Müokloonused o staatus Düstoonia o Orofatsiaalne düstoonia Koreaatilised liigutused Atetoos Rigiidsus Psühhiaatrilised sümptomid Meeleoluhäired Käitumishäired Psühhoosid Mäluhäired Söömishäired Unehäired Spetsiifilised sündroomid
Eripärad ülikiire diagnood, ülitäpne diagnoos. Ravi ei ole. Uued, noorte inimeste haigused: interdistsiplinaarsed autoimmuunhaigused vähist tingitud neuroloogilised häired. Pinnaantikehadega seotud autoimmuunsed entsefaliidid takistavad rakkude normaalset tööd. Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid: haiguse kulu eripärad (millise haiguse faasiga on tegemist?), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8 Epilepsia ja liigutushäired: epileptilised hood partsiaalsed, generaliseeritud (müokloonused), staatus. Düstoonia ortofatsiaalne düstoonia. Koreaatilised liigutused. Atetoos. Rigiidsus. Psühhiaatrilised sümptomid: meeleoluhäired, käitumishäired, psühhoosid, mäluhäired, söömishäired, unehäired.
olnud adekvaatne; kas on olnud eelnevaid infektsioone ning kuidas neid on ravitud; kas haigel on olnud trauma -- näiteks epilepsiahaigel peatrauma või seljavaludega ja närvijuure kahjustusnähtudega haigel seljatrauma, kas haiguse algus on seostatav psühhotraumaga. Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude teke mälumisel viitab kas kolmiknärvi või keelealuse närvi neuralgiale. Haiguse kulus tuleb lühidalt kirjeldada ka eelnevat ravi ning selle tulemusi. Kajastamist peaks leidma ka töövõimetus haiguse jooksul Üldanamnees Perekonnaanamnees. Neuroloogilised haigused suguvõsas. Epileptiliste hoogude olemasolul
- Desorientatsioon: 1. allopsüühiline desorientatsioon – ajas ja ruumis 2. autopsüühiline deso rientatsioon – oma isikus Viitab nt sündmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - Nõutus, segasus Deliirium - Teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni ja meelepetetega, ärevuse- hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega Hämarolekuseisund - Sügav teadvushäire koos hallukatega - Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta Stuupor - Väliste stiimulite mittetajumine või reaktsioonide puudumine, aga lihastoonus on kõrgenemine nt katattoonne skisofreenia - Ei käsitleta tüüpilise teadvushäire seisundina - Vormid: orgaaniline, katatoonne, depressiivn, Dissotsiatiivne Tähelepanuhäired - Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele
kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on sagedamini alla 1 a vanustel lastel esinev patoloogia, millel on tõsised tagajärjed. Ülemäärane raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mistõttu võib tekkida ajusisene hematoom ja ajuturse. Subduraalne hematoom on kõige sagedasem patoloogia RLSi korral, esinedes 80% selle sündroomiga lastest. 25. Meeleoluhäired lapseeas.
neuriidid (VII, III, IV, VI) III staadium - krooniline vorm (haigus > 6 kuu), hiline generalisatsioon sageli ei mäletata puugihammustust · Atroofiline dermatiit; Krooniline neuroborrelioos Herpes-infektsioonid. Poliomüeliit 19 Entsefaliit: herpes entsefaliit kiire algus, palavik, peavalu, krambid, teadvushäire, neuroloogiline koldeleid. Herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustelaktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Avalduvad kliinilised ilmingud tekivad tingituna rakkude kahjustusest ning põletikust. EEG Ravi: atsükloviir. Polomüeliit e lastehalvatus.
• kaartide sorteerimise ülesanded värv/kuju/sõna järgi • Korsakoffi haigus • tegevuse planeerimine ja pidurd.(vasak FS)defitsiit: valmis riskima Frontaalepilepsia Pilgu tahtlik suunamine • Lühikese kestusega, sagedased (öised) motoorsed hood, teadvushäire minimaalne, • Teuber (1972): ül: omapärased automatismid. – kuju ja värvi järgi kujundi leidmine (48-st) FS kahjustuse korral raske • Motoorsest pk.lähtuvad- lihtsad hood: neelatamise, kõnetakistuse, häälitsusega võivad • Luria (73)-2.ül.:– hinnata inimese vanust + riietust; jälgiti silmade liikumist- FS patol.-ei generaliseeruda, hoojärgne parees
Joonis 34.1. Peaaju piirkonnad 479 Põhisümptom: teadvusetus Umbes 50%-l kõigist ajutraumadest tekib juba õnnetuse hetkel rakukahjustus. Kuid see ei määra ära lõplikku vigastuse ulatust. Esmane kahjustus vallandab dünaamilise protsessi, mis määrab ära lõpliku kahjustuse ja mille kulgu on võimalik adekvaatse raviga mõjutada. Oluline roll sekundaarse ajukahjustuse tekkel on hingamis- ning vereringeorganite normaalse töö häirumisel. Ajutrauma põhisümptom on teadvushäire või teadvusetus, kuid mitte iga teadvusetus või teadvushäire pärast õnnetust pole tingitud ajutraumast. Esmane diferentsiaaldiagnoos on seetõttu niisama suure tähtsusega kui trauma raskusastme õige hindamine, edasise kulu jälgimine ja õigeaegne ravi. Sageli esineb koos peatraumaga ka lülisamba kaelaosa vigastus, mis ajurauma olemasolul ja sümptomite esinemise tõttu võib kergesti kahe silma vahele jääda. Patsiendid, kes on teadvusel,
annaabi.ee 
