ning osa taksonite väljasuremine. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest.
arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Samal ajal tegutses ka nende alamliik neandertallased, kes surid välja teadmata põhjustel 35 000 aastat tagasi. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused inimahvil ja inimesel on käimine ( inimene 2 jalal, ahv 4 jalal), töövõime ( ahvil puudub), suhtlemine ( ahvil zestid/häälitsused , inimesel kõne) Kasutatud kirjandus http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon https://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/evolutsioon/9-6-2-3.htm http://www.google.ee/search? hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1024&bih=667&q=inimese+evolutsiooni+teguri d&oq=inimese+ev&gs_l=img.3.1.0j0i24l3.1908.8366.0.10642.10.8.0.2.2.0.199.294.7j1
7. Selgitage evolutsioonilist progressi, diverentsi, konverentsi ja liikide väljasuremist, tooge näiteid. 8. Nimetage inimese sarnasused(3) ja erinevused(6) inimahvist. Sarnasuse: Ühine eelkäija, Luuline ehitus, suhtlus(grupiehitus). Erinevused: Suhtlusoskus inim. Kõrgem, Kehaehitus arenenum, Inteligentsuse tase kõrgem, paaritumiskombed, Kehakarvasuse tase, Lapse arengutase sündides(inimesel alaarenenud, ahvil arenenum). 9. Nimetage inimese eellased. a. Neanderthallased. b. Homo rudolfensis. c. H. Erectus. d. A. Robostus. e. A. Africanus.
KAS SÜDAMED ERINEVAD? Imeline teadus nr 2/2017 Artikkel rääkis erinevate loomade vereringest ja kui neil on vereringe siis, kas ka nende südamed töötavad ühtemoodi või on näiteks kaladel lihtsam süda kui ahvil. Kõikidel südametel on sama ülesanne, milleks on pumbata verd, et see voolaks tõhusalt kehas ringi, edastades elunditele hapnikku ja toitaineid ning eemaldades jääkaineid. Väga paljudel algelistel loomadel on süda lihtsalt paksenenud veresoon, mis suudab ennast veidi kokku tõmmata, tõugates verd edasi. Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks
Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus tekkis ahvinimene. Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele rippuvatele kätele toetades. Ahvinimene (Australopiteekus) Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama tööriistadeks ainult üksikuid kive. Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ja seega on ahvinimeste luid leitud koobastest, kus nad mitte ei elanud, vaid olid pigem ära söödud mõne kiskja poolt. Osavinimene (Homo habilis)
Toimib looduslik valik, mille tulemusena on muutused geneetilises materjalis. Need muutused takistavad isolatsiooni kadumisel sama liigi kahel populatsioonil seguneda on tekkinud ristumisbarjäär ja uue liigi teke on lõpule viidud. INIMESE JA INIMAHVIDE SARNASUSI: kehaehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises, haigustes, kromosoomistikus ja geenides. INIMESE JA INIMAHVIDE ERINEVUSI: inimesel püstine liikumisviis kahel jalal, ahvil peamiselt neljal jalal. Inimesel selgroog S-kujuline, ahvil ühe kumerusega. Inimesel käed lühemad kui tagajäsemed ja on väga täpse manööverdamisega, ahvil käed pikemad kui tagajalad ning suhteliselt kohmakad. Inimesel karvakat kohatine, ahvil täielik. Inimesel aju arenenud, ahvil vähestruktureeritud. Inimesel keerukas mõtestatud kõne, ahvil zestid ja hüüded. Inimene suudab luua tööriistu tööriistade abiga, ahv kasutab looduslike vahendeid. Inimese areng aeglustunud.
50 100 10 40 5 15 40 10 2. LEIA ARVUD MIS ON VÄIKSEMAD KUI 600 JA TÕMBA NEILE RING ÜMBER. 1000 601 54 600 765 0 763 378 56 897 888 662 34 7 3. TÄIDA TABEL RAHA ON OSTUKS PUUDU JÄÄB VAJA 400 560 398 400 200 800 765 1 12 44 66 87 65 12 4. AHVIL OLI 1000 BANAANI,TA SÕI NEIST ÄRA 678.MITU BANAANI JÄI JÄRGI? V: 2.KLASS PIKKUSÜHIK KILOMEETER 1 KILOMEETER ON 1000 MEETRIT=1KM ON 1000M 1.ISA SÕIDAB RATTAGA 12 KM TUNNIS.KUI KAUGEL ON SUVILA KUI ISA SÕIDAB SINNA 2H? V: 2.MIKK KÜLASTAS SÕPRU.KUI PIKK ON EDASI-TAGASI SÕIT KUI SÕBRA JUURDE ON.... ...6 KM V: .... 8 KM V: .... 14 KM V: .... 25 KM V: 3.KAUGELE SUUDAVAD ETTEANTUD AJAGA LENNATA LIND,PARM . PUTUKAS 1H 4H 5H LIND 9KM PARM 4KM
aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Ahvinimene (Australopithecus) Umbes 6 miljonit aastat tagasi kujunes IdaAafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Kujutlege umbes pooleteise meetri pikkust, enam ahvile kui inimesele sarnanevat olendit, kes liigub kohmakalt, keha tugevasti ettepoole kaldu, kahel jalal, end aeg-ajalt oma pikkade, põlvini rippuvate kätega toetades. Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem kui ahvil, kuid palju väiksem kui inimesel, kõnelda ta veel ei osanud, tal puudusid ahvile omased teravad kihvad, ta oli ahvist palju nõrgem ja kaitsetum. Seetõttu pidi ta leidma endale ohutuma elukeskkonna, kui seda olid mets ja rohtla. Selliseks ohutuks keskkonnaks sai vesi. Ahvinimene oli kahepaikse eluviisiga loom, kes suurema osa oma elust veetis vees, otsides jõgede ja järvede kaldaäärseilt madalikelt endale toiduks sobilikku - limuseid, söödavate veetaimede juuri, vähilisi jne
Ahvi ja inimese sarnasused ja erinevused Inimese ja simpansi geenid on hinnanguliselt 99 % sarnased. Hoolimata geneetilisest sarnasusest on ahv ja inimene arenenud juba neli miljonit aastat erinevalt. AHVI JA INIMESE ERINEVUSED INIMENE AHV Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal Ahvide aju on väiksem. ahvil gorillal. Inimese keha ei ole üldjuhul tervenisti karvadega Ahvid on karvased. kaetud. "Paljas ahv" Inimese nina on teravam ja tavaliselt on ninaots. Ahvidel on lame nina. Inimese käed on lühemad kui jalad. Ahvi esijäsemed on ripuvad ja on tagajäsemetest pikemad; ahvid kasutavad neid peamiselt liikumiseks ...
Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas. Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nis...
Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. • Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. • Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise – teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!)
Prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid loomadelt kooleratekitajaid. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele. 15. Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Buffon erinevates sarnase kliimaga piirkondades erinevad liigid, sarnased liigid eri kliima tingimustes erinevad. Leidis, et inimesel ja ahvil ühine eellane. Haller preformatsionist, eeldas, et uus organism tekib munarakust. Immanuel Kant Kant-Laplace'i teooria, mis käsitleb päikesesüsteemi teket ja arengut kui teatava arengu tulemust, näeb ka elu tekkimist selles valguses. Erasmus Darwin leidis, et elu maakera on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist suhteliselt ebamäärasest algainest (protoplasma). Arengu tõestuseks tõi loomade sarnasuse elundite tasemel
kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. · Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad "isud" järjest tähtsamaks ja "näljad" järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. · Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!)
valmista emasele raskusi, kuna arktika lühike pesitsussesoon on samas väga toidurikas. Nii võiski polüandria sellistel liikidel alguse saada ekstreemsetes elutingimustes esinevate füsioloogiliste piirangute kaasmõjul. Meenutagem, et ka inimestel täheldatav polüandria on peamiselt levinud Himaalaja ja Tiibeti kõrgmäestikes, kus elutingimused on ekstreemsed (vt eelpool). Polüandria imetajail on üldse veelgi harvem kui lindudel (seda esineb näiteks neotroopilisel ahvil tamariinil ja aafrika metsikul koeral. Kahjuks ei ole asjad eeltoodud skeemiga siiski piisavalt selged. Selle vastu räägivad näiteks ühe võrdleva uurimuse tulemused, millest selgub, et enamik kurvitsaliste seas toimunud fülogeneetilistest üleminekutest on toimunud hoopis isahoole vähenemise ja emahoole suurenemise suunas. Sellest hoolimata viitab polüandria esinemise ilmne seotus ekstreemsete elupaikadega selle poolt, et just ekstreemsed elutingimused on üks polüandria kujunemist
intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest: • Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. • Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. • Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. - kui ta läheb peeglit näppima ja arvab, et seal keegi teine, siis pole eneseteadvust. • Delfiinidel uuritud
ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Teadvusseisundid Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. ·Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. · Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti)
(kui üks tase on saavutatud, vaatan ikka horisondi poole, pidev vajaduste arendamine) • Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). • Keskkond Ühtne tegevus: üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga mõnikord ei käitu ka – me võime teha mitut asja ühel ja samal ajal, kusjuures üks tegevus võib teist ka pärssida (mis omakorda ei pruugi halb olla) • Saavutamise võimalikkus – ihkame seda, mis on tegelikult saavutatav. Tuleb jätta mulje, et eesmärgi saavutamine on võimalik. Füsioloogilised vajadused on kahtlemata kõige mõjuvõimsamad.
Mis on olulisin inimese tunnus? Töötlemine (tööriistade, toidu) on oluline inimeseks olemise juures. Töötlemiseks on vaja esijäsemeid, mida ei kasutata liikumiseks. Olulisim püstikäimine? Olulisim ajuareng? Australopiteekused läksid metsast savanni, siis hakkasid kaheljalal käima, sest ei pidanud enam puust puu otsa liikuma. Savannis pikk rohi ja neljakäpukil liikudes ei näe vaenlast, see pärast australopiteekused hakkasidki kahel jalal käima. Inimesel ja ahvil luude asetus ja jalalabad erinevad, sellepärast on ahvid aeglasemad ja taaruvamad kahel jalal. Loomad käivad neljakäpukil, et kõht, kõige nõrgem koht, oleks kaitstud vaenlase eest. Äkki hakkasid australopittekused mingeid asju kaasas kandma? Inimahvidel lapsed suht väetid st peavad neid kandma. Mis on tähtsain moment inimkonna kujunemisloos? Miks tekivad jääajad?
Milano katse – kontralateraalse negletiga pt paluti kirjeldaada seda katedraali ka ripsmeid värvida, teloga rääkdia jne. aga linnas ei saa. Siis ei saa kõrvaltegevusi teha. Et väljakut. – probleeem polnud mälus. pingutama peab vaid sellele, mis tähtis. Ruumiline tähelepanu Rakutasand: kas V4 neuronid reageerivad ahvil teistmoodi. Kui ilmunb ootamatu segaja, mis nõuab tp endale (tähtis stiimul taju seisukohalt), siis Kui ülesanne on raske, töötavad rakud 20% aktiivsemalt! Nb tähelepanu efekt. aktiveervb oimu-kiiru ühispiirkond. Teadlikul suunalmisel on aga kiiru....tp suunaja. Chelazzi avastas: et... et rakk reageeri, aga surutakse alla teiste sitimute poolt. Kui rakul on
reldes algul tähelepanu sarnasustele, hiljem erinevustele. Kui lapsed vastavad emakeeles, kordab õpetaja vastust eesti keeles. · Teksti eesmärk on mõista küsimusi ja valida eitav või jaatav vastus. Kuulamine I paarispilt: Kes see on? Jaa, see on ahv. Siin on ahv ja siin on ka ahv. See on sama ahv, aga kaks pilti. Kas ahv seisab või istub? Jaa, siin istub ja siin ka istub. Ahv istub vaiba peal. Kas siin on vaip? Aga kas teisel pildil on vaip? Ahvil on prillid ees. Kas siin on ka ahvil prillid ees? Õige, siin ei ole. Kas siin on ahvil raamat käes? Jaa, tal on raamat käes ja ta loeb. Kas siin ka ahv loeb? Ei loe. Ta ei saa lugeda, tal ei ole raamatut. Kus on raamat? Siin pildil on, aga siin ei ole. Ma ei näe, kus raamat on. Kas teie näete? Õige, siin on vihmavari, aga siin ei ole. Ma ei näe, kus on vihmavari. II paarispilt: Siin pildil on kilpkonn ja siin on kilpkonn. See on sama kilpkonn. Mida ta siin teeb? Jaa, ta ronib
üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. • Loomade andmete puudulikkus - motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teatud liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). • Mööda füleetilist skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. • Keskkond - inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise – teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!).
Neist vanem on 12 Dryopithecus, elas Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Neile oli iseloomulik tänapäeva primaatidele sarnane suur aju, kuid nende jäsemete ehitus viitab sellele, et nad elasid puu otsas. Drüopiteekused elasid metsas, toitusid taimedest. Drüopiteekuseid oli mitu liiki. Üheks alaliigiks oli Proconsul africanus. Tema luid on leitud Ida-Aafrikast esimest korda 1948. a (Mary Leakey). Proconsul africanuse keha oli nagu ahvil, hambad sarnanesid inimahvide omadele, esines tugev suguline dimorfism,. Elasid 2512 miljonit a tagasi. Oli arvatavasti simpansi eelkäija. Hilismiotseenis elas Kreekas ouranopithecus (drüopiteekuste hulka kuuluv liik). Tema luuleiud u 8 miljonit a vanad. Arvatavasti oli suhteliselt sarnane gorilladega. Türgis ja Pakistanis on leitud sivapithecuse luid, samuti u 8 milj a vanad. Oli u simpansisuurune, kuid koljuehituselt sarnanes orangutangile. Hammaste kulumisjälgede põhjal on oletatud,
Uuriti 17 aastat. Ardi kohalikus keeles põhi, põrand. Ardi oli 122 cm pikk, kaalus 50kg, aju oli enam-vähem sama suur kui simpansil. Kõige olulisem vahelüli inimese kujunemise loos. Ardid elasid metsades, vist ei olnud ainult puude otsas vaid ka maas. Australopithecus australopiteek, eesti keeles lõunaahvlane. 1924 leiti kolju ,,Taungi beebi". 1912 leidis Inglismaalt Pildownist ühe teise kolju Charles Dawson. Taungi kolju ülaosa oli nagu ahvil, alaosa nagu inimesel. Pildowni kolju oli vastupidine. Hiljem tuli välja, et Pildowni kolju oli võltsing. Australopithecus Lucy sai nime biitlite laulu ,,Lucy in the Sky with Diamonds" järgi. Temast leiti palju luid ja tehti päris korralik rekonstruktsioon. Lucy on 3,2m aastat vana. Laetolis leiti 3,6m aastat vanad australopithecuse jalajäljed. Seal lähedal oli vulkaan olnud ja purskanud. Tuhk läks maha, tuli vihm tekkis tuhaplöga
põhiliselt elasid siiski metsades, kuid on võimalus, et kõndis ka maa peal, mitte ei elanud ainult puude otsas. Järgimine aste on australopiteek. Eesti keeles see tähendab lõunaahvlast. Esimene leid tuli välja 1924. a, kutsutakse leiukoha järgi Taungi beebiks. Uurijad pidasid seda oluliseks vahelüliks inimese ja ahvi vahel, kuid teised teadlased seda eriti ei uskunud. 1912.a leiti Inglismaal ka ühe kolju kild, mille avastas amatöörarheoloog. Taungi kolju oli nagu ahvil, alalõualuu nagu inimesel. Inglismaal oli olukord vastupidine. 50 aastat usuti seda, kuid siis avastati, et Inglismaalt leitud kolju oli võltsing. Australopiteegi kõige edukam esindaja leiti 1970ndate alguses Etioopiast, nimeks pandi biitlite laulu järgi Lucy. See sai kuulsaks, sest temast leiti üpris palju luid. 1976. a leiti Tansaaniast australopiteegi jalajälg, mille vanuseks on 3,6 mln aastat (vulkaanituha sisse jäänud jäljed). Ilmselt käisid seal isane ja emane
Esitas algelise pärandumisteooria "pärilikkuse osakesed" ja "orgaanilise aine iseorganiseerimisvõime".De Buffon oli asjalikum. Temalt on Buffoni seadus samades keskkonnatingimustes eri loomad erinevates Maa paikades on erinevad. Algselt oli loomiskoht, kus klimaatiliste muutuste tõttu rändasid edasi muutusid kas "paremaks" või "halvemaks". Leidis, et organismidel on jäänuktunnused tekkinud muutuste tõttu (evolutsioon). Mõtleb, et äkki ahvil ja inimesel oli ühine eellane. Samas kui sugukonnad on kõik eraldi loodud. 3. Kuidas erinesid Cuvier'i ja Lamarck'i seisukohad liikide muutumise ja väljasuremise osas? Lamarck väitis, et liigid muutuvad. Elu jooksul kohandub organism keskkonnaga, kus ta elab ja pärandab omandatud tunnused järglastele. Kui elevandil oli lühike lont, ei ulatunud ta nii hästi jooma ja sirutas oma lonti välja nii, et see põlvkondade jooksul veniski pikemaks (arenes organ, mida intensiivselt kasutati)
Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. · Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad "isud" järjest tähtsamaks ja "näljad" järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. · Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!)
*NB! Küsimuse esitamisega ei saa alati teada! Ehk küsimus ise ei anna veel vastust , mida ma teada tahan. Sest vb vastaja ei vasta. KÕNETEGEVUS Tegevusteooria olemus: (milles see seisneb) Üks psühooloogilisteest teooriatest, mis uurib inimese psüühilist tegevust tema tegevuskeskkonnast. Kõne toimub ka mingis keskkonnas. Biheivoristid on palju võrrelnud loomade ja inmeste erinevust, Tegevus on spetsiifiline just inimesele. Me kasutame tööriistu. Loom seda ei tee. Nt ahvil on juhus kui ta tajuväljas on kepp, siis ta juhuslikult toksab sellega, aga ka ei otsi keppi teadlikult. Ei ole teada looma, kes kasvatab vilja nt. Tegevus võib olla sisemine, vaimne ja väline. Inimesel on omane vaimne tegevus, arutlemine. Ühiskondlikud käotumisviisid ja tegevused ja kaudsed eesmärgid on tähtsad inimeste juures! Kui laps algul reageerib bioloogilistele vajdustele (nälg, külm, paha olla ), siis järjest
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põh...
Wolfgang Köhler (1925), Tallinnas sündinud gestaltpsühholoog uuris ahvide poolt probleemide lahendamist. Ahvidel rippus puuris lae all banaanikobar, mille kättesaamiseks tuli ilmutada leidlikkust. Leidlikkus seisnes kas puuris vedelevate kastide virna ladumises, puuris oleva kepi kasutamises, kepiga väljaspool puuri asuva pikema kepi puuri tõmbamises või eksperimentaatori õlale ronimises selleks, et ulatuda benaane kätte saama või lae alt maha lööma. Igal juhul näis, et ahvil oli ülesande edukaks lahendamiseks vaja aega ning loetletud töövahendite ja banaanide üheaegset nägemist. Niisiis on taipamine midagi erilist, mis väärib eraldi tähelepanu. Ahvi äkilist taipamist, kuidas banaani kätte saada, hakati nimetama insaidiks (intuitiivseks õppimiseks, äkktaipamiseks) ja selle esinemine ka inimesel ei valmistanud psühholoogidele kahtlusi. Köhler ja ta kolleeg Kurt Koffka panid oma töödega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
