MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5. Sümpaatilises NS's on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin 6. Parasümpaatilises NS's on mediaatoriks vaid atsetüülkoliin 7. Ajukoore funktsioonid 1) Informatsiooni vastuvõtmine analüüs, süntees 2) Vastureaktsiooni kujundamine omandamine, talletamine, seoste loomine, taastamine, taastundmine 3) Emotsioonid Hormoonide tootmine 4) Elutähtsate funktsioonide koordineerimine 8. Püramidaaltrakt tahtelised liigutused 9. Ektrapüramidaalsüsteem asendilised liigutused. Tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevate tööoperatsioonide ajal 10. Mõisted Erutuslävi Ärritus kutsub erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus Künnisärritus Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes
Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus.
28. Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Funktsionaalsete süsteemide moodustamise viis põhiprintsiipi Viis põhiprintsiipi on olulised funktsionaalsete süsteemide moodustamisel. KNS on mitmed diskreetsed funktsionaalsed süsteemid. Näiteks on erinevad funktsionaalsed süsteemid erinevate tundemodaalsuste jaoks (puutumine, nägemine, kuulmine, maitsmine ja haistmine) ja tegevuse jaoks. Näiteks püramidaaltrakt kontrollib käe ja näppude täpseid liigutusi, samal ajal kui teised motoorsed juhteteed kontrollivad keha asendit ja reguleerivad spinaalseid reflekse. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. Mitmete funktsionaalsete süsteemide närviringid läbivad ühtesid ja samasid ajustruktuure. Näiteks paljud sensoorsed süsteemide perifeersed retseptorid proijtseeruvad ühele või mitmele piirkonnale seljaajus, ajutüves ja talamuses
Meningiaal sündroomi põhjused: Neuroinfektsioonid Subarahnoidaalne Ajupõrutus verevalum Ajusisene verevalum (pehmekelme ja kasvajad ämblikvõrkelme vahel) - -aneurüsm NÄRVISÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Motoorsed juhteteed e püramidaaltrakt Püramidaaltrakt (motoorne juhtetee) koosneb 2 neuronist perifeersest (seljaaju eessarve rakud, kraniaalnärvide motoorsed tuumad ajutüves) ja tsentraalsest (pretsentraalkääru(motoorika)motoneuronid). Külgmine kortikospinaaltrakt e. lateraaltrakt ristub piklikaju ja seljaaju piiril, tegeleb jäsemete innervatsiooniga. Eesmine kortikospinaaltrakt - ei ristu, tegeleb kehatüve innervatsiooniga.
lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid. põlverefleks 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.( · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka
lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid. põlverefleks 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.( projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka
Koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks, inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. ★ Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ! Ajukoorest ja koorealustest moodustistest suunduvad seljaajusse IMPULSID, mis tagavad inimese liigutuse ja asendi, mööda kahte eferentset teed: 1) PÜRAMIDAALNE SÜSTEEM ● Püramidaaltrakt - otsene juhtetee koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. ● Põhitee inimeste tahteliste liigutuste juhtimises! ● Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. - selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd - parema poolkera rakud aga vasasku kehapoole liigutusi Püramidaaltrakti funktsioon:
(Sclerosis Multiplex on et müeliniikihti hävitab keha kasuatda. Siia kuulub ka plaani tegemine peas/või ka väljakirjutatult), aga oskame vaadata, ise, toosas siukeid hävitusrakke. ) kas ressursse jätkub, kas meil välja tuli see asi jne. Osadel inimestel ongi teatud 20% energiast kulub ajutegevusele. Läbi Capsula Iterna läheb juhtetee. Cortikospinaalne probleemilahendusoskused välja kujunenud. ehk püramidaaltrakt ja toimub piklikajus ristumine ja siis külgväädis läheb .. .kiud lähevad Lezak pakub välja 4 komponetni: *mida tahame teha (soov), siis *planeerimisoskus (mis motoorsetele tuumadele ja allpool jalgadele. (see oli motoorse juhtetee kirjeldus järjekorras ellu viia, ) *eesmärgipärane tegevus * siis kas asja muuta või enam tulevikus (Frontaalsagara juurs). mitte teha jne.
tunnetega. Wernicke piirkond, mis juhib kõnest arusaamist, asub külgkurrust allpool, ja seega ka sensoorsetest väljadest allpool. Muudel ajukooreväljadel töödeldakse meeleorganitest laekunud teavet, näiteks nägemisteave saabub kuklapiirkonda. Üksikute väljade vahel on ühendused (assotsiatiivsed piirkonnad), mis võimaldavad teha tunnetuse alusel järeldusi ja arendada tegevusplaane. Primaarset motoorset välja ühendavad kaks närviteed seljaajuga. Need on püramidaaltrakt, mis saadab signaale tahtlikeks liigutusteks lihastele, ja ekstrapüramidaaltrakt, mis motoorse taalamuse ja basaalganglionide kaasabil korraldab üldist instinktiivset motoorikat. Vaheaju (diencephalon) Suuraju istub nagu seenekübar arengulooliselt palju vanema vaheaju peal. Vaheaju koordineerib kõiki alateadlikke elutoiminguid. Mitmesugustelt retseptoritelt saabuvate signaalide põhjal tekivad siin reaktsioonid, mille ülesandeks on tagada organismile püsiv keskkond. Näiteks võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
