Präsens - olevik 1. Du ja Er,Sie,Es ja Ihr pöördes tuleb lisada pöördelõpu ja tüve vahele -e, kui tüvi lõppeb –d, -t, -m või –n tähega: Ich arbeite Du arbeitest Er arbeitet Wir arbeiten Ihr arbeitet Sie arbeiten Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: antworten; arbeiten; atmen; beobachten; bilden; bitten; finden; gründen; heiraten; mieten; öfnen; rechnen; reden; retten; trocknen; warten; zeichnen (Erandid on tegusõnad, milles on lm, ln, rm ja rn. Nt. Lernen; qualmen jne.) 2. Du pöördes ei panda pöördelõppu –s tähte, kui seal on –s, -ß, -x või –z: Du tanzt, du mixt, du grüßt Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: beweisen; heizen, mixen, reisen, reißen, reizen, sich setzen, sitzen, tanzen, heißen, faulenzen, grüßen, rasen jne. 3. Ich pöördes, lükatakse –e välja, kui pöördelõpus on –eln: Ich hand(e)le, ich samm(e)le, ich büg(e)le Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: goo...
MODALVERBEN. Präsens MÜSSEN (sunnitud olema) Ich muss Su musst Inf. Er,sie,es muss lernen Wir müssen Ihr müsst Sie müssen KÖNNEN(oskama, võima, saama) Ich kann Du kannst Er,sie,es kann Klavier spielen. Wir können Ihr könnt Sie können DÜRFEN (tohtima) Ich darf Du darfst Er,sie,es darf heute nicht schwimmen gehen. Wir dürfen Ihr dürft Sie dürfen MÖGEN (armastana) Ich mag Du magst Er,sie,es mag Tiere Wir mögen Sport Ihr mögt Sie mögen -tingiv kõneviis (tahaksin). SOLLEN (kohustatud olema) Ich soll Du sollst Er,sie,es soll das Buch durch lesen Wir sollen Ihr sollt Sie sollen WOLLEN (tahtma) Ich will DU willst Er,sie,es will schlafen. Wir wollen Ihr wollt Sie wollen Präteritum (lihtminevik) MÜSSEN+ TE Ich musste Du musstest er,sie,es musste Wir mussten Ihr musstet Sie mussten KÖNNEN+ TE Ich konnte Du konntest er,sie,es konnte Wir konnten Ihr...
Ich hatte meinen passi kaotanud (omama) 2PV ja Perfekt Pass verloren Abitegusõn. tegusõnast 3PV LIHTMIN. Future Ich werde meinen Ma kaotan oma Abitegusõna Pass verlieren passi werden ! + tegusõnast 3PV Passiv Der Pass wird (von Tegija ALATI 1 kohal ! Präsens mir) verloren Abitegus..-werden 1pv + ALATI tegusõn. 3PV Passiv Der Pass wurde (von Tegija ALATI 1 kohal ! Präteritum mir) verloren . Abitegusõn- werden 2pv +ALATI tegusõn. 3PV Passiv Der Pass ist( von Tegija ALATI 1 kohal !
Präsens konjuktiv Tüvi+e+lõpp ich nehme du nehmest er nehme wir nehmen ihr nehmet sie nehmen Ich ja er pööre langevad kokku ja lõppu ei saa! Präteritum konjuktiv Ich kochte du kochtest er kochte wir kochten ihr kochtet sie kochten Reeglipärastel langeb pööramine kokku präteritumiga. EBAREEGLIPÄRASED. a,o,u => ä,ö,ü ich würde du würdest er würde wir würden ihr würdet sie würden Perfekt konjuktiv ich habe gearbeitet |sei gekommen du habest -..- | seist -..- er habe -..- |sei -..- wir haben -..- |seien -..- ihr habet -..- |seiet -..- sie haben -..- |seien-..- Plusquamperfekt ich hätte gearbeitet | wäre gekommen du hättest -..-|wärest er hätte-..-|wäre wir hätten-..-|wären ihr hättet-..-|wäret sie hätten-..-|wären Futurum ich werde suchen du werdest er werde wir werden ihr werdet sie we...
Präsens olevik I põhivorm ich -e du -st er, sie, es -t wir -en ihr -t sie -en nt. fragen ich frage du fragst er fragt Präteritum lihtminevik II põhivorm nt. fragte(II pv.) - ich fragte du fragtest Perfekt täisminevik III põhivorm haben sein ich habe ich bin du hast du bist er hat +III pv er ist +III pv wir haben wir sind ihr habt ihr seid sie haben sie sind nt. ich habe gefragt, du hast gefragt er hat gefragt Plusquamperfekt enneminevik III põhivorm hat ist ich hatte ich war du hattest du warst er hatte +III pv er war +III pv wir hatten wir waren ihr hattet ihr wart sie hatten sie waren...
INFINITIV-olevik PRÄSENS- 2. ja 3.(er, PRÄTERITUM- PERFEKT-täisminevik sie, es) ebareeglipärane lihtminevik pööre olevikus Befehlen er befiehlt befahl hat befohlen bekommen er bekommt bekam hat bekommen beschreiben er beschreibt beschrieb hat beschrieben bitten er bittet bat hat gebeten bleiben er bleibt blieb ist geblieben braten er brät briet hat gebraten bringen er bringt brachte hat gebracht denken er denkt dachte hat gedacht erschließen er erschließt erschloss hat erschlosssen fahren er fährt fuhrt ist gefahren fallen er fällt ...
Kõvakest (dura mater)- välimine Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine Soonkest (pia mater) -sisemine Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine
2) ICH HABE LAUFEN 2)ICH WAR GELAUFEN ESIMENE TEINE 1)HABEN + III pv 1)HABEN + III pv WERDEN + I pv põhivorm põhivorm 2)SEIN + III pv 2)SEIN + III pv IM PRÄSENS IM PRÄTERITUM Ich e 1)Ich habe Ich werde Du st Du hast Du wirst Er, sie, es- t Er, sie, es hat Er, sie, es wird Wir en Wir haben Wir werden Ihr- t Ihr habt Ihr werdet
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi
..). Ces figures peuvent à la fois être réalisées en heelside ou en toeside quand la figure est débutée respectivement en prise de carre arrière (c'est-à-dire en appui talon, ou face au bateau) ou avant (c'est-à-dire en appui orteils, ou dos au bateau). Il est cependant plus aisé pour le wakeboarder d'effectuer sa figure en prise de carre arrière car il a plus de stabilité et d'équilibre. Ils peuvent également être déclinés en switch si le glisseur les a débutés dans le sens opposé à son sens naturel ou habituel. Powerpointi upload link oleks http://www.upload.ee/files/951855/Wakeboard.pptx.html
Aktiv Partizip 1pv + e + Passiv Aktiv Passiv Aktiv II (-,st,-,n,t,n) Ich spreche D. Ich spreche D. Du sprichst D. Du sprechest D. Sprich D! Präsens olevik Er spricht D. D wird Er spreche D. Sprecht D! 1pv + gesprochen ― Wir sprechen D. Wir sprechen D. (e,st,t,n,t,n) . Ihr sprecht D. Ihr sprechet D. Sie sprechen D
There is a garden with Es gibt einen Garten mit Il ya un jardin avec de beautiful flowers schönen Blumen belles fleurs , My house is old, but Mein Haus ist alt, aber Ma maison est vieille, dignified in every way würdevoll in jeder mais digne par tous les Hinsicht sens , We have a kitchen, a Wir haben eine Küche, Nous avons une cuisine, , , living room, a bedroom, a ein Wohnzimmer, ein un salon, une chambre, guest room and a shower Schlafzimmer, ein une chambre et une salle room Gästezimmer und einen de douche Duscheraum We have breakfast in the Wir haben das Nous prenons le petit
Error Error Error Error Error Error Error Error Sensitivity of $B$16 to Input2 Sens 12 12 10 10 8 8 6 6
Aju massi suurenemisel (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb. PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid nervi craniales Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaajust väljub 12 paari peaajunärve ehk kraniaalnärve. Igal paaril on oma järjekorra number ja nimetus. Funktsioonilt jagunevad kraniaalnärvid: Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII seganärvid - V, VII, IX, X http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_cranial_nerves.jpg Koostanud M. Kolga 14 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Jrk.nr. nimetus innerveeritav piirkond
6. N. der die das die G. dessen deren dessen deren D. dem der dem denen A. die die das die 7. Passiv bildung Subjekt Prädikat Objekt Partizip 2 / Infinitiv Aktiv: Rita schreibt den Brief Präsens Vorgangspassi Der Brief wird (von Rita) v: geschrieben. Aktiv: Rita hat den Brief geschrieben. Perfekt Vorgangspassi geschrieben Der Brief ist (von Rita) v: worden.
Nom. Der Das Die Die Akk. Den Das Die Die Dat. Dem Dem Der Denen Gen. Dessen Dessen Deren Deren Was, kui lauses on sõnad dass (see), etwas (midagi), nichts (mittemidagi), alles (kõik), viele (palju), weniger (vähe), manches (mõned) või das interessanteste. *Passiv Präsens (kse): werden + Part. II *Passiv Präteritum (ti): wurde + Part. II *Passiv Perfekt (minevik): sein + Part. II *Plusquamperfekt (enneminevik): war/hatte + Part. II
Tavalise teravkaare kõrvale tuleb madal teravkaar, tuntakse ka tuudorkaarena ja terav eesliselgkaar. Parim näide Rouen'i katedraal. Sakraalarhitektuuri kõrval omandasid olulise koha ka linnused, tornid, keskse tähtsusega donjon. Kodanlikust arhitektuurist kodanike elamud, raekojad ja kohtupaleed. INGLISMAA Gootika kestis kuni 16. saj. keskpaigani. Gootis silmapaistvad saavutused. Sageli tegutsesid Inglismaal meistrid prantsusmaalt. Gootikale alusepanijaks oli Prantsuse meister de Sens, kes tegi esimese gootistiilis hoone. Inglise gootikat jagatakse perioodideks: *vana inglise stiil(early english style) kuni 13. saj. keskpaigani. Iseloomustas piklik põhiplaan, tugevalt teenduv transept, massiivne nelitistorn ja madalad võlvid. N:Salisbury ja Lincolni katedraalid. *dekoreeritud stiil(decorative style) kuni 14. saj. keskpaigani. Võlvid omandavad komplitseeritud kuju, aknad rikkaliku raamistikuga. N:Yorki ja Exeteri katedraalid. *perpendikulaarne stiil - kuni 16. saj
teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida. Konkreetset ühiskonnanähtust nimetab ta müüdiks. Esiteks mõistab Barthes müüdi all allegoorilist figuuri. Seda tendentsi iseloomustavad esseed kätshist, fotograafiast, filmikunstist. Müüt on siin sümboli staatusesEsimesed esseed on niisiis konkreetsele sümboolikale üles ehitatud, milles iga mask, iga zhest, tähendab midagi ning see tähendus
t - kindlustusekvivalendi kordaja per. t iF - riskivaba intressimäär KR - kindel rahavoog R - riski arvest. diskontomäär rahav. ajaldam. (%) RR - riskantne rahavoog NT - nõutav tulunorm ACFt tulumaksujärgsed rahavood per. t RM - riskimäär =0, risk, =1, riskivaba sens. anal. NPVA = -IO + CFt*(PVIFAkapit.hind, n-1 aastat) + (CFt + LV)*(PVIFkapit.hind, n aastat), kus LV - likvid.väärtus NPVA + IO = CFtB NPVB = -IO + CFtB (PVIFAk,4), kus PVIFAk,4 = NPVA + IO / CFtB, kus CFtB - B rahavood Nüüdisv - tulev. tekkiv rahav. arvutusl. olevikuväärtus. Tulev.v - ol. liitintr. I raha väärtus tulev.
2) Otsustus - mõtlemise vorm, milles millegi kohta jaatatakse või eitatakse midagi. 3) Järeldus - mõtlemise vorm, mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uusi teadmisi. Liigitus: 1) deduktiivne - mõtte liikumine üldiselt üksikule 2) induktiivne- üksikult üldisele. J. Piaget- tuntuim lastepsühholoog. Tema meelest toimub mõtlemine etappide kaudu (4), need kõik on erineva kvaliteediga 1) Sensomotoorne etapp (sens- meel, motoorika- liikumine)- sünnimoment kuni 2. eluaasta. Sellevanuse lapse mõtlemine toimub erinevate toimingute käigus ja moodustub vundament hilisematele vaimsetele protsessidele. 2) Operatsioonide eelne etapp- 2-7 a. Areneb välja kõne, laps hakkab kasutama sümboleid ja fantaasiat 3) Konkreetoperatsioonide etapp- 7-11 a. Areneb piltlik v kujundlik mõtlemine. Põhiline loogilistest suhetest arusaadavuse mehhanism. Üldmõistete kujunemine ja kasutamine.
antud töö autor kõikide ideede või suurema osagagi neist täiesti nõustuks, ent eelnenu peaks andma aimu anarhistlikust mõtteviisist kui sellisest. Võib küsida, mis on toodud kriitika eesmärk, milleks on ta vajalik, kui ta ei suuda oma eeldustele tuginedes midagi uut, positiivset produtseerida? Töö autor usub, et siiski suudab. Taolise kriitika vajalikkust ka tänapäeva uutes oludes põhjendab teatud määral Julia Kristeva mässu- käsitlus [J. K r i s t e v a, Sens et non-sens de la révolte. Pouvoirs et limites de la psychanalyse I. Paris, 1996.], mida on refereerinud Hasso Krull (Krull 1998: 136- 139). Kristeva lähtub praeguse aja uuenenud situatsioonist: mäss on saanud meedia ja moe vanaks leivanumbriks; mässu-teema on muutunud väsinuks, luitunuks, ta ei eruta kedagi või tundub kasutu ajaraiskamisena; maailm on lõpmatuseni reglementeeritud ning elurütm nii kiire, et kellelgi pole aega enam mässata: seetõttu lastakse meedial seda enese eest teha
avaldab ta Roburi loole järje "Maailma isand" ("Le maltre du monde", 1904; eesti k. 1908), milles egoistlik kangelane, kellel puudub kapten Nemo õilsus, otsustab siiski kasutada oma kõikjal liikuvat sõiduriista teiste inimeste alistamiseks. Analoogilise arengu teeb muide läbi ka Ameerika "Kahuriühing", mis romaanides "Maalt Kuule" ja "Ümber Kuu" ("Autour de la Lune", 1869) tegutseb omakasupüüdmatult teaduse ning inimkonna huvides, kavatseb triloogia viimases osas "Põhi ülespoole" ("Sens dessus dessous", 1889; eesti k. 1906) maakera telge paigalt nihutada, selleks, et kasulikumalt ekspluateerida poolustel asuvaid kivisöemaardlaid, vähimatki hoolimata hädadest, mida see inimkonnale kaasa tooks. Verne'i varasemates teostes torkab selgesti silma joovastus teaduse ja tehnika võimalustest. Kuid illusioon, nagu võiks ja peaks tehnika (ja selle looja) lahendama kõik sotsiaalsed probleemid, elab mõnel pool veel tänapäevalgi ning pole midagi
sarkastilisemaks: näiteks "Vénus Anadyomène". Tema luulelaad muutus. Rimbaud hakkas parnaslaste luulet põlgama ning kuulsas kirjas Paul Demenyle ehk ,,Nägija kirjas kinnitas ta, et hülgab ,,subjektiivse luule". Samas kirjas rääkis ta ka enda püüdlustest: ta tahtis saada ,,nägijaks", et saavutada ,,kõikide meelte pikaajalist, tohutut ja kaalutletut korratust" (long, immense et raisonné dérèglement de tous les sens). 10 Üliandekas õpilane Rimbaud ei tahtnud enam lütseumi tagasi minna. Ta põgenes ja jõi absinti. Rimbaud tutvus 1871 luuletaja Paul Verlaine'iga, saatis talle mõned oma luuletused ning asus elama tema majja. Neil kujunes tormiline suhe. Verlaine jättis oma naise maha ja nad asusid elama Londonisse. 1873 jättis Verlaine Rimbaud järsult maha, tahtes naasta
, hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk
VALK- AMINOHAPPED SÜSIVESIKUD- GLÜKOOS LIPIIDID- RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED ELEKTRIIMPULSS- liigub: SAsõlm – AVsõlm – HIS’i kimp – HIS’i kimbu sääred – purkinje kiud PEAAJUNÄRVID- ehk KRANIAALNÄRVID (lad.k. NERVI CRANIALES). PEAAJUST VÄLJUB 12 PAARI PEAAJUNÄRVE ehk KRANIAALNÄRVE. IGAL PAARIL ON OMA JÄRJEKORRA NR JA NIMETUS. FUNKTS-ilt JAGUNEVAD KRANIAALNÄRVID: 1)TUNDENÄRVID (SENS.) – I,II,VIII 2)MOTOORSED (MOT.) – III, IV, VI, XI, XII 3)SEGANÄRVID – V, VII, IX, X 9 HORMOON- ON BIOLOOGILINE ÜHEND, MIS REGULEERIB AINEVAHETUST, KEHA TALITLUST NING PROTSESSE. HORMOONIDE TOIME: 1) SOODUSTAVAD VAIMSET, FÜÜSILIST JA SUGULIST ARENGUT 2) TOETAVAD REPRODUKTSIOONI PÕHILISI PROTSESSE NAGU SUGURAKKUDE PRODUKTSIOON, VILJASTUMINE, LOOTE KASV JA ARENG, SÜNNITUS
Kõvakest DURA MATER Ämblikkest ARACHNOIDEA Soonkest PIA MATER Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum 32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarachnoidaalruumis Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest 33. Peaajunärvide funktsioonid Peaaju närve on inimesel 12 paari 1, 2, 8 Tundenärvid (sens) 3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot) 5, 7, 9, 10 Seganärvid 34. Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv 35. Peaajunärv, mis innerveerib näo nahka ja mälumislihaseid V kolmiknärv 36. Peaajunärv, mis innerveerib platüsmat VII näonärv X peaajunärv UITNÄRV, mis innerveerib keelt, kõri, neelu Kaela eesmisi lihaseid innerveerib 12 keelealune närv 37. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on sünniga kaasas. Näiteks mälumis-,
sur les connaissances, alors que l'approche interculturelle porte sur les représentations.2. Même si l'on considère ce qui est discutable, mais admettons-le pour l'occasion que les connaissances peuvent faire évoluer les représentations, on distingue bien alors, malgré tout, une approche métaculturelle qui serait un moyen au service d'une approche interculturelle. 2 Dans « métaculturel », le préfixe « méta » a le sens qu'il a dans « métalinguistique » ou « métalangage » : le métalinguistique / le métaculturel correspondent à des connaissances sur la langue / la culture qui permettent de parler sur elles (en mobilisant les connaissances acquises) et de les étudier (d'en tirer de nouvelles connaissances). C'est une approche comparative de comparaison des connaissances entre la culture 2 et la culture 1 que proposent dans le meilleur des cas les auteurs de la très grande majorité des
. Keeles on tähistaja ja tähistatu suhe suvaline (arbitraarne) Tähistaja ei ole heli, vaid abstraktne "akustiline kujund" Tähistatu ei ole asi, ega mõte, vaid abstraktne "mõiste" Heli ja mõtte vahel pole otsest seost, seotud ainult läbi keele Keele tähistaja realiseerub mingis helis, tähistatu realiseerub mingis mõttes Onomatopoees loomade, lindude hääled, helid nt "pauh", "aih" jne Tähenduse ja väärtuse eristamine Saussure'i jaoks väga oluline: Tähendus (signification, sens) on märgi seos keelevälise reaalsusega Väärtus (valeur) on elemendi keelesiseste suhete süsteem (Pole oluline mis materjalist on tehtud malenupp, kuidas neid nimetame, oluline milliseid käike saab teha, millises positsioonis malelaual on, elementide väärtus oleneb olukorrast, elementide väärtus võib partii käigus olla erinev sellest, mis see on enne mängu algust) Saussure'i raamatust arenes välja strukturalism, ütles, et keel on puhas struktuur
selged ja korrektsed ka modaalverbid "können", "dürfen", "müssen", "wollen", "mögen", "sollen". siis edasi tugevate (ebareeglipäraste) verbide põhivormid. Mõista on siin suhteliselt vähe, kogu töö on suures osas tuupimine. Saksa verbi puhul võib tuupimisega saavutada teatuid eesmärke oma saksa keele korrastamisel. 9 AEG JA AJAVORMID. Esmalt abiverbide pööramine olevikus (Präsens) ja minevikus (Imperfekt). haben - hatte - gehabt (omama) Ich habe wir haben ich hatte wir hatten du hast ihr habt du hattest ihr hattet er,sie,es hat sie haben er,sie, es hatte sie hatten Sie haben Sie hatten sein - war - gewesen (olema) ich bin wir sind ich war wir waren
Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks Väärtus (valeur)-- relatiivne, suhteline om-s. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega puhtdiferentsiaalne, st teda saab määratleda vaid läbi eituse -- suhtega teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutmisega. Tähendus (signification, sens) -- viib mõttesfääri. See, mis on märgis suhestatud akustilise kujundiga, on sõltuvuses väärtusest ja temaga määratletud. Saussure eelistab just väärtuse mõistet rääkimaks märkidevahelistest suhetest VÄÄRTUSE MÕISTE Märgid, nagu kõik teisedki asjad, millel on väärtus, on vahetatavad millegi erineva vastu, võrreldavad teiste sarnaste asjadega. Nt 10 krooni on a) vahetatav leiva, õlle, Postimehe jms vastu, aga ka b) võrreldav 1 dollariga.
- Emotsionaalsed tunded e afektid on loomuomased väärtushinnangud, mille kaudu elusolend saab infot ellujäämise/hakkamasaamise kohta. - Loomade abil on võimalik tundma õppida ka inimese emotsioonidega seotud ajustruktuure ning leida lahendusi paljudele psühhiaatrilistele emotsioonidega seotud häiretele. Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9
(erialaterminiteks, ka konkreetse eriala, nt matemaatika terminiks). Analüütilise filosoofia rajaja Gottlob Frege (1848-1925) ütles, et sõnade puhul peame eristama kolme asja: mõte, tähendus ja osutus. Nt S teab, et Koidutäht on Ehatäht. Neist mõeldakse erinevalt, kuid lause on tõene, kuna neil on üks osutus (denotaat, ik reference). Frege eristas väljendi tähendust selle mõttest. Keelelise väljendi tähenduse (ik meaning, sens) all mõistetakse seda objekti või objektide klassi, mida antud väljend tähistab ehk nimetab. Väljendi mõtte (ik thought) all mõistetakse tema mõttelist sisu, st seda väljendis sisalduvat infot, tänu millele väljend ühe või teise objekti või objektide klassiga ühendusse viiakse. MÕISTE (ik concept, term) on mõtlemise vorm, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu.
I osa - Anti Oidipus ning II osa - Tuhanded platood (selle eesõnaks "Risoom"). Esimeses osas vastandub traditsioonilisele psühhoanalüüsile uut tüüpi analüüs-- skisoanalüüs. Erinevused Freudi analüüsiga: psühhopatoloogiline seisund, millest lähtutakse, oli Freudil neuroos (konflikt ego ja id'i vahel), skisoanalüüsis psühhoos (konflikt ego ja välismaailma vahel). Kafka 1975 Mis on filosoofia 1991 Deleuze Erinevus ja kordamine 1968 Mõtte/tähenduse loogika Logique du sens 1969 Cinema I 1983 , II 1985 Guattari Psühhoanalüüs ja transversaarsus Skisoanalüütilised kartograafiad Jäised aastad Kolm ökoloogiat ökosoofia Hilisemates teostes hakkab kandma transversaarse põhjuslikkuse ideed -- eetika ja moraal on põhimõtteliselt vastanduvad. Transversaarne -- põigiti, risti kulgev. Transversaarne põhjuslikkus -- põhjuslikkus koosneb kaosest ja kosmosest ehk kaosmos.
•Mõtlemine: info organiseerimine ja reorganiseerimine •spetsialiseerunud üht tüüpi infole •vastuvõetud : sensoorne e läheb närvi energiaks. transduktsioon: AP-ks •Ekspressiivsed funktsioonid: sens info Retseptor ajukoor (läbi 3-4 vaheastme) Info baasil tegutsemine ja suhtlemine (käitumine)- rääkimine, joonistamine, asendid, miimika. Sensoorne süsteem on organismile kasulik (kaitseb: põletused, vigastused..) ja meeldiv (maitseelamused, muusika jne). Info kodeerimine: Kogu tajutud info sensoorses süsteemis on kodeeritud AP-na ja liigub
annaabi.ee 
