Präsens - olevik 1. Du ja Er,Sie,Es ja Ihr pöördes tuleb lisada pöördelõpu ja tüve vahele -e, kui tüvi lõppeb –d, -t, -m või –n tähega: Ich arbeite Du arbeitest Er arbeitet Wir arbeiten Ihr arbeitet Sie arbeiten Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: antworten; arbeiten; atmen; beobachten; bilden; bitten; finden; gründen; heiraten; mieten; öfnen; rechnen; reden; retten; trocknen; warten; zeichnen (Erandid on tegusõnad, milles on lm, ln, rm ja rn. Nt. Lernen; qualmen jne.) 2. Du pöördes ei panda pöördelõppu –s tähte, kui seal on –s, -ß, -x või –z: Du tanzt, du mixt, du grüßt Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: beweisen; heizen, mixen, reisen, reißen, reizen, sich setzen, sitzen, tanzen, heißen, faulenzen, grüßen, rasen jne. 3. Ich pöördes, lükatakse –e välja, kui pöördelõpus on –eln: Ich hand(e)le, ich samm(e)le, ich büg(e)le Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: goo...
MODALVERBEN. Präsens MÜSSEN (sunnitud olema) Ich muss Su musst Inf. Er,sie,es muss lernen Wir müssen Ihr müsst Sie müssen KÖNNEN(oskama, võima, saama) Ich kann Du kannst Er,sie,es kann Klavier spielen. Wir können Ihr könnt Sie können DÜRFEN (tohtima) Ich darf Du darfst Er,sie,es darf heute nicht schwimmen gehen. Wir dürfen Ihr dürft Sie dürfen MÖGEN (armastana) Ich mag Du magst Er,sie,es mag Tiere Wir mögen Sport Ihr mögt Sie mögen -tingiv kõneviis (tahaksin). SOLLEN (kohustatud olema) Ich soll Du sollst Er,sie,es soll das Buch durch lesen Wir sollen Ihr sollt Sie sollen WOLLEN (tahtma) Ich will DU willst Er,sie,es will schlafen. Wir wollen Ihr wollt Sie wollen Präteritum (lihtminevik) MÜSSEN+ TE Ich musste Du musstest er,sie,es musste Wir mussten Ihr musstet Sie mussten KÖNNEN+ TE Ich konnte Du konntest er,sie,es konnte Wir konnten Ihr...
Zeitformen Präsens Ich verliere ma kaotasin oma Tegusõnas 1 PV passi meinen Pass Präteritum Ich verlar Ma kaotasin oma Tegusõnast 2PV passi mein Pass Perfekt Ich habe meinen Abitegusõnast haben(omama) 1PV ja pass verlasren Abitegusõn.. tegusõnast 3PV OLEVIKUS Plus- Ma olin oma Abitegusõnast haben Quamper- Ich hatte meinen passi kaotanud (omama) 2PV ja Perfekt Pass verloren Abitegusõn. tegusõnast 3PV LIHTMIN. Future Ich werde meinen Ma kaotan oma Abitegusõna Pass verlieren ...
Präsens konjuktiv Tüvi+e+lõpp ich nehme du nehmest er nehme wir nehmen ihr nehmet sie nehmen Ich ja er pööre langevad kokku ja lõppu ei saa! Präteritum konjuktiv Ich kochte du kochtest er kochte wir kochten ihr kochtet sie kochten Reeglipärastel langeb pööramine kokku präteritumiga. EBAREEGLIPÄRASED. a,o,u => ä,ö,ü ich würde du würdest er würde wir würden ihr würdet sie würden Perfekt konjuktiv ich habe gearbeitet |sei gekommen du habest -..- | seist -..- er habe -..- |sei -..- wir haben -..- |seien -..- ihr habet -..- |seiet -..- sie haben -..- |seien-..- Plusquamperfekt ich hätte gearbeitet | wäre gekommen du hättest -..-|wärest er hätte-..-|wäre wir hätten-..-|wären ihr hättet-..-|wäret sie hätten-..-|wären Futurum ich werde suchen du werdest er werde wir werden ihr werdet sie we...
Präsens olevik I põhivorm ich -e du -st er, sie, es -t wir -en ihr -t sie -en nt. fragen ich frage du fragst er fragt Präteritum lihtminevik II põhivorm nt. fragte(II pv.) - ich fragte du fragtest Perfekt täisminevik III põhivorm haben sein ich habe ich bin du hast du bist er hat +III pv er ist +III pv wir haben wir sind ihr habt ihr seid sie haben sie sind nt. ich habe gefragt, du hast gefragt er hat gefragt Plusquamperfekt enneminevik III põhivorm hat ist ich hatte ich war du hattest du warst er hatte +III pv er war +III pv wir hatten wir waren ihr hattet ihr wart sie hatten sie waren...
INFINITIV-olevik PRÄSENS- 2. ja 3.(er, PRÄTERITUM- PERFEKT-täisminevik sie, es) ebareeglipärane lihtminevik pööre olevikus Befehlen er befiehlt befahl hat befohlen bekommen er bekommt bekam hat bekommen beschreiben er beschreibt beschrieb hat beschrieben bitten er bittet bat hat gebeten bleiben er bleibt blieb ist geblieben braten er brät briet hat gebraten bringen er bringt brachte hat gebracht denken er denkt dachte hat gedacht erschließen er erschließt erschloss hat erschlosssen fahren er fährt fuhrt ist gefahren fallen er fällt ...
motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele seganärvid - V, VII, IX, X V kolmiknärv (n. trigeminus) - sens. hambad, keele limaskest, igemed, suulagi, näo nahk, mälumislihased, keelealune süljenääre VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma, pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele IX keele-neelunärv sens. maitsetundlikkus keele tagaosast, kurgu- ja neelulihaset, kõrvasüljenäärmele X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri, keele tagaosa peaaju kõvakest mot
PRÄSENS PRÄTERITUM PERFEKT PLUSQUAMPERFE FUTUR olevik lihtminevik täisminevik KT tulevik enneminevik Mina kirjutan Mina kirjutasin Ma olen kirjutanud Ma olin kirjutanud Ma hakkan kirjutama ICH SCHREIBE ICH SCHRIEB 1) ICH HABE 1)ICH HATTE ICH WERDE GESCHRIEBEN GESCHSRIEBEN SCHREIBEN 2) ICH HABE LAUFEN 2)ICH WAR GELAUFEN ESIMENE TEINE 1)HABEN + III pv 1)HABEN + III pv WERDEN + I pv põhivorm põhivorm ...
uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid Oopiaadid-oopium,morfiin, heroiin)/ Stimulandid-stim
..). Ces figures peuvent à la fois être réalisées en heelside ou en toeside quand la figure est débutée respectivement en prise de carre arrière (c'est-à-dire en appui talon, ou face au bateau) ou avant (c'est-à-dire en appui orteils, ou dos au bateau). Il est cependant plus aisé pour le wakeboarder d'effectuer sa figure en prise de carre arrière car il a plus de stabilité et d'équilibre. Ils peuvent également être déclinés en switch si le glisseur les a débutés dans le sens opposé à son sens naturel ou habituel. Powerpointi upload link oleks http://www.upload.ee/files/951855/Wakeboard.pptx.html
Indikativ (kindel kõneviis) Konjuktiv I (kaudne kõneviis) Konjuktiv II (tingiv kõneviis) Imperativ (käskiv kõneviis) Passiv Aktiv Aktiv Partizip 1pv + e + Passiv Aktiv Passiv Aktiv II (-,st,-,n,t,n) Ich spreche D. Ich spreche D. Du sprichst D. Du sprechest D. Sprich D! Präsens olevik Er spricht D. D wird Er spreche D. Sprecht D! ...
There is a garden with Es gibt einen Garten mit Il ya un jardin avec de beautiful flowers schönen Blumen belles fleurs , My house is old, but Mein Haus ist alt, aber Ma maison est vieille, dignified in every way würdevoll in jeder mais digne par tous les Hinsicht sens , We have a kitchen, a Wir haben eine Küche, Nous avons une cuisine, , , living room, a bedroom, a ein Wohnzimmer, ein un salon, une chambre, guest room and a shower Schlafzimmer, ein une chambre et une salle room Gästezimmer und einen de douche Duscheraum We have breakfast in the Wir haben das Nous prenons le petit
Error Error Error Error Error Error Error Error Error Error Sensitivity of $B$16 to Input2 Sens 12 12 10 10 8 8 6 6
II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur, *veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine V kolmiknärv sens. hambad,keele limaskest, igemed, n.trigeminus suulagi, nahk näo piirkonnas jvm. mot. mälumislihased, keelealune süljenääre VI eemaldajanärv silmamuna liikumine VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma
1.Nimisõnal on 4 käänet: der Nominativ wer? was? kes? mis? der Genitiv wessen? kelle? mille? der Dativ wem? kellele? millele? der Akkusativ wen? was? keda? mida? 2. Deklination der Adjektive mit bestimmen. Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Plural Nominativ der alte Mann die junge Frau das kleine Kind die schönen (kes? mis?) Tiere Genitiv (kelle? des alten der jungen des kleinen der schönen mille?) Mannes Frau Kind Tiere Dativ (kellele? Dem alten der jungen dem kleinen den schönen millele? kus?) Mann Frau Kind(e) Tieren Akkusativ den alten die junge Frau das kleine Kind die schön...
Masku Neu Femi Plural Nominativ Der / er Das / es Die / e Die / e Wer? Was? (Kes? Mis?) Akkusativ Den / en Das / es Die / e Die / e Wen? Was? Wohin? (Keda? Mida? Kelle? Mille? Kuhu?) Gegen, für, um, ohne durch, entlang. Dativ Dem / em Dem / em Der / er Den / en Wem? Wo? Woher? (Kellele? Millele? Kus? Kuhu?) Bei, zu, nach, von, aus, mit, ausser, helfen, gratulieren, danken. Genitiv Des / en (s) Des / en (s) Der / er Der / en Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *...
Tavalise teravkaare kõrvale tuleb madal teravkaar, tuntakse ka tuudorkaarena ja terav eesliselgkaar. Parim näide Rouen'i katedraal. Sakraalarhitektuuri kõrval omandasid olulise koha ka linnused, tornid, keskse tähtsusega donjon. Kodanlikust arhitektuurist kodanike elamud, raekojad ja kohtupaleed. INGLISMAA Gootika kestis kuni 16. saj. keskpaigani. Gootis silmapaistvad saavutused. Sageli tegutsesid Inglismaal meistrid prantsusmaalt. Gootikale alusepanijaks oli Prantsuse meister de Sens, kes tegi esimese gootistiilis hoone. Inglise gootikat jagatakse perioodideks: *vana inglise stiil(early english style) kuni 13. saj. keskpaigani. Iseloomustas piklik põhiplaan, tugevalt teenduv transept, massiivne nelitistorn ja madalad võlvid. N:Salisbury ja Lincolni katedraalid. *dekoreeritud stiil(decorative style) kuni 14. saj. keskpaigani. Võlvid omandavad komplitseeritud kuju, aknad rikkaliku raamistikuga. N:Yorki ja Exeteri katedraalid. *perpendikulaarne stiil - kuni 16. saj
Postmodernistlik kultuurisituatsioon. Postmodernism - on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi tunnused - ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decrea...
t - kindlustusekvivalendi kordaja per. t iF - riskivaba intressimäär KR - kindel rahavoog R - riski arvest. diskontomäär rahav. ajaldam. (%) RR - riskantne rahavoog NT - nõutav tulunorm ACFt tulumaksujärgsed rahavood per. t RM - riskimäär =0, risk, =1, riskivaba sens. anal. NPVA = -IO + CFt*(PVIFAkapit.hind, n-1 aastat) + (CFt + LV)*(PVIFkapit.hind, n aastat), kus LV - likvid.väärtus NPVA + IO = CFtB NPVB = -IO + CFtB (PVIFAk,4), kus PVIFAk,4 = NPVA + IO / CFtB, kus CFtB - B rahavood Nüüdisv - tulev. tekkiv rahav. arvutusl. olevikuväärtus. Tulev.v - ol. liitintr. I raha väärtus tulev.
6) Regiidsus, fluiidsus rig- pedant, korraarmastaja, fluiid- boheemlane, plastiline, paindlik Koleerik - 1) madal sensitiivsus- pole väga tundlik ( ei talu nõrku helisid) 2) kõrge aktiivsus lööb kaasa, raske energia väljaandmist reguleerida- teeb korraga palju, väsib ja hiljem ei suuda midagi teha. 3) kõrge reaktiivsus- läheb kiiresti põlema 4) reaktiivsus on ülekaalus- ei kontroli 5) ekstraventne 6) rigiidne Sangviinik - 1) madal sens 2) kõrge akt 3) kõrge reakt 4) reakt ja akt on tasakaalus on emotsionaalne, kuid suudab neid kontrollida 5) ekstavertne 6) fluiidne tüüp- paindlik, kiiresti kohanev. Flegmaatik - 1) madal sens 2) võib olla akt nendes olukordades, millega on harjunud (kohanemine võtab aega) 3) madal reakt- emotsionaalne väljendus puudub 4) akt kõrgem kui reakt 5) introvertne 6) rigiidne Melanhoolik - 1) kõrge sensitiiv- võtab südamesse liiga; "+", "-", "+" oskab tajuda hästi, mida
antud töö autor kõikide ideede või suurema osagagi neist täiesti nõustuks, ent eelnenu peaks andma aimu anarhistlikust mõtteviisist kui sellisest. Võib küsida, mis on toodud kriitika eesmärk, milleks on ta vajalik, kui ta ei suuda oma eeldustele tuginedes midagi uut, positiivset produtseerida? Töö autor usub, et siiski suudab. Taolise kriitika vajalikkust ka tänapäeva uutes oludes põhjendab teatud määral Julia Kristeva mässu- käsitlus [J. K r i s t e v a, Sens et non-sens de la révolte. Pouvoirs et limites de la psychanalyse I. Paris, 1996.], mida on refereerinud Hasso Krull (Krull 1998: 136- 139). Kristeva lähtub praeguse aja uuenenud situatsioonist: mäss on saanud meedia ja moe vanaks leivanumbriks; mässu-teema on muutunud väsinuks, luitunuks, ta ei eruta kedagi või tundub kasutu ajaraiskamisena; maailm on lõpmatuseni reglementeeritud ning elurütm nii kiire, et kellelgi pole aega enam mässata: seetõttu lastakse meedial
Jules Verne Jules Gabriel Verne sündis 8. veebruaril 1828. a. Loire'i alamjooksul asuvas Nantes'i sadamalinnas, kus ta maast madalast tegi tutvust meremeeste eluga ning nakatus igatsusse kaugete randade järele. Jules Verne oli vanim oma pere viiest lapsest. Tal oli 3 õde: Mathilde, Anna ja Marie ja ka üks noorem vend Paul. Juba 12-aastase poisikesena kauples ta enese kolmemastilise "Coralie'le" jungaks ning purjetas ookeani poole, kuid isa sai ta poolelt teelt Paimboeufi sadamast kätte ning tõi koju tagasi. Tema vanaisa ja isa olid advokaadid, seetõttu näis enesestmõistetav, et järgminegi põlvkond astub samale rajale. Ometi kujunes Pierre Verne'i poegade saatus sootuks teistsuguseks. Paulist sai meremees, Jules'ist kirjanik. Tõsi küll, noorpõlves valmistus Jules Verne'gi püüdlikult juristikutseks: algul õppis kodulinnas Nantes'is, seejärel suundus Pariisi kõige siiramate kavatsustega õpingud edu...
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
, hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
sur les connaissances, alors que l'approche interculturelle porte sur les représentations.2. Même si l'on considère ce qui est discutable, mais admettons-le pour l'occasion que les connaissances peuvent faire évoluer les représentations, on distingue bien alors, malgré tout, une approche métaculturelle qui serait un moyen au service d'une approche interculturelle. 2 Dans « métaculturel », le préfixe « méta » a le sens qu'il a dans « métalinguistique » ou « métalangage » : le métalinguistique / le métaculturel correspondent à des connaissances sur la langue / la culture qui permettent de parler sur elles (en mobilisant les connaissances acquises) et de les étudier (d'en tirer de nouvelles connaissances). C'est une approche comparative de comparaison des connaissances entre la culture 2 et la culture 1 que proposent dans le meilleur des cas les auteurs de la très grande majorité des
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
"sein" PRÄSENS IMPER FEKT ich sei wir seien Ich wäre wir wären du seiest ihr seiet du wärest ihr wäret er,sie,es sei sie seien er,sie,es wäre sie wären Sie seien Sie wären 14 "haben" PRÄ SENS IMPERFEKT ich habe wir haben ich hätte wir hätten du habest ihr habet du hättest ihr hättet er,sie,es habe sie haben er,sie,es hätte sie hätten Sie haben Sie hätten "werden" PRÄSENS IMPERFEKT
Gadameri järgi ei saa seda olemas olla. Iga ajastu, iga kogemuslik taust loob oma erinevad interpretatsioonid. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaamine täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Gilles Deleuze (1925-1995) "Mõtte loogika" (Logique du sens,1969) Revideerib traditsioonilist märgikont- septsiooni. Märk ei representeeri objekti, ei viita tema olemasolule, vaid pigem konstateerib tema puudumist. Keeles on vaid objekti jälg. Seepärast on keel alati midagi pinnapealset tähistavate objektide (kehade) suhtes. Märk (tähistaja) on seotud osutatavaga (denotatsioon) ja tähistatavaga (kontsept, mõiste, tähendus). Tähendus ja mõte Mõte on eriline olemus, mis kuulub nii tähistaja (märk) kui ka tähistatava (mõiste) juurde
- Emotsionaalsed tunded e afektid on loomuomased väärtushinnangud, mille kaudu elusolend saab infot ellujäämise/hakkamasaamise kohta. - Loomade abil on võimalik tundma õppida ka inimese emotsioonidega seotud ajustruktuure ning leida lahendusi paljudele psühhiaatrilistele emotsioonidega seotud häiretele. Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
I osa - Anti Oidipus ning II osa - Tuhanded platood (selle eesõnaks "Risoom"). Esimeses osas vastandub traditsioonilisele psühhoanalüüsile uut tüüpi analüüs-- skisoanalüüs. Erinevused Freudi analüüsiga: psühhopatoloogiline seisund, millest lähtutakse, oli Freudil neuroos (konflikt ego ja id'i vahel), skisoanalüüsis psühhoos (konflikt ego ja välismaailma vahel). Kafka 1975 Mis on filosoofia 1991 Deleuze Erinevus ja kordamine 1968 Mõtte/tähenduse loogika Logique du sens 1969 Cinema I 1983 , II 1985 Guattari Psühhoanalüüs ja transversaarsus Skisoanalüütilised kartograafiad Jäised aastad Kolm ökoloogiat ökosoofia Hilisemates teostes hakkab kandma transversaarse põhjuslikkuse ideed -- eetika ja moraal on põhimõtteliselt vastanduvad. Transversaarne -- põigiti, risti kulgev. Transversaarne põhjuslikkus -- põhjuslikkus koosneb kaosest ja kosmosest ehk kaosmos.
•Mõtlemine: info organiseerimine ja reorganiseerimine •spetsialiseerunud üht tüüpi infole •vastuvõetud : sensoorne e läheb närvi energiaks. transduktsioon: AP-ks •Ekspressiivsed funktsioonid: sens info Retseptor ajukoor (läbi 3-4 vaheastme) Info baasil tegutsemine ja suhtlemine (käitumine)- rääkimine, joonistamine, asendid, miimika. Sensoorne süsteem on organismile kasulik (kaitseb: põletused, vigastused..) ja meeldiv (maitseelamused, muusika jne). Info kodeerimine: Kogu tajutud info sensoorses süsteemis on kodeeritud AP-na ja liigub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
