Neuropsühholoogia kordamisküsimused (0)

Neuropsühholoogia kordamisküsimused
I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju   hierarhiline   ülesehitus   –   vanemates   ajuosades   nagu   ajutüvi   asuvad   eluspüsimiseks   kriitilisemad   funktsioonid   (suurimast
väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex -  Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted
Anatoomiline jaotus:
- Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus
- KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised   närvirakkude   tüübid   ja   nende   ülesanded:   neuronid   (eferentsed,   aferentsed   ja   vaheneuronid)   ja   gliia   (siit
olulisemad Schwanni rakud).
Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine). Neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja
salvestamiseks. 
- Aferentsed e sensoorsed – närvirakud mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNSi - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud vad vahendavad infot ühest neuronist teise - Eferentsed – motoorsed neuronid, viivad sõnumi KNSist välja, annavad käsu lihastele. - Gliia   –   närvisüsteemi   mitteneuraalsed   rakud,   erinevate   funktsioonidega   rakkude   kogum.   (kaitse,   toit,   ionoregulatsioon,
elektriline aktiivsus, närisüsteemi arengu toetaja) o Ependüümi rakud – vooderdavad aju vatsakesi, toodavad ajuvedelikku ja toimivad vere-aju barjäärina o Astrotsüüdid – sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja naueoneid; tugi ja toitainetega
varustamise funktsioonid o Mikrogliia – fagotsütaarsed rakud mis hävitavad võõrkehi, peamiselt kaitsefunktsioon o Oligodendotsüüdid – asümmeetrilised, KNS müeliinimoodustajad o Schwanni rakud – perifeerses närvisüsteemis müeliinimoodustajad.  Mis on hall- ja valgeollus/-aine?
- Hallollus – koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniserimata aksonitest.  - Valgeollus – müeliin, koosneb müeliniseeritud aksonitest - Evolutsiooni käigus lisandus ajule juppide kaupa erinevaid kihte. Peamiselt ajutüve (keskaju ja tagaaju) juurde - Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. 


Närviimpulsi   edasikandumine:   K/Na   pump,   raku   sees   rohkem   K   võrreldes   Na-ga   ja   –laeng   Cl   ioonidest;   erutuslävi;
neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus.
Info   liikumine   neuronis   käib   läbi   teiste   neuronite   aksonite.   Info   kogumisel   teistest   neuronitest   koguneb   dendriitidesse,   mis
töödeldakse rakukehas ja edastatakse aksonile ja sealt edasi terminali kust see sihtmärgile edastaakse. 
Puhkeolekus on närviimpulsi sees – ja väljas + (sees on -70mV pinge).  Erutuslävi rakus on – 55mV ja käitub põhimõttel all or nothing. Pidevalt on töös K/Na pump. Raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+, eutuse korral lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse. Schwanni rakud ehk müeliin aitavad impulsse edasi
kanda inimese kehas. Müeliniseerimata askon levib ca 1m/s. signaal järgmisele närvirakule toimub läbi keemilise või elektrilise
sünapsi.
- Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus trvele jalale.  Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning ülevaatlikult, et mida nad teevad (slaididel 45-52). 
Neurotransmitterid e mediaatorid. Biogeensed amiinid:
- Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, on kiiretoimelised, siiski ei kasutata kõiki kohe ära. Peamised komponendid
tulevad toidust.  - Dopamiini, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, histamiin Väikemolekulised   neurotransmitterid   on   kiiretoimelised,   süntees   ja   ladustamine   tomub   aksonterminalides,   neid   saab   kiiresti
asendada. Peamised komponendid tulevad otse toidust mistõttu on dieet oluline. 
Neuropeptiidid (suured molekulid, aminohapped) on opioidid, insuliin, kasvuhormooni rakud. 
Transmitter gaasid (üliväiksed, lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata): lämmastikdioksiid – tapab bakterid; CO –
süsninikmono-oksiid
Vereringe kaudu toimiv kommunikatsioon on ntn hormoonid mida eritavad sisenõrenäärmed. 
Atsetüülkoliin ja aminohapped
- Atsetüülkoliin - Aminohapped - Glutamaat - Gamma-aminovõihape - Glütsiin Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada
- Neuropeptiidid - Transmitter-gaasid - Hormoonid Koliinenergiline süsteem (ACh) erutust tekitav ja hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerimiss neuronite erutuvuse kaudu.
ACh neuronite surm ja kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega.
Dopamiineneriline   süsteem   (DA)  –   mustollusest   algav   tee.   Normaalse   motoorika   säilitamine   kehas,   DA   kadu   on   seotud
Parkinsoniga   kus   lihased   on   kanged   ja   liikumine   on   raskendatud.   Mesolimbiline   tee   ehk   tegmentumist   on   seotud   mõnu   ja
surrustusega, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. DA pigem seotud skiso kui tähelepanuprobleemidega. 
Adrenergiline   süsteem   (NA/NE)  emotsionaalse   tooni   hoidja,   NA   süsteemi   madal   aktiivsus   võib   kaasa   tuua   depressiooni   ja
hüperaktiivsuse. NA süsteemi kõrge aktiivsus toob kaasa maania
Serotonegiline süsteem (5-HT) ärkveloleku EEG mustri allhoidmine. Madal aktiivuss seotud depressiooniga. Liiga aktiivne 5-HT
on seotud OCD ja skisoga. Ajutüve 5-HT neuronite häired on seotud norskamise, uneapnoe ja imikute äkksurmaga. 
Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks).
- 12   paari   kraniaalnärve   ehk   peaajunärve   –   väljuvad   ajutüvest,   on   pea   sensoorse   informatsiooni   kandjad   ja   reguleerivad
peapiirkonna motoorikat - Seljaajus on 31 paari spinaalnärve – keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika - Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi.
Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem.
Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem.
- Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks:
- Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine - Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi 
- Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm


- Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal.  Limbiline süsteem – emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu
- Vöökäär e tsingulaarkäär – palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Hüpotalamus – homoöstaas, söömine-joomine, intuitiivsed tegevused - Amügdala – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hipokampus – õppimine, mälu, ruumitaju -
Mis asjad on ajukoore projektsioonialad?
Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavat. 
- Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarsed – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerinvad ja seovad infot Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad
- Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi. Ajupoolkera suhtleb kontralateraalse ehk vastaspoole
kehapiirkonnaga. 
Ühendused ajupiirkondade vahel on lüikesed sagarasisesed ühendused ja pikemad sagaratevahelised. Ajupoolkerda vahelised
ühendadatavad punktid on enamjaolt peegelpildis
Korteks saab kõik sensoorsed sisendid läbi alumiste ajuosade kas otse taalamusest või kaudselt läbi keskaju struktuuride. Korteksi
alumiste ajuosade vaheline suhtlus on kahepoolne. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal
läheb asi keerulisemaks.
- Ajukoore   all   paiknevad   sügavamad   süsteemid   mis   ei   ole   kõige   primitiivemad,   aga   tegelevad   emotsionaalse   töötluse   ja
motoorika juhtimisega. II LOENG Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid
- Evoutsioonilises   arengus   on   aju   suhteline   suurus   kasvanud,   sellega   kaasneb   sotsiaalse   ja   toiduhankimise   keerukuse
suurenemine - Ajuga koos kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks ja ülesehituselt laminaarsemaks (kihilisemaks) Tingivad tegurid
- Looduslik valik – oskuste või omaduste areng mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - Seksuaalne valik – liigiomaste tunnuste areng mida mingi liigi esindajad peavad ilusaks - Tänapäeva teooria: episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja/tuhande aastaga. Erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi,
arengulugu ja peamisi leide
Australopiteegid:
- Emased väiksemad - Suutsid püsti käia ja liikusid rühmades - Aju oli ümaram ja ajukoor rohkem välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised aga sõid ka liha Homo habilis
- Suuremad rühmad - Lühikesed, pikkade kätega, lameda näoga, koljumaht poole väiksem inimesest - Kasutasid tööriistu, homo habilis = osav inimene, aga oli ainult üks tööriist - Ei uurinud ümbrust Homo erectus
- Elasid mitmel kontinendil


- Püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam, naised suuremad kui enne - Rohkem arenenud tööriistad, kasutasid ka tuld kuid mitte toidu tegemiseks - Palju alamliike, migreerusid Aafrikast välja (indoneesia, hiina, gruusia) Neandertallased
- Nüüdsest inimesest suurem, libajas laup, suur nina, kitsas lõug - Aju kasv lõppes rutem ja oli sümmeetrilisem - Kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerides kuni 3 materjali - Preverbaalsed kuid suutsid tööriistade valmistamise oskust edasi kanda, kasutasid ka värve – märk kultuurist - Matsid oma liikmeid kuid harrastasid ka kannibalismi - Enamasti euroopas, tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja (tõid haigusi), samas assimileerusid kaasaegse inimesega Homo floresiensis
- Kääbusinimesed, surid välja 12k aastat tagasi - Sarnased varastele nimestele, ahvidele ja kaasaegsetele inimestele.  - Pikad jalad, väike aju, väiksed põsesarnad, libajas laup, suured hambad, puudus kilpnääre - Aju väiksem kuid prefrontaalsed alad suuremad kui homo sapiensil - Kasutasid tööriistu ja tuld Homo naledi
- Lõuna-Aafrikast avastatud liik - Kehaehituselt vahelüli australopiteegi ja homo perekonna vahel - U 1,5m pikad, kõndisid püsti kuid võisid ka ronida.  Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis
Ei ole ühte kindlat põhjust mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut. 
- Muutused elutingimustes (kliima, kehaasend, vabad käed = tööriistad) o Bioloogiline areng – püstine asend = suurem vaagnaluu =suurema peaga järglased; enneaegsed järglased vajavad
hoolt; paarisuhete areng läbi emaste seksuaalsuse; püstine asend muudab aju verevarustust - Sotsiaalne   ja   keeleline   areng  (empaatia,   savann   nõuab   emotsiooni   kontrolli,   et   kiskjaid   mitte   meelitada   –   tekivad
grupiemotsioonid; sotsiaalsed grupid = keele teke) - Muutused toitumises (sülg aitab toitaineid kätte saada, segatoit – energiarikkam; tööriistad aitavad parema kvaliteediga toitu;
toitev toit aitab energiat jaotada ja suunata aju arengut) - Tööriistade kasutamine (instrumentaalne mõtlemine – võimeline uuesti valmistada; rikkalikum toit; käeline oskus areneb) Ontogeneetilise (loote) arengu erinevaid etappe
1. Embrüol on kolm lootelehte: endoderm (siseorganid), mesoderm (skelett ja lihased), ektoderm (närvisüsteem ja nahk)
- 100 päevase imiku aju on inimese aju sarnane, ilma struktuurideta 2. KNS kujunemine
- Neuraaltoru – neuraalplaat paendub kokku ja sulgub ajutüve kohal, tagumine osa pikeneb millest kujuneb välja selgroog;
vahele jäävad närvijuhteteede kanalid - 27. päevaks on süsteem sulgunud.; 28. päeval on KNS 3 põiekest  - 3 põiekest > 5 põiekese staadium > peamised ajuosad Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude:
- Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) - Rakkude migreerumine - Rakkude diferentseerumine - Rakkude küpsemine (dendriitide ja aksonite kasv) - Sünapsite teke - Rakkude surm ja sünapsite harvenemine (need mida vaja ei ole) - Müeliinkihi teke (isoleerimine, signaalid muutuvad kiiremaks)  Uue sammu jaoks ei pea eelmine samm olema lõpetatud.  Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme
Neuraaltorus   on   tüvirakud   mis  pidevalt   jagunevad.   Nendest   tekivad   eellasrakud   mis  annavad   ühe   (neuroni   või   gliia)  eellase.
Alguses pole piiranguid mis rakkusid vaja on, arengu käigus võimaluste valik on kitsam – tekivad need mida vaja on.
- Närvirakkude eellaste teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste
neuronite moodustumist.  Neuronite teke:
- Sümmeetriline jagunemine – tüvirakkude mitmekordistamine - Asümmeetriline jagunemine – üks eellasrakk ja sealt närvirakk. - Kõik toimub järk-järgult Rakkude migreerumine
- Passiivne migratsioon – tõugatakse tekkekohast eemale, tekivad keskstruktuurid - Aktiivne migratsioon – uued rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (nt ajukoor)


Päriselt teada ei ole kuidas toimub. Rakud ’ronivad’ mööda radiaalseid gliiarakke. Ajukoore kihid arenevad seestpoolt väljapoole,
alumiste kihtide neuronid migreeruvad varem ja iga järgnev kiht ladestub eelneva peale. 
Rakkude migratsiooniga seotud häired: sile ajukoor, käärude ja vagude puudumine (need on olulised sest see annab rohkem
koepinda); liiga palju kääre – ei võimalda nii head suhtlemist; liiga suured käärud; topelt ajukoor; hallaine moodustis valgeaine sees
või vtsakeste seinas – rakud ei migreerunud, tekitab krampe Neuronite   väljakujunemise   ja   funktsionaalsuse   põhimõtteid   (dendriitide   kasv,   sünapsite   teke,müeliniseerumine,
apoptoos)
On algne struktuur. Rakud toodavad reliini, mis annab signaali, et rakud peaksid nüüd seisma jääma, ilma signaalita kuhjuksid
kokku ja kihistust ei teki. 
Kui neuronid on välja kujunenud hakkavad omavahel suhtlema. Dendriidid arenevad pärast sündi. Loovad ühendusi neuronite
vahel. Arenguhäire korral dendriitide kasv ebanormaalne.  Apoptoos  – neuronid mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Loomulik rakusurm – „suitsiidiprogramm“.
Toimub ka enne sündi. Kui rakk tahab ellu jääda siis tal on vaja neurotroopset faktorit, mis toimub sünapsites. 
Sünapsite teke – pikaajaline protsess, algab lootel aga enamasti toimub päast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud ja nendest
järk-järgult loobutakse teiste kasuks. Neid peab häälestama, et oleksid efektiivsed ja seda arengu käigus ka tehakse. Sensoorse
info vastu võtmiseks, õppimiseks, kogemuste omandamiseks. 
Müeliniseerumine   –  kui   rakud   on   ühenduses,   siis   toimub   nende   vahel   müeliinkihi   moodustamine.   Koosneb   gliiarakkudest,
isoleerib   juhtetee  ära.  Signaal   liigub  tänu  sellele  aksionis   kiiremini.  (sellepärast  ei  ole  võimalik   3  nädalasel  lapsel  kõndida   –
müeliniseerumist ei ole toimunud)
Juhteteede areng – projektsioonikiud, assotsiatsioonikiud, talamokortikaalsed kiud Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele
Postnataalne areng:
- Normaalse   aju   ülesehituse   arenguks   on   vaja   stimulatsiooni   kõikide   meelte   kaudu.   Kui   seda   pole   siis   arenevad   ajus
alternatiivsed aktivatsioonimustrid - Varases   postnataalses   perioodis   „kogemust   ootav“   areng   –   kortikaalsed   mustrid   on   olemas   aga   need   on   muudetavad.
Normaalseks arenguks on vaja ootuspärast stimulatsiooni - Hilisemalt ja täiskasvanueas „kogemusest sõltuv“ õppimine: vaja on sisendit, et sudaksime uut infot omandada ja neutraalsed
süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse - Rikastatud kasvukeskkond – rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik. Kognitiivne areng: 
- Aju areng ei toimu ühtlase tempoga vaid spurtidena. (piaget arengustaadiumid) - Kasvuspurtidega on seotud kriitilised ja sensitiivsed perioodid, mil vastava funktsiooni edenemine on kõige kiirem - Sensitiivne periood – kogemus mingil ajal mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab tetud võimeid eelistatult arendada - Kriitiline periood – toob kaasa pöördumatud muutused ajufuntksioonis - Kiire oskuste areng 6-10 aastaseni ja suhteline küpsus juba 10 aastaslet.  Vaimse alaarengu iseärasusi
Kognitiivne tase mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud toimetulek mõnes
sfunktsionaalses valdkonnas nt suhtlemine, enesehoolitsus, sotsiaalsed ja akadeemilised oskused jne. 
- Põhjuseid   ja   diagnoose   võivad   olla   mitmeid.   Harva   isoleeritult,   tavaliselt   kaasnevad   füüsilised,   neuroloogilised   või
psühhiaatrilised muutused. - Populatsioonis 1-3%, 30-50% jääb põhjus ebaselgeks - Tavaliselt põhjuseks mõni sündroom, kromosoomhaigus, geenimutatsioon, ainevahetushaigus. Võivad olla ka tüsistused - Tihti kaasneb vaimne või füüsiline puue - Ravi ei ole, saab kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida. Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas
- Kasvuspurtidega on seotud kriitilised (toob ajufunktsioonis pöördumatud muutused) ja sensitiivsed perioodid (kogemus mingil
perioodil mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab teatud võimetel areneda) - Kiire oskuste areng 6-10 eluaastani, suhteline küpsus enamuse funktsioonide osas saavutatakse 10ndaks eluaastaks. Vaimne
alaareng kui IQ test alla 70 punkti  III LOENG Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. 1. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alasüsteeme 2. Igal alasüsteemil on oma funktsioon 3. Meeled suhtlevad omavahel Hierarhilisuse printsiip – meeled on erinevad kuid kõik on üles ehitatud sarnase hierarhilise plaani järgi
Retseptorid – raku osad mis muudavad sensoorse energia (nt kuulmislained) närvienergiaks (aktsioonipotentsiaalid)


Retseptiivne väli – see osa maailmast millele retseptorid reageerivad
Sensoorsed süsteemid: meeled! (nägemine, kulmine, maitsmine, haistmine, tasakaal, kehalised tundmused) Sensoorsete retseptorite omadused
Energiafiltrid -  sensoorsed retseptorid on energiafiltrid – valgus langeb silma – retseptorid reageerivad erinvatele lainepikkustele
mis viiakse edasi ajju – tõlgitakse silmade ja aju vahepeal – kuklapiirkonnas toimub samuti infotöötlus – liigub assotsiatsioonialasse
mis seostab teiste asjadega
Sensoorse retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks:
- Nägemine – valgusenergia keemiliseks energiaks reetina fotoreteptorite abi – keemiline energia aktsioonipotentsiaaliks - Kuulmine – õhurõhu lained algul mehaaniline energia ja siis võtavad vastu auditoorsed retseptorid - AP - Maitse ja lõhnataju – keemilised moekulid sobituvad retseptoritele. - AP - Somatosensoorne süsteem – mehaaniline energia aktiveerib puudutatud retseptorid mis tekitavad aktsioonipotentsiaalne. Valu
puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid mis aktiveerivad valuga seotud närvirakud ja
takistavad APd. Nt: karva väljatõmbamine avab dendriidil venitusele tundlikud kanalid ja Na+ hakkab närvirakku sisse tungima. Sensoorsete retseptorite omadused:
Sensoorsete sündmuste ja asukoha määramine
- Nahas on erinevad tundlikkust arusaavad retseptorid.  - Aju võrdleb kõrvutiasetsevate vastuvõtualade infot - Lateraalne pidurdus Muutuste ja konstantsuse kindlakstegemine:
- Kiiresti   adapteeruvad   retseptorid   vastavad   küsimusele   „kas   midagi   on   seal“   (kerge   puudutus,   kepikesed   liikumise
tuvastamiseks) - Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (surve, sensatsiooni hajum, kolvikesed värvide jaoks) Iseenese ja teiste eristamine:
- Eksterotseptiivsed – välistele stiimulitele reageerivad retseptorid - Interotseptiivsed – meie enda tegevusele reageerivad retseptorid Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse – nt peopesal rohkem ki käsivarrel, koertel parem haistmine lõhnaretseptorite tiheduse
tõttu. Sensoorsed nägemisteed
Teadlik genikulostriaat
- Optiline kiasm e nägemisristmik - Info läheb kõigepealt risti ja kuklasagaras jõuavad kokk.  - Mida eespool silmad on seda parem 3D on - Ca 90% närvidest - Muster, värv, liikumine, teadlikud nägemisega seotud funktsioonid - Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne
- 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas Sakaadid – kiired üheaegsed silmade liigutamised ühes suunas. Nende tõttu oleme 4h päevast pimedad. Silmaliigutuste mõjul
saadud info paneb kokku alles aju. 
Nägemisega seotud häired:
- Visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed.
Erineva lainepikkuse ja sagedusega helid. Kõrv püüab need helid kinni. Teo sees on membraan mille erinevad kohad reageerivad
erinevale võnkesagedusele. Trummikile vibreerib – võimendatakse alasite ja haamritega võngeteks. Tigu saab lainepikkusega heli
kätte ja karvakesed reageerivad membraani osas ja sellest läheb närviimpulss edasi primaarsesse kuulmiskoorde. 
- Kuulmist saab mõnikord päästa tänu kuulmisaparaadile kui basillaarmembraani karvakesed ei toimi ja elektriimpulssi edasi ei
anna.  Auditoorsed närviteed:
- Meelte puhul on alati taalamus sensoorse info vahejaam!!! Auditoorsed närviteed:
1) ühe kõrva helisignaalid jõuavad mõlemasse ajupoolkerra, samas on signaal vastaspoolkeral tugevam
2) algul vastaspoolkerra, aga taalamuses kolib osa signaalist jälle samale poolele et ikka mõlemad poolkerad infot saaksid
3) Kuulmisnärv    piklikaju    keskaju alumised koliikulid    talamus    auditoorne koos ja sealt edasi erinevatesse korteksi
osadesse. Kaks somatosensoorset närviteed.


- Notsitseptorid –  nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjstusele ja temperatuurile.
Aeglane toime - Haptilised r – puudutus ja surve. Kiire ja aeglane. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite - Propriotseptorid –  kinesteesia ehk kehataju. Kiire toime. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite
lihastes, kõõlustes ja liigestes. - Vestibulaarsüsteem ehk tasakaal –  kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes, oliitorganid jälgivad pea lineaarset
kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes. Närviühendused ajutüve erinevate osadega sh väikeaju. Kaks somatosensoorset närviteed lahknevad siis kui selgmise närvitüve ganglionid seljaajusse sisenevad. Meeled lähevad risti
(vasakut kätt juhib parem ajupool), info kolib teise poolde üle.  Keemilised meeled – maitse ja lõhn: 
Maitsemeele närviteed:
Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu  peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt  edasi kaheks:
I   –   taalamusse   kust   hargneb   veel   edasi   kaheks,   primaarsesse   maitsekoorde   (ainult   maitse   –   mis)   ja   primaarsess
somatosensoorsesse   koorde   (maitse   asukoht   keelel   –   kus).   Mõlemad   saadavad   edasi   signaale   veel   sekundaarsesse
maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures
II – üksiktuuma traktist hüpotaalamuse ja amügdalasse
Lõhnameele närviteed:
Haistesibul koosneb paljudest kihtidest analoogselt reetinaga, närvirakud vahetuvad pidevalt
Haistesibul  külgmine haistetrakt samal kegapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse. Piriformist taalamusse, sealt
orbitofrontaalkorteksisse. Orbitofrontaalkortekss saadab osa signaale tagasi haistesibulasse.
NB! Teised meeled saavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse
PÄRAST primaarset töötlust st alles siis kui sekundaarsesse orbitofrontaalkorteksisse läheb   Miks haigetsaanud koha ümbrust hõõrudes valu vähemaks läheb? Selgroos olev vaheneuron saab erutava (+) signaali kerge
puudutuse ja surve närviteest ning inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest
sõltub kas info saadetakse ajju või mitte. 
Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu
- Aju poolt loodud – ajukoores amputeeritud jäseme osas puudub  info sissevool    latentne pidurdus väheneb    sellele
piirkonnale levib naaberala erutus  põhjustab fantoomvalu - Ca 50% amputeeritutel - Tekib pärast operatsiooni võib kesta aastaid - Ilmub suvaliselt Kuidas aju harjutada sellega et kätt pole? Peegliga teist kätte näidates kasti sees. 
Mis on agnoosia?
- Agnoosia – vigastused genikulostriaat e kõhtmises nägemistees – häired mustri, värvi ja liikumise tajumises - Info integratsiooni häire st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud - Jaotatakse – visuaalne, kuulmis, taktiline.  - Pole kõnehäiret ega täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - On 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade kahjustus Sensoorne ja motoorne homonukulus – keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole tunnetus ja kontroll.
- Motoorse koore stimulatsioon tingib vastavate kehaosade liigutused - Liigutused on esmases motoorses korteksis topograafiliselt organiseeritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad.
- Motoorne korteks (käsklused) - Basaalganglionid (jõud) - Väikeaju (täpsus) - Ajutüvi ja seljaaju (liigutused) - Motoneuronid - Tasakaal - Baasilised kehaasendid - Autonoomse NS kontroll - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused siis ajutüvest pärinevad kogu keha liigutused. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub
1) Signaali lokaliseerimiseks on vaja nägemisinfot
2) Frontaalsagara motoorika alad planeeriad ja juhivad liigutust
3) Seljaaju kaudu kandub info kätte
4) Motoneuronid viivad sõnumi käe lihastesse
5) Sõrmede sensoorsed retseptorid saadav sõnumi korteksisse „tass on käes“
6) Seljaaju viib sensoorse info ajju
7) Basaalganglionid hindavad haarde tugevust, väikeaju korrigeerib liigutusi
8) Sensoorne ajukoor saab sõnumi „tass on käes“


Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile
kutsuda.
1) Tsentraalvaost tahapoole jääv sensoorne korteks varustab eespool olevaid ajuosasid infoga
2) Prefrontaalkorteks planeerib liigutusi
3) Premotoorne korteks organiseerib liigutuste jadasid
4) Motoorne korteks tekitab konkreetsed liigutused
Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel. 
Kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on
signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. 
Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse:
- Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest.  Basaalganglionid on alati motoorse signaali tugevuse kontrollijad.
 
Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed)
Väikeaju   aitab   sooritada   sujuvaid   ja   koordineeritud   kehaliigutusi.   Väikeaju   saab   koopia   igast   sooritatud   liigutusest   ja   selle
sensoorsest tagasisidest. 
Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi – alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu.
Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud:
- Keskmised osad vastavad ka kehaosale - Äärmised osad jäsemetele ja sõrmedele Analoogselt   suuraju   poolkeradega   suubuvad   ka   väikeaju   kortikaalsed   projektsioonid   all   olevatesse   tuumadesse,   sealt   edasi
ühendused aju muude osadega. 
Seljaaju juhteteed ja seos lastehalvatusega. Mis on ataksia ja mis apraksia?
- Ataksia – lihaste koostöö on häirunud, tuleneb väikeaju kahjustusest Ataksia – vigastused tektopulvinaarses e selgmises nägemistees – ei saa aru kus asjad asuvad. Pigem motoorne kui visuaalne.
Apraksia – tahtlike liigutuste kopeerimine ja tegemine häiritud Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltest saadud info - TAALAMUS IV LOENG – ajupoolkerade ühendused ja aju ebasümmeetrilisus Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera
punkt. 
- Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne – mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides funktsioonides; kuigi keel-kõne on
vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras - Piirkonnad ühe poolkera sees on erinevamad kui sama piirkond paremas või vasakus poolkeras – nt parem ja vasak
frontaalsagar on sarnasemad funktsioonilt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes - Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond - Ka paljudel loomadel on funktsionaalselt asümmeetriline aju Olulisemaid lateralisatsiooni apekte võiks teada: eriti keele ja kõne alad, ka kokkuvõttev slaid 9.
- Parem poolkera on natuke suurem ja raskem võrreldes vasakuga, vasakus rohkem hallainet - Suurimad erinevused temporaalsagarate vahel – erinevused keele (vasak) ja muusika (parem) lokalisatsioonis Funtksioon Vasak poolkera Parem poolkera Keel Kõne, lugemine, kirjutamine, aritmeetika Prosoodia   –   kõnelõikude   (häälikute,   silpide,
sõnade, lausete) kestus, hääle valjusus ja kõrgus Ruumilised protsessid - Geomeetria,   suunatunnetus,   kujundite   mentaalne
pööramine Mälu Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu Liigutused Keerulised teadlikud liigutused Ruumilised liigutused Nägemine Tähed, sõnad Keerulised geomeetrilised mustrid, näod Kuulmine Kõnega seotud helid Keskkonnast tulevad helid, muusika Somatosensoorne
(suhteliselt võrdne Taktiliselt parem tähtede äratundmine Keerukad mustrid taktiliselt, Braille - Temporaalsagarate korteksi asümmeetria korreleerub taalamuse asümmeetria korreleerub taalamuse asümmeetriaga (vasak
taalamus on keeletöötluses olulisem) - Analoogne piirkond kus vasakul asuvad Broca ja Wenicke alad (kõne) on paremal poolkeral oluliselt väiksem - Erinevad neurotransmitterid on ebasümmeetriliselt jaotunud poolkerade vahel - Vasakus poolkeras on keele ja kõnega seotud alad suuremad, paremas poolkeras on külgvao kalle suurem kui vasakus.  Kokkuvõte: motoorse puhul üldiselt võrdne aga mõjutatud lateralisatsioonidest


Mis   mõjutab  asümmeetriat,   võiks   osata   mõningaid  näiteid   tuua   (sh  käelisus   ja   sugu  ning   soolised   erinevused   koos
hormonaalse hüpoteesiga).
- Sümmeetriat mõjutavad käelisus ja sugu - Vasakus poolkeras eriti Broca alas ja vasakus pretsentraalses korteksis on dendriitide hargnemist rohkem – hargnemine
võimaldab rohkem erinevat suhtlust rakkude vahel, need alad on väga intensiivses kasutuses Käelisus:
- Ei ole absoluutne - Mehed pigem vasakukäelisemad ja see võib olla seotud hormoonidest. Oleme mõjutatud hormoonide poolt juba emaüsas.  - Pole tõendeid et 70% vasakukäelistel on ajukoor paremakäelistest erinev. Kõnekeskus peab olema vasakul. - Vasakukäelistel tihti väike eelis spordis, videomängudes jms sest ajupoolkerad vähem lateraliseerunud, poolkerad suudavad
eraldi rohkema infoga hakkama saada.  Tuleneb: keskkondlikud teooriad, anatoomilised teooriad, geneetilised teooriad
- Keskkond: mõõga kilbi hüpotees – meestel südame kaitse kilbiga slp paremakäelised - Anatoomilised – hormonaalsed teooriad: testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi (pärsib vasaku poolkera arengud, laseb
paremal kasvada, rohkem erinevusi, probleeme ka immuunsüsteemiga, miks mitte ka poolkerade erinevusi ja käelisust; naised
paremad rääkijad (vasak arenenud) mehed paremad tegutsejad (parem arenenud) Ükski teooria pole piisavalt tõendatud. 
- Naistel parem sõnamälu, aritmeetika, kohta muutnud objektide meenutamine, peenmotoorika, sarnasuste kiire tabamine - Meestel   parem   aritmeetiline   loogika,   keerulisest   pildistu   kujundi   leidmine,   mentaalne   rotatsioon,   sihtmärgile   suunatud
motoorika, kuhu volditud paberisse torgatud augud satuvad. Soolised erinevused ja aju:
- Naiste aju on prefrontaal- ja limbilises piirkondades mahukam - Meestel on suhteliselt suurema mahuga frontaalkorteksi mediaalne piirkond, orbitofrontaalkorteks ja angulaarkäär parietaal e
kiirusagaras.  - Meeste aju üldiselt suurem ja raskem slp et nad on üldiselt suuremad. IQ erinevusi see ei tähelda.  - Apraksia ja afaasi naistel pigem vasakul (Broca) ja meestel tagapool Wernicke kahjustuse korral Mis on topelt dissotsiatsioon neuropsühholoogias.
- Kaks mentaalset protsessi funktsioneerivad üksteisest sõltumatult. Neuropsühholoogia saab teada millesed ajualad millistele
funktsioonidele spetsialiseerunud. Neuropsühholoogia   klassika:   rääkimise   ja   kõnest   arusaamise   alad   on   keeletöötlusega   seotud,   kuid   neid   kontrollivad   ajualad
toimivad teisest sõltumatult o Kui Broca ala kahjustatud, saab inimene kõnest aru küdi ei saa ladusalt rääkida (teab mida tahab öelda aga ei saa
ennast väljendada o Kui Wernicke ala on kahjustnud, siis kõne on ladus kuid arusaamine ei toimi (tulemuseks on hea konstruktsiooniga
laused millel pole arukat tähendust)(poliitikud xd) - Nt pikaajaline ja lühimälu erinevates kohtades st on patsiente kellel üks häritud, teine mitte - Üksikdissotsiatsion – kui manipuleerimine jätab ühe kognitiivse funktsiooni puutumatuks, kuid teine kannatab – järelikult A ja
B funktsioonid on vähemalt osaliselt sõltumatud.  Mis on Wada test ja miks seda tehakse?
Tehakse siis kui on vaja aru saada enne kirurgilist protseduuri kus asuvad kõnekeskused. Oleks hea kui neid ei kahjustataks.
Enamikul vasakus poolkeras kuid mõnel hajusalt (mõlemas) või paremas poolkeras. 
Kuidas tehakse: 
- Arterisse süstitakse ainet mis halvab vastava ajupoole o Motoorika on vastupidi – parem ajupool kontrollib vasakut ja vastupidi.  - Kõigepealt peab käsi püsti hoidma ja numbreid lugema, varsti peaks vastaspoole käsi alla kukkuma ja ei saa enam rääkida. - Kui tekst tuleb edasi siis tavaline lateralisatsioon ei kehti; kui teksti tootmine muutub raskemaks siis on ilmselt asjad mõlemas
poolkeras.  Mõhnkeha  (corpus  callosum)  ülesanded,  miks see  teatud  haiguste (peamiselt  epilepsia)  puhul  läbi lõigatakse  ja  mis
tagajärjed võivad olla?
- Ajupooled juhivad keha vastaspoolt.  Mõhnkeha läbilõikamise mõju poolkerade vahelisele suhtlusele:
- 1) Kortikaalsed ühendused poolkerade homoloogsete punktide vahel ei toimi - 2) Kumbki poolkera funktsioneerib iseseisvalt – teise poolkera tundmustele, mõtetele jms pole juurdepääsu - 3) Kortikaalsed ühendused sensoorsete ja motoorsete süsteemide vahel ning ka keharetseptoritega toimivad.  Tõmbeluku hüpotees  - suurem osa ühendusi on topograafilised st poolkerade sarnased punktid on ühendatud.
- Üks   osa   projektsioone   läheb   edasi   esmasest   topograafilisest   prohektsioonikohast   sekundaarsetele   aladele   ka
kontralateraalselt.  - Osa projektsioone on hajusad – tõenäolised hoiatavad teise poolkera olulisi piirkondi ette et teine on juba aktiivne Kognitiivsete funktsioonide areng poolkerades – mis juhtub kui üks ajupool kaob?
- Mida vanem olen seda rohkem on aju lateraliseerunud; nooremana ollakse plastilisemad ja funktsioonid suudavad üle kolida.  Lõigatakse läbi, et epilepsia teisele poolele ei koli, tahetakse et info ei koliks teisele poole. 
- Ka auditoorne info saadetakse mõlemasse poolkerra läbi mõhnkeha. Et öelda seda mida kuulsin või nägin peab info minema
läbi mõhnkeha vasakule poole. 


- Nägemisteed   ristuvad   seetõttu   on   mõlemad   nägemisväljad   esindatud   mõlemas   poolkeras.   Seevastu   jääb   info   jagamine
poolikuks st näiteks hirmu ei tunta või ei suudeta sõnaliselt väljendama mida nähti.  Tuleb osata lahti seletada visuaalne agnoosia: 
Info ei jõua ühest poolkerast teise, st et see, mida inimene vasakul pool nägi on selge, kuid ta ei saa seda suuliselt väljendada.  V LOENG Milline on üldine mälusüsteemide jaotus (skeem slaididel, raamatus)?
- Lühimälu - Pikaajaline mälu o Eksplitsiitne (teadlik) – episoodiline (personaalne, autobiograafiline), semantiline (faktid, teadmised) o Implitsiitne (mitteteadlik) – oskused, harjumused, praimimine, tingimine o Emotsionaalne (teadlik ja mitteteadlik) – meeldimine, vältimine, hirm Mis on anterograadne ja retrograadne amneesia?
Anterograadne – edasihaarav, võimetus ajukahjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot
Retrograadne – võimetus taastada ajukahjustusele eelnenud mälestusi.
- Ajaliselt piiritletud retrograadne – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega on neist
möödunud nt ei mäleta vahetult enne õnnetust toimunud tunde/minuteid Amneesiate teooriad (3 tükki) - millised on iga teooria põhiideed, kuidas üksteisest erinevad?
Konsolideerimise teooria  – hipokampus konsolideerib ehk tihendab ja kinnistab uusi mälujälgi, mis muudab need püsivaks.
Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestused uues asukohas ajukoores
- See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud – enamasti
temporaalsagarasse - Sh   mälestuste   hulk   võib   sõltuda   kahjustuse   suurusest   –   mida   suurem   kahjustus   seda   pikema   ulatusega   retrograadne
amneesia Mitme jälje teooria – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse.
Teooria jagab mälestused:
- Autobiograafilisteks – sõltuvad hipokampust ja frontaalsagarast - Semantiliseks/faktiliseks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - Üldiseks semantiliseks teadmiseks nt keel – sõltuvad muudest ajukoore aladest Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse uesti faktilisse või üldisesse
mällu – seega mälestused on salvestatud paralleeleselt mitmesse ajupiirkonda
- Erinevate   mälestuste   tüübid   alluvad   ajutraumadele   erineval   määral.   Nt   pärast   ajutraumat   on   mõjutatud   ainult   mõned
mälestused kuid olulisemad ja vanemad mälujäljed on vastupidavamad sest neist on mitu jälge erinevates piirkondades nt
autobiograafiline hipokampuses ja faktiline temporaalsagaras.  Rekonsolideerumise teooria  – mälestused koosnevad harva vaid ühest jäljest või neutraalsest substraadist. Sageli mälestusi
meenutatakse korduvalt, mõeldakse nendele ja arutletakse nende üle. 
- Iga kord kui mälestust kasutatakse siis see ka rekonsolideeritakse – mälestus siseneb uuesti muutmise faasi ja salvestatakse
uue mälestusena. See tekitab ühe sündmuse kohta mitmeid mälujälgi - See muudab amneesia uurimise keerukamaks kuna spontaanne meenutamine ja ka inimese mälestuste uurimine muudab
vaatluse all olevaid mälestusi  Mida tähendab eksplitsiitne mälu ja kuidas see jaguneb. Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni
näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse.
Sündmuste ja faktide mäletamine mis on teadlik ja tahtlik ning koosneb personaalsest kogemusest. 
Jaguneb: episoodiline ja semantiline. 
Ajupiirkonnad  –   temporaal-frontaalsagara   süsteem.   Temporaalsagaraga   seotud   struktuurid   –   hipokampus,   rinaalkorteksi   ja
prefrontaalkoor; samuti taalamuse tuumad sest frontaal ja temporaalsagara ühendused suunduvad läbi taalamuse. Mis on autonoeetiline teadlikkus?
Enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ja ajas rännata. Hipokampuse ja
frontaalkoore   kahjustuse   korral   kaob   sageli   enese-teadlikkus,   tekivad   raskused   igapäevaste   käitumuslikku   eneseregulatsiooni
nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega. 
- Mälu võime Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises?
Hipokampus  –   limbiline   struktuur   mis   asetseb   mediaalselt   oimusagaras.   Koosneb   kahest   käärust   –   Ammoni   sarvest   ja
hammaskäärust. Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves (jagatud 4 gruppi). 
- Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele.  - Juhteteed – perforantne, fimbria fornix - Kui kahjustatud siis enamastihäiritud retrograadne amneesia, kestus olenevalt ammoni sarve püramiidrakkude tasandiyest. Kui
ainult hipokampus kahjustatud siis täielikult antero- ja retrograadne amneesia. - Oluline episoodilise mälu puhul, semantilise mälu eest vastutavad ümbritsevad piirkonnad. Rinaalkoor – jaguneb peririnaalkorteksiks ja enotrinaalkorteksiks. 
Kahjustuse korral on kahjustatud ka juhteteed hipokampusesse. Raske eristada kas kahjustus hõlmab hipokampust või juhteteid. 
- Objektide äratundmine (faktiline või semantiline teadmine) on seotud rinaalkorteksi struktuuridega.  Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara
HERA)?


Temporaalsagarad
- Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja
labürindi õppimise testid.  - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisl nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste
seoste meenutamisel. Ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul.  Frontaalsagarad: HERA süsteem – peegeldab kuidas mälestusi ajju kodeeritakse ja taastatakse
Vasak seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega; samuti rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega
Parem seotud rohkem episoodilise mälu taastamisega kui vasak. 
Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse.
Mitteteadlik ja tahtmatu mälu – õpitud oskused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused (rattaga
sõitmine) jms. Pigem alt-üles. 
- Hõlmab enda all ka praimimist. Stiimul mis muudab närvisüsteemi tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale testimisele.  Ajupiirkonnad  – kogu ajukoor ja basaalganglionite struktuurid. Väikeaju ja sellega seotud motoorsed piirkonnad (premotoorne
koor, taalamus)
- Motoorne koor – eksperimentaalsete uuringutega on leitud et Implitsiitse teadmise omandamine nõuab motoorse korteksi
plastilist ümberorganiseerimist mis eksplitsiitse õppimise korral ei ilme.  Väikeaju  –   motoorsel   õppimisel   oluline  roll   väikeajul   mis  saab   sisendeid   kortikaalsetest   motoorsetest   aladest   läbi  taalamuse
projektsioonidesse. 
Hinnatakse nt 
- peab hiirega jälitama palli mis ringleb. Kahjustused: huntingtioni tõbi ja Parkinsoni tõbi – basaalganglionite kahjustus.  - Klassikaline tingimine  Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad?
Stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu. 
- Sisaldab implitiitsetele ja eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – võib karta situatsioone millel ei ole mälestusi ja nendele
millel on - Paanikahäire seotud Implitsiitse emotsionaalse mäluga Seotud ajupiirkonnad: amügdala ehk mandelkeha – mõjutab emotsionaalset mälu, mõjutab vähe implitsiitset ja eksplitsiitset mälu. Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse?
Neuraalne  salvestus  äsja  möödunud  sündmustest  ja nende  järjestusest.  Kasutatakse  sensoorse,  kognitiivse  ja motoorse  info
lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega. 
Hindamine: Prisko ’liidetud stiimulite’ ülesanne – järjestikku 2 stiimulit samas sensoorses modaalsuses nt kuulmine. Peab ütlema
kas stiimulid olid samad
- Liigutuste jäljendamine – keerukamad käe või näo liigutused - Moscovitchi interferentsi ülesanne – nimekirjad ja peavad uuesti lugema, alguses sarnased sõnad, pärast erinevad Ajupiirkonnad:  Temporaalsagara   posterioorne   osa   (järeldatud   juhtumi   KF   põhjal   kellel   puudus   võime   järele   korrata);
Frontaalsagarad – raskused lühimälu testides.  Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired?
- Transientne globaalne amneesia – vanad mälestused kadunud, uusi ei teki. Algab ja lõpeb kiiresti. Põhjuseks peatrauma,
migreenihood, epilepsiahood, madal veresuhkur.  - Herpesentsefaliit   –  ajupõletik,   temporaalsagara   kahjustus.   Segasus,   hallutsinatsioonid,   kõnehäired,   epileptilised   hood.
Anterograadne amneesia ja võib kaasneda ka retrograadne.  - Alzheimer – progresseeruv ajurakkude hävimine, kortikaalsed muutused. Algul anterograadne, hiljem retrograadne amneesia.
Muutused mediaalses temporaalkoores.  - Korsakovi sündroom –  pikaajalise alkoholitarvitamise tagajärjel, B1 vitamiini defitsiit – ainevahetushäire või söömishäire.
Anterograadne   ja   retrograadne   amneesia,   konfabulatsioonid   –   mäluauke   täidetakse   uue   infoga   mis   on   vale.   80%-l
frontaalsagara atroofia, kahjustus vaheajus, mediaalses taalamuses ja hüpotaalamuses.  -
Mis võib olla erakordselt hea mälu alusmehhanismiks (juhtum S)?
Eriline võime kogu info eksplitsiitselt meelde jätta. Oli ajalehe reporter, ei kirjutanud kunagi midagi üles. 
- Erilisuse aluseks oli sünteesia ehk multisensoorne taju nt sõna juures tajutakse ka värvi, häält, lõhna jne. kasutas mnemoonika
võtteid.  Autobiograafiline   erakordne   mälu  –   suurenenud   hallaine   maht   temporaal   ja   pareitaalsagarates,   suurenenud   närvikiudude
projektsioonid temporaal- ja frontaalsagara vahel.  Juhtum   H.M   –   kirjeldada   kahjustusi,   ilmnenud   häireid   (säilinud/kahjustunud   funktsioonid).   Miks   see   juhtum   on
teadusmaailmas nii oluline (lisaks slaididele tutvuda ka raamatus oleva juhtumi kirjeldusega)?
Arstid eemaldasid ta hipokampuse. Tema epilepsia kadus ja IQ paranes. Osaline retrograadne ja anterograadne mälu kadus. Mälu
püsis 15 minutit kui ta numbrit endale korrutas. Hiljem unustas et üldse testi tegi. 
- Mälu kinnistumine tähendus selgus tänu HMile.  - Avastati praiming – joonistas tähtesid ehk implitsiitne mälu on väga hea. Protseduuriline mälu põhineb basaalganglonitel ja
cerebrellumil.  - Tema ajust tehti digitaalne kaart – lõigati tükkideks


-
Juhtum  K.C -  millised  olid kahjustused  ja  ilmnenud häired  (säilinud/kahjustunud  funktsioonid)? Miks  on  see juhtum
teadusmaailmas oluline?
- Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid kortikaalseid ja subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkoort.  - Enamik kognitiivseid võimeid oli säilinud (lugemine, kirjutamine, orelimängimine, visuaalne ja lühimälu hea, faktid elu kohta
selged) - Raskused tekkisid isiklike kogemuste taastaisel – ei osanud oma elust ühtegi seika kirjeldada; ei suutnud ajas rännata.  Kahjustunud olid: episoodiline mälu, autonoeetiline teadlikkus. VI LOENG – kukla-  ja kiirusagarad. Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar.
Kuklasagar tegeleb enamasti nägemisinfo töötlusega. Asub kuklaluu all.  Olulisemad   kuklasagara   anatoomilised   osad:   parietaal-oktsipitaalvagu,   kannusvagu,   lingvaal-   ja   fusiformkäärud.   Kus
asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad?
Parietaal-oktsipitaalvagu – eristab kuklasagarat ja kiirusagarat. 
Kannusvagu   –  jagab  maailma  ülemiseks   ja  alumiseks.  Ülespoole  jääb   tähelepanu,  tööälu,   tasuootus.  Kogu  info  saadetakse
esmakordselt siia. 
Lingvaalkäär – keelekäär, sümbolilise info töötlus nt tähtedest aru saamine, loogiline töötlus – kuidas sündmusi järjekorda panna,
seosed erinevate sündmuste vahel mõistmine, visuaalsed mälestused. Seosed komplekssete stiimulite töötluse ja unenägudega.
Visuaalne tähelepanu ja mälu, kui vaja mingit stiimulit jälgida. 
Fusiformne käär – nägude töötluse piirkond, vasakus hemisfääris seotud sõnade töötlusega.  Millised on V1 ala eripärad? 
Asub kuklapiirkonnas. Võtab esimesena info silmadest vastu. Primaarne nägemisala. Kui see on kahjustatud siis inimene ei näe
midagi. 


Hierarhiline paralleelne mudel visuaalses töötluses: V1/V2 funktsioon, kolm järgnevat juhteteed (V4, V5, V3) ja nende
funktsioonid.
1 - primaarne
2 – sekundaarne, töötleb 1. infot. Mõlemad töötlevad vormi, värvi liikumist.
3 – objektitaju, liikumistaju, dorsaalne tee; et aru saaks kuidas objektid kulgevad ruumis
4 – vorm, värv, ventraalne tee
5 – liikumistaju, objekti liikumise kiirus ja suund Kuidas ja miks tekib kortikaalne pimedus?
Kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi:
- Osa infost liigub põlvikkehast teistesse aladaesse - Säilinud on funktsioneerivad saarekesed kahjustunud piirkonnas - Osa infotöötlusest toimub enne kui signaal jõuab nägemiskoorde.  Nägemisfunktsioonid kuklasagarast edasi: 5 üldist kategooriat.
- Visual for action – visuaalne töötlus liigutuste jaoks nt kohvitassi tõstmine - Action for vision – aktiivne visuaalne otsing (scanning), silmaliigutused nägemisinfo töötluseks - Visual recognition – objekti ära tundmine ja mõistmine - Visual space – visuaalse info ruumiline paiknemine (nii enesestkui ka teistest lähtuvalt) - Visual ettention – tähelepanu mis on selektiivne ja keskenduv vaid olulisimale infost. Visuaalse info kolm peamist juhteteed: ventraalne, dorsaalne ja STS tee – mis on nende funktsioonid, milliste aladega
neid seostatakse?
Ventraalne – suundub oimusagaratesse, objektide ära tundmine ja identifitserimine
Dorsaalne – suundub kiirusagaratesse, on seotud liikumisega
STS – seob muljed ühtseks tervikuks. 
- Kiirusagaras otsustame kuidas seda infot kokku panna.  Millised on nägemisväljade organisatsiooni põhimõtted (slaid 24, raamatust lk 328 5. väljaandes)?
Nägemisteede kahjustused – nimi, kirjeldus, põhjus, patsiendi visuaalne väli.
- Reetina vasak pool – projektsioon aju paremasse poolde - Parem reetina pool – projektsioon aju vasakusse poolde - Seega mõema silma poolt saadetakse info v1 alasse.  V1 kahjustus mõjutab nägemist mõlemas silmas. Kui nägemishäire piiratud ainult ühe silmaga peab kahjustus olema väljaspool
aju. 
Kahjustused: 
- Ühe silma pimedus – ühe silma reetina või nägemisnärvi kahjustus - Nägemise kadumine mõlemast temporaalväljast – nägemisristmiku pikiläbilõige - Nägemise kadumine ühest ninapoolsest väljast – nägemisristmiku lateraalne kahjustus - Ühe nägemisvälja täielik pimedus – nägemistrakti, lateraalse põlvikkeha või V1 ala kahjust - Osalise nägemisvälja pimedus – osaline nägemistee kahjustus Millele viitab kahjustuse korral makulaarses piirkonnas nägemise säilimine?
Kollatähni piirkond. Aitab eristada kas kahjustus on nägemistraktis või ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore
kahjustusi. 
Mis on skotoomid ja mis neid tekitavad?


Väikesed piiratud kahjustused kuklasagara piirkonnas tekitavad nägemisvälja väikesi pimedaid laike. Patsiendid ei pruugi nendest
teadlikud olla väikeste silmaliigutuste tõttu, millega pimeala ära täidetakse. Analoogne olukord – pimetähn mille silmaliigutustega
ära täidame. 
Milliste piirkondade säilimisele ja kahjustumisele viitavad juhtumi B.K sümptomid (püsiv skotoom, ülejäänud kvadrandis
alanenud vormitaju, kui tajub hästi värvi ja liikumist)?
Milliste   häireteni   võib   viia   parempoolse   kannusvao   eemaldamine   ja   miks   (juhtum   D.B)?   NB!   Vt   ka   slaid   8   ja   15
(kannusvaos asub V1).
Kadus nägemine vasakult poolt, hiljem osa ülemisest nägemisväljast taastus. Suutis keskkonnas toime tulla kuigi ütles et ei näe
midagi. Testimisel viitas et tal on tunne et stiimul läheneb, sujuv või sakiline kuigi rõhutas et ei näe midagi. Ka stiimulite asukohti
nägemisväljas arvas ära. 
Milliste häireteni võib viia kahjustus V4 alas (juhtum J.I) ja kahjustus V5 alas (juhtum L.M)?
V4 - Värvitaju häire (tserebraalne akromatopsia), ei suuda töödelda värviinfot ja näeb must-valges. Nägemisteravus suureneb eriti
hämaras, ei suutnud ka enam värve ette kujutada, kadus mälu värvide kohta. 
V5 – ei taju asjade liikumist nt kuidas vesi klaasi voolab
Mis on agnoosia? Erinevad agnoosia tüübid (slaid 41, õpikust lk 336-338 5. väljaandes).
- Simultagnoosia – suutmatus tajuda korraga rohkem kui üht objekti. - Apertseptiivne   agnoosia   –   ei   suudeta   luua   objektist   vaimset   ettekujutust,   häiritud   on   objekti   äratundmine,   kopeerimine,
otsustused objekti kohta - Assotsiatiivne   agnoosia   –   suudetakse   luua   tajupõhine   tervik   objektist   kuid   ei   suudeta   seda   seostada   olemasolevate
teadmistega.  - Prosopagnoosia – häiritud on nägude taju ja äratundmine, samas kui muu tajupõhine ja intellektuaalne töötlus on häireteta.  Millised on ventraalse ja dorsaalse tee kahjustuse sümptomid (juhtum D.F)?
Nägude   töötlemiseks   eraldi   süsteem   –   mille   põhjal   seda   järeldatakse?   Nägude   äratundmise   assümmeetria. Millise
piirkonna kahjustumisel häirub nägude äratundmine?
Sellest,   et   on   olemas   eraldi   häire   (prosopagnoosia)   kus   nägude   taju   ja   äratundmine   on   häiritud,   kuid   muu   tajupõhine   ja
intellektuaalne töötlus häireteta. 
- Suurem osa nägude visuaalsest infost töödeldakse temporaalses visuaalses juhtetees. - Parempoolne kahjustus omab suuremat mõju nägude töötlemisele kui vasakpoolne.  Milles seisneb Thatcheri illusioon (miks tagurpidi silmade ja suuga pilt õigetpidi pööratuna tundub eriti kummaline, kuigi
tagurpidi pööratuna ta seda ei ole)? KIIRUSAGARAD: Kiirusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Ühendused:
Frontaalsagaraga – liigutuste juhtimine Erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat
Somatosensoorne koor – aitab maailma tajuda puutetundlikkuse mõttes
Posttsentraalkäär – tundlikkuse info mõlemalt poolt näo aladelt ja vastaskehapoolelt
Ülemine   parientaalsagarik  –   info   puutetundlikkusest,   nägemisinfo,   kuulmisinfo,   vestiblaarinfo.   Kuidas   tähelepanu   olulisele
stiimulile suunata. 
Eestalb – teadvus, keha liikumine ruumis, episoodiline mälu, eneseteadlikkus
Intraparientaalvagu – tähelepanu suunamine ohustiimulitele, objektiinfo töötlus – silmade positsioon pea ja keha suhtes, objektide
olulisuse üle otsustamine
Alumine parientaalsagarik – mälu ja äratundmine, oskuste omandamine, keeleline töötlus


Kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia)
Sensoorse taju häired
- Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem  – ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi, ei
suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel - Häiritud asenditaju - Aferentne parees – käte ja sõrmede liigutused on kohmakad sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta - Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi - Pimepuudutus – kehatundlikkus paremal kehapoolel häiritud, ei tunne valu Apraksia  –   võimetus   sooritada   õpituid   eesmärgipärasied   liigutusi.   Pole   seletatav   motoorsete   või   sensoorsete   puudutustega.
Kliiniliselt ei suudeta limiteerida žeste, demonstreerida õigete objektide õiget kasutamist ega kohast kasutamist. Tavaliselt esinev
insultide või dementsuse korral. Jaguneb kolmeks:
- Ideomotoorne – ei suudeta ellu viia üksikuid motoorseid liigutusi - Ideatoorne – ei suudeta ellu viia tegevusplaane - Konstruktsooniline – formatiivsed tegevused visuomotoorsel töötlusel, ei suudeta saavutada soovitud lõpptulemust.  Akalkuulia – arvutamisoskuse häire, seotud vasakpoolse posterioorse parientaalse kahjustusega. Jaguneb kaheks:
- Primaarne – ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone - Sekundaarne – arvutamisoskus kahjustub muude kogniitiivsete häirete tõttu. Neglekt –  Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni
Gerstmanni – kahjustus vasakpoolses nurkkäärus, sõrme agnoosia, akalkuulia ja parema-vasaku poole segiajamine
Balinti – mõlemapoolne kiirusagara kahjsutus, esines optiline Apraksia, simultagnoosia, optiline ataksia.  VII LOENG
Oimusagarad (temporaalsagarad): Oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Rollid: auditoorne sisend (kuulmisinfo analüüs ja töötlus), nägemistaju ja visuaalne töötlus (objektide identiteet ja äratundmine),
mälu. 
Ühendused: temporaalsagarasse, kiirupiirkondadesse, frontaalsagarasse Erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat
- Ülemine temporaaljäär ja ülemine temporaalvagu – suur osa ajukudet, mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega. Kuulmis
ja kõneinfo töötlus, viipekeele ja žestide töötlus, visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine, kategoriseerimine - Keskmine temporaalkäär – tajuinfo töötlus, nägude äratundmine, sõnade tähenduse töötlus lugemisel - Alumine   temporaalkäär  –   ventraalse   visuaalse   töötluse   suuna   lõppsiht,   obekti   tunnuste   töötlus,   nägude   äratundmine,
numbrite äratundmine – kui kahjustatud siis spetsiifilised äratundmishäired - Temporaalpoolus  – assotsiatsiooniala mis on seotud multimodaalse analüüsiga (emotsionaalne ja sotsiaalne infotöötlus),
vasakus   hemisfääris  seotud  semantilise   mäluga,  paremas  seotud   autobiograafilise  mäluga,   TOM  –  kui  kahjustatud  kaob
teadmine maailmast.  - Parahipokampaalkäär – juhteteed hipokampusesse, vahendab mäluinfo kodeerimist ja meenutamist, visuaalse kontekstiinfo
töötlus, sotsiaalse kontekstiinfo töötlus - Haisteinfo – piriformne korteks.  Oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone


- Heschli käär – primaarne kuulmisinfo töötluse keskus - Palunum temporale – kõneinfo töötlus, komplekssete helide analüüs.  Limbiline süsteem – vanad süsteemid, ühtne tükk. 
- Mandelkeha – emotsionaalse info töötlus ,osaleb ka õppimises (klassikaline tingimine) - Hipokampus – keskne struktuur uute mälestuste loomisel, osaleb ka ruumiinfo töötluses ja navigeerimisel Episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega
Oimusagaras asub hipokampus, mis on tugevalt seotud mäluga. 
Semantiline mälu:
- Teadmiste representatsioon – objektide tajupõhised ja funktsionaalsed tunnused - Portsessid mida saab kasutada et seda teadmist rakendada mõtlemises või käitumises - Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsagara alasid - Oimusagara struktuurid on keskseks struktuuriks – seovad teadmised, integreeriv keskus, aitab suunata Insula anatoomilist jaotust ja funktsioone
Ajukoore ala mis jääb külgvao alla, kaetud operculumiga. Jaguneb anterioorseks ja posterioorseks, jagatud ajuarteri järgi. 
Funktsioonid:
- Vistseraalsed signaalid, kehaseisundite tuvastamine ja interpreteerimine, interotseptiivne teadlikkus, representeerib somaatilisi
markereid - Südamelöökide kontroll ja subjektiivne teadlikkus nende kohta - Valuaistingute töötlus ja interpreteerimine - Meeleolu ja tahteaktiivsus - Isu kontroll - Ärevusreaktsioonid, emotsionaalse info töötlus  - Sotsiaalse info töölus - Emaliku seose teke - Kuulmis ja maitsmisinfo Oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid
- Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired - Visuaalse-, kuulmis-, ja muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - Kontekstitiaju häire - Kõne mõistmise häire - Pikaajalise mälu häire - Isiksuse ja afekti muutused - Seksuaalkäitumise muutused – mandelkeha - Hallutsinatsioonid - Muusikalise   kõrva   sündroom   –   kuulmiskahjustus,   tekivad   hallutsinatsioonid   nagu   mängiks   muusika   toas.   Sensoorne
deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsiooni.  - Nägemistaju häire – parempoolne kahjustus Semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili
Atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid haiguse alguses
säilivad. Teadmised ja arusaamine maailmast kaob järk-järgult. Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma
- Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnatähenuste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne
agnoosia. Progresseerudes kõna üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired - Otsmikusagarad: Otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega


Ühendatud: motoneuronitega, kraniaalnärvidega
Erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat
- Pretsentraalkäär – primaarne motoorse kontrooli ala, mis lihastega tööd teha - Premotoorne   koor   –  algatab   liigutusprogrammid,   töötlus   toimub   kui   ootame   liigutust,   õppimine   ja   imiteerimine   –
peegelneuronid - Motoorne lisa-ala –  aktiveerub enne primaarset motoorset ala, kujutleb tegevust enne ette, kas on üldse mõtet liigutama
hakata, liigutused mida ise seesmiselt algatame - Broca piirkond – vastutab kõne tekitamise eest, aktivatsioon ka sisekõna või kõne imiteerimise ajal  - Dorsolateraalne   prefrontaalkoor   –  koht   kus   minevik   ja   tulevik   kohtuvad,   hindab   ja   reguleerib   somaatilist   infot   sobiva
motoorse vastuse loomiseks; eirab ja kontrollib käitumist, aitab teha valikuid, oluline roll töömälus - Ventrolateraalne   prefrontaalkoor   –  semantilise   info   töötlus.   Kontroll   mälu   üle   täidesaatvate   funktsioonide   osas,
ohusignaalide töötlus, emotsionaalse info töötlus - Orbitofrontaalne koor – käitumiste valik sarrustusest lähtuvalt ja ebasobivate käitumiste inhibeerimine. Suurim emotsionaalse
töötluse assotsiatsioonikeskus. - Dorsomediaalne prefrontaalne koor  – seotud introspektiivse töötlusega (mõtlemine tegevuste kavatsuste ja tagajärgede
üle), hindab sotsiaalseid situatsioone - Eesmine vöökäär  – aktiveerub konfliktsete olukordade seiramisel, oluline vigade avastamisel. Motivatsiooni ja tähelepanu
suunamisega seotud otsused, seotud sarrustuse ja kinnituse ootusega.  - Ventromediaalne   prefrontaalne   koor   –  assotsiatiivne   õppimine   sotsiaalsete   vihjete   alusel,   seotud   asjade   väärtuse
hindamisega. Teiste tunnete ja soovide kohta järelduste tegemine Frontaalsagara funktsioonid:
- Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine - Kõne tekitamine - Käitumise planeerimine ja seiramine – täidesaatvad funktsioonid - Töömälu - Mälu kontroll - Tähelepanuga seotud protsessid - Eneseteadvus ja autonoeetiline teadlikkus - Empaatia, huumori mõistmine Täidesaatvate funktsioonide omadusi ja komponente
Vaimsed võimed mida on vaja et formuleerida realistlikke eesmärke, planeerida kuidas nendeni jõuda ja viia need tegevusplaanid
efektiivselt ellu. Nende hulka arvestatakse:
- Töömälu, inhibitsioon, planeerimisoksus, otsustusvõime, probleemilahendus, abstraktsioonivõime, arutlusoskus, vastamisviisi
vaheldamine, tähelepanu jgamine, enese-seire, sotsiaalne käitumine, prospektiivne meelespidamine Lubavad kaaluda valikid ja valide kõige spetsiifilisema vastuse stiimulile lähtuvalt situatiivsest kontekstist, varasematest teadmistest
ja eesmärkidest
Ressursimahukad ja pingutust nõudvad, aktiveeruvad ainult uudsete ja keerukate olukordade juures, kui ei võimalda rutiinipõhist
vastust.


Ei saa käsitleda kui oskust: oskus on õpitud võime teha midagi kompetentselt, miski mida saab omandada, õppida, harjutada,
parandada. 
Otsmiku- ja kiirusagarate rolli ja omavahelisi seoseid erinevate kognitiivsete protsesside vahendamisel
Intelligentsus   on  mitmete  erinevate   ajupiirkondade  dünaamiline   ja  integreeritud   koostöö  mis  ühendab  omavahel   eraldiseisvad
infotöötluse staadiumid. 
- Toimub vastuvõetud nägemis ja kuulmisinfo töötlus oimu ja kuklasagarate piirkonnas – nägemiskoore alad - Toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad (eriti nurkkäär, supermarginaalkäär,
ülemine kiirusagarik) - Toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse mis vahendab probleemilahendust. Olulised on motoorne lisa-ala,
dorsolateraalne prefrontaalkoor, anterioorne prefrontaalkoor, Broca poolkera, alumine prefrontaalkäär - Kui on leitud lahendus, tegeleb eesmine vöökäär sobiva vastuse valiku ja alternatiivsete valikuvõimaluste pidurdamisega.  Otsmikusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja käitumusliku kontrolli häireid
- Liigutuste kadu - Jõudluse kadu - Liigutusprogrammide häirumine - Tahtliku silmaliigutuse häire - Reagerentse motoorse kontrolli häire - Motoorne afaasia - Aspontaansus - Mõtlemisstrateegiate kasutamise häirumine - Pidurdusreaktsioonide alanemine - Assotsiatiivse õppimise häire - Riskiv käitumine, reeglite rikkumine - Käitumise reguleerimise häire - Töömälu häire - Sotsiaalse käitumise häire - Seksuaalkäitumise muutused - Lõhnataju häire Käitumine:
Seotud   peamiselt   käitumise   regulatsiooni   või   kontrolli   häirumisega   mis   muudab   reageerimise   olukordadele   või   vastamise
ebakohaseks:   eneseregulatsiooni   häire,   kollektsioneeriv   käitumine,   perseveratsioonid,   intrusioonid   ja   konfabulatsioonid,
käitumusliku kontrolli häired (keskkonnast sõltuv, imitatsioonikäitumine, utilisatsioonikäitumine)
Otsmikusagarate rolli mälu vahendamisel
- Seotud mäluga sekundaarselt läbi tähelepanu ja probleemilahendusosksue - Dorsolateraalne piirkond on töömälu töötlus - Hemisfääridel roll meeldejätmisel ja mälust ammutamisel – vasak semantiline, parem episoodiline.  - Otsmikusagara kahjsutuse korral sageli häiritud prospektiivne mälu - VIII LOENG - Ruumitaju Viitab kõikidele tegevustele mida inimesed ja loomad kasutavad et oma keha või selle osi läbi ruumi suunata - Topograafiline mälu – võime liikuda ruumi ühest kohast teise. Juhindub ideest et liikumine leiab aset ruumiliselt eristatavate
objektide vahel või nendega suhestudes - Kognitiivne kaart – oletus et meil tekib ümbritsevast ruumist ajju kaardile sarnane kujutis Millised võivad olla häired ruumitajus? Milliste ajupiirkondadega on need häired seotud?
Topograafiline desorientatsioon – üldine võimetus ruumis orienteeruda, ruumis liikudes kognitiivset kaarti moodustada. On eristatud
mitmesuguseid variante ja sümptomeid nt anterograadne ja retrograadne vorm. Spetsiifilised   topograafilise desorienteerituse häired Kahjustuse asukoht Kirjeldus Egotsentriline desorientatsioon Posterioorne parietaalne koor Võimetus määrata objektide asukohta endast lähtudes Suuna desorientatsioon Posterioorne vöökäär Võimetus määrata keskkonnast lähtudes liikumise suunda Ruumi objektide agnoosia Lingvaalkäär Võimetus määratleda maamärkide või objektide välimust Anterograadne desorientatsioon Parahipokampaalkäär Võimetus õppida uut keskkonnast tulevat infot Ruumilise kaardistamise/mälu defitsiit Hipokampus Anterograadne   ja   retrograadne   amneesia   ruumi   detailide
suhtes Kas ruumiline mälu on episoodilise mälu alaliik? Mis juhtumid toetavad selle käsitlemist mälu alaliigina ja mis juhtumid
toetavad selle käsitlemist eraldiseisva funktsioonina?
Toetab:   kahjustus   hipokampuses   =   anterograadne   amneesia   ja   ruumitaju   häired;   linnud   kes   peidavad   oma   sööki   otsivad
maitsvamad palad üles esimesena – st neil on episoodilisel mälestusel ruumiline silt juures.
Ei toeta: 
- Arenguline topograafiline desorienteeritus – võimetus eristada ruumi tähiseid ja lähtuda navigeerimisel nendest saadavast
infost või luua kognitiivset kaarti. - Sellega (DTDga) inimesed on sageli eksinud või desorienteeritud ka oma kodus või ümbritsevas piirkonnas, vajavad abi kooli
või tööle minemisel. - Eluaegne seisund ja pole selge kahjustusega ajus. Sensoorsed ja intellektuaalsed funktsioonid kahjustuseta.  Milline osa on hipokampusel ruumitajus? Mis idee pakub välja stseeni konstrueerimise teooria?
Hipokampuse kahjustus mõjutab mõlemat: 
- Dorsaalse juhtetee projektsioonid mediaalsesse temporaalkoorde panustavad ruumilise mälu funktsiooni


- Ventraalse juhtetee protsessid panustavad episoodilisse mällu Stseeni konstrueerimise teooria – hipokampus kasutab nii ruumilist kui episoodilist mälu, et luua midagi enamat – ruumiliselt
sidus stseen mis hõlmab 4 elementi: ruumiline navigeerimine, episoodiline mälu, kujutlemine ja tulevikku mõtlemine. Kahjustuse
korral kõik neli häirunud.  Dorsaalne ja ventraalne tee ruumitajus - millistes piirkondades projekteeruvad, millist infot vahendavad?
- Dorsaalne –  kiirusagarasse vahendab infot  KUS  on objekt -> ruumitaju juures suunab kea liikumist või keha suhestumist
objektiga (egotsentriline) - Ventraalne – oimusagarasse vahendab infot MIS objekt on -> ruumitjau juures identifitseerib objekti ja kasutab ruumi objekte
keha liikumise suunamiseks. (allotsentriline) - Info sünteesitakse frontaalsagaras – tulemuseks on võime juhtida vaatamiseks tehtavaid liigutusi, käte liigutusi, keha edasi
liikumist jne.  Millised ruumitaju häired võivad ilmneda kiiru- ja otsmikusagara kahjustuse korral?
Kiirusagar: häirunud visuaalne tähelepanu, võimetus tajuda >1 stiimulit, liigutuste visuaalse kontrolli raskused, võimetus liikuvat
sihtmärki jälgida, häirunud silma kohanemine optilise kaugusega, raskused pilgu fikseerituna hoidmisel, võimetus tahtlikult suunata
pilku sihtmärgile, häirunud visuaalne otsing, Balinti sündroom
Otsmikusagar: täielik pimedus kuigi visuaalsed väljad on aktiivsed, raskused liigutuste juhtimisel, ruumilises mälus, mäluhäired Üksikraku aktiivsuse salvestamine ja ruumitaju - millised olulisemad üksikrakud ja nende funktsioonid? Mis piirkonnas
ajus neid leitud on?
Koharakud: aktiivsus vallandub kui loom siseneb spetsiifilisse asukohta keskkonnas
- Kodeerivad roti asukohale lisaks ka liikumise suuna ja liikumise - Koharakud jätkavad pimedas toas laenglemist vastavalt varasemale infole.  - Eelistavad visuaalset infot kuid võivad olla mõjutatud lõhnast, tasakaalust, maitsest, häälest. - Kui ruumis vaid üks visuaalne vihje siis see määrab ära kus rakud laenglema hakkavad.  - Lähedalt seotud looma võimega liikuda – kui hoitakse kinni siis lõpetavad laenglemise Suunarakud:  laenglevad kui rott suunab pea kindlasse suunda. Oleneb suunas millised rakud laenglema hakkavad nt üks kui
lääne poole teine kui põhja poole
- Suunarakkude laenglemine ei ole looma keha positsiooniga seotud ja ei sõltu kas loom on paigal või liigub - Ei kohane aja möödudes vaid laenglemine püsib nii kaua kuni pea on vastavasse suunda pööratud - Ei aktiveeru mingile objektile ümruses Võrgustikrakud: laenglevad ühtlaste vahedega sõlmedena mis jaotavad ümbruskonna võrgustikuks
- Iga võrgustikrakk laengleb ruumiliste intervallidena – sõlmpunktid tähistavad punkte läbi ümbruskonna mis vahendavad ruumi
suurust ja positsiooni ruumis - Sõltumatu looma suunast, liikumisest, kiirusest Milliseid eksperimentaalseid meetodeid on ruumitaju uurimiseks kasutatud (loomadel)? Milliseid neuropsühholoogilisi
teste saab inimestel kasutada?
Teekonna järgimine
- Raja järgimine või liikumine objekti suunas. Ka vihje õppimine viidates et tegu on spetsiifilisele vihjele vastamisega - Nt mõned loomad suunavad oma liikumist vastavalt päikesevalgusele või kuule, tähtedele või lõhnale - Inimeste igapäevane tegevus – teel kõndimine, objektide suunas liikumine, nende haramine. Inimesed kasutavad ka kaarte.  Kursi võtmine e piloting
- Võime võtta kurssi koha suunas mis ei ole otseselt märgitud selleni viiva raja või vihjega. Seda tüüpi liikumine on juhitud
keskkonna vihjetega mis toimivad koordinaatidena.  - Seotud ruumi õppimisega, asukoha navigeerimisega sest eesmärgiks on mingisse paika jõudmine.  - Võime on häirunud nii inimestel kui ka loomadel temporaalsagara kahjsutuse korral – raskendatud on kursi võtmine kuigi
kindla teekonna jälgimine on korras Peitmiskäitumine
- Linnud peidavad aastas ligi 1000 toidupala – kasutatakse distaalseid vihjeid mitte lähedalolevaid tähiseid. - Hipokampus suurem lindudel kes peidavad ja otsivad oma toitu - Neurogenees hipokampuses seotud peitmiskäitumisega – hipokampus suurem sügisel kui peitmist rohkem - Kahjustuse korral toit peidetakse aga on raskusi selle leidmisel Pimenavigeerimine 
- Oletades navigeerimine, toimub tänu looma enda liikumistest saadud vihjetele. Võime tajuda kui kaugel ollakse juba liikunud ja
mis suunas on alguspunkt, kuidas vajadusel suunda muuta (oluline pimedas) - Hipokampusel osa pimenavigatsioonis – kahjustatuna rottidel raskusi pimedas toidu varjulisse kohta toomisel kuigi valguses
probleeme ei olnud Neuropsühholoogilised testid:
- Ruumilise mälu test – kui hästi oskasid hipokampusega pt-d taastada laual olnud asjade nimetusi ja asukohti - Visualiseerimise testid – hindavad võimet mentaalselt manipuleerida, keerata, pöörata 2/3D objekte.  Milliseid sugudevahelisi erinevusi on ruumitajus täheldatud? Mis võib olla nende erinevuste põhjuseks?
- Täiskasvanuna parem meestel Põhjuseid:


- Geneetika – tänu jahtimisele arenenud - Hormoonid – puberteediea muutuste mõju IX LOENG - tähelepanu Mis on tähelepanu (määratlus, jaotumine)?
Selektiivse   teadvuse   protsess;   üks   võimalus   kuidas   stiimulitele   vastata.   Tähelepanu   kitsendab   või   fokusseerib   teadvuse
selektiivselt sensoorsekeskkonna osale või stiimulite klassile. TÄHELEPANU EI OLE TEADVUS. 
- Psüühiline valgusvihk mis suunatakse erinevatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele või
sisemistele kogemustele.  - Valik infotöötluses – teadvuse keskmesse valitakse vaid osa võimalikest signaalidest - Võib olla tahtlik või tahtmatu Jaguneb:
Automaatne töötlus – tahtmatu töötlus – stiimuli poolt käivitatud tähelepanu. Alt-üles ehk keskkonnastiimulite algatatud töötlus
Teadlik   töötlus  –   kontrollitud   –   eesmärgile   suunatud   teadlik   tähelepanu.   Ülalt-alla   töötlus   ehk   tähelepanu   suunaja   on   enda
algatatud töötlus. Toetub varasemale kogemusele, mälule.  Anne Treismani tunnuste otsimise mudeli põhiideed.
- Tunnused on omadused mida visuaalse süsteemi rakud kodeerivad ja ära tunnevad. Osade stiimulite märkamine on kergem kui teiste: 
1) Kindlad aspektid visuaalse töötluse puhul on automaatsed – me ei pea oma tähelepanu fokusseerima ühelegi kindlale aspektile
visuaalses väljas - tunnuste otsing – kiire ja efektiivne protsess, tunnused torkavad silma.  2) mõned visuaalse töötluse aspektid sõltuvad fokusseeritud tähelepanust et leida sihtmärgini viivad  seosed  – kombinatsioon
tunnustest nt ringid ja jooned - seoste otsing – seriaalne protsess milles tähelepanu valgusvihk liigub ühest asukohast teise.  Daniel Kahnemani jagatud tähelepanu.
Aju on võimeline töötama ainult teatud hulka infot korraga, kui tekib ülekoormus sisi peab vaimne tegevus käimasolevate tegevuste
vahel jaotuma. 
- Oluline on ka pingutus mida peab tegevuse juures rakendama nt tühjal teel autojuht saab rääkida, tihedal ristmikul vestlus
katkeb - Tähelepanu jaotumine ilmeb ka rööprähklemisel – sageli kannatab sooritus kui tähelepanu jaotatakse mitme tegevuse vahel.  -
Mille järgi valitakse stiimul, mida töötlema hakatakse (mida tähendab, et stiimul on bioloogiliselt oluline)?
Eastwood  – tunnused on bioloogiliselt olulised stiimulid. Negatiivsete stiimulitele reageerimine on olulisem kui positiivsetele nt
ellujäämise eesmärgil on oluline panna tähele ohtlike stiimuleid.  Millised piirkonnad ajus on tähelepanuga seotud?
- V4 visuaalne ala.  - Posterioorne kiirusagar - Valikuline tähelepanu – visuaalsed alad, insula, posterioorne taalamus, orbitofrontaalne koor - Jagatud tähelepanu – anterioorne vöökäär, dorsolateraalne prefrontaalne koor. - Asukohatähelepanu – kiirukoor - Tähelepanu värvi ja kuju tunnustele – kukla- ja oimukoor - Visuaalne ülesanne – anterioorne vöökäär ja prefrontaalsed piirkonnad.  Tähelepanuvõrgustikud - millised need on, mille poolest erinevad?
Täehelepanusüsteem   on  anatoomiliselt   eristatav   sensoorsetest   süsteemidest;   tähelepanu   ei   ole   üksik  protsess   vaid   ühendab
erinevate anatoomiliste piirkondade võrgustikke. Võrgustikud esindavad erinevaid tähelepanuprotsesside kogumeid. 
Virgutav võimendav – põhirolliks muuta valitud tajusisud esilepaistvateks, võimendatuteks, selgemateks ja märgatavateks. 
- Moduleerib  retikulaarformatsiooni  aktiivsus keskaju piirkondades. Peamine komponend on neuromoduleeriv noradrenaliini
projektsioon ajutüves asuvast sinituumast eesajju.  - Ülesane: teiste ajupiirkondade töötluse alla surumine Orienteeriv võrgustik – põhiroll on eristada selektiivselt ruumipiirkond ja suunata aktiivsuskese just sellele. Või valida välja vastav
sensoorne modaalsus.
- 2 eristatavat süsteemi – dorsaalne (esmase tähelepanu suunamisel) ja ventraalne (tähelepanu mujale suunamine) Täidesaatev võrgustik: 2 süsteemi:
- Frontoparietaalne – tähelepanu rakendamisel lühiajaliselt uue tegevuse algatamine - Tsingulaar-frontaal-insulaar võrgustik – oluline tegevuse ajal püsival tähelepanu hoidmisel.  -
Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Milles seisnevad erinevad tähelepanematuse nähtused ja miks ilmnevad?


Tähelepanematusepimedus – muu tegevuse keskendunud soorituse ajal ei panda mingit samal ajal toimuvat sündmust tähele nt
nähtamatu gorilla. 
Muutusepimedus  – inimene ei pane pika aja jooksul tähele muutusi objekti olemasolus, määratluses või asukohas. Ilmen kui
inimene ei eelda muutust või on hõivatud muu tegevusega, kui eelnevalt teda informeerida siis muutusepimedust ei teki. 
Tähelepanu silmapilgutus –  inimene ei märka visuaalset sihtmärki kuigi see esitatakse 5s peale esimest stiimulit. Tähelepanu
suunamine esimesele sihtmärgile muudab järgmise stiimli teadvusesse jõudmise raskemaks. Teisel korral kui palutakse mägata
siis õnnestub, raskusi on esimese stiimuli tajumisega. 
Miks ilmneb: väljajääv info töödeldakse aga mitteteadlikult.
- Täidesaatev tähelepanu võrgustik koostöös posterioorse parietaalse orienteeriva võrgustikuga aktiveerib ventraalse tee alasid
valikuliselt - Võrgustiku aktiivsus on justkui filter.  Mis on sensoorne neglekt ja miks see tekib?
Seisund kus inimene ei reageeri sensoorsele stimulatsioonile. Ilmneb parempoolsete kiirualade kahjustumisel, mis tähendab et
vasakul pool ruumis olev info ei jõua teadvusesse. 
Mis tekib:
- Kaasatakse terve vasak kiirusagar või kahjustamata osad paremast et kohaneda moonutatud nägemisväljaga - Kaasatakse väikeaju või frontaalsagara piirkonnad. FS omavad ilmselt osa tähelepanu suunamisel vasta asse nägemisvälja,
samuti ka liigutuste täideviimisel. Nii väikeaju kui frontaalalad olid olulised prisma-prillidega kohanemisel – kahjustused neis
alades takistavad prillidega harjumist ja prisma efekti ei teki.  Mis on teadvus ja millised on teadvuse omadused ning eelduseks olevad protsessid?
Teadvus: olendi võima subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada maailma ja iseennast.
- Väljendub aistmises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutlustes, mis on eksplitsiitsed.  - Kitsam mõiste kui psüühik.  - Kogum erinevatest protsessidest – nägemine, rääkimine, mõtlemine, emotsioon jne - Ei ole alati samasugune – sõltub inimese seisundist eluea ja ka ööpäeva jooksul - Ei ole ainult sensoorsele stimulatsioonile vastamine või võime tekitada liigutusi nt südamelöögid.  Eelduseks olevad protsessid: ärkvelolek, tajaumine, tähelepanu, töömälu. Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada?
Kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks. 
- Treismani   tähelepanulise   integratsiooni   teooria   –   tähelepanu   on   mehhanism   mis   integreerib   erinevad   üksiktunnused
tervikobjektiks ja siis jõuab objekt teadvusesse - Neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism – tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid
mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui objekti teadvustame siis erinevates piirkondades olevad neuronite
laenglemised sünkroniseerivad 40hz sageduse ümber.  Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud?
- Mediaalne frontaalne koor, posterioorne parietaalne koor, posterioorne vöökäär, eesmüür X LOENG – keel ja kõne
Keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti
Kontinuiteedi teooria –  keel on arenenud järk järgult pikema aja jooksul läbi geenide ja keskkonna mõju, mi son evolutsiooni
keele arengu suunas viinud
Diskontiunuiteedi teooria – keel ilmnes järsul kaasaegsetel inimestel ~200k aastat tagasi
Kõne kui žestikuleeriv keel – teooria et primitiivsed |estid ja teised kehaliigutused arenesid vokaalseks keeleks. Tõuge selleks –
inimeste sotsiaalne elukorraldus nõudmis kommunikatsiooniks
Üleminek vokaliseerimisele
- Hakati kasutama rohkem tööriistu, käed olid rohkem hõivatud - Vaja vabaneda vajadusest pilkkontakti järele žestikuleerimisel - Energeetiliselt on kasulikum vokaliseerida kui žestikuleerida.  Keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke
- Dorsaalne tee – süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik - Ventraalne tee – semantiline töötlus - Broca ja Wenicke piirkond – kontrollivad kõnet - Wernicke – Geschwindi kõnemudel -  Kuulamise, rääkimise ja lugemisega seotud kõnemudeleid
Keelelise töötluse häireid (afaasiad, düsartria, düsleksia), nende iseloomulikke tunnuseid ja kahjustuspiirkondi ajus
Afaasia   –  keele   ja   kõne   kasutamise   häire   ajukahjustuse   tagajärjel.   Vaja   eristada   kõne   kasutamist   häirest   mis   juhtuvad   IQ
defitsiidist, sensoorsetest häiretest, suu paralüüsist. Jaguneb: 
- Voolav   e   sensoorne   –  kõne   tekitamine   korras,   häiritud   mõistmine.   Kahjsutus   posterioorses   piirkondades,   ülemine
temporaalkäär - Mittevoolav   e   motoorne   –  raskused   artikuleerimistel,   hea   arusaamine.   Kahjustus   anterioorsetes   piirkondades,   alumine
frontaalkäär.  - Parafaasiad – valede silpide, sõnade või fraaside kasutamine kõnelemisel. 


VOOLAVAD: 
- Wernicke - sõnade mõistmine häiritud, kordamine on voolav kuid häiritud, lisatakse omalt poolt sõnu, spontaanne kõne ja kiri
arusaamatu  - Transkortikaalne – sõnade mõistmine häiritud, suudavad korrata. Ei suuda kõnet seirata, häired nimetamisel - Konduktsiooni – ei suuda korrata, spontaanne kõne voolav, kirjutavad ladusalt, eksivad tähtede kasutamisel - Anoomiline – ei suud animetada visuaalselt v taktiliselt objekte, kõne voolav kuid pausid.  MITTE-VOOLAV
- Broca – häiritud kõne ja kirjutamine, motoorne nõrkus, Apraksia - Dünaamiline – kalduvad kordama sõnu ja fraase, vb häiritud nimetamine, sõnade leidmine vestluses, ühepoolne motoorne
nõrkus, Apraksia - Globaalne – agrammaism kõnes ja kirjas, jätavad ära sidesõnu, ei kasuta õigeid ajavorme. PUHTAD
- Aleksia – ei suuda lugeda oma kirjutatud kirja, ei suuda kategoriseerida, häired arvutamisel, agnoosia, väride äratundmise
häire - Agraafia – suuline veerimine säilinud akalkuulia, vb sõrme agnoosia, parema-vasaku eristamise häire. Düstria – kõnega seotud kõrilihaste häire, lihasnõrkus, halb koordinatsioon. Iseloomulik süstemaatilised häälikute moodustused.
Afaasia puhul ebasümmeetriline häälikute segiajamine, ringipaigutamine. Tavaliselt põhjus närvisüsteemis
PPA – semantiline dementsus, grammatiline ppa, logopeediline ppa
Düsleksia  –  arenguliselt  ilmnev   raskus  lugeda  soravalt.  Häiritud   fonoloogiline  töötlus,   kodeerimine  ja  infotöötluskiirus.   Sageli
esineb koos teiste arenguprobleemidega. 
Kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral.
- Õpitakse varases eas ilma raskusteta, universaalne. Omandavad keele pmst ühel ja samal viisil kuid ajaliselt suur varieeruvus.
Omandamiseks oluline toetav keelekeskkond. Hüljatusse jäetud lapsed ei omanda hiljem tavapärasel viisil.  - Kui kahjustusi on tekkinud enne kõne omandamist siis afaasiat ei teki, omandatakse normil tasemel.  - Pre- või perinataalse kahjustuse korral hilistub nii sõnatähenduste mõistmine kui sõnade tekitama hoolimata sellest kumb
ajupoolkera on kahjustunud.  - Arengu alguses vaja mõlemat ajupoolkera kõiki piirkondi et algatada kõne omandamise protsess.  XI LOENG – emotsioonid ja sotsiaalne käitumine Olulisemate emotsioonikontseptsioonide põhimõtted: Damasio, LeDoux, Davidson ja Panksepp - Damasio – emotsioon on kehalist päritolu ja suunab kognitiivseid protsesse – somaatilise markeri hüpotees o kui   inimene   puutub   kokku   evolutsiooniliselt   olulise   stiimuliga,   vastavad   nii   aju   kui   keha   muutustega   nt   mürkmao
nägemisel füsioloogilised muutused ongi somaatilised markerid o kehaline reaktsiooni vähenemine vähendab kogetava emotsiooni tugevust. - LeDoux – valis ühe emotsiooni keskendudes hirmu neurobioloogiale, fookuses mandelkeha (amügdala) - Rolls   –  emotsioonid   on   õppimisele   ehk   psüühiliste   protsesside   sarrustamisele   sekundaarsed;   kasu-kahju   analüüs   kui
motiveeriv jõud mida juhivad emotsioonid - Davidson – emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad nähtused, läinud mindfulnessi poole - Panksepp – emotsioonid on imetajatele ühised primaarselt koorealtustest keskustest pärit närviaktiivsuse peegeldused.  Emotsionaalse   töötlusega   seotud   olulisemad   ajuosad.   Kindlasti   peab   teadma   kaasaegset   limbilist   süsteemi   slaidil   8
(Papezi ring peaaegu samasugune), ka slaid 14 fookusega amügdalal, lugege õpikust juurde. Hipokampus (õppimine, mälu),
amügdala (emotsioonid, hirm),  prefrontaalkoor (info liigub ajukoores), tsingulaarkäär, hüpotaalamus,  Papezi   ring  –   limbiline   käär   kui   emotsioonide   tekitaja.   Limbilise   süsteemi   osad   mõjutavad   hüpotaalamust,   mis   siis   kõige
olulisemana emotsionaalseid seisundeid tekitab. Amügdalat ei ole sisse arvatud.  Ajaloolise Klüver-Bucy sündroomi peamised sümptomid ja neuroloogilise kahjustuse primaarne asukoht. 
Amügdala hirmu tingimises ülioluline. Loomadel on selgem
- Temporaalsagarast tükk väljas - Inimestel harvaesinev mitmete neuroloogiliste haigustega kaasnev (traumad, meningiit, entsefaliit, epilepsia) sündroom, pole
tavaliselt kõiki sümptomeid - Peamised: lame afekt, apaatia ja nõrk vastus emotsionaalsele stiimulile - Hüperfaagia – kaalutõus - Hüperoraalsus – esemete uurimine suuga - Visuaalne agnoosia – ei tunne asju ega inimesi ära - Seksuaalse funktsiooni häired


- Hüpermetamorfoos – võib järsku ärrituda, plahvatada - Amneesia, dementsus, afaasia - Prognoos – toetav ravi, sümptomite leevendamine Vasaku ja parema poolkera eripärad emotsioonide ja näoväljenduste töötluses.
Parem poolkera nägude äratundmisel tugevam aga asi pole nii absoluutne. Nägude töötlemiseks on ajus eraldi ala.  - Kõige suuremad defitsiidid on frontaalsagara kahjustuse puhul. Frontaalsagara kahjustusega patsientidel, vahet pole kummal
poolel kahjustus on vähem näoväljendusi.  - Asümmeetriat eriti pole. - Mõlema kahjustusega on halvad näoväljenduste lugemisel. Otsmikusagara roll sotsiaalses tunnetuses ja käitumises. - Subjektiivne mõnutunne, sensoorsed mõnud, hüved töödeldakse seal - Kirjelda temporaalsagara epilepsiaga patsiendi emotsioone, kognitsioone ja käitumist. The general clinical impression is that temporal-lobe patients exhibit a clear personality change. For example, epilepsy
patients and their friends were asked to complete rating scales of behaviors such as “anger,” “sadness,” or religiosity,
and the patients were found to display a distinctive set of traits (Bear and Fedio, 1977), summarized in Table 20.3,
sometimes referred to as temporal-lobe personality (see also Section 15.3). The epileptic patients self-reported a
distinctive profile of humorless sobriety, dependence, and obsession. Raters differentiated the temporal-lobe patients
on the basis of nearly every trait in Table 20.3 but rated them most strongly on the traits described as “viscosity,”
“hypermoralism,” and “anger.” Millised defitsiidid võivad olla frontaalsagara kahjustusega patsientidel sotsiaalses  - Puudub kahetsus ja ei õpita käitumist modifitseerima – hasartmängu katse - Parempoolne kahjustus: Antisotsiaalne käitumine, omandatud sotsiopaatia, pseudopsühhopaatia - Düssotsiaalsus - Vasakpoolne kahjustus – normaalne sotsiaalne käitumine, püsiv töökoht, pea sama isiksus ja otsustusvõime XII LOENG Millised on neuroloogilise läbivaatuse peamised osad?  - Anamneesi kogumine – endalt ja tuttavalt, kuidas haigus on kulgenud - Füüsilise seisundi uurimine - Muudu uuringud täiendava info saamiseks – EEG; MRT; CT; muud kuvamisuuringud - Kognitiivse seisundi hindamine o Kuidas patsient ise oma seisundist aru saab Mis on insult? Kiire tekkega fokaalne neuroloogiline äire patoloogilistest protsessidest veresoontes. - Sümptomid peaksid kestma rohkem kui 24h - 3 tüüpi: isheemiline (takistus), intratserebraalne hemorraagia, subarahnoidaalne hemorraagia - Võib esineda igas vanuses, ka enne sündi - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus, kõnehäired, taju häired, nägemishäired, sõltub milline veresoon ummistunud on.  Mis on isheemia? Mille tõttu võib isheemia tekkida? Mis on hemorraagia?


- Veritsus ajukoes - U 20% insultidest on hemorraagilised - Ühe kehapoole nõrkus, tundlikkuse häire, nägemishäired, afaasia, tugev peavalu, kooma - Põhjuseks kõrge vererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalsed defektid Lühidalt - mis on angioom ja aneurüsm? - Aneurüsm - veresoone seinal on mullikesed, veresoone sein on nõrgem ja paisutab mulli üles; peavalu Mis on vaskulaarsete häirete peamised riskifaktorid? Mis on peamised soovitused vaskulaarsete häirete ennetustöös? - Vähene aktiivsus - Rasvane toit - Suitsetamine  Milliseid traumaatilise ajukahjustuse alatüüpe eristatakse? - Ajutrauma – mehaanilisest vigastusest tekitatud ajukahjustus. Enamasti kukkumised või liiklusõnnetused.  - Läbistav ajukahjustus – raudtala läbi pea, kuulihaav; haarab otsest trajektoori; häired piiratud kahjustuse liikumissuunaga;
täitsa paranetav.  - Ajupõrutus – mehaanilise jõu poolt tekitatud vahetud kahjustused Millised on kinnise peatrauma peamised kahjustavad faktorid (slaid 20)? - Võib tekkida hematoom, hemorraagia, liigne surve, kude tursub - Difuusset tüüpi ajukahjustus, mõjutab eelkõige frontaal ja temporaalpiirkondade tööd - Üldisem kahjustus – üle aju rebestused, aksonid ja dendriidid lahti löödud – üldine vaimne tõhusus langeb Milleks on kasulik Glasgow kooma skaala? Milliseid aspekte selles hinnatakse? - Objektiivne indikaator teadvusetuse määra ja sellest taastumise sedastamiseks kooma puhul Hinnatakse – silmade avamine, sõnaline kontakt, motoorika.  - <8 punkti – tõsine peatrauma - 9-12 – mõõdukas - 13-15 - kerge Milliseid epilepstiliste hoogude tüüpe eristatakse? Mille poolest need erinevad? - Korduvad krambihood mis on seotud teadvuse häiretega.  - Sümptomaatilised hood – kui on teada konkreetne põhjus - Idiopaatilised hood – põhjust pole teada. Sümptomid - Aura või eelseisva hoo etteteadmine - Teadvuse häired - Motoorsed väljendused, lisaks krampidele sihipärased automaatsed liigutused nt käte hõõrumine, matsutused Fokaalne epilepsia– atakk algab värisevate liigutustega ühel kehapoolel ja siis levib teisele
- Komplekssed partsiaalsed hood – tüüpiliselt väljendub automatismidena, korduvad stereotüüpsed liigutused Generaliseerunud epilepsia - Grand mal hood – teadvuse kadu, stereotüüpsed motoorsed reaktsioonid. Tavaliselt esineb 3 staadiumi: tooniline (keha 
jäigastub, hingamine kaob), klooniline (rütmilised värina), hoojärgne segasusseisund - Petit mal hood – teadvuse kadu mille ajal pole motoorseid liigutusi va silmade pilgutamine, pea pööramine. Lühikese 
kestusega.  Millised on migreeni sümptomid?
Korduvad, ühepoolsed peavaluatakid. Intensiivsus ja esinemissagedus, kestus on väga varieerivad. Võivad olla sekundaarsed ka
muudele neuroloogilistele haigustele nt kasvajad, infektsioonid, pingepeavalud. 


Milliseid alatüüpe migreeni puhul eristatakse? Mille poole need erinevad? - Klassikaline migreen – algab auraga tavaliselt 20-40 min enne valude algust - Tavaline migreen – pole selget aurat, võib olla etteteadmine lähenevast hoost - Kobarpeavalud – ühepoolne valu peas või näos mis kestab harva rohkem kui 2h Mis põhjustab tavaliselt pingepeavalusid? Psühholoogilised faktorid. Kuidas väljendub müasteenia? Mida peetakse sümptomite põhjustajaks? Mis on peamiseks polüskleroosi korral ilmnevaks patoloogiliseks protsessiks? Mille poolest erinevad parapleegia, tetrapleegia ja hemipleegia? Mis on polüsomnograafia?  Lühidalt ja üldistatult - mis on narkolepsiate iseloomulikuks tunnuseks ja mis on insomniate iseloomulikuks tunnuseks? Dementsus  – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haigustest. On häiritud mitmed vaimsed funktsioonid sh
mälu, mõtlemine, arusaamine, õppimisvõime, otsustusvõime - Teadvus ei ole hägunenud - Harilikult kaasneb emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine - Koritkaalset tüüpi dementsusele iseloomulik Apraksia, afaasia või agnoosia - Subkortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik infotöötluse aeglustumine, rohkem väljendunud täidesaatvate funktsioonide
häire.  XIII LOENG Mida   kujutavad   endast   üldiselt   neuroloogilised   arenguhäired?   (Õppimise,   tähelepanu,   sotsiaalse   käitumise   ja   üldise
intellektuaalse toimetulekuga seotud; millal algab ja et sümptomid ka täiskasvanuna; üldine sümptoloogia.) - Kommunikatsioonihäired – häired verbaalses ja mitte verbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites - Aktiivsus ja tähelepanuhäire –  tähelepanuproleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal
püsida - Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas.  Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? - Laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis nt lugemine, kirjutamine, arvutamine - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendust saada, mõistlik kodune kasvatus - Vähemalt 10% õpiraskused, 5% rasked. - Diagnoosi kriteeriumiks 2 aastane mahajäämus;  - Verbaalsed (90%) ja mitteverbaalsed (ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea) - Vanusega nõrgeneb.  Lugema   õppimise   sensoorsed   ja   kognitiivsed   alused,   seotud   ka   düsleksia   põhjuste   teooriatega,   nagu   tähelepanu,
magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). Mida vaja on: kuulmine, rütmitaju, nägemine, pertseptsioon, mälu, tähelepanu, analüüsivõime. - Magnotsellulaarne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad ringi. Kui ühe
silmaga lugeda või värvifiltrit kasutada on parem


- Väikeaju teooria – väikeaju on liikumisega seotud, aga osaleb ka kõrgemates kognitiivsetes funktsioonides nagu ajastus,
koordinatsioon ja tähelepanu mis lugemisel olulised. - Multikausaalne lähenemine – palju erinevaid defitsiite näitab et probleem pärineb peamiselt kõne ja keelega seotud ajualade
tööst, kuid ka muud alad võivad häiritud olla ja asja halvemaks teha.  - Fonoloogilise ja grafeemilise lugemise erinevused, mõju lugemaõppimise ja lugemise eri etappides üldiselt. - Fonoloogiline – tähed või tähtede grupid häälikuteks-helideks; raskused lugema õppimise alguses - Grafeerimiline lugemine – sõna jäetakse meelde; raskused hiljem - Loengus   lühidalt   tutvustatud   neuroloogilised   arenguhäired:   peab   oskama   nimetada   ja   mitte   segamini   ajada,   mõned
iseloomulikumad tunnused võiksid meeles olla - Tserebraalparalüüs   –  ratastoolis,   söömis-,   joomisraskused,   nägemis-,   kuulmisprobleemid,   kommunikatsiooni-,   sensoorse
tundlikkuse-, kognitiivsed häired, krambid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid. - Vesipea –  ajuvedeliku imendumine on häiritud, pea siserõhk tõuseb ja aju töö on häiritud. Pea ümbermõõt kasvab, tekivad
verevarustuse   ja   närvitalitluse   häired.   Peavalu,   oksendamine,   krambid,   teadvuse   kadu,   südametöö   ja   hingamise   häired,
eluohtlik. Toitumishäired, ärrituvus, uimasus, arenguline mahajäämus.  - ADHD   –  peamised   kriteeriumid:   tähelepanematus,   hüperaktiivsus   ja   impulsiivsus.   Põhjused:   pärilikkus,   keskkond,
ajukahjustus, entsefaliit, allergiad. Aju arengus viivis mis vanusega kahaneb.  - Autismi spektri häired  – ei kasva välja, imelikud tunnused juba beebidel. Tunnused: sotsiaalse suhtluse ja vastastikuse
mõjutamisega   raskused,   kujutlusvõimega   raskused,   sensoorne   ülitundlikkus,   rutiinilembus,   erilised   huvid,  õpiraskused,   vb
agressiivne või kohmakas. - ASD – kergem asperger. Aastaselt pea normaalsest suurem – neuronaalse arengu häired.  - Retti sündroom –  tüdrukutel ainult sest poistel surmav. Pea kasv peatub, kõne kadu, sotsiaalsed ja mängulised oskused
kaovad,   käte   stereotüüpsed   pesemisliigutused,   tahtlikud   liigutused   rasked,   motoorika   progresseeruv   halvenemine,
hüperventilatsioon, skolioos, epileptilised hood, vaimne puudulikkus - Fragiilse X sündroom –  vaimset mahajäämust põhjustav haigus, pigem poistel.   Lisaks ASD ja ADHD, ärevus, meeleolu
kõikumine, epilepsia ,sidekoesümptomid - FAS, looteea alkohoolne sündroom –  kesknärvisüsteemi kahjsustus, eriti peaaju, väike pikkus, kaal ja pea. Iseloomulik
nägu, hüperaktiivsus, õpiraskused, vaimne alaareng, soodumus teisteks vaimse tervise häireteks nt sõltuvus.  Neuroloogiliste arenguhäirete põhjused: pärilikkus, keskkond, sünnipäeva efekt, toksilised mõjud, hormonaalne teooria
(igat peab oskama natuke selgitada ja näidet tuua). - Ajustruktuuride   kahjustused   –  väiksel   osal   lastest   arenguhäire   põhjustatud   selgelt   nähtavast   kahjustusest,   mis   pärit
sünnitraumast, entsefaliidist või õnnetusest - Toksilised   efektid   –  muutused   ajustruktuurides   on   põhjustatud   alatoitumisest,   uimastitest,   kokkupuutest   mürkidega   nt
elavhõbe. Kui elavhõbe autokütusest eemaldati kasvas kooliedu ja kuriteod vähenesid - Hormonaalsed efektid - Keskkondlik deprivatsioon – peamine õpiraskuste põhjus; lastekodulastel sotsiaalne stimulatsioon ebapiisav - Sünnipäeva efekt – vanemad lasped on eelisolukorras klassis ja spordis. Vanusevahe pea aasta samas grupis ja nooremad
jäävad palju maha.   Miks   meestel   neuroloogilisi   arenguhäireid   rohkem   on   võrreldes   naistega?   (Vt   hormonaalset   teooriat   siin;   seda   on
käsitletud natuke ka 3.10 loengus) Testosteroon lükkab vasaku poolkera arengu edasi ja parem saab rohkem areneda.  - Meessuguhormoonid mõjutavad aju arengut.  Nt rohkem autismi, mida rohkem testosterooni.  XIV LOENG Tunneb närvisüsteemi plastilisuse erinevaid aspekte ja mehhanisme
Plastilisus – närvivõrgustike ümberorganiseerumine et muutunud olukorras sama funktsiooniga toime tulla: - Sisendi puudumisel - Kortikaalse kahjustuse korral. 


- Stimulatsiooniga saab seda muuta ja treenida - Närvisüsteemi töö üldine omadus mis on aluseks ka arengule ja õppimisele.  Põhimõtted: - Plastilisus on omane kõikidele närvisüsteemidele, selle printsiibid on konserveerunud - Plastilisust saab käsitleda erineval tasandil: käitumise ja närvivõrgustiku.  o Füsioloogilisel tsandil – neuronite krõgenenud reageerimisvalmidus lähtuvalt varasemast stimulatsioonist,  pikaajaline
potentseerimine. o Sünapsite tasandil – keerukamaid ülesandeid täitvatel neuronitel on rohkem dendriite o Molekulaarsel tasandil – geenide üle või alaekspresseerimine - Plastilisus sõltub kogemusest. Tervel inimesel saab eristada kogemust ootavat ja kogemusest sõltuvat plastilisust - Sarnased käitumise muutused võivad johtuda erinevatest plastilistest muutustest - Erinevad  muutused on omavahel seotud - Plastilisus sõltub vanusest - Plastilised muutused sõltuvad ajast, kogemuse kestusest - Plastilisus sõltub sellest kui oluline mingi kogemus on - Plastilisus sõltub kogemuse intensiivsusest või sagedusest - Plastilisus võib ollakahjulik  Mehhanismid: - Närvivõrgustiku muutused – representatsioonid on muudetavad treeninguga, aktiivsem kasutamine tugevdab teatud ühendusi. - Representatsioonikaartide eksperimentaalne muutmine – vaja aega ja palju treenimist enne kui ilmneb - Fantoomjäsemed   –   kortikaalsele   närvivõrgustikule   ümberorganiseerumine   –   piirkonnad   mis   varem   representeerisid
amputeeritud jäset saavad nüüd sisendi kõrval asuvatest piirkondadest, uued ühendused tõlgendatakse puuduva jäsemena.  - Tunneb neurogeneesi täiskasvanueas
Jagunemata tüvirakke tekib peamiselt 2 piirkonnas: - Subventrikulaarne ala külgvatsakeste juures kust uued liiguvad haistesibulasse - Hipokampuse hammaskäär, kus uute rakkude kujunemine võrgustikesse liitumine on mõjustatud juba olemasolevate neuronite
poolt Neurogeneesi muutsed. Kahjustuse korral - Ka tüvirakud surevad nii et neurogenees lakkab - Neurogenees muutub nii et uute neuronite väljakujunemine ja integreerumine on häiritud Ravivõimalusenda soodustada või stabiliseerida neurogeneesi.  - Tüvirakkude kasutamine – edukas loomkatsetes kuid inimestele pole tulemused ülekantavad - Tunneb funktsioonide taastumise mehhanisme ja seda mõjutavaid tegureid - Restitutsioon – paranemise käigus närvivõrgustikud aktiveeritakse uuesti ja seeläbi funktsioonid taastuvad (diashiis) - Substitutsioon – paranemine toimub läbi funktsionaalse ülekandumise või reorganiseerumise kahjustamata aladele - Väljatõrjumise efekt –  kui mingi ajupiirkond peab mõne teise funktsiooni üle võtma siis selle piirkonna tööga seotud algse
funktsiooni tase kannatab Mõjutavad tegurid - Vanus – noortel parem taastumine - Sugu – naistel rohkem funktsioonide bilateraalset jaotumist - Käelisus – perekondliku vasakukäelisuse puhul rohkem bilateraalset jaotumist - Intelligentsus – aju võib olla plastilisem ja taibukam uute toimetulekustrateegiate leidmisel - Kahjustuse ulatus – uuringutes pole alati seosed leitud, sõltub kahjustuse funktsionaalsest mõjust - Üldine terviseseisud – võimalus uue kahjustuse tekkeks - Motivatsioon – kõige paremini taastub  noor, intelligentne, optimistlik vasakukäeline nane


Tunneb bioloogilise ja kognitiivse reservi käsitlusi - Bioloogiline – suutelisus vastu seista vanusega soetud bioloogilistele muutustele ja kahjustustele. Hüpotees et kahjustused
peavad ületama teatud künnise e tnende mõju kliiniliselt avalduks o Selgitaks miks osadel inimestel nt toimetuleku oskuste osas ja kliiniliselt vanemas eas dementsus ei avaldu kuigi
lahangu andmetel saab hiljem histoloogiliselt diagnoosida.  - Kognitiivne   –  vastupidavus   neuropatoloogilistele   kahjustustele,   suutlikkus   kognitiivset   töötlust   optimeerida   erisuguste
närvivõrgustike või alternatiivste strateegiate kasutamise teel. Tunneb kognitiivse rehabilitatsiooni põhimõtteid ja peamisi töövõtteid
- Eesmärk toetada ja suurendada patsiendi võimekust ja infotöötlust läbi efektiivsete strateegiate õpetamise ja harjutamise et
tagada võimalikult turvaline, produktiivne ja sõltumatu toimetulek.  - Strateegiate kasutamine on üldiselt automaatne kuid need pole alati efektiivsed - Vahel tuleb õpetada ka elementaarseid oskusi infotöötluses – ettemõtlemine, tempo järgimine, oma soorituse kontrollimine
vigade suhtes, lisainfo otsimine enne lahendama asumist, alternatiivide leidmine. - Treenimine peaks kinnitama et strateegiad on selgeks õpitud ja need üldistuvad - On loodud mitmeid üldisis programme mida saab rehabilitatsioonisk rakendada kuid nende rakendamine on juhtumipõhine.
Tehnikate valik sõltub patsiendi eelistustest, individuaalsetest vajadustest, eelnevast ravist. Efektiivseks rehabilitatsiooniks on
vajalik: o Terapeutiline suhe patsiendiga o Süsteemsus ja tegevuste tähenduslikkus o Valitud tehnikad peavad patsiendi seisundiga sobima o Vahepealsed hindamised et jälgida edenemist. Mõistab närvisüsteemi haigustega seotud fenomenoloogiat Tunneb peamisi närvisüsteemi haigus ja häireid, nende tekkimise ja kulu iseärasusi ning kognitiivsete muutuste profiile XV LOENG Peamised ajuanomaaliad skisofreenia puhul - Ajumaht väiksem, ajuvatsakesed suuremad; väiksem hipokampus, amügdala, taalamus, naalduv tuum - Dorsolateraalses prefrontaalkoores ja hipokampuses ebanormaalsed rakud – vähem dendriite ja sünapseid - Glutamaat ja GABA oluline, lisaks moduleerivad uuemad atüüpilised enuroleptikumid serotoniinisüsteemi - Hipokampuse püramidaalrakud desorganiseeritud. Kuidas teatakse, et dopamiinil on oluline roll skisofreenia (eelkõige positiivsete) sümptomite kujunemisel? Mispidi seos
on? (Vihje: seotud teatud ravimitega…) - Raske ühte ja ainut neurokeemilist jada esile tuua, DA kindlasti roll sest Antipsühhootilised ravimid võtavad psühhotroopsed
aktiivsust maha. Samas DA agonistid tekitavad psühhoosisümptomeid Millised on peamised depressioniga seotud neurotransmittersüsteemid ja mispidi seosed on? - Häired olulisemates neurotransmittersüsteemide – aitava serotoniini, DA, Na käivet turgutavad ravimid Kuidas stressitelje töö depressiooniga seotud on?
Depressiooni   puhul   on   häired   kortisooli   tagasiside   süstemis   ja   üpotaalamus   vabastab   krooniliselt   CRFI   edasi,   põhjustades
kroonilise stressisündroomi.  - NE neuronite kehad locus coeruleuses, CRF omad hüpotaalamuses, DA neuronite kehad ventraalses tegmentumis, serotoniini
omad raphe tuumades Peamised üldised ajuanomaaliad depressiooniga patsientidel.


- Frontaalalade pindala, visuaalse töötlusega, somatosensoorsed ja motoorikaalad väiksemad - Vähem hallainet orbitofrontaalkorteksis OFC, tsingulaarkäärus, insulas, temporaalsagarates Miks lobotoomiat enam eriti ei kasutata? - Lobotoomia – peamiselt skisofreenia raviks, prefrontaalkoores närviteede läbilõikamine.  Negatiivsed mõjud: - Apaatne, depressiivne, passiivne - Prefrontaalaalade aktiivsus all ja norm funktsioneerimine ei taastunud st ravimid on mõistlikumad Too näide aju süvastimuleerimise kasulikkusest mingi häire puhul. - Elektroodid taalamusse, peamiselt subtalaamilised tuumad - Parkinsoni puhul liigutuste korrigeerimiseks - Depressiooni puhul motivatsiooni tüütamine – mediaalse eesaju kimbu süvastimuleerimine  Motoorika häired: hüpo- (Parkinsonism) ja hüperkineetilised häired (Tourett & Huntington`s). Olulisemate häirete kohta
vaja teada üldiselt, millest tingitud, millised on sümptomid ja kuidas progresseerub.
Olulised on ka mittemotoorsed käitumuslikud sümptomid. Basaalganglionide funktsiooni häired.  - Hüperkineetilised – ülemäärased ja tahtmatud liigutused - Hüpokineetilised – vähe liigutusi ja needki on aeglased, raske liigutusi algatada Taalamus on alati sensoorse närvitee osa enne ajukoorde sisenemist. Basaalganglionid on alati motoorse närite osa.  - Tourette   –  algus   2-15   aastaselt.   Viga   basaalganglionidega,   putameniga,   kuigi   anomaaliaid   ei   tuvastata.   Ravi
antidopaminergiliste ravimitega. Anomaalia parema jupoolkera visuaal-ruumilises töötluses – halvad joonistuste kopeerimises,
ei mäleta asjade asukohti, tikid, tahtmatud häälitsused, ehholaalia ja korpolaalia.  - Huntingtoni tõbi –  hävitab putameni rakke, algus 30-50 aastaselt, 12 aasta pärast surm.   IQ langus, isiksuse muutused,
ärevus, apaatia, düskineesiad, tahtmatud liigutused. Arsetüülkoliini ja GABA neuronid surevad, dopamiinneuronid vabanevad
GABA pidurdusmõjust ja muutuvad hüperaktiivseks.  - Parkinsonism –  liigutusi vähe, need on aeglased, raske algatada. Basaalganglionid terved, sisenditega midagi lahti – BG
sisend liiga tugv – signaal taalamusest korteksisse on pärsitud – tahtlikke liigutusi raske algatada.  o vanusega risk kasvab, võib tekkida ravimitest nt rahustid o sümptomid   –   puhkeolekus   treemor,   lihasjäikus,   tahtmatud   liigutused,   kehaasendi   hoidmise   häired,   tonaalsuse
puudumine, liikumatus, motivatsiooni langus, tunnete lamenemine, aeglane mõtlemine -
Dementsused – sümptomid, süvenemine, aju struktuursed muutused, Alzheimeri puhul nn amüloidsete kollete tekkimine
(lugege selle kohta õpikust kindlasti juurde)
Sümptomid:  ajufunktsioonide   järk-järguline   langus,   mäu   halvenemine,   raskused   keerulise   info   mõistmisel   ja   keskendumisel,
puudub   otsustusvõime,   ei   vastuta   tegude   eest,   mõtlemisvõime   halvenemine,   raskused   tegevustega   ja   juhiste   järgimisega,
emotsioonide   lamenemine   ja   huvipuudus,   huvi   puudus   toidu   vastu,   kodust   eemale   uitamine,   paranoia,   isiksuse   muutused,
ärritatavus, ülereageerimine, dementsuse süvenemisel häirub kontroll kehafunktsioonide üle.  Struktuursed muutused: uusaju koores, paralimbilises süsteemis. Ajutüvi, väikeaju ja seljaaju korras. 

Document Outline

• I LOENG
  • II LOENG
    • III LOENG
• VIII LOENG - Ruumitaju
• IX LOENG - tähelepanu
  • X LOENG – keel ja kõne
• XI LOENG – emotsioonid ja sotsiaalne käitumine
  • Sümptomid
  • Fokaalne epilepsia– atakk algab värisevate liigutustega ühel kehapoolel ja siis levib teisele
    • Generaliseerunud epilepsia