Käisin pühapäeval, 15. märtsil Tallinna Metodisti kirikus kuulamas esmaettekannet Mart Siimeri kantaadist ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...". Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast
Televiisori vaatamine Klass Kool 2017 Uurimustöö eesmärk · Selgitada välja, kui paljud inimesed vaatavad regulaarselt televiisorit ja kui paljud vaatavad televiisorit harvemini. · Samuti soovime teada saada, milliseid kanaleid vaadatakse kõige rohkem ning milline võib olla mõju inimestele. Uurimustöö hüpotees · Uurimustöö hüpoteesiks on see, et nooremad inimesed vaatavad televiisorit rohkem ning tihedamini kui vanemad inimesed. Analüüsimine küsitluse põhjal · Teada saamiseks, kas meie hüpotees pidas paika, korraldasime küsitluse, milles võttis osa 130 inimest. Tulemus on järgmine: Vanuses 19-35 vastas 29 inimest, mis oli 15,7%. Vanuses 35+ vastas 25 inimest, mis oli 13.5%. Vanuses kuni 12 vastas ainult 1 inimene. Vanuses 12-18 vastas 75 inimest, mis oli 70.3%. · Tabelid kaks, kolm ja neli näitavad, et 87% inimestest vaatab
Indra Metsrand 11B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Mart Siimeri kantaati ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...", mis oli esmaettekanne. Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistid olid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor ja see oratooriumikoor koosneb erinevatest kiriku kooridest.Osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast
Klient ei ole kuningas Enamike müügiinimeste traagika seisneb nende suhtumises klienti- nad vaatavad klientidele alt üles, lähtudes, et "klient on kuningas" ja käituvad selle reegli kõige halvemas tähenduses. Tundub paradoksaalne? Mõtle korra nendele müügiagentidele, kes on sulle müüma tulnud. Kui müüvad olid need tegelased? Ebalevast, müügiagendilikust ja klienti kõrgemale positsioonile tõstvast suhtumistest läbiimbunud müügiviis tekitab paljudes kiiretes, hõivatud ja kohustustega koormatud äriinimestes vastupidise reaktsiooni. Ettevõtte juhte huvitavad tulemused
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie
Koostatud uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda inimeste televiisori vaatamise harjumusi, välja selgitada kõige populaarseimad ning koostada küsitlus veebiportaali facebooki vahendusel. Küsitluses osales 100 inimest, kellest 29 olid mehed ning 71 naised. Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui
Luule analüüs „Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis
On täheldatud meedia negatiivseid mõjutusi ka laste väärtushinnangute kujunemisele ja suhtlemisele õppimisesse. Sellistest tulemusest kirjutas oma bakalaureuse töös Tartu ülikooli üliõpilane Kertu Käis, viidates 2006. aastal USA – s läbi viidud uuringule, mille kohaselt on USA 15 protsenti 6 – 19aastastest lastest ülekaalulised ning selles on leitud seos suure meediakasutusega. Käis tõi positiivsena välja ka selle, et paljud lapsed vaatavad loodussaateid ning on uhked, et teavad fakte looduse kohta. Meie arvates, on kõige kasulikum see, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega, pidas Käis oma töös ekraanimeedia positiivseks aspektideks laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi ning õhutust loovtegevustele. Meedia negatiivsetest mõjudest rääkides on vaja märkida, et meedia toob lastele ka kätte ebaeakohased teemad
Ma arvan , et meie elu maailmas on raske ja halb. Inimesed unustasid mida tähendavad sõnad armastus, headus, tõde jms. Iiga päev maailmas sureb umbes 100 inimest , aga me lihtsalt istume ja kuulame uudiseid. Näiteks sõda Ukrainas, kus langes UMBES 7000 süütu INIMEST, ja 17 tuhat on vigastatud. Me ei saa aidata neile, kuid teised lihtsalt ei taha. See on õiglusetu Paljud inimesed ei saa töötada, sest ei ole töökoha, või nende tervis on halb. Kuidas nad võivad endale süüa ostma? Ja selle pärast nad peavad otsida sööki prügikastides ja kerjama (). Praegu eestis ei tööta umbes 30% ( 250 tuhat) inimest, Venemaal 3,7 miljoni, Aga terves maailmas rohkem kui 7 miljonit inimest. Nooremad ei tegele spordiga, nad istuvad kodus, vaatavad telerit või mängivad arvutis. Spetsialistid loeksid üle 74% nooreaid maailmas , kes suitsetavad ja joovad alkoholi. Ja selle pärast nendel on probleemid tervisega. Paljud lapsed jooksevad kodust ära j...
nt. Toidukaubad, turule spetsialiseerumine nt. Õpikute turule spetsialiseerumine, selektiivne spetsialiseerumine ja täielik turu käitumine. RISC on rahvusvaheliselt ja laialt kasutatav metoodika, mille puhul on segementeerimise aluseks tarbijate vastuse 100-le indikaatorküsimusele, selle väljundiks on sotsiaal-kulturiline väärtusruum, kus vastajad paigutuvad kolme telje suhtes. KATSETAJAD aktiivsed interneti-tarbijad, huvideks on muusikaprogrammid ja tehnikasaated, vaatavad tulevikku optimistlikult, ostu- ja tarbijakäitumine on emotsionaalne, on aktiivsed shoppajad, tarbimine on nende jaoks elustiil, hinnast nad end mõjutada ei lase, nendel on soov ise midagi uut järele proovida, olulist tähendust kannavad nende jaoks kaubamärgid. MATERIALISTID meediakanalitest jälgivad raadiot ja telerit, tulevikku vaatavad võrdlemisi ebakindlalt, shoppamisega ei tegele nagu katsetajad, see on nende jaoks asine
maailmas üks levinumaid probleeme ning tekib küsimus, kas see süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Üks peamisi globaliseerumisega kaasnevaid probleeme on kultuuri erinevuste vähenemine ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad Ameerika filme ja tantsivad hip-hopi. Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti kultuuri välja suremine. Arvan, et globaliseeruine kujutab väga suurt ohtu paljude rahvaste kultuurile, mille tõttu inimesed pööravad suuremat tähelepanu massikultuurile kui oma rahva kultuurile. Tänapäeval on väga kõrgelt arenenud tehnoloogia, mis annab inimestele rohkem võimalusi reisimiseks ja suhtlemiseks erinevast rahvusest kodanikega
eesti keel ei ole väga jätkusuutlik. Mina arvan seda sellepärast, et 20. sajandil oli keelekasutus väga palju parem, kuid nüüd paarikümne aastaga on keelekasutus drastiliselt halvenenud. Eesti keel ilmselt ei kao täielikult ära, kuid selle kasutamine läheb väga halvaks. Kui paarikümne aastaga on see keelekasutus juba nii palju halvenenud, siis on päris valus ette kujutada milline võib olla Eestis kasutatav eesti keel näiteks 50 aasta pärast. Ehk vaatavad praeguse generatsiooni noored aastat 2069 tulevikus samamoodi nagu vaatavad meie vanemad aastat 2019 praegu. See mõte on minu jaoks päris hirmutav.
Kirjand: "Armastus ja Sõprus" Elus on kaks kõige tähtsamat asja: Armastus ja Sõprus. Armastus ei tähenda, et inimesed vaatavad üksteist vaid, et nad vaatavad samas suunas. Kui poleks armastust poleks ka inimesi. Inimesed tekkivad läbi armastuse. Sõprus tekkib aga inimeste vahel ennem kui armastus. Sõprus on kui seletamtu asi. Sõprus suurendab rõõmu ning vähendab kurbust. Usaldus on tähtis nii armastuses kui ka sõpruses.Ainult süda ütleb mis on tõeline mis mitte. Nii on see Sõpruse kui ka Armastuses. Ning usaldada ka pole õige ennem kui süda selles kindel on. Koos sõpradega käiakse pidudel, trennides ja igal pool väljas
hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad. Just noored on need, kes sotsiaalmeedias suhtlevad peamiselt inglise keeles, vaatavad muukeelseid filme ja sarju, millel enamjaolt ei ole eesti keelseid subtiitreidki. Kuna noor viibib võõrkeelses keskkonnas nii palju jääb see talle külge. Ta hakkabki kasutama inglise keelseid väljendeid ja tihtipeale seotakse need emakeelega, mille tulemusena ongi meil segakeelsed väljendid , mis rüvetavad eesti keelt. Kuid võõrkeelteta ei saa ükski eestlane elust läbi
abil. Toituvad peamiselt putukatest ja teistest ämblikest. Ämblik valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Ehitus Suurimate liikide pikkus võib olla üks kuni kaheksa sentimeetrit. Huntämblikel on kokku neli paari silmi: paar väikseid silmi, mis vaatavad üles, kaks suurt on suunatud ettepoole, ülejäänud neli silma vaatavad ette ja külgedele. Neil on lõugtundlad, mida nad kasutavad saagi surmamiseks. Peapiirkonnas asetsevad lõugkobijad, mis täidavad kompimiselundite aset ning testivad lõhnu ja maitseid. Isastel on lõpulülid muutunud paaritumiselundeiks, millega sperma kantakse emase suguavasse.Esijalad: Mõeldud saagi haaramiseks. Eluea pikkus on enamikul väikestel liikidel aasta, suurtel liikidel kuni kolm aastat. Elupaik
Lubatud on ainult hädaabikõned. Telefoniga rääkimisel on omad mõjud meie ajutegevusele. On teada, et inimese aju ei ole võimeline tegelema korraga kahe ülesandega (va motoorne tegevus). Multi-tasking on midagi muud kui mitme asjaga korraga tegelemie see on tegevuste järjstamine, nii, et ajakasutus oleks võimalikult tõhus. Olete ehk isegi märganud liikluses autojuhte, kes teefoniga rääkides pööravad näiteks peateele (kus teie liigute), nad on kenasti hoo maha võtnud ning vaatavad väga hoolikalt ringi, püüdes infot hankida. Nad vaatavad teile otse silma ning siis keeravad teile ette, nagu poleks nad teid märganudki. Ja nad ei märganudki. Millegi nägemine ei tähenda veel, et aju selle registreerib. Selge on see, et telefoniga autoroolis rääkimist ei ole võimalik täielikult keelustada. Inimesed lihtsalt ei jälgiks seda. Müts maha meie seaduseandjate eest, sest hetkel peetaksegi maailmas parimaks lahenduseks samu norme, mis Eestis juuli kuust kehtima hakkavad
Juhan Liivi luulekogu lähivaatlus. Juhan Liivist natuke lähemalt: Juhan Liiv (Johannes Liiv) -- (1864-1913) luuletaja ja proosakirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Seevastu 1890. aastate algupoolel kirjutatud ühiskonnakriitiliselt realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Valisin tutvustamiseks ühe luulekogu nimega: ,,Rukkivihud rehe all." Tegemist on 1964 aastal välja antud luulekoguga. Luulekogu andis välja Eesti Riiklik Kirjastus. Selle on koostanud Paul Rummo ning kujundanud ja illustreerinud on Heldur Laretei. Raamat maksis väljaandmise hetkel 30 kopikat. Täpsemalt olen teile tutvustamiseks valinud luuletused: ,,Koer" , ,,Oh Kanarbi, oh lilleke!" , ,,Talvine tihane" , ,,Sa oled kui salanaine" ja ,,Mees pole pikem kübarast" ,,Koer" Juhan Liiv. ...
2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED 10.00 - 10.45 Jalutuskäik metsas Okste kogumine luudade ja vibude valmistamiseks, põdrasambla ja vaarika varte varumine võlujoogi ehk tee valmistamiseks jm. loodusandide otsimine ehete meisterdamiseks. Kaasa lähevad ja juhendavad 3 kasvatajat ning kehalise kasvatuse õpetaja. 12.00 13.30 Võistlused maikrahvi väljaselgitamiseks Toimub vibu valmistamine, vibulaskmine ja ettelugemisvõistlus. Osalevad poisid, tüdrukud vaatavad ja hiljem toimub hääletamine. Vibu valmistamiseks materjalid olemas kehalise kasvatuse õpetajal, lisaks metsast noortel endil kogutud vahendid. Vibulaskmiseks eelnevalt valmistatud märklaud. Hääletatakse kõige kihvtima vibu poolt ning saadakse punkte täpsuslaskmise eest. Hiljem võimalik vibu laadal müüki panna, kuid edaspidises laagritegevuses vibu kasutada ilma loata ei tohi. Vibud lähevad hoiule kasvatajate kätte ning alles laagri
Puud kasvavad aeglaselt ning metsakooslused tekivad aeglaselt. Palju aeglasemini, kui inimene neid hävitab. Metsa hoidmine on äärmiselt oluline, kuna mets on tegelikult elukeskkonna kaitsja ja kujundaja. Lisaks sellele, et puud ja mets toodavad hapniku, puhastavad nad ka atmosfääri õhku, mets on ka algselt olnud inimesele kui toidulauakatja. Kõige selle eest tuleks olla metsale tänulik, aga kahjuks leidub ühiskonnas veel endiselt paljusid, kes seda ei mõista ning vaatavad maailma vaid enda tasandilt. Seega on inimesel aga valik kas hoida ja arendada metsi nii, et neist saaks kasu ka järgnevad põlvkonnad või viia metsad koguni hukuni. Õnneks on hakanud levima nii nimetatud ,,roheline mõtteviis" ning laiema pilguga maailmale vaatavad inimesed lähevad sellega aktiivselt kaasa. Metsade majandamine nõuab küll väga palju hoolt ja vaeva, kuid mina leian, et Maa on seda väärt!
ristkülikukujuline lamp. Põrandale on parem panda plaati, sest ta ei põle, on gineetiline materjaal milles ei ela putukaid, veekindel, ei kulu ning on vastupidav. On üks miinus plaat on külm. Lagi võib olla värvitud, kleebitud tapeediga ja valgendatud, kuid kõige paremad on ripplaed, sest nad on praktilised nad ei pragune. Värvigamma sõltub köögi interjeeri stiilist ja ka sellest kus asub köögiruum. Kui köögiruumi aknad vaatavad lõuna poole, siis soovitatakse kasutada külmaid toone, näiteks sinist ja rohelist, kui aknad vaatavad põhja poole, siis soovitatakse kasutada kollast, oranzi jne. Ei soovitata kasutada hämaraid toone.
· Sten riietab end kostüüminurgas klouniks ning hakkab seejärel üksinda mängima, üritades teistele nalja teha. Teistele Steni naljad meeldivad, aga keegi ei ühine temaga. Mõne minuti möödudes otsustab klouni kostüümi seljast võtta ja läheb Itiga juttu ajama. ÜKSIKMÄNG/ ROLLIMÄNG · Õues mängitakse liikumismängu ,,Hunt, hunt, mis kell on?". Sten kaotab mängu meelega, et ise hunt olla. ÜHISMÄNG/ LIIKUMISMÄNG · 5 last vaatavad lugemiskeskuses raamatuid. Sten näitab kahele lapsele pilte oma raamatust. MITTEMÄNGULINE TEGEVUS · Sten ja tüdrukud mängivad loovmängukeskuses. Sten on köögi osas- keedab suppi. Tüdrukud panevad nukkudele uneriideid selga ning loevad neile juttu. Vahetatakse küll mõned laused, aga Steni ja tüdrukute mängud ei ühti. KÕRVUMÄNG/ ROLLIMÄNG · Sten jalutab rühmas ringi ning jääb teaduskeskuse juurde teisi vaatama. PEALTVAATAJA
planogrammi järgi väljapanekut purgisuppidel ja tee ja kohvi juures. Kampaaniatooted on tooted, mida tellitakse kas ainult kampaania ajaks või korraldatakse kampaania varasemalt kaupluses olevate kaupadega. Kampaaniatooted on tavaliselt odavamad ja neid on hulgim. Tihti korraldatakse ka mahupõhine väljapanek kampaaniatootetele. Hetkel oli kampaaniaväljapanek veinidel ja pesupulbritel, mis olid asetatud alustele. Kampaaniatooted toovad tavaliselt poele korraliku kaubakäive, sest inimesed vaatavad, et kaup on odav ja ostavad kaupa rohkem, sest vaatavad, et saab odavamalt ning soovitavad ka tuttavatel osta, kuna saab odavalt. See aitab kauplusel korralikult kauba ära müüa ja toob ka korraliku sissetuleku kiire müügiga.
45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus: Rääkimise oskus- oskab oma mõtteid välja öelda nii, et teised seda õigesti mõistavad, kasuta rääkides arusaadavat sõnavara, ütle ühte asja mitut moodi, kehakeel toetab sõnu,
abielu oli ta elu suurim viga, kuna ta lihtsalt ei armasta seda naist. Ehk siis meess nustus pulmadega eesktt lapse prast ja lhikondlaste survel. Vaatad pulmapilti ja Sa ned, et mees on padunnetu. Kuidas saab sellist asja mitte mrgata vi seda klma sdamega eirata? Vahet pole kas ma ise saan aru vi ei saa, mis tegelikult toimub, aga tusta igal hommikul inimese krval, kes on nnetu, kes Sind tegelikult ei armasta. See on lihtsalt kurb. Aga on neidki, kes vaatavad seda paari, vaatavad proua vltsnaeratust vi kallist kleiti ja on kadedad. Oleks siis veel millegi peale kade ollagi... /Kadri Luik/
käte ristamine rinnal kätega näo puudutamine või juustega mängimine liigne kätega zestikuleerimine Et anda endast parim mulje ja vältida närvilist kehakeelt, oleks vaja juba enne intervjuud olla rahulik. Selleks oleks vaja jõuda vestlusele õigeaegselt ja kiirustamata. Seega tuleks kehakeelele tähelepanu pöörata sellest hetkest alates, mil saabutakse töövestluse läbiviimise paika. Hea mulje jätmist ei ole vaja jätta vaid vestluse ajaks, sest intervjueerijad vaatavad kohe alguses, kuidas ollakse riietunud, missugune on soeng ja milline üldine pilt endast luuakse. Kehakeel äriläbirääkimistel Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad (või salatsevad) isikud. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama
Lahtine tund 28.02.09 Õp Maria Tsirkova Õppeaine: eesti keel ja kirjandus Klass: 6.a,b Teema: Muinasjutt Eesmärgid 1. Tean, mis on muinasjutt 2. Tean, kuidas täita testi 3. Oskan kasutada kirjavahemärke 4. Oskan näidelda Tunnikäik ajurünnak 1. Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad) Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) kes, mida ütleb, see kirjutab 3. Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja) 4. Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus 5. Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine. 6. Aheljutustamine 7
üleminek ühest varjundist teise. On näha, et paari suhted on veel alguses. Nad peidavad oma silmi päikeseprillide taha ja ei hoia kätest kinni. Vaadates riietele võib eeldada, et nad on kolleegid. Kuna foto on tehtud väga lähedasest kaugusest, tähendab, nad seisavad mingil vaateplatsil, kus nad ei ole üksi. Eraldi tasub märkida pildi vastandlikkuse tasakaalu: mehe julgus ja naise kartlikkus, hoone kõrgus ja inimeste lähedus. Paar on keskendunud teineteisele, samal ajal skulptuurid vaatavad kaugusesse. Tunnete ühinemist rõhutavad lõhed seinas.
Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma. On ka huvitatud suurema koguse pakkumisest. Mida rohkem pakutakse, seda rohkem tegutsevad ka tootjad oma heaolu nimel. Hind kõrgem, siis on ka tulu suurem ja pakutakse ka rohkem. Ostjad muidugi vaatavad alguses odavamat kaupa ,aga kui see ei ole kvaliteetne siis nad pöörduvad ka teiste võimaluste poole ning on nõus ka parema kauba nimel rohkem raha välja käima.
youtube.com/watch?v=hJDWp1ZfwJw · Esimene on hea kuna Red-Bull võttis riski ja tegi midagi enne olematud, ning filmis seda, see on meelde jääv inimestele ja alati kui inimene poodi läheb ja red-bulli näeb siis tuleb tal arvatavasti kohe reklaam meelde, kuna see on nii omapärane. · Teine reklaam on halb kuna nad on teinud krediidi võtmisest laulu . Selle taust ja snad ei lähe sellega üldse kokku ning see on naeruväärne , inimesed vaatavad seda reklaami nagu nalja numbrit. Eestimaine Hea reklaam http://www.youtube.com/watch?v=b-rOMV6Yb08 Väga huvitavalt tehtud, kui noorem räägib ei saa isegi mina aru mida ta suust välja ajab. Naine seletab lahti ja tänu sellele paneb reklaam kuulama ning sa vaatadki lõpuni. Halb: http://www.youtube.com/watch?v=d5AndxUA1ZU See ei läinud kuidagi üldse teemaga kokku , ei olnud huvitav ja meeldejääv. Selline reklaam mind seda õli ei kutsu ostma
Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma. On ka huvitatud suurema koguse pakkumisest. Mida rohkem pakutakse, seda rohkem tegutsevad ka tootjad oma heaolu nimel. Hind kõrgem, siis on ka tulu suurem ja pakutakse ka rohkem. Ostjad muidugi vaatavad alguses odavamat kaupa ,aga kui see ei ole kvaliteetne siis nad pöörduvad ka teiste võimaluste poole ning on nõus ka parema kauba nimel rohkem raha välja käima.
Pullmann. August ei ole kunagi koolis käinud oma tervise tõttu. Ema õpetas teda kodus nii palju kui suutis, kuid August ei saanud igaveseks koduõppele jääda. Tal on olnud väga palju operatsioone, kui täpsem olla siis täpselt 27. Pere otsustas ikkagi Augusti kooli saata olenemata sellest, et August seda ei soovinud. Mina isiklikult saan Augustist aru, kui sa pole kunagi koolis käinud ja su nägu pole ,,normaalne" on vägagi raske mitte välja teha lastest, kes sind vaatavad ja sinust selja taga räägivad. Ta sai ennast päris palju proovile panna. Ennast ületades koolis, kuhu ta minna tegelikult ei tahtnud, kuid usun, et see tuli talle ainult kasuks, kuna nüüd on tal palju toredaid sõpru ja kogemusi. Lõpuks meeldis Augustile kool väga ja ta leidis endale palju toredaid sõpru. Kooliaasta lõpus ja raamatu lõpus sai August kooli direktorilt Henry Ward Beecheri medali, mis näitab õpilase lahkust ja heasüdamlikust.
Marta ohkas. Öö on rõske. Kaste tuli maha. Vanake murdis kaseoksa ja pistis selle kapsaaia äärde. Vanasti ehiti elumajad ja õued jaanipäevaks kaskedega. Marta viibki teise kaseoksa kambrisse. Pistab voodi peatsisse ja heidab pikali. Vanainimene ei jaksa teret ööd üleval olla, kuigi jaaniööl peaks ärkvel olema. Sellel ööl on nii kurjad vaimud kui inimesed liikvel ja nende eest tuleb oma vara kaitsta. Peremehed käivad põldudel ja vaatavad, et seal võõraid ei oleks. Kui ta aga juhtub nägema, et keegi on nõiduse eesmärgil tema põllul viljapead kokku põimunud, siis peab kiiresti tegutsema. Selline nõidumine võib põllule viga teha ja saaki mõjutada. Kokkupõimitud viljapead tuleb juurtega välja kiskuda ja kodus ahjus ära põletada. Mõned mehed teevad põllu äärde lõkked, et suits üle põllu ulatuks ja kaitseks umbrohu eest. Jaanitule kuma, mis põllule paistab, ei lase kurjal halba teha. See toob head ka
Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates
Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Aeg Ma arvasin end armastavat juba ammu. Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede. Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu. Eks ikka lähemale. Aga millele? Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu. Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust. Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud. Ma ootan pauku, aimamata, kust. Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke mu ärkvelolekusse ära segab und. Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke. Mu akna taga langeb lõppematult lund.
Venemaa olukord 19. sajandi lõpul See lugu algab inimeste unistusetest. Kui inimesed midagi unistavad siis nad vaatavad sageli üles. Nad loodavad saada sealt mingit signaali. 19. sajandi lõpul hakkavad inimesed lendama. Lendama hakkavad lennuki, raketiga. Nende üks suur unistus saab teoks. Lennuk kui asi mis tõi ainult head. Lennukiga hakkasid inimesed reisima ning kasutati ka sõja eesmärgil. Reisimisel sai kiiremini lennukiga kohale. Inimesed hakkasid eristama sõja- ja reisilennukeid. Selles jutustuses räägitakse kuidas inimesed käituvad. Inimestel on kombeks nt kui kellegil on uus
kuid paljud inimesed viidavad oma vaba aja kaubanduskeskustes. Kas kaubanduskeskusetes terve päev viibida on õige vaba aja viitmise viis? Kaubanduskeskustes võivad olla paljud sinu sõbrad, kuid kui sinna minnakse ei tehta seal midagi. Paljud mu sõbrad, kes on oma aega kunagi kaubanduskeskustes viitsid, räägivad, et see oli üks periood nende elust, kus nad arvasid et see on väga huvitav. Kuid nüüd, kui nad sellele ajale tagasi vaatavad saavad nad aru, kui tobe see oli. Kas on mõtet peale oma pikka koolipäeva minna kesklinna, kui vaba aega on niigi vähe. Meie haridussüsteem on väga pingeline ja kui kogu vabaaeg läheb kesklinna siis pole mõtet vinguda selle üle, et ei ole piisavalt aega, et tegeleda kooliväliste asjadega. Paljud lapsed lähevad kesklinna koos oma sõbradega, järelikult, kui sa valid endale sõbrad, kes tegelevad vabal ajal millegi kasulikuga siis võibolla lähed sa nendega koos hoopis
Seda arvamust, et mulle meeldib kõige rohkem IRL on kõige rohkem kindlasti mõjutanud meedia(reklaamid).Kuid palju olen ise ka internetist uurinud ja paljud sõbrad toetavad ka kõige rohkem IRL-i. Eriti ei meeldi mulle keskerakond, kuna seal valitseb Edgar Savisaar. Keskerakond lubab küll inimestele väga palju aga teoks need saavad väga harva ning minumeelest valivad keskerakonda suhteliselt vanad inimesed. Veel on kindlasti hea erakond Rahvaliit(ERL),kuna nemad vaatavad just mis on parim rahvale. Kõige rohkem erakondade puhul on mind mõjutanud meedia. Kellele: Kellelt: Grupp: Teema:
Filmi vaadates ma tegelikult keskendusin rohkem telefonile kui filmile. Mitme meediavahendiga filmi vaatamine on küll innovatiivne idee, kuid minu arust mitte alati hea. See ei sobiks paljudele filmidele nagu komöödiatele, kuid selle filmi õhkkond ja teema sobisid sellega väga hästi kokku. Kinos nägin ka, et äppi kasutasid vähesed, kuna nende seadme tarkvara versioon oli aegunud. Kui teha selline äpp filmile, peaks seda saama kasutada kõik kes filmi vaatavad. Paneb mõtlema see, et kasutusel olevad kommunikatsioonivahendid võimaldavad igaühe saladusi teada saada ja neid kurjalt kasutada. Filmis tegi üks õpetaja enesetapu kuna kõik said selle ,,kurja äppi" kaudu teada et tal oli ühe õpilasega suhe. Inimest andmete ja privaatsuse teema tõuseb järgmiste aastatega veel enam, kuna kõik vahendid on olemas ja alati on inimesi, kes tahavad neid enda huvides kasutada.
närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda aitavad ületada neuriidi tipust vaheruumi vabanevad erilised ained. Närviimpuls liigub kiirusega ümbes 90 meetrit sekundis. * Silmad vaatavad * Hingamine on pidev viske suunas * Süda töötab * Käsi hoiab ja suunab korrapärselt oda * Keha higistab * Jalad tõukevad keha edasi Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärineval ärritusele. Refleksikaar on tee närvisüsteemis , mööda erutus kulgeb. Reflekskaare moodustavad : 1.Erutust vastuvõtvad närvirakud 2.Närvikud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3
TTO3160 Õigusõpetus 1.10.2012 Iseseisev töö 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.
Ma küll ei tea, aga arvan et need riided võisid olla Oklahooma rahvariided. Selles muusikalis on ka palju tantse, mida tantsides näitlejad ise ka laulavad ja mind paneb imestama just see, et nad seda kõike korraga teevad ja nii suurepäraselt hakkama saavad. Muusikal on küll pikk, kuid näitlejad on erksad ja lõbusad kuni lõpuni välja. Kokkuvõttes on see muusikal väga hästi üles ehitatud ja lavastatud, kuna kõik, kes seda vaatavad, saavad hea ülevaate sellest, kuidas elasid inimesed vanasti ja mis kombed sellel ajal olid.
- Edu tänu madalamale hinnale - Edu tänu laiale turundusvõrgule - Edu tänu kliendi soovidega arvestamisele - Edu tänu toote pidevale pidevale parandamisele - Edu tänu uuendamisele - Edu tänu sellele, et tullakse laienevale turule - Edu tänu sellele, et ületatakse kliendi ootused - Tsiteerides tundmatut autorit sobib selle osa kirjeldamiseks lause: ,,On olemas kolme liiki ettevõtteid: need, kes ise midagi teevad; need kes vaatavad pealt, kui midagi tehakse ja need kes imestavad, mis on küll tehtud." Väga oluliseks peab autor pidevat suunda uuendustele. Välja on toodud tabel ettevõtete üleminekufaasidega, missugune on situatsioon ettevõttes ehk enne ja nüüd. See tabel esitab palju olulisi küsimusi, kuidas ettevõtja saab anda hinnangu oma ettevõtte uuendusmeelsusele.
‘’ Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks oma piiritus isamaa ja loodusarmastuses ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist temasugust inimest kunagi veel. Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi –1.detsember 1913 Kava...
Milliseid artikleid loetakse ja kommenteeritakse tänapäeval kõige enam? Ajalehte lugedes vaatavad meist enamus ainult pealkirju. Pealkiri peab olema tabav ning lugejas huvi äratama. Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök
Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Nüüd, on nendes maades kasutusele võetud ühine raha euro. Meile tahetakse ka eurot. Kumb siis on olulisem, kas Eesti kroon või Euroopa euro? Muidugi oleks mul kahju loobuda Eesti kroonist aga minu arvates oleks meile parem euro, sest siis poleks mingeid valuuta probleeme. Kaugel välismaal või isegi siinsamas Soomes oleks lihtsam arveldada ja maksta. Pole vahet kuhu sõidad kõikjal on üks raha, poodides vaatavad siltidelt vastu sarnased hinnanumbrid ja pole vaja arvutada mis see meie rahas maksab. Ma arvan, et meil oleks euroga sama lihtne kui praegu id-kaardiga. Tüütu on ju enne igat reisi passi otsima hakata. Hoiad koguaeg oma id-kaarti rahakotis teiste kaartide hulgas ja võid igasugused passi mured Euroopa liidu piires unustada. Euroga on ka see hea, et ei pea nii suuri sularaha patakaid kaasas kandma. Aga sellel on ka omad miinused. Algul on harjumine raske, sest oled ju terve elu krooniga elanud
Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk- järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest praegu öelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas.Mida saab näha iga aasta, kui toimub üldlaulu-, ja tantsupidu. Ja peame tõdema, et see on tõesti väga suur sündmus ja kõigile läheb see hinge, kõik vaatavad ja paljud paljud osalevad seal. Ja nii võibki öelda, et kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub samuti andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas raadio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega. Mille üle me kõik eesti rahvas uhked oleme. On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind, ning peale selle ka veel rahvuseepos Kalevipoeg. Mida peaks teadma iga tavakodanik.
Paljud mõtlevad, et filmide ja seriaalide vaatamine rikub inimest. See on puhas vale. Filmid arendavad inimest, suudab inimesi maailma teise pilguga vaatama ja harib neid. Filminduses on mitu erinevat žanri on dokumentaalfilm, muusikafilm, mängufilm, komöödia, tragöödia, õudus jpm. Paljud inimesed loodavad leida filmi vaatamisest lohutust, nad elavad filmile kaasa justkui oleks seal samas filmis. Kasutatakse sellist lauset nagu,, elu nagu filmis´´. Aga just seda ongi. Inimesed vaatavad filme ja justkui sa süvened sellese nii palju, et hakkaksidki endale sellist elu tahtma. Enamik filmi režissööre on teinud sellise filmi nagu nemad soovivad, et nende ideaalne elu oleks. Filmides just kujutab sellist kaasa haaravust ja ideaalset elu millest enamus maailmas ihaldaks. Filmide huvitav fakt on see, et igas filmis leidub alati midagi õpetlikku. Kas näiteks oled enda üle uhke. Oled õnnelik mis sul on, sest paljudel pole sedagi.
Maurice Maeterlincki "Sinilind" Raamat räägib kahest lapsest, 6 aastasest tüdrukust Mytylist ja 10 aastasest poisist Tyltylist. Lugu algab sellega, et jõlulaupäeval Mytyli ja Tyltyli kinke ei saa, sest vanematel pole raha. Nad vaatavad, aga aknast välja ja näevad, kuidas naabrid jõulupidu tähistavad, kuid nad on vähemalt teiste pärast rõõmsad. Pärast tuli nende juurde haldjas, kes ütles, et nende ülesandeks on otsida üles sinilind, tema tütre jaoks. Siis Haldjas äratas ellu kassi, koera, suhkru, piima, leiva, valguse, tule ja vee, mis tähendavad erinevaid sümboleid inimeste jaoks. Nad asusid mälestusmaale, kus nad õppisid, et leida sinilindu peab armastama ka hallelindu ehk elus peab
Kummalist tunnet, justkui vaataks mahakeeratud häälega televiisorit, aitavad tekitada nende silmapaistvalt laiad ja suure pindalaga tiivad. Nende abil võib kakk kaua ja kuuldamatult liuelda ning maitsvaid saakloomi otsida. Vahel võib händkakk jahti pidada päeval, kuid selleks et saak peamisel küttimisajal hämarikus ja pimedas üles leida, on tema kõrvad üliteravad. Kakkude silmad, mida ümbritseb kahe sulgedest ringina niinimetatud loor, on samuti loodud öiseks eluks. Et silmad vaatavad öökullidel alati otse, on loodus andnud neile kompensatsiooniks tõelise väänkaela: nad võivad keerata pead kuni 180 kraadi ning vaadata soovi korral kas või otse selja taha. Ehk andis ka see võime inimestele ajendi kakke tumedate jõududega mesti arvata. Händkakul on toidu hankimiseks tarvis vähemalt 300 hektari suurust ala, kus metsad vahelduvad lagendike ja lankidega. Just nii ulatusliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
