TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojek...
fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud eesmaost ja näärmelise pärislimaskestega kaetud pärismaost.Koosneb kolmest kambrist- vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest.
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama...
33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38. Vaagnavöötme, reie, sääre, jala lihased (võimaluse korral rühma algus ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon ). 39. Alajäseme topograafilised piirkonnad: canalis obturatorius, for.supra- ja infrapiriforme, fossa poplitea (piirid,läbivad närvid ja veresooned ), lacuna musculorum ja vasorum (seinad, sisu), canalis femoralis,võrud, tähtsus. 40
II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoo...
Anatoomia eksam: Liigesed: Eksamile kümme liigest 1. Lülisamba ühendused 2. Kuklaliigesed 3. Articulatio saproiliaca 4. Articulatio carpometacarpea (ainuke saudltüüpi liikumine) 5. Õlaliiges 6. Randmeliiges 7. Küünarliiges 8. Puusaliiges 9. Põlveliiges 10.hüppeliiges Lihased Eksamil: 2 küsimust lihastest Lihaste poolt moodustatud topograafilised piirkonnad (need on tomuski antud lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures M sternocleidomastoideus (laibal peab ka ära tundma) Scalenuste rühm ---> seoses millegagi, iga lihase täpset algust pole vaja, närvide
Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- arvutikaart, mis sisaldab endas väga palju informatsiooni Aerofoto- õhust pildistatud foto Ortofoto- geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto
1. Majandusgeograafia uurib ja seletab majandus nähtuste ruumilist levikut. 2. Majanduse mõiste hõlmab millistes piirkondades ja miks on teatud tüüpi majandus arenenud ning kuidas ja kuhu ja milliseid ettevõtteid on kasulikum rajada. 3. Spetsialiseerumine-riigis toodetakse selliseid tooteid mille valmistamine on antud piirkonnas kõige odavam.Eesti spetsialiseerub metsatööstusele. 4. Geograafililiseks tööjaotuseks nimetatakse niisugust otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. 5. Õp.lk 28. 6. Hankivmajandus-on Liibüa,Atzeeria,Iraak. Töötlevmajandus-Brasiilia,Venemaa,Hispaania. Teenindavmajandus-Saksamaa,Prantsusmaa,Holland,Soome,Rootsi,Eesti. 7. Majanduse paigutust mõjutavad:asend mere või ookeani ääres,pinnamood,kliima tingimused,loodusvarad. 8. Tööealist Rahvastikku rühmitatakse: *Majanduslikult aktiivne rahvastik-hõivatud isikud *Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,...
2. GIS- geoinfo süsteem (vaja mitut satelliiti) 3. geograafilised koordinaadid (N/S laius, E/N pikkus) näitavad kaugust nurgakraadides ekvaatorist ja algmeridiaanist 4. polaarkoordinaadid- asimuudi (nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel) ja kaugusega. 90* ida, 180* lõuna, 270* lääs, 360* põhi. 5. ristkoordinaadid- kaugust ekvaatorist ja algmeridiaanist (km) 3. Arvutikaardid Kaartide jaotus MÕÕTKAVA alusel: 1. suuremõõtkavalised kaardid (piiriks on 1:100 000, nt 1:20 000) TÄPNE! topograafilised kaardid, plaanid. (1 cm-> 1000m-> 1km ) nt. Eesti põhikaart 2. keskmisemõõtkavalised kaardid (1:100 000-1: 1 000 000) nt Eesti kaart 3. väiksemõõtkavaline kaart (väiksem kui 1: 1 000 000) nt gloobus Kaartide jaotus SISU alusel: 1. üldgeograafilised 2. temaatilised kaardid (maakonnad, kliima) 3. erikaardid (navigatsioon, trassid, kanalisatsioon) * vektorkaart- infokandjad jooned, pinnad, punktid (nt värvil kindel tähendus). seotud andmebaaside, GPS-süsteemiga
Näitas 1543 aastal, et maakera pöörleb oma telja ning tiirleb koos teiste päikesesüsteemiplaneetidega ümber päikese. Kuu on maakera kaaslane ning tiirleb ümber maa. · Kaart-Maa pinna vähendatud, üldistatud ja leppemärkidega täiendatud tasapinnaline kujutis. · Kaardid jagunevad: 1. Üldgeograafilised kujutatakse leppemärkide vaid kõige olulisemaid nähtusi, pinnamoode, veekogusi, tähtsamaid teid ja asulaid, sageli ka riigipiire. a) Topograafilised kaardid- väga täpsed ja üksikasjalikud maastiku kirjeldavad kaardid. 2.Temaatilised e teemakaardid- sinna kantakse mitmesuguseid erinevaid näitajaid nt: aastane sademe hulk, kraadid, rahvastiku tihedus jne.... · Aerofoto- õhust pildistatud foto, mille järgi hakatakse kaarti koostama · Leppemärgid kokku lepitud märgid, mis tähistavad kaardil kindlaid objekte. · Legend leppemärkide seletus, mis on tavaliselt kaardi nurgas
130239 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................1 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mil...
voltimine. Kui kaart on volditud nii, et ilusti põue- või kaarditaskusse mahub, siis hoiame kaardi puhtana ning säilib tema hea seisukord. TOPOGRAAFILISED LEPPEMÄRGID Topograafilised leppemärgid (tingmärgid) jagatakse kolme gruppi: 1.joonleppemärgid 2.pindleppemärgid (kontuursed ja mõõtkavalised leppemärgid) 3.mõõtkavatud leppemärgid Lisaks kasutatakse selgitavaid kirjeid. JOONLEPPEMÄRGID Kui vaatate kaarti esimest korda, jäävad kõigepealt silma joonleppemärgid. Topograafilised joonleppemärgid on kasutusel joonekujuliste objektide kujutamisel, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Nende täpne asend kaardil on määratud objekti pikiteljega. Joonleppemärkidega kujutatakse näiteks maanteid, radu, raudteid ja kõrgepingeliine. Joonleppemärkide hulka kuuluvad ka suuremate objektide, mille pindala väljendub kaardi mõõtkavas, kontuurid e välispiirid. Kontuurid näidatakse kaardil pidev- või punktiirjoontega täpses vastavuses nende tegeliku asendiga
Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Võib asuda keset laamat (nt Hawaii saarestik). KAARTIDE LIIGID Sisu järgi on võimalik kaarte jaotada järgmiselt: · Üldgeograafilised kaardid: nendel kujutatakse leppemärkide ja värvidega kõige olulisemaid nähtusi nagu pinnamood e. reljeef, veekogud, tähtsad teed/asulad, piirid jms... Nende alla kuuluvad ka topograafilised kaardid (üksikasjalikud maastikku kirjeldavad kaardid, nt Eesti põhikaart) · Teemakaardid: neile kantakse erinevaid üksikuid näitajaid (nt temperatuur, sademete hulk, rahvastiku tihedus, majandusnäitajad jne...). Sageli lisatakse graafikuid ja diagramme. · Erikaardid: teatud erialatöötajatele suunatud suuremat täpsust nõudvad kaardid (nt merekaardid meremeestele, kaardid inseneridele, sõjaväelastele, Tallinna veetrasside kaardid jne).
Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne ja kaudaalne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne ja ventraalne suund. Luude ehitus- ehituses kehtib printsiip,et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud
Tants Eestis läbi aegade Koostas: Juhendas: 1 Sissejuhatus Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated" peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatan...
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
VANEM EESTI KIRJANDUS Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis aga ei välista avatust ning kontakte teiste rahvuskirjandustega. Eesti rahvuskirjanduse tekkimist valmistas ette sajanditepikkune aeg. Mei...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
transversus' elt nign kinnitub 5. kaelalüli kuni Axis' e Proc. transversus' tele. c) M. longissimus capitis kulgeb 3 ülemise rinna- ja 3 - 4 alumise kaelalüli Proc. transversus' telt Proc. mastoideus' e tagumisele osale. 3) M. spinalis kulgeb piki lülide Processus spinosus' eid; on tihedalt seotud M. longissimus' ega; topograafilised piirkonnad M. spinalis thoracis, cervicis et capitis on laibal raskesti eristatavad, kusjuures neist viimane piirkond sageli puudub üldse. f-n: 1) kahepoolsel rotatsioonil on võimsaks seljasirgestajaks (ekstensioon); 2) ühepoolsel kontraktsioonil toimub lülisamba kallutamine vastavas suunas; 3) hoiab keret vertikaalses asendis; 4) ülemised kimbud kallutavad pead vastavalt paremale või vasakule;
tähtsamaid sotsiaalseid kihte nagu aadel, vaimulikkond, kaupmehed ja käsitöölised. Ta nõuab rangete tsunftieeskirjade lõdvendamist ning kutsub üles kindlaks määrama talupoegade koormisi. Teeb ettepaneku Tartu ülikool taasavada, rajada leskede- ja orbudekassad, leidlaste kodud. Neid teemasid käsitleb ta ka oma hilisemas "Topograafiliste teadetes". Topograafia tekkelugu ja selle ülesehitus "Liivi- ja Eestimaa topograafilised teated" ilmusid neljas köites. Esimesed kaks lugu olid juba ammendavad, kui kaks järgnevat täpsustasid detaile. Esimeses köites defineeris Hupel Liivimaa mõistet, käsitles loodust, ilmastikku, tähtsamaid elanikkonnagruppe, kirkuid, kohtuid, kohalikke seadusi, talupoegade ja mõisnike suhteid. Teises köites kirjeldab Hupel baltisakslasi, majandust, seisusi, kaubandust. Kolmandas köites iseloomustab tan ii Liivi- kui ka Eestimaa kihelkondi.
· 1766 asutas arst Peter Ernst Wilde Põltsamaale trükikoja · 1766 1767 ilmus iganädalaste annetena A. W. Hupeli ja P. E. Wilde koos tööna esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." · 1767, suvi kutsus Katariina II Moskvasse valitud esindajad, arutamaks keisrinna poolt kavandatud uut seadustekogu · 1773 valmis ümberehitatud kujul Toompea loss · 1774 1782 ilmus August Wilhelm Hupeli ,,Eesti-, Liivi- ja Kuramaa topograafilised teated" · 1775 kehtestati Venemaal uus haldusseadus · 1775 muutus Eestimaa kindralkuberner lihtsalt kuberneriks ja läks liivimaa kindralkuberneri alluvusse · 1775, 25. juuni laastas Tartut suur tulekahju · 1775 1784 ehitati Tartusse Kivisilda · 1782, 27. september kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir · 1783 Paldiski sai linna õigused · 1783, 3
jõgede ääres. Hästi tuntud on kõrgmägedest alguse saavate jõgede üleujutused mäestiku jalamil või tasandikel. Veetõusu põhjused võivad olla erinevad, kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisi, kuid seegi pole lõplik lahendus. Veehoidla rajamiseks on vaja teha mitmesuguseid hüdroloogilisi arvutusi ja koostada prognoos. Kõigepealt on vaja teada jõe äravoolu ja selle muutusi. Seejärel tehakse väljavalitud kohas topograafilised mõõdistamised, et teada saada, kui kõrgele saab vett paisutada, kui suureks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab üldse rajada. 6.5. Voolusängi ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: kulutus e erosioon, setete transport ja setete kuhjumine e akumulatsioon. Seda tööd võib voolav vesi teha kahel moel: kas nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjumise e uhtumise teel või sängivooluga mööda kindlat vooluteed
EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED EVS-EN 60617-9:2000 Sidetehnika. Lülitus- ja perifeerseadmed EVS-EN 60617-10:2000 Sidetehnika. Infoedastusseadmed EVS-EN 60617-11:2000 Paigaldusplaanid ja -skeemid; topograafilised plaanid ja skeemid Eesti keelde ei ole tõlgitud mitte kogu see standardisari. Tõlkimata jäeti Üldteavet ja registrit sisaldav standard EN 60617-1, kahendloogikaelementide tingmärke käsitlev standard EN 60617-12 ja analoogelementide standard EN 60617-13. 2(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4
Enamasti esitatakse atribuudid temaatiliste kihtidena, näiteks kihid, mis näitavad veekvaliteeti, tulvariski või planeeringuga hõlmatud alasid. Metaandmed on andmeid kirjeldavad andmed: andmete sisu, mahu, kvaliteedi, päritolu, struktuuri jms. 12. Millised on Eesti olulisemad (digitaal) kaardid? Mis projektsioonis on Eesti kaks olulisemat digitaalkaarti (nimetage kaart ja vastav projektsioon)? Eesti kõige olulisemad digitaalkaardid on riiklikud teemakaardid ja topograafilised kaardid. Eesti Baaskaart: topograafiline kaart mõõtkavaga 1:50 000 kasutatakse geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks 1998 ei ole baaskaardi infot uuendatud. Eesti Põhikaart: topograafiline kaart Eesti kaardisüsteemi alus mõõtkava 1:20 000 Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. aastal.
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sis...
Nimi: ........................................ SÕJATOPOGRAAFIA Topograafia on teadus kaartidest. Et edukalt sõdida, peame oskama liikuda vajalikku maastikupunkti või mööda vajalikku marssruuti. Samuti peame oskama määrata ja edastada nii iseenda, kui vaenlase asukohti ning hinnata kaardi abil maastiku põhiiseärasusi, ise kohapeal viibimata. Topograafilised teadmised ja oskused on seega väga olulised kõigile väeliikidele ja sõjaväelastele. Kaart Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud mõõtkavaline ja tasapinnaline kujutis. Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart praktiliselt asendamatu abivahend. Valmistatakse erinevaid kaarte. Tsiviilstruktuurid vajavad näiteks maa katastrikaarte, geodeetilisi kaarte, turismikaarte. Meresõiduks ja ka mereväes kasutatakse merekaarte, õhusõidukites lennukaarte
sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi, projektsiooniomaduste, kujutusviisi, sisu üldistusastme (struktuurnivoo) alusel. 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? Liigitamine teema järgi: Üldgeograafilised kaardid o Topograafilised kaardid o Füsiograafilisd kaardid Temaatilised kaardid (teemakaardid) o Loodus(teema)kaardid o Rahvastiku(teema)kaardid o Majandus(teema)kaardid o Ajaloo(teema)kaardid o ... Erikaardid Liigitamine kujutatava ala järgi · Tüübi alusel (ookeani, mandri, mäe, järve, linna jne) · Hierarhia alusel (riik, osariik, omavalitsus jne) Liigitamine (kasutus)eesmärgi alusel: · Teaduslik
50. Kuidas esitatakse projektsioonimoonutusi? a. Moondeellips ehk moonutusellips b. Isokoolid c. Tabelid d. Graafikud 51. Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb? a. Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. b. Õigenurksed ehk konformsed (nurk kahe suuna vahel õige, kuju õige, moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid) c. Õigepindsed ehk ekvivalentsed (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta)) d. Õigepikkuselised ehk ekvidistantsed (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon). e. Vähimmoondelised (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) f
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne
· digitaalsed stereomudelid koosneb kahest kõrvuti asetsevat aerofotot, mille kattuvus on vähemalt 60%. 7. Fotogramm-meetrilised vektortooted ja nende kasutusvõimalused. Vektorkuju andmete organiseerimise vorm, kus andmed kirjeldatakse punktide, joonte ja pindadena. Vektortooted: · planimeetrilised kaardid maapinna objektide plaanilisi asukohad. · samakõrgusjoontega reljeefikaardid iga joon kujutab mingi tasapinna ja maastiku lõikejoont. · topograafilised kaadid näidatud nii objektide plaanilised asukohad kui samakõrgusjooned · temaatilised kaardid e. teemakaardid pühendatud teatud teemale (mullakaart) · profiilid näitavad vertikaalse tasapinna ja maapinna ristumist · 3D objektimudelid 3 8. Valgus ja valguslained. Valguse refraktsioon, valguse dispersioon.
2. Nivoopinna mõiste( definitsioon, näited ja omadused) DEF: Määramispiirkonna nende punktide (x,y) hulka, mille puhul funktsiooni väärtus on konstantne, nimetatakse selle funktsiooni nivoopinnaks võrrandiga f(x,y)=k, kus k on konstant OMADUSED: Määramispiirkonna iga punkti läbib üks nivoopind(näiteks isoterm, isobaar) Nivoopinnad ei lõiku NÄITED: Topograafilised kaardid Õhuruumi jooned Maa magnetvälja tugevused Temperatuuri jooned Elliptilised paraboloidid 3. Kolme muutuja funktsioon(definitsioon, näited, graafiku definitsioon) DEF: Kolme muutuja funktsioon f on kujutus, mis seab igale arvukolmikule (x,y,z) ∈ D vastavusse ühese reaalarvu w=f(x,y,z) Näide: Temperatuur maapinnal sõltub asukoha pikkusest (x) ja laiusest (y) ja ajast (z) T=f(x,y,z)
Eesti põhikaart Mõõtkava: digitaalversioonil 1:10 000, trükiversioonil 1:20 000. Projekti eesmärgiks oli katta kogu Eesti territoorium tervikliku digitaalse topograafilise andmebaasiga. • Andmebaas sisaldab infot kommunikatsioonide (teed, elektriliinid jne), asustuse, hüdrograafia, reljeefi, toponüümide ja maakasutuse kohta. • Andmebaasi täpsus ning detailsus peab vastama kaardimõõtkavale 1:10 000. Vanemad topograafilised kaardid Endise Nõukogude Liidu aegsed topograafilised kaardid 1. 1963.a. koordinaatide süsteem – M 1 : 100 000 – M 1 : 25 000 – M 1 : 10 000 Vene 1 verstaline kart Linnaplaanid Mõõtkava: 1:2 000. Asulate vektorkaartide lähtematerjalideks on aerofotod, milledelt on stereofotogramm-meetriliselt kaardistatud stereos nähtav info. Stereofotogramm-meetriline kaardistus tagab info täpsuse, kuid mitte kaasaegsuse, sest kaardistada saab vaid
südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed lihaseid. 33. Organite ehituse printsiip 34. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahe gruppi: tasandid ja suunad. mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand.
Usaldusväärsema hilisema ajaloo osas. Tegemist võib suuresti olla ,,õpitud teadmistega". Andmebaasid Muinsuskaitseregister Kohanimeregister Pärandkultuuri andmebaas MulS Mõisaportaal EHA andmebaasid Andmebaasid ei ole valdavad va digitaliseeritud andmed sisaldavad (ka sellisel juhul on osa infot kadunud) Kaardid 1) Ajaloolised kaardid: Mõisakaardid ja piirkonnakaardid Talukaardid Katastrikaardid Topograafilised kaardid 2) Tänapäevased kaardid Kartograafid süstematiseerivad kaarte nii: nüüdiskaardid, lähiaja kaardid, 19.sajandi I poole kaardid teadusliku kartograafia kujunemisaja kaardid (16-18.sajand) olemas triangulatsioonipunktid, võimalus Eestit kaardistada. Suur Rootsi Kataster. Saaremaa 1765-1798. Mõisakaardid. Teedekaart. varased kaardid (enne 16.sajandit) Kaardid on tegelikkuse peegeldus ja tõlgendus.
lähtekõrgusel põhineva riikliku kõrgusvõrgu rajamise projekti. (Potter, Treikelder 2011) Kuna Mellini Liivimaa atlas ei olnud piisavalt geomeetrilise täpsusega otsustas Tartu Ülikool professori Engelhardti ettepanekul Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Ühing 1816. aastal tellida Struvelt ja topograaf Carl Gottlieb Rückerilt geodeetiliselt põhistatud uue Liivimaa atlase koostamise. Struve ülesandeks oli rajada triangulatsioon ning Rückeri ülesandeks jäid topograafilised tööd ja kaardilehtede joonestamine. Eesti alade katmine triangulatsioonivõrkude ja geodeetiliselt põhistatud keskmõõtkavaliste maakaartidega võimaldas Liivi- ja Eestimaa mõisnikel alustada ulatuslike kuivendustöödega. Struve triangulatsiooni läbiviimine lõppes grandioosse, ligi 3000 km pikkuse meridiaanikaare mõõtmisega, mis tolle aja kohta oli unikaalse täpsusega. (Potter, Treikelder 2011)
· Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: teateid maailmast aasta poliitilistest sündmustest ülevaateid kaugetest maadest nõuandeid ilukirjanduslikke lugemispalu · Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid · A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt · Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud · G.Merkel publitsistlikud kirjaduslikud teosed · C.Petri Eestimaa ja eestlased · August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur · haritlaskonna kasv · 1925
Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: – teateid maailmast – aasta poliitilistest sündmustest – ülevaateid kaugetest maadest – nõuandeid – ilukirjanduslikke lugemispalu Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed C.Petri – Eestimaa ja eestlased August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur haritlaskonna kasv 1925
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine
jõgedesse palju vett, pikema saju korral tekib üleujutus. Väljaspool linnu imbub suur osa veest maa sisse ja alles siis jõkke. Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett tühjendatakse osaliselt, mida antakse põua-ajal asulatele ja tööstusettevõtetele. Veehoidla rajamiseks arvutatakse välja jõe äravooluhulk; tehakse topograafilised mõõdistamised(kui kõrgele vett saab paisutada; kui kõrgeks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab rajada); arvutatakse normaalveetase, madalaim veetase-sõltub kasutusviisisdest; peale ärvoolu reguleerimise tulevad ka vee-energia kastuamine, laevaliiklus, puhke- ja kalamajandus- ja kõrgeim veetase- ei tohi kahjustada hooneid, vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. VEEREZIIMI PIKAAJALISED MUUTUSED
Lugejale lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos täiendusköitega. Samal ajal suunati erihoiu osakonda valikuliselt Stalini ajal ilmunud poliitilist kirjandust. 1956. aasta 3. jaanuarist olid keelatud kõik Eesti Vabariigis 1918a" 1940 ilmunud kalendrid, organisatsioonide ja poliitiliste parteide trükised, koolide ja teiste õppeasutuste õppekavad ja metoodilised juhendid, sõjaväe topograafilised kaardid, laulupäevade ja laulupidude kavad, linnade ja maakondade teatmikud ning "kriminaal- ja röövliromaanide sarjad (v. a. klassikute ja tuntud kirjanike teosed)", samuti kõik Saksa okupatsiooni ajal ilmunud trükised peale kirjandusklassika. Aastail 1956- 1957 lubas Glavlit viia kasutuskogusse nii paljude eesti kirjanike ja literaatide teoseid, et selguse mõttes koostati uus nimekiri 63 eesti autorist, kelle kõik teosed kuulusid kõrvaldamisele. Keelatuist 20 olid pagulasautorid
mõistet. On see vahetegemine tänapäeval aktuaalne? (raamatus on sellest juttu lk 127-128, arvan, et mõistlik oleks teema sealt selgeks teha . Panen alla kirja Kala kommentaarid) Kaardid jaotatakse ulatuse poolestmaailmakaartideks, poolkerade kaartideks, maailmamere(need omakorda ookeanide ja merede kaartideks) ja kontinentide (edasi riikide ja nende alajaotiste) kaartideks. Sisu poolest: *(üld)geograafilisteks (kõige tähtsamad), sh. topograafilised ja ülevaatekaardid, *temaatilisteks – looduslikud v. sotsiaalmajanduslikud nähtused, sh. administratiiv-, rahvstiku-, geoloogia jms kardid ja nende alajaotused, Ülesannete poolest: *teaduslikud teatmekaardid - lähedased topograafiliselekaardile ja kõige suurema infohulgaga), * mere navigatsiooni ja lootsikaardid – üsna täpsed vee osas, maismaaosa on vähem üksikasjalik, *õppekaardid – enamasti suht ebatäpsed,
Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand
maaamet.ee/docs/2012_Lennuk.pdf?t=20120126154540] (23.01.2015) Juhend (1999) Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Maa-ameti kartograafiabüroo. Tallinn, 43 lk. Leica Geosystems. [http://www.leica geosystems.com/downloads123/zz/airborne/rc30/brochures/RC30_brochure.pdf] (23.01.2015) Liba, N. 2005. Fotogramm-meetria alused. Tartu: OÜ Halo Kirjastus. 303 lk. Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused. 2013.- eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013013] (22.01.2015) 26 LISAD Lisa 1. Trimble R10 GNSS vastuvõtja andmeleht (allikas: Geosoft OÜ) 27 Lisa 2. Märgitüüp 6001 (allikas: Planserk) 28 Lisa 3. Baaskaardi leht nr. 6342 Aegviidu 29
3. Pindobjektid - üldjuhul on kõik dimensioonilised Ka siin eristuvad pidevad ja diskreetsed nähtused ja objektid samadel alustel mis joonobjektide puhul. 4. Sõnalis-numbrilised objektid - kõik kaardi peal olevad kirjed Numbrilised: parameetrid, enamasti koos teiste kaardiobjektidega Sõnalised: nimed või tähised, ka enamasti koos teiste kaardiobjektidega Sarnaselt 4 grupiks jaotatakse ka kaardi leppemärgid. 10. Eesti ala topograafilised kaardid ja kogu riiki hõlmavad temaatilised kaardid 20. sajandil. 11. Kaardi nomenklatuur, Eesti baas- ja põhikaardi nomenklatuur. Kaardinomenklatuur: mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotumise ja tähistamise süsteem. Üldine reegel: mõõtkava suurenemisel ühe järgu võrra lisandub nomenklatuuris juurde uus sümbol - täht või number. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on
· "kasuta värvitoone teadlikult" Hele kavandatav, tume olemasolev. Punasega märgitakse oluline. Kindel värvitoonide tähendus. Üldmaa, haljastus roheline, kollane elamud. Valge- põllumaa, metsamaa, jäetakse need alad, mida planeeringuga ei reguleerita. · "vali sobiv aluskaart" Maakonnaplaneering 1:100000, ÜP 1:20000, 1:2000, 1:50000- täpsusaste. Kaardi tüüp- ühel kaardil olemas ühed asjad, teisel teised. Topograafilised kaardid, teemakaardid. Info, mida kaart sisaldab. Kaart peab olema värske (DP). Kui pole, tuleb aluskaart teha. · "kasuta tabeleid ja diagramme kriitiliselt" Tabel on info hoidmiseks, mitte esitamiseks. Diagramme kasutatakse esitluseks. 57. Euroopa maastikukonventsioon: Euroopa rahvad soovivad, et nende territooriume mõjutavates poliitikates ja seadustes võetaks arvesse inimeste ootusi ümbritseva keskkonna kvaliteedi suhtes
Eesjäseme kerest väljaulatuvas osas esinevad: 1) küünarvarrepiirkond; 2) randmepiirkond; 3) kämblapiirkond; 4) sõrgatsipiirkond; 5) piirdepiirkond; 6) sõrapiirkond Tagajäsemepiirkonnad tagajäsemel eristatakse ülevalt alla järgmisi piirkondi: 1) puusaliigesepiirkond; 2) reiepiirkonda; 3) põlvepiirkonda; 4) õndla- e. kindrapiirkond 5) säärepiirkonda; 6) kannapiirkonda; 7) kandluupiirkond; 8)pöiapiirkonda NB! varvaste piirkonnad on samanimeliste alaosadega nagu eesjäsemel. 10) Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand
Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristko...
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
