Karnivoorid Siga Veis Hobune Esineb sarnanäsa Ülamoka keskosa Teravalt sarvestunud Pikk ja kitsas (tsügomaatpapill). liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Ke...
a.t.) – Broca prk asümmeetriline (kolju sisepind). Sisepind peegeldab sagarate jaotust jne – vb said juba kõnelda, kuidas kolju paikneb kaela suhtes, saab hinnata lõualuu kuju järgi jne. c. Alampaleoliitikum (50-100 tuhat a.t.) – kasutas tööriistu parema käega. d. Ülempaleoliitikum (8000-35000 a.t.) – riided rohkem ühel (paremalt) poolt kulunud. 3. Asümmeetriad inimesel: a. Anatoomilised – Planum temporale dx < sin; frontaalne kõnepiirkond dx < sin; hall- ja valgeaine suhe dx > sin valgeainet; tsütoarhitektoonika modulaarsus dx < sin. Rohkem valgeainet – suurem võimalus seostada kaugemal olevate neuronite funktsioonidega jne. Rohkem hallainet – suurem võimalus seostada lähedal olevate neuronitega jne. b. Elektrofüsioloogilised c. Biokeemilised d
Mälupildid on jäänud, sünnipäev, KÕNE 7 Mitu osa, peab tajuma, rääkima, vatsama, õpitud oskus, kui keelekeskkonda ei ole, siis kõnet sõnaline segmentatsioon.. prossoodia on kõne intonatsioon. Oluline rääkida emotsionaalselt. ka ei tule, baas on olemas. Planum temrporale ühel pool suurem, kõne tutnneb ära, Teatud ajukahjustuse puhul käib prosoodia ära. samamoodi ühendused motoorse keskusega. Uurijad on huvitavaid järeludsi teinud, miks in erineme. Uurijad on leidnud, et loomad mõistavad keelt. Ei suuda öelda teatud häälikuid ja VESTLUSE STIIL kaashäälikud puuduvad. Anatoomiline baas – madal kõri ja lai kurk, tegusõna on meie
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
kokkupuuted mürkidega. Kindlalt tõestatud nt elavhõbeda seos õpiraskustega. Tõenäoline link: Hg – õpiraskused – kriminaalsus; pärast 1970, kui autokütusest Hg eemaldati, kasvas kooliedu ja samas vägivaldsed kuriteod vähenesid – aga kausaalsust raske tõestada. Hormonaalsed mõjud arenguhäiretel: Geschwind-Galaburda teooria • Meestel on rohkem arenguhäireid - meessuguhormoonid mõjutavad aju arengut? • Planum temporale asümmeetriline – meestel vähem • Testosteroon lükkab vasaku poolkera arengu edasi ja parem saab rohkem areneda – sellest ka meeste eelis ruumilistes oskustes? • Ka immuunsüsteemi haigused, mida meestel ja eriti andekatel meestel, rohkem. • Teooriat testitud ka loomadel. • Lugemisoskuseta patsiendil anomaaliad rohkem vasakus poolkeras, aga ka taalamuses • Kõrged meessuguhormoonide tasemedprenataalselt → autism (Baron-Cohen et al 2014) Keskkondlik deprivatsioon