3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras. Emotsiooniuurija Richard Davidsoni uurimused on näidanud, et nii imikutel kui ka täiskasvanutel kaasneb positiivse emotsiooni tekkega valikuline aktivatsioon aju vasaku poolkera otsmikupiirkonnas. Samuti on leitud, et inimesed, kellel on aktiivsem vasaku poolkera eelfrontaalne piirkond, kogevad rohkem ja väljendavad intensiivsemalt oma emotsioone. Aju parem poolkera juhtiv osa väljendub ruumitajus, võimes asju absrtaktselt ja tervikpildina ette kujutada ning muusikalistes võimetes
eluaasta lõpp selleks perioodiks, kus lapsel hakkab arenema teine signaalsüsteem, mille signaaliks on sõna. Seejärel tekib sõna vahendusel üldistusvõime. Järgmine etapp kõne arengus on nende närvikeskuste ja hääleaparaadi vaheliste seoste väljakujunemine, mis võimaldavad hääleaparaati kasutada diferentseeritud artikulatsiooniks, s.o. rääkimiseks. Järgneb kõne intensiivne areng kuni 5. eluaastani. Kõnet juhtivad närvikeskused paiknevad peaajukoores, reeglina vasakus poolkeras jamoodustavad kokku kõnekeskuse. Kõnekeskust moodustavaid ajukoore piirkondi on kokku kolm -- sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras, motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras ja sekundaarne motoorne ala ehk vokaliseerimise piirkond samuti otsmikusagaras. Vasaku ajupoolkera juhtiv ehk domineeriv funktsioon kõnekeskusena kujenebki lapsel välja ühes kõne arenguga esimestel eluaastatel, kuigi samad närvistruktuurid on olemas ka paremas poolkeras.
NÄGEMINE. REFLEKSID TINGITUD REFLEKSID: KUJUNEVAD ELU JOOKSUL (TEADMISED, OSKUSED, HARJUMUSED, KOMBED); TINGIMATUD REFLEKSID: KAASASÜNDINUD (NEELAMISREFLEKS, AEVASTAMINE); ERUTUS: REAKTSIOONI VALLANDAV NÄRVIPROTSESS; PIDURDUS: REAKTSIOONI PEATAV NÄRVIPROTSESS. AJUPOOLKERADE ASÜMMEETRIA VASAKUS POOLEKRAS TOIMUB ANALÜÜTILINE (KRONOLOOGILISELT JÄRJESTAV), PAREMAS POOLKERAS SÜNTEETILINE (INFOT TERVIKLIKULT KÄSITLEV) TÖÖTLUS. AJUPOOLKERADE ÜLESANDED VASAK POOLKERA: SÕNALISE INFO TÖÖTLEMINE, LUGEMINE, ARVUTAMINE; PAREM POOLKERA: KUJUNDITEGA OPEREERIMINE, RUUMIS ORIENTEERUMINE, MITTESÕNALISTE HELIDE ERISTAMINE, KEERUKATE OBJEKTIDE ÄRATUNDMINE. PAUL BROCA / ROGER SPERRY PAUL BROCA (PRANTSUSE KIRURG JA ANTROPOLOOG): TEGI JÄRELDUSE, ET KÕNELEMINE ON SEOTUD VASAKU POOLKERAGA
Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn- des, kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4. Ka paljudel loomadel on funktsionaalselt asümmeetriline aju. Olulisemaid lateralisatsiooni apekte võiks teada: eriti keele ja kõne alad, ka kokkuvõttev slaid 9. Mis mõjutab
toimuvat. Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale. Ajupoolkerade asümmeetria Kuigi vasak ja parem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinalt Kummalgi on omad ülesanded. Kahe poolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu. Arvatakse, et poolkerade erinevused tulenevad info töötlemise viisist. Vasakus poolkeras toimub analüütiline töötlus (kronoloogiliselt järjestav) ja paremas poolkeras sünteetiline töötlus (infot tervikuna käsitlev). Ajupoolkerade asümmeetria sünteetiline infotöötlus analüütiline infotöötlus Vasak a ajupoolkera
(d) toetutakse varem edu toonud lahendusvõtetele 30. Et keele süvastruktuur erineb keele pindmisest struktuurist, seda näitab (a) võimalus eri sõnu omavahel tõlkida (b) võimalus erinevaid mõtteid mõtelda ilma et kaassuhtlejad sellest aru saavad (c) võimalus sama mõtet sõnades erinevalt formuleerida (d) võimalus erinevat mõtet erinevalt sõnades formuleerida 31. Kõnekeskused asuvad aju (a) vasakus poolkeras (b) paremas poolkeras (c) kaklasagaras (d) otsmikusagaras 32. Teadliku tahtelise toimingu sooritamisel subjektiivne hetk toimingu kasuks otsustamisest (a) tekib enne vastavaid ajuprotsesse (b) on samaaegne liigutuse variandi valiku aluseks olevate ajuprotsesside algusega (c) tekib hiljem kui vastava liigutuse aluseks oleva ajuprotsessi algus (d) on juhtuslikus ajalises seoses vastavate ajuprotsesside algusega 33
9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist
IV LOENG – ajupoolkerade ühendused ja aju ebasümmeetrilisus Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. - Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne – mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides funktsioonides; kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras - Piirkonnad ühe poolkera sees on erinevamad kui sama piirkond paremas või vasakus poolkeras – nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad funktsioonilt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes - Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond - Ka paljudel loomadel on funktsionaalselt asümmeetriline aju Olulisemaid lateralisatsiooni apekte võiks teada: eriti keele ja kõne alad, ka kokkuvõttev slaid 9.
Sel juhul toimub lagunemine poolestusperioodi seaduse järgi. 2. aine hulgast (mida rohkem on või mida suurem tükk ainet on, seda suurem on tõenäosus, et neutron tabab teise uraani tüki tuuma). Tuumapomm Joonis: · Otstes on tavaline lõhkeaine, mille paneme plahvatama, selle tulemusel lüüakse uraani poolkerad kokku (moodustub ilus kera, algab ahelreaktsioon). Uraani on nendes kahes poolkeras kriitilisest massist vähem. · Kuna arvati, et selline pomm pole piisavalt võimas, tehti uus mudel (tordi tüki taolised lõigud). Joonis: · iga tüki mass on samuti väiksem kriitilisest massist. Kui kõik tükikesed kokku lähevad, toimub suur plahvatus. Kuid sellise pommi miinuseks on suur (materjali) kadu, sest pomm läheb enne katki, kui kõik tükikesed jõuaks reageerida. · Tuumapommi kahjustavad toimed: a) kiirgus (soojusest valguseni)
Pidurdus peatab reaktsiooni 10) Missugune närvisüsteem on tahtele allumatu Autonoomne närvisüsteem selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine 11) Kolm põhjust, miks ei mäleta imikuiga * Närvirakkude vahel on vähe seoseid * Puudub mina tunne ja kõneoskus. * Aju pole sündides küps. Aju poolkerade asümmeetria- kuigi vasak ja paarem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt. Paremas poolkeras- nägemiskeskus, emotsioonid, musikaalsus, kujutlusvõime. Ülesandeks kujunditega opereerimine, orienteerumine, eristamine. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub sünteetiliselt. Vasakus poolkeras- kõnekeskused, arvutamine, kirjutamine, loogika. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub analüütiliselt 12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema
Parema ajupoolkera ülesandeks on siis kujunditega opereerimine, mitmesõnaliste helide eristamine, ruumis orienteerumine ja keerukate objektide äratundmine. Kui mingi uue oskuse omandamise puhul domineerib parem ajupoolkera, siis omandatu säilitamise ja kasutamise puhul muutub juhtivaks vasak ajupoolkera. Ajupoolkerade infovahetus toimub mõhnkehade kaudu. Arvatakse, et ajupoolkerade erinevused tulenevad peamiselt info töötlemise viisist. Aju vasakus poolkeras toimub analüütiline ja paremas sünteetiline töötlus. Ajupoolkerade asümmeetriat on väga palju uuritud. Ühed varasemad uuringud tegi prantsuse antropoloog ja kirurg Paul Broca. Üks Broca patsiente oli ajukahjustuse tagajärjel kaotanud oma kõnevõime. Kuid pärast patsiendi surma uurisid teadlased tema aju ning avastasid, et vigastus oli vasakus ajupoolkeras. Sellest tegi Broca järelduse, et kõnevõime on peab olema seotud vasaku
toimuvat. Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale. Ajupoolkerade asümmeetria Kuigi vasak ja parem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt. Kummalgi on omad ülesanded. Kahe poolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu. Arvatakse, et poolkerade erinevused tulenevad info töötlemise viisist. Vasakus poolkeras toimub analüütiline töötlus (kronoloogiliselt järjestav) ja paremas poolkeras sünteetiline töötlus (infot tervikuna käsitlev). Ajupoolkerade asümmeetria parem ajupoolkera sünteetiline infotöötlus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid kujutlusvõime kunstimeel musikaalsus
Nimeta põhiemotsioonid. Millised ajupiirkonnad tegelevad emotsioonide regulatsiooniga? Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Emotsioonide regulatsiooniga tegelevad aju vasak ja parem poolkera. Vasak poolkera analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed Parem poolkera ruumitaju, võime asju abstraktselt ja tervikpildina ette kujutada, muusikalised võimed Oletatakse, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras ja negatiivsete emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas poolkeras. Lisaks on paljud uurijad rõhutanud aju parema poolkera erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel, millest tulenevalt näiteks kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku vasakule pöörama. Nimeta tuntud emotsioonide uurijaid. Jaak Panksepa - Eestlane Paul Ekman Richard Davidson Charles Darwin Milline on kultuuri mõju emotsioonide väljendamisele?
sümpaatiline süsteem –reguleerib siseelundite talitlust, ainevahtust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välis- ja siseärritajatele. 2) parasümpaatiline alasüsteem – seevastu soodustav organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Kaks peamist baasprotsessi, mis toimuvad närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel, on erutus ja pidurdus. AJUKOORE VASAKUS POOLKERAS on domineeriv loogiline infotöötlus, kõneloome ja –taju ning kõnepõhine mõtlemine, samuti käitumisaktide aktivatsioonimehhanism. AJUKOORE PAREMAS POOLKERAS on suurem osakaal mehhanismidel, mis toiminguid pidurdavad, intuitiivseid otsuseid vahendavad, loometegevust ja loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone. Hüpotalamus tagab siseregulatsiooni, ainevahetust,
Kõik millega oleme ära harjunud, selle osas on väikeaju oluline. IV LOENG – AJU POOLKERAD Aju funktsioonude lateralisatsioon … Poolkerade anatoomilised erinevused - Parem poolkera suurem ja raskem, vasakus rohkem hallainet - Suurimad erinevused temporaalsagarate vahel – erinevused keele (vasak) ja muusika (parem) lokalisatsioonis - Temporaalsagarate korteksi asümmeetria korreleer - ……. - Paremas poolkeras külgvao kalle suurem kui vasakus Erinevused frontaalsagara dendriitide morfoloogias Dendriidid – närviraku osad mis ajavad ennast laiali ja … - ……. Topeltdissotsiatsioon - 2 mentaalset protsessi funktsioneerivad üksteisest sõltumatult - Neuropsühho saab teada millised ajuaalad millistele funktsioonidele on spetsialiseerunud - NP klassika: rääkimise ja kõnest arusaamse alad on keeletööstusega seotud kuid neid kontrollivad ajuaald toimivad teistest sõltumatult
1. Visuaalne ala V1 - 17 peaajus? Brodmanni väli. 2. visuaalne ala V2 18 Brodmanni väli. 68. mida nimetatakse Fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa nägemisväljaks? 69. mida nimetatakse vaateväljaks? Fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa, silm võib sel puhul liikuda 70. kui palju parema silma vaateväljast on nähtav vasakus aju poolkeras? 71. kuhu tekib nähtav kujutis Võrkkesta taha kaugnägevuse puhul? 72. kuhu tekib nähtav kujutis Võrkkesta ees lühinägevuse puhul? 73. nimeta 3 suuremat osa kuulmis- Väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv ja tasakaaluelundi koosseisus! 74. millistest osadest koosneb Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile väliskõrv? 75
Psüühikahäireid põhjustavad hälbed võivad olla mitmesuguseid. Mitmed kahjustavad tegurid, toimides kas juba indiviidi eostamisel või looteeas, pärsivad kesknärvisysteemi arenemist. Mõned võivad, oimides juba täielikult väljaarenenud peaajule, võivad põhjustada närvirakkude hukkumise.Suuraju koore tunduva hulga närvirakkude hävimine toob paratamatult kaasa häireid psyyhilises tegevuses. Kui on tegemist ajukoore difuusse kahjustusega mõlemas poolkeras, on tagajärjeks inimese intellektuaalse taseme ja mälufunktsioonide alanemine, mille raskus vastab kahjustuse ulatusele.Kui närvirakud on ülekaalukalt hävinud ühes poolkeras, siis sugenevad psüühikahäired vastavalt kahjustatud funktsionaalse rollile. Peaaju puudulik arenemine ja peaaju närvirakkude hävinemine on kesknärvisüsteemi orgaanilised kahjustused. Neis sugenevaid hälbeid psüühilises tegevuses nimetatakse orgaanilisteks psüühikahäireteks
lugemise häire; agraafia kirjutamise häire; apraksida sihipärase tegevuse häire, nt inimene kaotab võime nööpe isesesvalt kinni panna, kahte nööri otsa ei suudeta kokku kõita, apraksiaga inimene hõõrub tiku valet poolt vastu tikutoosi. Neglet e ignoreerimissündroom (ei joonista pooolt pilti) Temporaalsagar ehk oimusagar. Külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Kuulmiskoore ülesandeks domineerivas poolkeras on kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine ning mittedomineerivas poolkeras helide, rütmide ja muusika kuulmine. Veel ülesandeks on õppimine ja mälu. Limbiline koor tegeleb lõhnatundlikkuse, emotsioonide ja afektiivsusega. Saar (insula) on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Ka optilised teed paiknevad oimusagaras. Kahjustuse korral tekib dominantses poolkeras sensoorne ehk Wernicke afaasia ja mittedomineerivad poolkeras amusia (rütmi ja muusika kuulmise häire)
jäähiidudeks. Põhjuseks on nende sisemise struktuuri erinevus gaasihiidudest. Suuruselt on Saturn 2. planeet pärast Jupiteri. Saturn avastati muinasajal koos teiste „klassikaliste“ planeetidega (Merkuurist Jupiterini). Maad muinasajal planeediks ei peetud. Saturni tahesuurus muutub vahemikus -0,2m kuni 1,5m. Nagu teised Päikese suhtes Maast kaugemale jäävad välisplaneedid, võib Saturni taevas nähtavaks jääda terveks ööks. Saturn. Ülemisel poolkeras on nähtav võimas torm. Pilt: NASA, 2011, http://www.nasa.gov kaudu. Saturni orbitaalperiood on ca 29 aastat. Ta on resonantsis 5:2 Jupiteriga: kui Jupiter teeb 5 tiiru ümber Päikese, teeb Saturn kaks. Pöörlemistelje kaldenurk on vaid 26,70. See on natuke suurem, kui Maal – seega erinevatel aastaaegadel saavad tema poolkerad Päikeselt erineva energiahulga. Planeedi pöörlemisperiood on 10h34m, ehk Jupiteri omast veidi pikem
Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-des, kuigi keel- kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4. Ka paljudel loomadel on funktsionaalselt asümmeetriline aju. Olulisemaid lateralisatsiooni apekte võiks teada: eriti keele ja kõne alad, ka kokkuvõttev slaid 9.
subjektiivselt teadvustatakse mingi tundmusena ja mille nimetamiseks on keeles oma sõna. Inimesel on kokku 22 näolihatse paari, millest 18 on tegevad emotsioonide näoväljenduste esitamisel ja vaid 4 on seotud närimise ja mälumisega. ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete (meeldivate) emotsioonide töötlus leiab aset pigem ju vasakus poolkeras ja negatiivsete (ebameeldivate) emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas poolkeras. 34 Empodoklese (492 - 432 eKr) Antiik-Kreeka filoosof - Esimesed katsed, et täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse. - Arvamus: «On võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi algomadustele - soe/külm ja
Booluse ettevalmistuse, moodustamise ja manipulatsiooni vähenemine • Keelepära aktiivse langetamise vähenemine • Keelepära ja neeluseinte kontakti vähenemine KÕNE JA NEELAMISHÄIRED KÕNEHÄIRED Kõnekeskus asub vasakul aju poolkeral AFAASIA- Normaalse kõneoskusega isikul tekkinud kõnehäire Patsiendil esineb kõne-, kirjutamis-,ja lugemisvõime puudulikkus. Enamikul afaasiaga pt. paikneb kahjustus aju vasakus poolkeras nn. Brocca alal. Afaasia tüüp Kõne Arusaamisvõime Mida tunneb patsinet? Motoorne afaasia Takistatud Suhteliselt hästi Teab mida öelda 13 säilinud või tahab, aga suu ei
lugemiskeskus, mille vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus paikneb ülemise oimukääru keskosas. Sellest tagapool asub akustiline kõnelemiskeskus, mille vigastuse korral kuuleb inimene küll sõnu, kuid ei mõista nende tähendust. Haistmis- ja maitsmiskeskused paiknevad oimusagara mediaalses osas (ajutüve kõrval parahipokampaalkäärus). Kõnekeskus paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles.Nägemis- maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt,haistmiskeskuse juhteteed ei ristu. Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad, neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras
kogemusi ja teadmisi objektiivse maailma kohta seega on keel teabemahukas ühiskondliku mälu kandja. Eristatakse kahte keele olemisvormi - süsteemi,kui eripärast koodi ja kõnet kui selle koodi rakendust.Suulist kõnet võivad saata ja mõnel määral asendadagi zestid.Kõneoskus pole kaasasündinud,vaid ühiskondlikust kohemusest sugenev võime.Selle närvitalituslik eeldus on inimaju vasakus poolkeras paiknev kõnekeskus,mis juhib nii kõne tekitamist kui vastuvõttu ( loomadel see puudub ).Keelel kui märgisüsteemil on meeleliselt tajutav vorm väljendusplaan ja meeleliselt mittetajutav sisu sisuplaan,mis seostub vormi kaudu. Sotsiaalne pärimus algab juba looteeas,mil loode uurib teda ümbritsevat maailma ( toimub kognitiivne areng). Sensoorsed (meeleelunditega seotud) võimed: Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle
Mittedomineeriva poolkera kahjustus – autotopoagnoosia (kehaskeemi häired), anosognoosia (ei tunneta kehaosasid), riietumise apraksia, geograafiline agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar . Kuulmiskoor (domineerivas poolkeras kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine; mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne
keskust. Agraafia kirjutamise häire. Seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. Kõne ontogeneetiline areng aju str-de ja kõnekeskuse kujunemise areng. Selline kõnekeskuse ümberpaiknemine on võimalik kuni 10. Eluaastani. Pärast 10. eluaastat pole ümberpaiknemine enam võimalik. Miks? Võimalikud põhjused: 1) kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. eluaastat kaotatakse. 2) Pk-d, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda teises poolkeras, hõivatakse juba teiste aju f- de poolt. (Nt. ruumisorienteerumine, kehade mõõtmete ja paigutuste tajumine ruumi suhtes jne) Kõrvalmõjud: Laste vaimsed võimed ja kõnekultuur tervete lastega võrreldes madalam. Üldpõhimõtted Peaaju koore f-dest ja talitlustest: 1) Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsete f-de .. kontrol.. tajusus (st, ajus nii tundlikkus kui motoorika projektseerub vastaspoolele)
on osalt niisugused, mida võimaldavad näha ainult moodsad suurevõimelised pikksilmad; nende hulgas on palju tõeliselt üksteisele lähedaid kiire orbiidiliikumisega tähti; teiselt poolt on uute hulgas palju nõrku paare (alla 8.5 tähesuurust), missugused oleksid kättesaadavad ka Struvele, kuid milliseid tema ei uurinud, leides otstarbekohasema piirduda heledamate ning selle tõttu meile lähemate ja huvitavamate paaridega; suur osa uusi avastatud kaksiktähti asub lõuna-poolkeras, taevaosas, mida oli võimata uurida Tartus. Eriti silmapaistvad teened kaksiktähtede avastamisel ja mõõtmisel on Ameerika astronoomidel Burnham'il (19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algusel) ning Aitken'il (20. sajandil seniajani); mõlemate käsutuses olid maailma suurimad pikksilmad, 40-tolline Yerkes'i ja 36-tolline Licki refraktorid, umbes neli korda võimsamad kaksiktähtede avastamisel kui Tartu ajalooline Fraunhoferi pikksilm [Nagu Struve ajalgi, on ka nüüd
On täheldatud, et muusikaline koolitus muudab muusika teekonda ajus. Ilma muusikalise koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera, mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt, mis võib segada lõõgastumist. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997) Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et meeldiva muusika poolt esilekutsutav emotsioon ( nagu ka iga teistlaadse päritoluga positiivne tunne) põhjustab ajus keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad keemilised ühendid endorfiinid. Endorfiinid on nn
nende mõtet. Kuulmiskeskus - paikneb ülemise oimukääru keskosas 17 Akustiline kõnelemiskeskus - kuulmiskeskusest tagapool - vigastuse korral kuuleb inimene küll sõnu, kuid ei mõista nende tähendust. Haistmis- ja maitsmiskeskused - paiknevad oimusagara mediaalses osas (ajutüve kõrval parahipokampaalkäärus) Kõnekeskus - paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). ● Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles. ● Nägemis-maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt, haistmiskeskuse juhteteed ei ristu. Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad ● neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras.
saadab need seejärel esmastelt sensoorsetelt ajukoore aladelt kõrgematele ajukoore aladele. Teabeedastuseks on kaks suurt viisi – kõhtmine ehk ventraalne töötlustee ja selgmine ehk dorsaalne töötlustee. Kõhtmine tee aitab tajuda objekte, tähendusi, luua teadvuslikku keskkonnamudelit; Selgmine töötlustee aga aitab kaardistada asukohti, ette valmistada reageeringuid ruumis ning valikuid erinevate võimaluste vahel. Kui inimesel on nt ajukahjustus ja see on vasakus poolkeras, võib kaasneda kõnehäire. Aga inimene pole väga emotsionaalne selle kahjustuse korral. Paremas poolkeras enamasti kõnehäiret ei kaasne, aga see- eest võib inimene muutuda oma reageeringutes heitlikuks. Ajukoore all ja ajukoore sees peidus on palju teisi struktuure - nt väikeaju. Ilma selleta organism kui tervik ei toimi, sest seal toimub eneseregulatsioon. Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni. Ajutüvel on
Sama juhtub ka kõneldud keeltega. Neurolingvistika http://peaasi.ee/ajustruktuur/ Broca piirkond ja Wernicke piirkond NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuronjasunaps/ Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on Broca ja Wenicke piirkond ajus. Töötlevad keelt. Arvati, et need on ainukesed keelepiirkonnad, aga siis selgus, et nii ei ole (õnnetuspool ajukeel on ununenudõpib keele uuesti). Broca on mõlemas aju poolkeras, kuid kõnevõimet seostatakse juhtiva ajupoolkeraga Keele töötlus toimub neuronite voolus ajus. Afaasia trauma tagajärjel/vananedes (mikroinsuldid) keele üksused saavad kahjustada. Nende uurimise kaudu saab järeldada, kuidas aju keelt töötleb. On ajukoore alune kahjustus. Keeled ja geenid: FOXP2 see geen ei ole keel 2001 on leidnud geeni nimega foxp2, mis on keele koodi kandija. MMonaco, Fisher ja Hurst leidsid
Hiljem on lisandunud veel põlgus. 6 Emotsioonid ja aju: Nüüdisajal peetakse emotsioonide tekkimisel oluliseks eelkõige aju limbilist süsteemi ning selle mõju autonoomsele närvisüsteemile. Positiivsete e. meeldivate emotsioonide töötlus leiab aset eelkõige aju vasakus poolkeras. Negatiivsete emotsioonide töötlus aga aju paremas poolkeras. Emotsiooniteooriad: 1.Psühhofüsioloogilised käsitlused – James-Lange teooria kohaselt viivad kehalised muutused emotsiooni kogemiseni. Cannon-Bardi teooria rõhutab emotsioonide kujunemisel aju tähtsust. 2.Kognitiivne käsitlus – Schachter-Singeri teoorias eristatakse emotsioone füsioloogilise aktivatsiooni märgistuste põhjal. Vajadused panevad inimese aktiivselt tegutsema, mõjutavad inimese tundmusi, mõtlemist ja tahet.
o Tagumiste sagarike (VI ja VII) ehituslikud iseärasused (hüpoplaasia), neid seostatakse tähelepanu iseärasustega - Suurajukoores o Geeniekspressiooni iseärasused - T sagara ülaosas ja prefrontaalkoores on piirkonnad sarnasemad kui peaksid olema - Amügdala e mandelkeha on lapsena suurem ja täiskasvanuna on neuroneid vähem - Hippocampus on lapsena suurem, hiljem kasv väheneb ning jääb alla normaalse Hippocampuse suurusele, puudutab paremas poolkeras olevat Hippocampust - Biokeemiliselt o ajus ebanormaalselt kõrge serotoniini tase, probleemid serotoniini tasemega ajus, see on seotud heaolu tasemega o Mitokondrite düsfunktsioonist tulenev ebapiisav energia tootmine Põhjused geenid/keskkond tasandil - Geneetilised tegurid o ei ole leitud ühte autismi põhjustavat geeni, tuvastatud on mitmeid, mis autismiga isikutel on kahjustatud (vt www.omom.org)
Nasaalne ehk mis jääb keskele, ninapoole. Kui on ajukoore kahjustus, säilitab ta ... (54 min) 2 Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad
käitumuslike olekutega seotud ärritusteks. Ajutüvest tõusvad projektsioonid moduleerivad ärkvelolekut ja teadvusel oleku erinevaid seisundeid. Teadvusel olek kujutab endast suurajukoore summeeritud tegevust. Une ja ärkvel oleku regulatsioon. Ajutüve formatio reticularis koosneb suurest hulgast laiale alale paigutunud neuronitest, mille aksionid jõuavad peaaegu kõikidesse suuraju piirkondadesse, välja arvatud neokorteks vasakus poolkeras. Formatio reticularise kõrgsageduslik elektriline ärritamine vallandab magaval kassil otsekohe äratusreaktsiooni. Selle piirkonna vigastused põhjustasid pideva une. Astsendeeruv retikulaarne aktiveeriv süsteem, lühendatult ARAS. Lõigates läbi seljaaju peaajust ARAS säilib, kuid isoleeritud eesajus on see rikutud. Järelikult ärkvelolek on ARAS-i tagajärg, aga uni tekib, kui tema passiivsus on aktiivne või esineb väliste faktorite mõju langus.
Teravam olukord tekib nn kätevahelise konflikti tulemusena, kus vasak käsi tegutseb vastupidiselt parema poolt sooritatavatele liigutustele (parem käsi tõmbab pükse üles, vasak aga tirib neid alla). Need näited osutavad, et poolitatud ajuga patsientide eri ajupoolkerad juhivad kontralateraalseid jäsemeid ja meeleelundeid teineteisest suhteliselt sõltumatult Poolitatud ajuga patsientide uurimisel on erandiks haistmisülesanded, mille puhul lõhnaaisting tekib samas poolkeras, millise poolsesse nnasõõrmesse lõhnaaine molekulid jõuavad. Francis Crick (1994) püstitas "hämmastava" (astonishing) hüpoteesi teadvuse tekkest 35 75 Hz sagedusega aju elektrilisest aktiivsusest ajukoores. Selle aktiivsuse teadvust tekitavaks olemuseks on tema arvates erineva info seostamine ("kokkuköitmine"). Matemaatik Penrose (1989, 1994) väitel kujutab teadvus endast teatud mittealgoritmilist, mittelineaarset protsessi
annaabi.ee 
