Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud
1 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele TÖÖLEHT RAVIMTAIMED 1. ÜHENDA: (PILT, NIMETUS, KIRJELDUS) JÕHVIKAS PÕLETIKU VASTASED, VÄGA HEA JUUA SIIS, KUI OLED KÜLMETUNUD, NÕRGALT KÕHTU LAHTISTAV TOIME KIBUVITSAMARJAD HEA PÕLETIKUVASTANE TAIM, PARANDAB HAAVU, VALUVAIGISTAVA JA RAHUSTAVA TOIMEGA SAIALILL KASUTATAKSE PALAVIKU ALANDAMISEKS, HAIGE ...
• varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küpsemine • keskkond - 1. sünnieelsed keskkonna mõjud 2. toitumine 3. praktiseerimisvõimalused 4. elustiil ( liikumisaktiivsus) arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • peast-jalgade suunas e. Kefalokaudaalne • keha-tüvest-väljapoole e. Proksimodistaalne • lihtsamast keerulisemale
Käte osavus areneb. Laps oskab õigesti pliiatsit hoida. Peenmotoorika tegevused arendavad last mitmekülgselt ja palju enam kui valmis mänguasjad: nii mõtlemist – ta sorteerib, otsustab, leiab erinevusi ja paigutab, kui ka meeli – kuulmist nägemist, haistmist, kompimist. Tähelepanu ja keskendumisele aitavad kaasa täpsust nõudvad tegevused, näiteks puistamine ja pulgaga porile kirjutamine. Liigutuste suund vasakult paremale valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks. Peenmotoorika arendamine toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti. (Karvonen, 2007) 5-aastaselt on välja arenenud täielikult küps kõnnimuster. Sammu pikkus suureneb lineaarselt 1.–5. eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil aga väheneb. Viieaastaselt on laps suuteline kõndima mööda joont. Omandatud on aktiivne ja oskuslik ronimine. Laps ronib meelsasti
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning
Enamasti ütlevad lapsed oma esimesed päris sõnad ka esimese eluaasta lõpus. ➧Objektidega tegutsemine. Kui lapsed on omandanud haaramisliigutuse, hakkavad nad esemetega tegutsema, esialgu on need tegevused küll väga lihtsad ja oma olemuselt lokomotoorsed - vehkimine, raputamine, viskamine, koputamine. See kõik võimaldab lastel tutvuda asjadega ja õppida nende omaduste kohta. Vanus 1-3 aastat: ➧Üld- ja peenmotoorika. Teisel eluaastal muutuvad lapsed kõndimisel kindlamaks ja kolmandal eluaastal suudab enamus lapsi ka hüpata ja joosta. Oluline areng toimub peenmotoorikas - lapse haaramisliigutus täpsustub ja võimaldab haarata väga erineva kuju ja suurusega esemeid. Areneb kahe käe koostöö. ➧Esmased eneseteenindusoskused. Juba esimese eluaasta lõpus näitab enamus lapsi üles initsiatiivi söömisel ise lusikat või tassi kasutada
40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011). Seismine on üleraske ülesanne patsiendiks hemipareesega, kuna ainult üks keha pool töötab korrektselt. Õppimise alguses seismine võttab kogu patsiendi tähelepanu, seetõttu tuleb minimaliseerida välimiste häirivate tegurite mõju
40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011). Seismine on üleraske ülesanne patsiendiks hemipareesega, kuna ainult üks keha pool töötab korrektselt. Õppimise alguses seismine võttab kogu patsiendi tähelepanu, seetõttu tuleb minimaliseerida välimiste häirivate tegurite mõju
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava MÄNGUD SÕIMEEALISTELE LASTELE Mängumapp Tartu 2010 RÕÕMU PABERIST! Vanus: ... 3 Koht: toas Laste arv: piiramatu Aeg: 15 minutit 1 tund Eesmärgid: *areneb lapse peenmotoorika *laps saab aru mõistetest korjama, viskama *laps tunneb mängust rõõmu Vahendid: ämber/kauss, vanad ajalehed Tegevuskäik: Vanadest ajalehtedest rebitakse/käristatakse pisikesed tükid ämbrisse/kaussi. Kui nõus on piisavalt palju pisikesi tükke, hakkavad lapsed neid sealt õpetaja korralduse peale peoga võtma ning kõrgele enda kohale või teistele lastele viskama. Õpetaja võib lastele
sellega arendatakse Madli.vahtramä[email protected] Pealkiri Kodutöö+ oma nimi 1) Joogikõrtega saab mängida - näiteks: kõrrest puhumine, mängu oleks vaja vähemalt 2 last, sulgi või mdagi muud kerget. Suled panna lauale, lapsed kas istuvad toolidel, seisavad, lapsed peavad läbi kõrre puhuma nii kõvasti, et sulg hakkab liikuma, võidab see kes sule kaugemale puhub! Kõrrest niidi,lõnga, nööri läbi ajamine- see on peenmotoorika, näppudele vajalik Aukudega kõrred- torgata joogikõrtesse augud, vähemalt 20 , siis valada topsi mahla või vett, mängu mõte on see kes esimesena suudab topsi tühjaks juua läbi aukudega kõrre. Joogikõrsi saab üksteisega ühendada, tehes ussi või näiteks teha võistlus et kes teatud aja jooksul suudab pikima joogikõrre kokku panna 2) Joogikõrtega saab meisterdada- näiteks lõigata papist välja rõngas, ja sinna peale järjest
mahajäämust oma arenguetappidest (iseseisvalt kõndimine, kõne areng, potirežiim), mis saavutatakse hiljem kui keskmiselt. Sõnakuulmatus on sagedaseks probleemiks lapseeas ARENG Täiskasvanutel ja vanematel lastel on sageli väljendunud vaimsete oskuste „tugevad ja nõrgad“ küljed. Mõnedes valdkondades – nagu kõne, sotsiaalsed oskused, mälu – on nende tulemused head. Teistes valdkondades – nagu peenmotoorika ja ruumilises suhtes – võib esineda tõsiseid puudujääke. DIAGNOOSIMINE Läbi füüsiliste tunnuste Diagnoosi kinnitamiseks geneetilised testid, mille korraldavad geneetikud koostöös laboritega RAVI JA ENNETAMINE Ei ole ravi Soovitatav vältida liigse kaltsiumi ja D- vitamiini tarvitamist Liigeste jäikuse korral vajalik füsioteraapia Arengu- ja kõneteraapia Ei ole võimalik ennetada
Mäng on sotsiaalne tegevus, mis peegeldab ümbritsevat tegelikkust ja muutub seetõttu ühiskondlikele tegevuslikkusel. Mängides teeb laps mitmesuguseid liigutusi, õpib tundma esemete tunnuseid ning kõneleb esemete ja kaaslastega. Mängu käigus areneb: Nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmis ja puutemeel Aktiivne ja passiivne kõne Seaduspärasuste ja suhete mõistmine Seoste loomine Loova mõtlemise ja probleemi lahendamise oskus. Endast lugupidamine Peenmotoorika Oskus rõõmu ja vabadust tunda Kujutavad tegevused on väga tähtis loomvõimete arendamisel. Areneb nii tunnetus kui kujutlusvõime, peenmotoorika ja silma ning kätetöö. Kujutava tegevuse liigid: Voolimine Joonistamine Maalimine Kleepetöö Meisterdamine Töö elemendid: Eneseteenindamise oskuste arendamine. Töövahendite kasutamine vastavalt otstarbele. Jõukohase, igapäevatöö omndamine.
lasteaialastele. Selleks ülesanneks on vaja guassvärve või sõrmevärve, pabereid ja niisutatud salvrätte. Laps paneb pihka värvidesse ja teeb jälge, mis on tulpide õied. Siis ta joonistab sõrmega varsi ja kaunistuseks lisab paela. Enne, kui võtta uut värvi, laps iga kord teeb käsi puhtaks niisutatud salvrätikuga. Selline ülesanne on lastele väga huvitav ja põnev, sest nad naudivad pildi loomise protsessi, mitte tulemust. Lastel areneb fantaasia, peenmotoorika ning laps saab uusi kogemusi ja muljeid. Samuti sellist tehnikat saab kasutada ka väikeste lastega, kes veel ei oska hoida pliiatsit, pintslit ja muud vahendeid käes. Teemad ka võivad olla igasugused. Väikesed lapsed võivad lihtsalt joonistada täppe, kujutades vihma. Vanemad lapsed võivad kasutada selle tehnikat lillede, autode, loomade jne. loomiseks.
On olemas hea ja halb. 6a- Laps ei suuda juhtida oma tähelepanu, välised ärritajad (muljed) mõjutavad tp. Laps väsib ruttu, tp lülitub ümber, raskused on kontsentreerumisega ühele konkretsele objektile kuna tegevus vaheldub kiiresti. Kergelt jääb meelde huvitav kuid unustamine toimub kiiresti. Ilmnevad individuaalsed erinevused: ühtedel on enam arenenud nägemismälu jne. Juhttegevus jätkuvalt on rollimäng, mille käigus arenevad kujutlused. Peenmotoorika arengut võib pidada indikaatoriks, mille järgi saab vaadelda lapse valmidust kirjutamiseks, lugemiseks ja kogu intellektuaalseks tegevuseks: käed, pea ja keel on omavahel seotud ja probleemid millegi ühega viivad üldisele mahajäämusele. Lapse uurimine, uurimise meetodid (kirjandus+õpiobjektid) Arengu teooriad (Piaget, Erikson) Piaget- Sensomotoorses staadiumis (0 – 2a)- tajutakse enda tundeid aga ei suudeta neid ühendada väliste esemetega
seepärast on motoorsel kujukesel kõrvad üsna olematud. Tundlikkuse seisukohalt on nad aga rohkem esindatud ning seepärast on sensoorsel homunkulusel võrdlemisi suured kõrvad. Mõlemal homunkulusel on proportsionaalselt kõige suuremaks kehaosaks käed. Motoorsel homunkulusel on suured käelabad tõenäoliselt sellepärast, et inimese jaoks on need nö evolutsiooniliselt välja kujunenud “töövahendid” ja aitavad tal peamisi toimetusi läbi viia. Peenmotoorika on keeruline protsess ning seetõttu “kulub” selleks ka palju ajupotentsiaali. Sensoorse homunkuluse käelabad on suured, sest sõrmed ja käed, kui vajalikud töövahendid on oma otstarbest tingituna ka väga tundlikud.
Peamise teraapiameetodina kasutatakse mängu, sest mäng on lapse jaoks põhiline ja kõige olulisem tegevus. Tegevusterapeut valib mängud, mis vastavad lapse arengulisele vanusele, toetavad tema tegevusvõimet ning on huvitavad ja motiveerivad. Tegevused, mida kasutatakse tegevusteraapia läbiviimisel on järgmised: · igapäevatoimingute hindamine ja õpetamine · kehaskeemide, käe-silme koostöö ja ruumitaju arendamine · jäme- ja peenmotoorika ning koordinatsiooni arendamine · käelise funktsiooni hindamine, vajadusel ortooside määramine ja valmistamine · mänguliste oskuste arendamine · tundlikkuse arendamine, ülitundlikkuse vähendamine, häirega kohanemise ja toimetuleku õpetamine · abivahendite valik, kohandamine, kasutamise õpetamine ja harjutamine · lapse loomuliku keskkonna kohandamine Kõneravi, kõne treening: Kõneravi juures kasutatakse komplekset logopeedilist uuringut. Logopeediline
Viimane on oluline tänapäeva maailmas, kus laps veedab paratamatult palju aega teleri ees. Lastearst Dimitri Christakise uuringust selgus, et lapsed, kes vaatavad varases lapsepõlves palju telerit, kannatavad tulevikus tõenäolisemalt keskendumisprobleemide all. Seetõttu tulevadki kasuks igasugused keskendumist ja tähelepanuvõimet arendavad mängud. Lisaks õpib laps koostama lauseid, esitama küsimusi ( nt Alias) ja mis kõige olulisem, saab positiivseid emotsioone. Tähelepanu ja peenmotoorika tarvis on sama olulised pusled. Suuremate puslede puhul saab teha koostööd teiste lastega. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mõtlemisoskuse ja taibukuse arendamiseks on kasulikud ka matemaatilised mängud (nt Kapsauss). Nende abil saab õppida palju, nt värve, loendamist, liitmist, lahutamist, suurem-väiksemat, hulki. Paljude laste, tihtipeale aktiivsete poiste lemmikud on välimängud. Talvisel ajal armastavad
alla lasta liumäest. 2. Hüplemine ja hüpped. Hüppamisel tõukab kergelt ja maandub pehmelt, oskab hüpata harki-kokku, galopphüpet. Hüppab koosjalgadega üle madalate esemete, harjutab kaugushüpet ja kõrgushüpet. Suudab hüpata lühikest maad ühel jalal. 3. Vahendite kasutamine. Mängib täiskasvanuga ja teiste lastega koos palli. Oskab palli visata ja püüda. Põrgatab palli maha ja püüab kinni. Mängib lihtsaid pallimänge. 4. Peenmotoorika. Kasutab edukalt mitmesuguseid töö- ja mänguvahendeid. Oskab haamriga väikeseid naelu taguda, joonistab pliiatsite ja rasvakriitidega, voolib plastiliinist lihtsaid kujukesi, oskab kääridega lõigata. [Viide: web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44192/nv4.pdf ] 5- aastane laps POISID - kaal 16kg 24kg (statistiline keskmine 20kg) - pikkus 101cm 120cm (statistiline keskmine 112cm) TÜDRUKUD - kaal 15kg 22kg (statistiline keskmine 18kg)
ära tee nii". Mis juhtub siis, kui reegleid ei järgita? Põhiliikumised Valdkond liikumisel · arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja kehalised võimed (jõud, vastupidavus, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel; (beebil esimene oskus: pea tõstmine) · mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näe- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist. · põhiliikumised kehalised võimed Motoorse arengu astmed Kuni 3 aastased - algetapp Laps teeb esimesi katsetusi. Liigutused ei ole koordineeritud ja rütmilised. · kolmandaks eluaastaks on laps omandanud algsed põhiliigutusoskused. · kõnnil täiustub jalgade painutus ja sirutus toe ja hooperioodi jooksul. · kogu kõnnak muutub pingevabamaks.
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõnd...
Juhtumikirjeldus Nimi: Vanus: 5aastane 9kuune sugu: N Nägemine, kuulmine- Nägemine ja kuulmine on heas korras, kuna hiljuti käis vanemaga kontrollis. Häälikud, Hääliku- ja silbistruktuur- Ei ütle r tähte ja ajab aegajalt segamine k ja t. Näiteks sõna, kus ta ei ütle r-i ja vahetab ära k tähe t-ks on kartul. Tema ütleb taltul. Sõnavara (nimisõnad ja üldmõisted)- Sõnavara on rahuldav. Tunneb üldiselt kõik asjad ära, kui pildil näitada, kuid on asi, mida laps ei tunne. Tüdruk ei tunne värve, teab vaid värvinimetust punane. Näiteks, kui panen kaks värvi kõrvuti ja ütlen, et see on sinine ja see on punane. Ta kordab ilusti järgi, kuid kuiküsin sinisele osutades, et mis värv see on, siis see on tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- S...
õppimine peab olema isejuhitav. Rühmas on oluline roll keskkonna. Keskkond peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega. Keskkonnas peavad olema erinevad materjalid ja ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidevuse. Lapse tundlikkuse etapid: o - 0-3 a meeleorganite arendamine, aistingute, tajude arendamine o - 1,5-4 a lihaste ja koordinatsiooni arendamine, käe ja silma koostöö o - 2-4 a liigutuste peenmotoorika, aja-ruumi suhted, osade ja terviku suhe o - 3,5-4,5 a kirjutamine o - 4-4,5 a kompimistaju arendamine o - 4,5-5,5 a lugemine ja matemaatika alged Olulised metoodilised vahendid: o Geomeetrilised kujundid – erinev vorm, värvus, suurus; o Paberile liimitud geomeetrilised kujundid; o Erinevad pinnamaterjalid (liivapaber, kumm, siid, puuvill, kare, linane); o Puust plaadid (erinev kaal, värv, vorm);
kes? mis? Tunneb värve ja oskab joonistada ringi. Kiigub/ turnib sõidab kolmerattalisega täidab ülesandeid mängib kaaslastega IV eluaasta Vanus Vaimne Kehaline areng Õnnetuste vältimine areng 4 aastane Räägib Oskab hüpata Õpetada lapsele kääride, soravalt ühel jalal. Areneb noa jt tööriistade ohutut ja hääldab peenmotoorika. kasutamist ja ohutut kõiki ümberkäimist tulega. häälikuid. Oskab joonistada risti. Küsib palju ... V eluaasta Vanus Vaimne Kehaline areng Õnnetuste vältimine areng 5-6 aastane Tunneb täh- Laps muutub Pööra tähelepanu ti ja värve, järjest turvalisusele liikluses. mõistab osavamaks
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal Dramatiseringu lavastamine Dramatiseeringu läbimängimine lastega Sõnavara rikastamine uute sõnadega (vanapagan, vaeslaps, talutütar, riided ... jne) Mõisted: lahkus, sõprus, abivalmidus, kavalus, ihnus, töökus, ahnus. Kiidusõnad: AITÄH, PALUN Matemaatika Võrdlemine (kõrgem – madalam, suurem – väiksem ...) Öö ja päev Kiire-aeglane Mõiste: ühekaup...
küsimustele lähtudes oma koerast ja oma kogemustest, mitte tekstist. Väljundi häired Keelised raskused raske on tahtlikult oma kõnet suunata. Näiteks kui õpilast vastama kutsuda, ei oska ta vastata; samas lobiseb ta terve tunni oma pinginaabriga. Motoorsed raskused jämemotoorika: laps on kohmakas, lööb end tihti ära, jookseb naljakalt, ei suuda ujuda ega ronida peenmotoorika: halb käekiri, kirjutavad aeglaselt Lugemisraskused e düsleksia Tekkemehhanismid: Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. Düsleksia geen (Rootsi perekond) Düsleksia märgid varases eas Kõne iseärasused
Laps hakkab koogama, lalisema ja rääkima hiljem. Laps räägib kaua aega pudikeeles (kauem, kui tavalapsed). Ta asendab, jätab ära, lisab, vahetab omavahel häälikuid ja silpe. Tal on raske leida sõnadest häälikuid ja silpe ja leida sõnadele riime. Kõne mõistmise iseärasused. Lapsel on raskusi sõnade äratundmisega ja uute sõnade õppimisega. Laps ajab segamini kõlaliselt sarnaseid sõnu. Tal on raskusi numbrite, nädalapäevade, tähestiku ja aastaegade õppimisel. Taju, peenmotoorika iseärasused. Laps ei mõista: suurusi, osa ja terviku suhteid, vasaku-parema suhet, suundasid, aega; lapsel on keeruline orienteeruda ruumis ja paberil Mälu ja mõtlemisega seotud iseärasused. Lapsel on raskem tabada, töödelda ja meelde jätta sõnalist infot. 18. Nimeta viis võimalust, kuidas saab düsleksiaga last arendada. Mängida lapsega rollimänge, lauamänge (sh puslesid, doominoid, mosaiike), sõnamänge, luua mängus olukordi, kus laps saaks sinu tegevust ette aimata
võimed ja psühhosotsiaalsed, toimetulekualased tegevused, 19.Miks on hindamist vaja? -Tunda ära inimese tegevuslikud probleemid, teada saada inimese suhetest, näha ja mõista inimese tegevusliku võimekust. Funktsionaalse võimekuse väljaselgitamiseks, et osutada rehabilitatsiooni teenust- taastusravi, tugiteenust, hooldust. 20.Millised kehalise funktsiooni piiratused esinevad eakatel?- trepist kõndimine, kükitamine, istumine, tõusmine, peenmotoorika 21.Kuidas saab eakate füüsilist võimekust toetada? -Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vähendada krooniliste haiguste riski, olemasolevaid haigusi kontrolli all hoida, nii kehaliselt kui vaimselt paremine toime tulla, vältida vigastusi nagu kukkumine ja elada kauem iseseisvat elu. Oluliste põhjustena nimetavad rühmatreeningul osalejad tervise edendamisele ja sotsiaalsetele kontaktidele lisaks ka psühholoogilisi aspekte,
Hakkame arutlema milliseid maakoduloomi ja linde me teame. Võtan välja loomade pildid (lisa 5) ja mõned pehmed mänguasjad (lammas, lehm, siga.) Nimetame neid, kirjeldame, teeme järgi nende häälitsusi, mõtleme mida nad söövad, kuidas nad erinevad linna koduloomadest. Siis räägime veel korraks hügieenist, et alati peale loomade katsumist tuleb pesta käsi. (12 min.) Lõppuks mängime aktiivset mängu ,,Part, part- hani". (lisa 6) (8 min.) Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Areneb peenmotoorika. Tähelepanelikult kuulab ja juhendamise järgi teeb kaasa.Usinalt keerutab salfrätikuulikesi. Lapsed istuvad laudade taga kaares. Mina seisan nende ees. Näitan lastele pehmet lamba mänguasja Sellit. Vaatame, uurime mis tal on. Leiame kõik ülesse: pea, silmad, nina, kõrvad, suu, keha, saba, käpad, sõrad ja märgime ära, et ta keha on üleni kaetud villaga. Siis annan kõigile lamba sabloonid, valged salfrätid, liimipulgad ja viltpliiatsid (must, pruun ja roosa)
ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded: Füüsiline-motoorne – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi, areneb peenmotoorika nt sõrmede liigutused Kognitiivne areng - laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju, imiteerimine, jäljendamine, tekib loogiline arusaam (arvutamine) ja uudishimu Kõne areng – aktiivne ja passiivne sõnavara Psühhosotsiaalne areng – laps hakkab ise rohkem tegutsema, suureneb iseseisvus ja eneseusaldus. Initsiatiiv (aktiivsus, liiderlikus) vs süütunne (kohmetu, vajadus varjata, ei algata suhtlemist)
See aitab lapsel sotsiaalselt areneda ja kujundada suhtlemisoskust eakaaslaste ja täiskasvanutega. Üldjuhul tuleb kasuks ka see, kui lapsel on võimalik olla võimalikult tavapärases keskkonnas ,,tavaliste" laste hulgas, sest taolises keskkonnas kulgeb üldiselt ka täiskasvanud puudega inimese elu. (Leppik & Sarjas, 2010) Kuidas liikumisprobleemidega last koolis aidata? Nagu juba mainitud, on PCIlaste üks sagedamini esinevaid probleeme seotud lihaste spastilisuse, peenmotoorika häirete ja koordinatsiooni puudulikkusega, millest tulenevalt on lastel kas ületamatuid või suuri raskusi kirjutamisega. Tänapäeva arvutivõimalused on neile lastele asendamatuks abiks. Arvutile on võimalik soetada lisaseadmeid (näiteks suuremad hiired), mis abivahendina kirjutamisprobleemide lahendamisele kaasa võivad aidata. 4
• Täielikult on välja arenenud põlve painutussirutus- kergelt ja maandub püüab kinni. muster. pehmelt. • Mängib lihtsaid • Paraneb lapse liigutuste koordinatsioon ja täpsus, ta • Oskab hüpata harki pallimänge. on aktiivne ning pidevas liikumises ja tegevuses. kokku, galopphüpet. • Peenmotoorika hästi • Kõnnib vabalt mööda joont või kitsast vahet. • Hüppab koosjalgadega üle arenenud. madalate esemete. •kõnnib kikivarvastel, jookseb lühikest maad. • Suudab hüpata lühikest maad ühel jalal.
KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus 2009 Sissejuhatus Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima. Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet. Näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine vabaneda pingest ja luua rõõmsa tuju. Kindlasti on igal näpumängul kunagi olnud kindel autor, kuid mängude kirjeldusi on antud edasi
• Koostamise juhend lasteaiale on soovitusliku iseloomuga. 1) Üldosa 2) Arendustegevuse tingimused ja eesmärgid 3) Tegevuskava Variant 1: riikliku õppekava põhjal Mina ja keskkond, Keel ja kõne, Matemaatika, Kunst, Muusika, Liikumine Õpi- ja tunnetustegevus, Mäng, Sotsiaalsed osksed, Enesekohased oskused Variant 2: arengu põhivaldkondade kaupa Kognitiivsed oskused, Sotsiaalsed oskused, Kommunikatsioon, Üld- ja peenmotoorika, Eneseteenindus Variant 3: imikuea iseärasuste alusel Hooldavad tegevused lapse suhtes, Üldmotoorika arengu toetamine, Tunnetustegevuse stimuleerimine 4) Koostajad 5) Kokkuvõte IAK koostamine : 1. Lasteaiarühmas eristub laps, kellele rühma õppekava pole jõukohane. 2. Lapse üldise arengutaseme hindamine, vajadusel suunamine lisa-uuringutele. 3. Otsus IAK koostamiseks, meeskonna moodustamine, lapsevanema kaasamine. 4
tähtede vahetamine, lugemisjärje kaotamine; 4) kirjutamisel on raskusi joone hoidmisega, oma käekirja lugemisega. 3. Nägemispuudega lapse areng. Esimestel elukuudel areneb nägemispuudega imik samamoodi kui nägija. Kriitiliseks perioodiks on pimeda lapse arengus neljas elukuu. Kui sel ajal lapse arengusse ei sekkuta, jääb areng nägevate eakaaslaste omast maha. Teine kriitiline periood lapse arengule on roomamisperiood. Nägemiskahjustuse tõttu vajab peenmotoorika ja silma-käe koostöö erilist tähelepanu. Nägemisprobleemidega lapsi iseloomustab taju ebaselgus, aeglus ja ahtus, mis raskendavad esemete äratundmist, nende vormi ja muude väliste tunnuste eristamist. Iseloomulik on vähenenud liikumisaktiivsus, kannatab liigutuste täpsus ja kiirus, esinevad koordinatsioonihäired. Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus. 4. Arendustegevused nägemishäirete korral
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2....
Laps sööb ise, kasutades lusikat, ja joob tassist. Mida rohkem areneb liikumine, seda enam hakkab ta tunnetama vahemaid. Seetõttu tuleb soodustada liikumist ja suurendada tasapisi vahemaid. Kolmeaastane. Kolmeaastane peab juba vabalt kõndima. Laps õpib sõitma kolmerattalisel jalgrattal ja oskab palli veeretada. Laps tunneb värve ja oskab joonistada ringi. Neljaaastane. Laps oskab ühel jalal seista. Samuti oskab ta nüüd palli põrgatada ning visata. Toimub peenmotoorika areng, mistõttu areneb lapse sõrmeosavus. Laps oskab lisaks ringile joonistada ka risti. Väga hea on selles vanuses lapsega puslet laduda ja erinevaid mustrimänge mängida. Viieaastane. Selles vanuses on lapsed üldiselt jätkuvalt liikumises, kuid ka nende mõtlemine areneb. Võite näiteks märgata, kuidas laps keskendub paarikümneks minutiks oma mõtetesse ja tegevusse. Käte osavus areneb. Laps oskab õigesti pliiatsit hoida. Kuueaastane
ning tal seostuks uus materjal paremini.11 Parandusõppe läbiviimiseks tuleb teha kuni 6 õpilasega õpperühm, kuhu võib kuuluda eri klasside õpilasi. Rühmad tuleb koostada vastavalt sellele, et ühte rühma jääks sarnaste häiretega lapsed. Vastavalt rühma tasemele saab valida sobivaimad metoodikad. Järgnevalt veidi mõnest neist. Lapse kogu intellektuaalne areng on tugevalt seotud käelise tegevusega. Läbi sõrme- ja käeosavust arendavate mängude areneb peenmotoorika, mille areng on aluseks ka kõne 6 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 35. 7 Reinmaa, A. Jõukohase õppe alused jaotvara üliõpilastele. Tartu, 2010. 8 Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010. 9 Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873347
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavali...
diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus
vasokonstriktsiooni (veresoonte ahenemine), tõstab vererõhku ning tõstab tsirkuleerivate katehoolamiinide taset. Nikotiin suurendab lihaste verevarustust ning lipolüüsi (rasvade lagundamine), see on tingitud epinefriini ja norepinefriini kõrgenenud tasemest vereringes ning N- kolinoretseptorite tegevusest rasvkoes. Erinevate inim– ja loomkatsetega on leitud nikotiini poolt indutseeritud kognitiivsete funktsioonide sealhulgas mälu, õppimisvõime, reaktsioonikiiruse ning peenmotoorika paranemist. Kuigi nikotiinil on täheldatud ergogeenset mõju on see ka ülimalt sõltuvust tekitav aine. ETANOOL Alkohol on enim kasutatud ja kuritarvitatud sõltuvust tekitav aine maailmas. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. 3.1 TOIMEMEHHANISM Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja
käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb. Liigutused on takerduvad ja neil lastel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna. Mängukaaslastena langevad nad kiiresti mängust välja, kuna ei saa mängu sisust aru ja tempo on neile kiire. Kuid võib ka olla rahutuid, kergesti ärrituvaid, ruttu väsivaid ning muretuid ja hooletuid lapsi. Samas vajavad nad oma töödes ja tegemistes juhendamist teistest lastest rohkem. (Veisson, 2005)
2. Vaimse alaarengu tasemed Vaimsel alaarengul eristatakse 4 astet: 1. Kerge vaimse alaarenguga lapsed (IQ 50-69) omandavad kõne mõningase hilinemisega. Enamik neist saavutab täieliku iseseisvuse eneseteenindamisel, samuti praktilised oskused, kuid tavalisest tunduvalt aeglasemalt. Vaimsete võimete, käitumise ning tunde- ja tahteelu iseärasuste poolest on vaimse alaarenguga lapsed väga erinevad. Ühed on väheaktiivsed, loiud, aeglased, halva koordinatsiooniga, puuduliku peenmotoorika ja takerduvate liigutustega, ei suuda järgmisele tegevusele ümberlülituda. Mängudest langevad nad kiiresti välja, sest ei taipa mängu süžeed ega suuda teiste mängijatega ühtlast tempot hoida. Nad vajavad tegevustes pidevat individuaalset abi, näitlikustamist, osade kaupa ja aeglast seletamist, tähelepanu aktiveerimist. Teised lapsed on rahutud, hooletud, muretud, ülesandest kergesti kõrvale kalduvad, neil puudub huvi tegevuse vastu. Meeleolu
Laps ei omanda õigeaegselt mõningaid või ka paljusid häälikuid. Lapse kõne arengu pärast tasub muret tunda, kui 1-2 aastane laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna. (Roomeldi jt 2003:17) 3. Motoorika Hüperaktiivse lapse liigutused on sageli kohmakd, kuigi need lapsed on väga liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad koordinatsioonihäireid. Esineb ka peenmotoorika häireid. Probleeme aitab ületada pidev treening spetsialisti juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine ega karistamine. (Roomeldi jt 2003:18). Hüperaktiivsed lapsed on rahutumad kui teised samaealised, samuti on 5 tähelepanu maht väike ja ta on impulsiivne. Aga, ta aitab meeleldi, ta ``toimetab`` meeleldi. Ja sellest aspektist lähtuvalt on lapse juhtimine tihti võimalik. Ta peab teadma,
häälemurre. Füüsiline areng ei tähenda mitte ainult organismi ellujäämist ja kasvamist, vaid ka meie psühhomotoorika arenemist, mitmesuguste konkreetsete oskuste ja vilumuste kujunemist, mis tagavad toimetuleku elus (Tuulik 1995: 57).[3] Areneb ka motoorika. Lapsed muutuvad täpsemateks ja tugevamateks, oskavad juba õigesti hoida ja kasutada nt kirjutusvahendeid ja söögiriistu, suudab sõita jalgrattaga jne. Samas väsivad nad suhteliselt kiiresti ja peenmotoorika ei ole veel täielikult välja arenenud. [1] 3 2. Vaimne areng Lapse vaimset arengut on keerukas ja raske hinnata. Siin ei aita paari-kolme vaimse tegevuse sfääri võrdlemisest norminäitajatega, viad hinnata tuleb vaimset tegevust tervikuna. Vaimset arengut hinnates püütakse valida selliseid vaimse tegevuse sfääre, mis keerukusest hoolimata võimaldaksid teha üldistusi. Selleks lähtutakse püüdest hinnata
3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil. Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon ja tasakaal. Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused.
enesekontrolli nõrkus. Mingil määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende esemete vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. Kuid raske vaimupuudega laste seas on neid, kes küllaltki suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil lastel on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseväljendamisega. Samas oleneb eneseväljendamise oskuse areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund ongi parandamine eneseväljendamise ja sotsiaalsete oskuste, sealhulgas ka mängu kujundamisel. Selline laps ei mõista mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega. Selliste laste
ootused poegadele ja tütardele väga sarnased. Nad ootavad ja soovivad, et nende lapsed oleks sotsiaalselt vastutustundlikud, iseseisvad, mõningal määral ennast maksma panevad, taibukad ja südamlikud. Lapsevanematele on tähtis, et nende lapsed suudaks hakkama saada kõigi ülesannetega, millega nad elu jooksul silmitsi seisavad. 7. Õppimine koolis. Poisid on juba koolimineku ajaks tüdrukutest vaimses arengus maas. Eriti puudutab see poiste peenmotoorika, eneseväljendusoskuse ja kõne arengut. Tüdrukud on verbaalselt arenenumad. Nad hakkavad varem rääkima ja nende sõnavara on kooli minnes suurem kui poistel. Tüdrukud kohanevad kooliga kergemini, õpivad kiiremini lugema ja kirjutama. On teada, et tüdrukutele on tähtsad teadmised ja hinded, poistele aga see, mida teadmistega peale hakata, miks on midagi vaja teada ja osata. Poisid saavad koolis 70% halvimatest, tüdrukud 60% parematest hinnetest. Poisid on
Areng Kognitiivne areng (J.Piaget) • Füüsiline - kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine • Intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist • Motoorne - liigutusvilumuste areng (jämemotoorika – protsessi. suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja • Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele; staadiumeid peenmotoorika ehk asjade hoidmine, pliiatsiga vahele jätta ei saa. joonistamine, nööpimine jne.). • Iga staadium tuleneb eelnevast, sisaldab ja muudab seda; • Emotsionaalne areng - tunded ja hoiakud. valmistab ette järgmist. • Kognitiivne areng - seostub toimingutega, mida
Hüpotalamus – kehatemp, südame löögisagedus, nälja- ja janutunne, ainevahetus. Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese käitumine, emotsioonid. Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus. Sügaval oimusagaras Basaalganglionid – koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel. Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
