unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi multipolaarsed närvirakud Tähtrakk väikeaju koores Motoorne Püramidaal- Purkinje e. neuron rakk suuraju pirnrakk siljaajus koores väikeaju koores Pikaaksonilised neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid aksolemm ja aksoplasma valgusüntees praktiliselt puudub
PÜRAMIDAALSÜSTEEM 7 Ekstrapüramidaalsüsteem e indirektne süsteem juhib ja kontrollib tahtele mittealluvaid keerukaid automaatseid liigutusi ‒ lihaste toonust, kehaasendit. Erinevalt püramidaalsüsteemist on ekstrapüramidaalsüsteem fülogeneetiliselt vanem, hulgineuroniline, multisünaptiline. Valmistab ette motoneuronid, „häälestab” püramidaalsüsteemi funktsioneerimiseks. Nii püramidaal‐ kui ka ekstrapüramidaalsüsteemi alumise perifeerse neuroni keha asub spinaalnärvi või kraniaalnärvi motoorsetes tuumades. Ekstrapüramidaalsüsteemi kuuluvad motoorsed subkortikaalsed tuumad ja integratsioonitsentrid. Motoorsed tuumad 1. Corpus striatum ‒ (putamen + nucleus caudatus) 2. Globus pallidus 3. Nucleus subthalamicus 4. Nucleus ruber 5. Substantia nigra Integratsioonikeskused: 1. Cerebellum 2. Thalamus 3. Formatio reticularis
Seljaaju kõhtmisest ehk ventraalsest osast tulevad motoorsed juhteteed. • KÕIK HIERARHILISE KONTROLLI ALL • PS- tahtlik motoorika, peenmotoorika Seljaaju juhteteed • BG- vastutavad asendi ja tasakaalu eest • ajukoorest“käsud” mööda püramidaal- e. kortikospinaaltrakti selja-aju külgväädis – juhivad motoorset aktiivsust- motoorse ajukoore aktiveerimise v.pidurduse kaudu vastaskehapoole lihastele (ristumine ajutüves) • Tserebellum- liigutuste kvaliteedi kontroll • tr
annaabi.ee 
