spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile. · Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne. · Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Dementsus vanadel inimestel Küsimused: 1. Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Aleksandra Kovaltsuk AM16 DEMENTSUS ALZHEIMERI TÕVEST Iseseisev töö Juhendaja: Janika Pael Tartu 2018 SISUKORD PROBLEEMSITUATSIOON.......................................................................................................3 ARUTLUS......................................................................................................................................4 ÕENDUSPLAAN ..............................................
Nad võivad olla hiljuti kolinud uude keskkonda/hooldekodusse. Sa oled andnud endast kõik, et teha võimalikult mugavaks keskkond aga sellegi poolest nad võivad: Nutta, anuda ja nõuda sageli, et tahavad koju Keelduda kohvreid lahti pakkimast või ümber pakkimast Võiv olla oht, et nad võivad üritada iseseisvalt koju minna. Perekonnal ja sõpradel võib olla hirm, et tahavad minna koju. Seda eriti kui lähedane, kes hooldekodusse kolis on dementne. Kui dementsus on keskmises staadiumis, siis see võib olla täiesti tavaline reaktsioon ja väljakutse töötajatele. Nüüd siis mõned viisid, kuidas selle olukorras toime tulla. 1. Tõtt rääkida tuleb õrnalt Kui eakas tundub olevat tõsiselt desorienteeritud ümbritsevast keskkonnast, siis võib- olla põhjuseks see, et nad hakkab harjuma uuema keskkonnaga ning unustavad, et on kolinud. Eakale tuleks sageli meelde tuletada, et nad elavad nüüd koos Sinuga ja/või hooldekodus
Proua ei kuulanudki mu juttu, ta pilk eksles siia-sinna. "Aga kas te võiksite öelda, kus ma elan? Ma tulin ilma tütre teadmata välja, tahtsin turule minna." Taipasin, et sümpaatsel daamil ei ole tervisega kõik korras. Läksime siis kahekesi lähedal asuvasse Magdaleena polikliinikusse, kus ma ta tohtrite hoolde andsin. Kas vana daami niisugune käitumine vihjab Alzheimeri tõvele? Terviselehe küsimustele soostus vastama Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog Viiu-Marika Rand. Dementsus e elupuhuselt omandatud oskuste, intellekti ja mälu nõrgenemine ei ole kaugeltki ainult Alzheimeri tõve sümptoom. Mitme teisegi nn neurodegeneratiivse haigusega nagu näiteks Picki, Huntingtoni ja vahel ka Parkinsoni tõvega, võib kaasneda dementsus, samuti võib intellekti taandarengu põhjustada ajuinfarkt, traumadest tekkinud aju vigastused, närvisüsteemi kahjustavad nakkushaigused (süüfilis, borrelioos jt), aga ka mõned kilpnäärme haigused, vitamiinipuudus
SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste populatsiooni osakaalu suurenemiseni. Seega muutuvad ühiskonnas aina suuremaks probleemiks ka selle vanusegrupi haigused (Linnamägi jt 2008: 5), sest vananedes kahaneb toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ). Kiiresti suurenev dementsussündroomiga isikute arv kujutab endast tõsist probleemi nii tervishoiu kui sotsiaalsüsteemile (Linnamägi jt 2004).
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng?
Näiteks minnakse autoga sõitma, varastama jne. Need võivad tuua eriti halbasid tagajärgi. Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega. Müügipiirangute kehtestamisega on aga kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Alkohoolikud muutuvad haiguse krooniliseks muutumisel teatud aja jooksul labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Paljude alkoholiprobleemidega perekondade jaoks on pereelus kesksel kohal alkohol. Pereliikmete elu sõltub suuresti tarvitaja tujudest, tegudest ja joodud alkoholikogusest. Nii elukaaslane kui ka lapsed võivad häbeneda ka oma sõpru külla kutsuda. Perekond võib tunda ,et sugulased, tuttavad ja sõbrad on nad hüljanud. Tihti tehakse kõik, et alkoholiga seotud perekondlike probleeme teiste eest varjata. Paljud sellised pered on omavalitsuse,
· Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult · Ajaverevalanus · Trauma · Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt · Nohy · Adenoidid · Ninavaheseina defektid · Hambumuse häired · Neelupõletik · Kõripõletik · Suitsetamine Dementsus · Dementsus ehk vaimsete võimete süvenev vähenemine sündroom, mis enamasti aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju prgaanilistest kahjustusest. · 50%-l peetakse tekkepõhjuseks Alzhaimeri tõbe. Algab mäluhäiretega, hiljem võib kaduda ka omandatud informatsioon. Tekivad kõne-, pshüühika- ja kõnehäired, depressioon, passiivsus, soov kogu aeg kuhugi minna, ärevus- ja unhäired Epilepsia · Epilepsia
Creutzfeldti-Jakobi tõbi Daniil Petrov Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1. Dementsus on sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi haigus. Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka
struktuurilt käsna), sellega kaasneb astroglioos. Kuna organism peab prioone omasteks valkudeks, siis ei teki haigestunud organismis antikehi. Seega pole seda enne sümptomite avaldumist võimalik diagnoosida, mistõttu ei saa haigusi õigelaegselt ravida. Tüüpilisteks sümptomiteks on dementsus ja kordinatsioonihäired. Haiguse peiteaeg võib olla väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust kuni 10 aastani, ent pärast esimeste sümptomite esinemist saabub surm enamasti 6 kuni 12 kuu pärast.
......................................................................... 5 2.1. Kuulmine.....................................................................................................................5 2.2. Nägemine.....................................................................................................................5 2.3. Mälu ............................................................................................................................5 2.3.1. Dementsus............................................................................................................6 2.3.2. Alzheimeri tõbi.....................................................................................................7 2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju ...................................................................................8 3. SOTSIAALNE AKTIIVSUS JA SUHTLEMINE ........................................................9 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE ..........
65 aastased aga 10 korda rohkem Vanusega silma kohanemisvõime aeglustub Vanusega muutub raskemaks värvide eristamine, eriti punase Sõite tuleks sättida nii, et ei sõidaks pidevalt päikese suunas Vanadus Viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016 a hukkus liikluses neljandik üle 65-aastaseid. Terviseriskid, mis mõjutavad liikluses osalemist. Piiratud liikumisulatus Ravimite kompleksmõju Diabeet Glaukoom Dementsus Jne. Mida saaks teha, et vanuritel oleks ohutum liikluses? Ravimitele selgema autojuhtimisega seotud info lisamisele. Arstidel võiks olla kohustus riiki teavitada, kui ta avastab, et patsiendi terviseseisund ei luba tal enam mootorsõidukit juhtida. Väsimus Sõidukijuhi väsimust mõjutavad tegurid: Sõit unisena, sõit öösel, sõit olukorras kui viimase 24 tunni jooksul on magatud vähem kui 5 tundi, pikka maad sõitmine pikk tööperiood enne sõitu,
troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime.
oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lendav kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. 3. Kahjulikkus 3.1 Etanooli sisaldava alkoholi tarvimise tagajärjel võib tekkida alkoholism. See on haigus, mille korral tunneb inimene alkoholi järele pidevat vajadust. Alkoholism tekib pideva alkoholitarvitamise tagajärjel. Haiguse sümptomid on lihasvärinad,iiveldus,erutus,füüsiline dementsus,peavalu ja üldine halb enesetunne. Haiguse lõppjärgus kujuneb välja phsüühiline dementsus. 3.2 Kui rase ema tarvitab etanooli sisaldavat alkoholi siis tarvitab seda ka laps. Suures koguses alkoholi tarvitamine tekitab lapsele arenguhäireid ning vaimset ja kehalist mahajäämist. 1. Leidumine 1.1 Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. 1
Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus dementsus Alzheimeri tõbi Parkinsoni tõbi epilepsia PNS-i haigused: Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse kontroll glükogeeni säilitamine Neerude ülesanded: a a Südame tööd kiirendab jooksmine, vererõhk, süsihappegaas, adrenaliin Hingamisliigutuste kiirust ajas mõjutab süsihappegaasi sisaldus veres, piimhappe sisaldus veres ning
(Kreegipuu, M. 2006, lk. 241) Psüühikahäirete meditsiinilise käsitlemise ja sekkumise aluseks on Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10). Allolev tabel näitab psüühikahäirete üldiseid gruppe, kus iga psüühikahäire tähistatud tähega F. Sellele järgneb kood ning häired on jaotatud kümnesse rühma. Tabel 1. Psüühikahäirete jaotus (Paavel, V., 2000) Häirete klass Näiteid F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, delirium, orgaaniline isiksushäire jt Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood
· Haigust kandev dominantne geen paikneb 4.kromosoomis · Haiguse esinemissagedus on 1:10 000 ·Tantstõve korral on kahjustatud peaaju koorealused motoorsed keskused ·Selle haiguse puhul eristatakse kahte vormi : 1) Suur korea 2) Väike korea ·Kaks vormi erinevad haiguse põhjuse, kliiniliste tunnuste kui ka prognoosi poolest Suur tantstõbi · Suur korea sümptomid ilmnevad keskeas ning see aina süveneb. Kaob kontroll kehaliigutuste üle ja tekib dementsus ehk võimete taandareng · Üldjuhul selle vormi korral haigus ravimatu, mis lõpeb surmaga Väike tantstõbi · Väike korea esineb peamiselt 5-15. aastastel tütarlastel, mis kujutab endast peaaju reumaatilise kahjustuse tagajärge ning see ei põhjusta närvisüsteemi kahjustusi. · Peamisteks tunnusteks on lapse rahutuks, kergesti erutuvaks ja tujukaks muutumine, väsimust ning peavalu. · Näiteks muutub koolitundides laps
kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum Retrograadne amneesia · Halvenenud enne traumaatilist sündmust aset leidnud faktide ja sündmuste meenutamine Orgaaniline amneesia · Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult, intrakraniaalsed kasvajad, rasked infektsioonid, alkoholi ja neurotoksiinide mõju, äge hüpoksia, varajane dementsus Uue materjali omandamine häiritud Ei unusta peaaegu kunagi oma nime Kauge mineviku mälestused võivad olla meeles Üldiselt seisund aja jooksul ei parane Dementsus · Märkimisväärselt halvenenud nii meenutamine, uue omandamine, säilitamine kui reproduktsioon · Hilisemas staadiumis võib kaduda ka juba omandatud materjal · Mitmete kognitiivsete funktsioonide sügav halvenemine
paranemine · Raseduse ajal petav süüfilis vib sündimata lapsele phjustada tsiseid kahjustusi · Esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke. · Teises faasis bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust · Kui teist faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem- kolmandas faasis näiteks seljaaju (knnaku häiritus) ning neljandas aju (dementsus) Vanasti tegi süüfilis palju kurja Muhkkatk · peiteaeg 2-6 päeva · kõrge palavik · peavalu · külmavärinad · liigese valu · väsimus, nõrkus · valusad paistes lümfisõlmed Kopsukatk · kõrge palavik · rindkere valud · köha · raske hingata · süljes verd või mäda · sisemine verejooks
kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus • Hallutsinatsioonid • Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi • Põhineb virgatsaine dopamiini asendamisel ja stimuleerimisel • Ravi leevendab, ei ravi täielikult • Ravimeid tuleb võtta pidevalt • Ravi määratakse vastavalt haigele, pole universaalset raviskeemi • Tablettravi, füüsikaline ravi ja kõneravi • Kirurgiline ravi- noorematel patsientidel • Uudne ravimeetod on tervete rakkude
haiguste tõttu › Põhilisteks hädadeks on: südamelihase kahjustus südame rütmihäired kõrge vererõhk ja verevalandus ajju ehk ajuinsult MAKS Milliseid organeid kahjustab? Aju: 1. Pikapeale arenevad ajukahjustused: halveneb mälu väheneb õppimisvõime tekivad tasakaaluhäired 2. Drastilisemateks tagajärgedeks on: dementsus ehk nõdrameelsus langetõbi hallutsinatsioonid kõnehäired AJU AJU MUUTUMINE MÕJU ORGANISMIL Mis võiks olla LAHENDUSEKS? Alkohoolsetele jookidele kõrgemad hinnad Vanusepiirang - alkot saab osta alates 21. eluaastast Vähem reklaame televisioonis, kaubanduses, tänavatel jne Täname tähelepanu eest!
Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid). Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid.Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne.
Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid). Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Alkohol põhjustab uneärevust. Uneärevus on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod. Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul
Priionhaigused.Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad liikumishäired,siis osaline halvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e ,, naerev surm"- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) ,,perekondlik unetus" - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused:tunnused,millepoolest on viirused elutud.Tunnused mille poolest elusorganismid.Viirusosakese ehitus. Viiruse elutsükkel. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus, 2. puudub iseseisev paljunemisvõime, 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud
" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni
immuunsus- valged vererakud-õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immunvastus- põletik, kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. 3)Lümfotsüüdid- peavad olema võimelised eristama ja ära tundma sissetungijad, toodab spetsiaalseid valke, antikehasid. Tingitud haigused: 1)Entsefaliit-ajupõletik, peavalu, uimasus, väsimus, oksendamine, mäluhäired. 2)Lastehalvatus-viirushaigus, mõjutab liigutus keskuse neuroneid, vaktsiin olemas. 3)Dementsus- vaimsete võimete vähenemine ja hävimine, põhjus-ajurakkude hävimine. 4)Epilepsia- põhjus geenihäires, nakkushai, trauma, hapnikupuudus. Teadvuskadu, krambid. Haiguslood,mille korral ajurakud üle töötand.
piisavalt hapnikku ja toitaineid. Riskitegurid- vanus, sugu, eluviis. Sümptomid sõltuvad insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ja tervislikust seisundist. Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite kahjustused, mürgitused, vaegtoitumine. Suhtlemisel räägi aeglaselt, vajadusel korda, jäta
5. Kesknärvisüsteem on paremini kaitstud kui piirdenärvisüsteem, aju-vere barjäär kaitseb. Kesknärvisüsteemi haigused: võivad tekkida trauma (selgroo vigastus) või raske nakkushaiguse tagajärjel, kaasasündinud väärarengud, kasvajad, põletikud. Siia alla kuuluvad ka teadvushäired, vaimuhaigused, käitumishäired (nt entsefaliit, lastehalvatus, dementsus, Alzheimer, Parkinson, epilepsia) Piirdenärvisüsteemi haigused : omandatud traumad, kasvajad, mürgid, ainevahetushäired, HIV, vitamiinipuudus, alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6. Lühiajaline treening : (anaeroobne) O2 tase organismis väheneb, CO2 tase suureneb, piimhape suureneb,
Tekivad, kui aju psüühilistes funktsioonides esineb hälbeid, mis põhjustavad aju närviühendustes nihkeid sünaptilistes ülekannetes ja see võib tekitada ajus arusaamatusi (nt hirmutunne) või halvendavad mingil moel organismi kohanemist situatsioonis (nt hallutsinatsioonid). Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism)
mürkide eest, ei ole välja arenenud lapsepõlves, ei kaitse täiesti aju erinevaid piirkondi; on kahjustatud paljude krooniliste ja ägedate haigusjuhtude poolt; lubab suurel kogusel aspartaadil ja glütamaadil ajju tungida isegi terve aju korral. 75% vastava piirkonna ajurakkudest on hävitatud enne kui mingid välised sümptomid ilmnevad. Selle tagajärjel võivad ilmneda sellised haigused, nagu multiskleroos, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, hüpoklükeemia, AIDSi dementsus, ajukahjustused ja neuroendokriinsed hälbed. Isegi taoline organisatsioon, nagu USA Eksperimentaalse Bioloogia Ühingud (FASEB) hoiatab, L-glutamaadi kasutamise eest rasedate naiste, imikute ja laste puhul. Paljud USA tuntud arstid ja meditsiiniteadlased on ühinenud võitluses aspartaami kasutamise vastu toiduainetes.
kui enda hingevarandust ja ei kiigu kunagi ühelgi tema toolil. Õpetaja Mandrele luban, et ei kohtle tema klassiruumi kui baari või sööklat ning luban alati ära õppida kõik 100 kuulamist, mis on igaks kontrolltööks üles antud. Tõotan likvideerida kõik konkureerivad rebased,et minust saaks parim rebane kõikide rebaste seas. Mina, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi rebane, kannan oma tiitlit uhkusega kuni dementsus võtab mult mälu. Antud lubaduste mittetäitmisel tabagu mind suu, sõra ja marutaud. Vande andmisele võiks järgneda toostijoomine, joogiks mitte väga maitsev õli munaküüslaugu koks. Mis arvate?
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia,
Esimesed on sageli jõuetus, kiire väsimine, kurnatus Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel ja kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus Ilmneb ka stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad Sekundaarsed sümptomid Depressioon Unehäired Dementsus enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu nõrgenemine Kõnehäired Liigne süljeeritus, mis tuleneb neelamisraskustest Samuti ka kehakaalu vähenemine, kõhukinnisus ja järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkiv peapööritus Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate kliiniliste vormidena, kusjuures kõiki haigustunnuseid ei pruugi
maasikad Defitsiit Väsimus, Aneemia, Kasvupeetus, haavade Glükoosi Kehv veresus, Lokomotoorsed Südame Luude, kõhre, kahvatu leukopeenia paranemise metabolism kasvupeetus, häired pekslemine, hammaste arengu nahk, ärritus, (vähe aeglustumine, aeglustub, dementsus, (liikumishäired), kanapimedus, häired pearinglus leukotsüüte), steriilsus (sugurakud ei kuulmishäired depressioon, struuma, aeglane impotentsus? luude funka) peavalud kasv, nõrkus demineralisatsi oon
-- suri kopsuvähki. Kopsupõletik on maailmas peamine laste surma põhjus. Kopsupõletikku sureb umbes 1,1 miljonit last aastas. Maailmas on igal aastal 1,7 miljardit diarröa juhtumit. Igal aastal sureb diarröasse umbes 760 000 alla 5-aastast last. Kõrge sissetulekuga riikides sureb 7 juhul 10st kas 70-aastane või vanem inimene. Peamisteks surma põhjusteks arenenud riikides on kroonilised haigused: südameveresoonkonna haigused, vähk, dementsus, kopsuhaigused ja diabeet. Madala sissetulekuga riikides sureb 2 juhul 10st kas 70-aastane või vanem inimene, 4 juhul 10st on lahkunuks alla 15-aastane laps. Madala arenguga riikides moodustavad surma põhjustest kolmandiku nakkushaigused: alumiste hingamisteede infektsioonid, HIV/AIDS, diarröa, malaaria ja tuberkuloos. 2013. aastal suri maailmas 63 miljonit alla 5-aastast last. Saharast lõuna pool elavatel lastel on võrreldes teiste lastega tõenäosus surra enne 5. eluaastat 15
kestnud vähemalt 2 nädalat. Residuaalne skisofreenia esiplaanil skisofreenia negatiivsed sümptomid: anamneesis on vähemalt üks selgekujuline, skisofreenia diagnostilistele kriteeriumidele vastav psühhootiline episood; vähemalt aastapikkune periood, mille vältel ägedate sümptomite, nagu luulumõtete ja hallutsinatsioonide intensiivsus ja esinemissagedus on olnud minimaalne või oluliselt nõrgenenud puudub dementsus või aju muu orgaaniline haigus või häire; puuduvad krooniline depressioon ja hospitalism, mis piisavalt seletaks negatiivsete häirete olemasolu. Lihtne skisofreenia harv süvenevad aeglaselt käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda ja langeb kogu tegevuse tulemuslikkus. luulumõtted ja hallutsinatsioonid ei ole silmnähtavad ning see seisund pole nii selgelt psühhootiline ilmnevad residuaalskisofreeniale iseloomulikud negatiivsed tunnused
Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus) 50-59- füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired (anoreksia, buliimia)
Uuringud Tilt-test: lauda tuleb tõsta 70-90 kraadi, tõstmise kiirus tulemust ei mõjuta. Autonoomsed häired sümpaatilise NS häire (vererõhu ja südame rütmi muutused). Tavalisimad kaebused migreen, fibromüalgia, unehäired, funktsionaalsed seedehäired, väsimus. Kliiniliselt ärev, kurnatud, tahhükardia. Pea- ja seljaaju haigused: kortikaalsed sündroomid (vt eelnevalt sagaraid). Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises: Dementsus: vähemalt 2 järgnevatest kahjustatud uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu); komplekssete ülesannetega toimetulek; abstraktne mõtlemine; ruumiliste- ja orienteerumisvõimete langus; kõne kahjustus (afaasia). Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid. Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelnevaga. Ei esine ainult deliiriumi ajal. Pole psühhiaatriline haigus
IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired: Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järgmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi
seetõttu teostatakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduk i juhtimine jne).Alkoholismi liigtarvitamist on püütud lahendada alkoholi müügipiiranguga,mille tulemusel on jällegi kaasnenud illegaalse alkoholi tarvitamine.Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Minu arvamus ja kokkupuuted alkoholiga - Alkohol on noorte seas väga levinud. Enamus mu sõpradest tarvitavad alkoholi. Ma ise alkoholi väga ei tarbi, olen rohkem pühendunud spordile. Alkoholi tarbin ma harvadel juhtudel nagu näiteks pereliikme sünnipäeval, aastavahetusel, või mõnel muul tähtpäeval. Ma pole elus kunagi tarvitanud alkoholi liiga palju. MA pole kunagi hakanud alkoholi tõttu oksendama
Alkoholiprobleemidega inimeste lähedased peaksid kindlasti otsima abi ning võtma ühendust spetsialistide või toetusrühmadega. Fakte Alkohol ei puuduta ainult selle vahetut tarvitajat, tema maksa või südant. Selle kõrval on tõelisteks kannatajateks lähedased, vanavanemad, vanemad, õed- vennad, lapsed ja lapselapsed Erineva raskusega alkoholiprobleemi all kannatab keskiselt 30 % meestest. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkoholism on pärilik Vähimgi alkoholi tarvitamine raskendab depressiooni, skisofreenia ning ärevushäirete sümptomeid ja ravi. Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole
Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Alkoholi joobeid jaotatakse kolme astmesse. Neid iseloomustavad järgmised tunnused: · Kerge joove - Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest juhtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.
sümptomid. 11. Vitamiin A, E, D, K, Q peamised biofunktsioonid. Millisel juhul neid võiks lisamanustada ehk võimalikud kasutusvaldkonnad? Vitamiin Biofunktsioonid Kasutusvaldkonnad A Nägemine, kasv ja areng, reproduktsioon, Nahahaigused, mõningate vähivormide antioksüdantne regulatsioon. ennetus, nägemist parandav efekt. E Antioksüdant KVS haigused, nahahaiused, dementsus, mõningate vähivormide ennetus. D Reguleerib Ca metabolismi ja taset Osteoporoos, mõningate vähivormide vereplasmas, soodustab lihastööd. ennetus. K Vajalikud hüübimisfaktorite tootmisel Vastsündinutele manustamine maksas. Q Oluline antioksüdant KVS haiguse esinemisel, igemehaigused,
Tehnoloogia ülekasutamine tekitab lastes unetust sellisel määral, mis takistab õpinguid. Psüühikahäired Tehnoloogia liigtarbimise tagajärgedeks on depressioon, ärevus, tähelepanupuudus, bipolaarne sündroom, psühhoos. Igal kuuendal Kanada lapsel on diagnoositud mõni psühholoogiline häire. Vägivald Vägivald meedias tekitab lapses agressiivsust. Tänapäeva meedias puutuvad lapsed sageli kokku nii vaimse kui ka füüsilise vägivallaga. Digitaalne dementsus Kiiresti vahelduv meedia uudisvoog toob kaasa keskendumisraskused. Lugemine ning meelde jätmine muutub keeruliseks, sest laps ei suuda süveneda. Sõltuvus Kuna ka lapsevanemad on ise üha rohkem tehnoloogia külge aheldatud, siis kaugenevad nad oma lastest. End üksikuna tundvad lapsed otsivad tuge tehnikaseadmetest, mille tulemuseks võib olla sõltuvus neist. Kiirgus Kiirgavad mobiiltelefonid ei pruugi olla tervisele ohutud. Kõige tundlikumad ja kaitsetumad on
haigusega. Vanaea hapruse liigid on kognitiivne haprus ja füüsiline haprus. Kognitiivse hapruse kontseptsioon tähendab, et kognitiivsed, psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid võivad kiirendada puude tekkimist, hospitaliseerimist, hooldusasutusse pöördumist või surma ning soodustada sündroomi arengut. Hapruse psühholoogilise aluse all mõeldakse vähenenud elukvaliteeti, mingisugust sõltuvust nagu alkoholi või tubakasõltuvused, depressiooni ja tervise halvenemist, näiteks dementsus. Füüsiline haprus on potentsiaalselt ennetatav või ravitav spetsiifiliste sekkumistega. Füüsilisel haprusel on olemas kaks mudelit – kumulatiivse defitsiidi mudel ja füüsilise fenotüübi mudel. Mõlemad mudelid prognoosivad suurenenud tervisekahjustuste olemasolu ja suremust. Kumulatiivse defitsiidi mudeli puhul on haprus kui väljakujunenud olukord. Füüsilise fenotüübi mudelil on viis seisundit (kaalukaotus, kurnatus,
Selline käsitlus võib dementsetele inimestele olla vahendajaks teistega suhtlemisel, aidata säilitada paremat elukvaliteeti ning anda suuremat panust sotsiaalsesse keskkonda, milles nad elavad. (McEvoy jt 2014: 477 - 478). Dementsusega inimesele on tähtis turvalise ümbruse loomine lisaks sisemisele turvatundele. Turvatunde puudumine süvendab dementsuse kulgu. Olgugi et hooldataval on raskusi arusaamisega, on ta võimeline tabama ärritust ja viha hääles. Dementsus tekitab tihti söömisraskusi ning sellest tulenevalt ka kaalukaotust. Tekkinud olukorra lahendamiseks: saada jälile, mis põhjustab raskusi, lihtsustada tegevust ja läheneda individuaalselt vastavalt puude ulatusele. (Linnamägi jt 2008: 40 - 42). 5 2. PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATE OMASTEGA 2.1 Raskused tekkinud olukorrast arusaamisel
Kasutatakse: Põletuse tagajärjel Luuüdi siirdamisel Diabeedi korral Seljaaju kahjustuse korral Infarkti puhul Parkinsoni tõve puhul 15. iseloomusta Parkinsoni tõve? On inglise arsti James Parkinsoni poolt esmakordselt avastatud aastal 1817. Algab tavaliselt 50. ja 70. eluaasta vahel. Selle põhitunnuseks on käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus ja kohmakus. Sageli ilmneb psüühikas depressioon, hiljem areneb paljudel nõdrameelsus ehk dementsus. Põhjuseks on aju basaaltuumade dopamiini tootvate neuronite hävimine. Sellele haigusele seni kindlat ravi ei ole .
cke-Korskoff kasvupeetus, pellagra a, i-nuuria, n, neuropaatia ärritatavus, sündroom, Avitaminoos- (dermatiit, hingamisdistre sideroblasti Nagu skiso, homotsüstei- Avitaminoos- suulimaskesta diarröa, ss, juuste -line kuiv keel nuuria beriberi põletikud,fotofoo dementsus) depigmentatsi aneemia bia,dermatiit oon nina/silmade ümber Allikas Õllepärm,hir Piim, jogurt, Munad, Maks, pärm, Maks, kala, Maks, liha, Mandlid, Maks, pärm, ss, õllepärm, maks, maks, piim, munad, munakollan piimaprodukt, kaunviljad, rohelised
Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad. Defitsiidi esmatunnused: lihaste nõrkus väsimus depressioon anoreksia oksendamine naha kahjustused glossiit Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus). Tema funktisonaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.
annaabi.ee 
