Neuroloogia 2 kursus (0)

NEUROLOOGIA                                                 Sissejuhatus 1-3 loeng.  Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest  KNS kahjustused  PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused.
NS reguleerib kõikide elundite tööd.
Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele 
tingimustele.
NS ülesanded:  Luua side väliskeskkonnaga  Kooskõlastada org. elundite tööd  Koordineerida kehaosade talitlust  Tagada inimese psüühilise tegevuse  Info kogumine, töötlemine  Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab 
vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi 
impulssliigub ühte pidi.
Talitluse järgi jagunevad neuronid:  Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS 
ganglionites.  Eferentse e. motoorsed. Nende neuronite keha asub KNS-s asuva sümpaatikuse 
ganglionites.  Asstsiatiivsed e. lülitusneuronid asuvad asuvad KNS-s kus nad vahendavad impulsse 
sensoorsetelt neurinitelt motoorsetele. Sünapsi tegevus: Valuvaigistid, rahustid jne mõjutavad seda ülekannet.
Mediaator e. virgatsaine e. neurotrasmitter- mediaator aine mis sünapsist eraldub on keemiline
aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni vabanemise kaudu või 
elektrilise närviimpulsi tekkel 
*Atsetüülkoliin( Alzheimeri tõbi)
* Dapamiin ( kui on vähedopamiini-parkinsoni tõbi, kui on palju dopamiini skisofreenia) 1


REFLEKS- on KNS-i vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis-ja 
sisekeskkonnast vastu võetud ärritustele.  Tingimatud refleksid- kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, mis on seotud selja-ja 
piklikajuga.  Tingitud refleksid- kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul Refleksideabil hinnatakse NS seisundit ja määratakse ka ravi. 2


Närvisüsteem jaguneb: KNS ( pea- ja seljaaju)ja PNS (väljast poolt närvid)   PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning 
moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb:
* kehaline ehk somaatiline. Juhib tahtele alluvaid tegevusi(skeletilihased) 
* vegetatiivne. Tahtele allumatud tegevused(siseelundkonna näärmde)
SUURAJU KOOR- hallaine. Hallaine moodustab suuraju kaalust ligikaudu 33%, valge 
aine tsirka  60%, hallaine tuumad valgeaines aga umbes 7%. kaalub 1200-1300g. 3


Valgeainega seostatakse mitmeid neuroloogilisi seisundeid:  Polüskleroosi (sclerosis multiplexis) seostatakse enim valgeainega kuid 
polüskleroosi haigetel on leitud haiguskoldeid ka hallainetel. Autoimmuune 
haigus.  Valgeaine hävingut on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel pt.  Valgeainet võivad ka kahjustada hapnikupuudus ja peatraumad.  Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines.  Metastaseerunud pahaloomulised kasvajad läbistavad vere-aju barjääri ja 
võivad põhjustada valgeolluse tursumist.
Suuraju sagarad reguleerivad: OTSMIKUSAGAR- kõnekeskus ja tahtelised liigutused meeleolu, motivatsioon, agressioon, 
lõhnade tajumine, suu- huulte kõrilihased.
MOTORNE AFAASIA EHK BROCA AFAASI.  Kõnet on raske alustada, puudub kõne sujuvus, kõne on vaevaline ja 
takerduv(sõnade otsimine)  Kõne koosneb üksikutest sõnadest, mis ei moodusta lauset.  Sõnadest arusaamine on üldiselt säilinud. *OTSMIKUSAGARA KAHJUSTUS..
Apraksia on võimetus sooritada varem õpitud liigutusi kuigi lihashalvatust ega 
koordinatsioonihäireid ei esine. Apraksiaga pt. on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad 
kohmakaks. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega.Mõnikord võib olla ka probleeme 
kõndimise, mälumise ja neelamisega.
*KIIRUSAGAR.
Sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine. Lõhna, kuulmise ,nägemise keskus. 
Kõnekeskused paiknevad vasakus suurajupoolkeras kahe tsoonina. Broca tsoon on motoorne 
kõneregioon. Wernicke tsoon on vajalik kuuldud ja nähtud kõne ja kirjapildi 
mõistmiseks(sensoorne).
Wernicke tsoon (sensoorne afaasia)- Sensoorne afaasi puhul võib pt. soravalt kõneleda, 
kuid tema jutt ei tähenda sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla äravahetatud, 
ilma et pt. sellest ise aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. AFAASIA ehk kõnehalvatud on kõnetegvuse aspektide häire, mis tuleneb vasaku 
ajupoolkera lokaalsest kahjustusest.
Motoorse kahjustuse puhul on häiritud suuline või kirjalik kõne, sensoorse kahjustuse puhul 
suulisest kõnest arusaamine või lugemine. *OIMUSAGAR- temporaal sagar. lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu,
otsustamine.(Epilepsia allikas)
AGNOOSIA on tajuvõimetus. Üheks nt. on visuaalne agnoosia, mille korral inimene näeb 
esemeid, kuid ei saa aru mis need on. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla- 
oimu- või kiirusagarates. 
*KUKLASAGAR- ehk   visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.Nägemise 
vastu võtlemine ja töötlemine, illusioonid ja hallutsinatsioonid. 
Seljaajus on valgeaine väljaspool ja hallaine seespool, peaajus on see vastupidi. 4


*SELJAAJU ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 
Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju vedelikust võetakse proove.
Sagedasemad seljaaju kahjustused:  Müelopaatia- lülisamba ahenemise tõttu   Seljaajusisesed või välised kasvajad  Seljaaju verevalandus  Seljaajupõletikud(müeliidid)  Amüotroofne lateraalskleroos(ALS)  Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest.  PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB 
PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired.  Insult  TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID  Meningiit e. ajukelmepõletik  Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit  Müeliit e. seljaajupõletik  Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik  Aju abtsess  Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil.
ARVESTUSEL vahet teha !!  Ajukelme ärritusnähud:  MENINGISM- mittepõletikulistest teguritest tingitud ärritusnähud,( liikvori rõhu 
muutus)  MENINGIIT- põletikulistest tegusitest tingitud ärritusnähud. SÜMPTOMID:  Peavalu,   oksendamine(tsentraalne- järsk oksendamine),   fotofoobia- valguskartus,   hüperteesia- nahaülitundlikkus,  5


 hüperakuusia- kuulmise ülitundlikkus,   kuklakangestus,   positiivne Kernigi sümptom-jalg ei paindu,   meningaalne poos- pea ja alajalad tõmmatakse tahapoole kaardu. NEURODEGENERATIIVSED HAIGUSED  Parkinsoni tõbi  Alzheimeri tõbi  ALS( Amüotroofne lateraalskleroos)  Huntingtoni tõbi KNS vigastustega pt. peamiseks surma põhjuseks on uuringute kohaselt infektsioonhaigused. 
Pt., kes on põdenud insulti, traumaatilist peaajukahjustust või traumaatilist seljaajukahjustust 
pidurduvad infektsioonid neuroloogilist paranemist ja suurendavad sellega suremust.
PIIRDENÄRVISÜSTEEM JAGUNEB: somaatiline NS (juhib tahtele alluvate organite 
ning lihaste tööd) ja vegetatiivne NS (juhib tahtele allumatute organite tööd)
Vegetatiivne jaguneb: sümpaatiline NS ja parasümpaatiline NS
PERIFEERSE NS: peaajust lähtuvad närvid 12 paari(kraniaalnärvis) ja seljaajust lähtuvad 
närvid 31 paari.
Perifeerse närvikahjustused-   osad närvikahjustused on põhihaiguste tulemusena (diabeet) diabeetiline 
närvikahjustus,   osad tekivad pärast viirusinfektsiooni(Guillain-Barre sündroom),  närvide pitsumise tulemusena (karpaalkanali sündroom)  erinevad vigastused, mille järgselt tekivad probleemid PNS haiguste sümptomiteks võivad olla:  Tuimus  Valu  Põletustunne või surin  Lihaste nõrkus  Puutetundlikkus NEUROPAATIA jaguneb  Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud 
kahjustust. Hinnatakse, kas tegemist on üksiku närvi või paljude kahjustusega 
(vastavalt mononeuropaatia ja polüneuropaatia) MONONEUROPAATIA
On kahjustatud vaid üks närvitüvi, mis põhjustab paikse häire. NT. randmekanalisündroomi 
korral kahjustub keskpidine närv.
PINDLUUNÄRVI NEUROPAATIA
 korral tekib rippuv labajalg, nii et haige varbad riivavad kõndimisel maad. Selle vältimiseks 
püüab ta jalga igal sammul kõrgele tõsta.
SÄÄRELUUNÄRVI NEUROPAATIA  all kannatav haige ei saa varvastel seista, käia ega 
ka varbaid painutada, ta jalataldade tundlikkus on kadunud.
POLÜNEUROPAATIAD  (mitmenärvi kahjustus)-
Väheneb vastavates kehapiirkondades tundlikkus ja halveneb lihasfunktsioon, esimesena 
kahjustuvad reeglina labajalad, haiguse süvenedes tekivad ulatuslikumad kahjustused. 6


Esmaseks sümptomiks on sageli jalataldade ja labade ebamugavustunne- ,,vatised jalad,, 
ja ,,sipelgate jooksmine,, ehk paresteesiad. Kuna närvide kahjustuse tagajärel jäävad ka 
lihased nõrgaks, esineb raskusi kandadel kõndimisega ning käimisel võib labajala ,, kukkuda,,
vastu maad. 
Lisaks esinebka tundlikkuse alanemine kõigi tundeliikide- puudutus, valu, külm/kuum- osas.
Tundehäiretele on iseloomulik sümmeetrilisus mõlemal jäsemel korraga.
Kogu NS on tundlik erinevate kahjustuste suhtes. Häireid NS võivad tekitada:   Traumad  Infektsioonid  Degeneratsioon  Ehituslikud defektid  Kasvajad  Verevoolu katkemine  Autoimmuunsed haigused INSULT Surmapõhjuste seas on insult Eestis 3 kohal südameinfarkti ja vähktõve järel.
Märgid: üks näopool vajub ära, kätt ei jõua ees hoida, kõne muutub segaseks
Insuldi sümptomid: ühe kehapoole halvatud ja tundehäired.
Neelamishäired, tasakaalu häired, nägemishäired, pimedus, uimasus, teadvusekaotus.   Parema kehapoole halvatusega koos võivad esineda kõnehäired e. afaasia. Haige ei 
pruugi mõista räägitavat või ei suuda ise ennast kõnes väljendada.  Kõnekeskused paiknevad vasakus suurajupoolkeras kahe tsoonina. Broca tsoon- 
motoorne kõneregioon ja Wernicke tsoon on vajalik kuuldud ja nähtud kõne ja 
kirjapildi mõistmiseks, sensoorne kõneregioon.  Vasaku kehapoole halvatuse korral võib olla häiritud keha keskjoonest vasaku poole 
jääva ruumi adekvaatne tajumine. Neglekt.
Erinevatel insuldi vormidel on erinevad tekkepõhjused: Isheemiline insult(infarkt)80% -   Transtoorne e. mööduv isheemiline atakk(TIA) miniinsult alla 24 tunni, ühe kehapoole
nõrkus  Ajutromboos –ajuarterid on ummistunud ja ahenenud  Ajuemboolia-rütmihäired,klapirikked, kõrgevererõhk jne  Hemoraagia 20%(verevalandus ajus) HEMORRAAGIA(VEREVALANDUS AJUS)  Intratserebraalne hemorraagia(ICH)15%- Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene 
verejooks.(kõrgevererõhk, peavalu)  Subarahnoidaalne verevalandus(ämblikkesta) (SAH)5% -Veresoon lõhkeb kohas, 
kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm.(äkki 
tekkinud väga tugev peavalu, teadvushäired)  3 meetodit aneurüsmi kirurgiliseks raviks: koljuavamine ja kolde eemaldamine, 
kiirgusega, kus juhitakse verevool kahjustunud kohast mööda. Uuringud; 7


 kompuutertomograafia uuringKT  Magnetresonantstomograafia MRT  Vereanalüüsid  Röntgen uuringud(vajadusel)  EKG  EHHO  Doppleri ultraheliuuring- kaelaveresoonte uuring  Angiograafia(vaj) sond viiakse aiju, röntgen pildiga jälgimine Ravi sõltub insuldi vormist  Isheemiline insult- trombolüütiline ravi ja/või trombektoomia  Hemoraagilise insuldi puhul vaj. operatsioon( vajalik eemaldada suur 
hematoom, ajuturse. TROMBOLÜÜSI NÄIDUSTUSED(ACTILYSE)  Isheemiline insult  Täpne haiguse aeg on teada  Pt. ei ole koomas  Sümptomid ei ole taandunud  Pt. on varasemalt olnud iseseisev, on eeldus paranemiseks Trombolüüsi vastunäidustused  Sümptomite tekke algus pole teada või on kestnud üle 4 tunni  Totaalne hemipleegia ja bulbuste pööre (väga raske sümptomaatika)  Väga kerge kliiniline leid või kiire nähtude taandumine  Varasem insult 3 kuu jooksul, või intraserebraalne hemorraagia mistahes 
eluperioodil  Ajukasvaja, aju aneurüsm  Aktiivne maohaavand või seedetrakti verejooks Trombolüüsi tüsistused ja kõrvaltoimed  Süstekoha veritsus/verejooks  Ninaverejooksud  Seedetrakti v. Urogenitaaltrakti verejooks  Hüpotensioon/bradükardia  ICH(neurol. leiu süvenemine, tugev iiveldus ja oksendamine, peavalu, kontrollimatu 
RR tõus) Trombektoomia
Näidustused:  Varem iseseisev, eeldused paranemiseks.   Haigestumisest alla 6 h.   Trombolüüsravi pole efektiivne(30 min) või on suure veritsusriski tõttu 
vastunäidustatud.
Vastunäidustused:  KT uuringul väljakujunenud kolle  Hüpertensioon(vaatamata ravile) PAREMA AJUPOOLKERA INSULT  Vasaku kehapoole halvatud/vasaku kehapoole ignoreerimine 8


 Tajuhäired  Tasakaaluhäired  Nägemishäired  Käitumislikud ja emotsionaalsed muutused/impulsiivsus  Mäluprobleemid- lühiajalise mälu kahjustus  Ajataju häired VASAKU AJUPOOLKERA INSULT  Parema kehapoole halvatus  Kõnehäired, keelst arusaamine  Suurenenud ettevaatlikkus  Mäluprobleemid  Neelamishäired, põie häired- mõlema poole kahjustuse korral.
INSULDI RISKITEGURID
Vältimatud:   Geneetiline pärand?   Vanus (mida vanem, üle 80 )  Sugu(naistel menopausiaeg) Välditavad:  Suitsetamine 2x  Alkoholi liigtarvitamine  Stress  Suur kehakaal  Vähene füüsiline aktiivsus  Kõrge vererõhk  Suhkrutõbi  Südame rütmihäired  Suur kolesterooli sisaldus  Liigne soola tarbimine INSULDIHAIGEGA TEGELEVASSE MEESKONDA KUULUVAD:  Arst/  Õde / Hooldaja  Füsioterapeut  Logopeed  Psühholoog   Sotsiaaltöötaja INSULDIHAIGE RAVI/JÄLGIMINE
Lamamisreziim 24h
Monitooring 3h. järel(RR, t. SpO2, GKS)
Kordus KT 24h möödudes
T.ASA 300 mg p/o( peale kordus KT)
INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED:  Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus)  Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus  Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse  Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9


 Funktsionaalsed treeningud igapäevaoskuste arendamiseks  Positiivsed muutused võimalikud pikaaegse tegevuse tulemusena INSULDIGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID/TÜSISTUSED  Depressioon  Meeleolu muutused  Iseloomu ja käitumise muutused  Seksuaalhäired  Epilepsia  Aspiratsioon, pneumoonia  Kuseteede infektsioonid  Lihasvalud/liigesvalud  Kukkumine  Alatoitumine  Lamatised MIS SAAB PT. EDASI PEALE HAIGLA RAVI?  Pt. läheb koju  Taastusravi  Järelravile  Hooldusravile  ..... INSULDIÕE VASTUVÕTT  Elustiili nõustamine  Ravimite alane nõustamine  Analüüside teostamine  NIHSS skaala täiendamine  Lähedaste nõustamine  Psühhosotsiaalne nõustamine  Noore insuldi(alla 50 a.) vastuvõtt(3 kuud peale insulti ja aasta peale insulti)  RR,fr- mõõtmine
NEUROLOOGILISE PATSIENDI SEISUNDI HINDAMINE.
Kiiret abi vajavad juhtumid:  Äkiline halvatus  Kõndimisvõime nõrgenemine  Teadvuse hämadrumine või segasusseisund  Tugev äkiline peavalu  Teadvuskaotus isikul, kel ei teata olevat epilepsiat Mida uuritakse?   Patsiendi kaebused  Teadvuse seisund  Pupillide hindamine   Motoorseid funktsioone   Tundlikkuse hindamine  Kraniaalnärvide tööd  Kõne hindamine  10


 Ajukelme ärritusnähtude hindamine Teadvusseisundi hindamine  Muutused teadvuse seisundis võivad olla väga erineva ulatuse ja avaldusega kergest 
unisusest ja segasusest kuni sügava koomani.  Teadvusehäire avaldumine, kulg ja prognoos sõltuvad seda põhjustanud häire või 
haiguse tõsidusest Normaalse teadvusega inimene on:  Orienteeritus ajas- mis aasta on  Orienteeritus kohas- kus sa oled  Orienteeritus iseenda isikus- kes sa oled Erinevad teadvushäirevormid  Segasusseiund ehk desorientatsioon  Deliirium  Somnolents( unisus)  Soporoosne (on äratatav, ei räägi ,kuid lihtsamaid korraldusi võib täita)  Stuupor( seisund enne koomat, korraldusi ei täida, ei räägi)  Komatoosne seisund ( silmi ei ava, kooma sügavuses puudub igasugune vastus) GLASGOW KOOMA SKAALA (GKS)  Silmade avamine      Kõnereaktsioon          Motoorne reaktsioon
 4= spontaanne             5= selge                     6= reageerib käsklustele
3= kõnele,                    4= segane                   5= lokaliseerib valu
 2= valule,                    3= sõnad                    4= tõrjub valu
 1= ei ava                     2= häälitsused            3= flektsioon valule
                                     1= hääletu                  2= ekstensioon
                                                                        1= liigutused puuduvad Püsiv vegetatiivne seisund (PVS)
Apalliline sündroom avab silmi, hingab ise, puuduba reaktsioon välisarritustele (hääl, valu)
Ajusurm puudub omahingamine, silmi ei ava, puudub igasugune reaktsioon välisärritusele, 
ajusurmas inimene on surnud!
MOTOORSE FUNKTSIOONI HINDAMINE
Ülemine motoorne tee- tsentraalne motoneuroni tee on kõige kiirem
Alumine motoorne tee- kulgeb perifeersesse närvi
TSENTRAALNE E. SPASTILINE HALVATUS(ÜLEMINE)  Tekib tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel  Iseloomulik lihaste spastilisus, atroofia puudumine  K/p reflekside elavnemine (elavnevad refleksid)  Patoloogilise reflekside esiletulek ( Babinski refleks)  Patoloogiliste motoorsete avalduste (kloonused) esiletulek  Insult, peaaju kasvajad, trauma, demüeliniseerivad haigused (esineb rohkem) PERIFEERNE E. LÕTV HALVATUD (ALUMINE)  Tekib perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel  Refleksid puuduvad  Lihastoonus on langenud  Halvatuse kestel kujuneb lihaste lõhestumine  11


KOMBINEERITUD HALVATUS (MÕLEMAD)  Ülemise ja alumise motoneuroni häire  Amüotroofiline lateraalskleroos(ALS)  Tahtele alluvate lihaste nõrkus, koos lihaste atrofeerumisega  Lihastoonus võib olla suurenenud  Lõdva ja spastilise halvatuse võrdlus TUNNUS TSENTRAALNE halvatus PERIFEERNE halvatus Halvatuse lokalisatsioon  Oleneb kahjustuse 
lokalisatsioonist Oleneb kahjustuse 
lokalisatsioonist Lihastoonus Spastiline  Lõtv Lihasatroofia Puudub või on vähe 
väljendunud  Tugev atroofia Refleksid  Elavnenud, Babinski +  Nõrgenenud või puuduvad, 
Babinski - Kloonused Sagedased Puuduvad Fastsikulatsioonid 
(tõmblused) Puuduvad Sagedased PUPILLIDE HINDAMINE  Pupillide suurus (2-6mm), kuju ja reaktsioon valgusele.  Uuritakse korda mööda, mõlemat silma  Kahepoolsed laiad pupillid, ei reageeri valgusele( KNS kahjustus v. Hapniku vaegus)  Ühepoolne lai pupill- intrakraniaalse rõhu tõus  Kahepoolsed kitsad pupillid- opiaadid, ajutüve kahjustus  Kahepoolsed laiad pupillid, reaktsioon valgusele olemas, kokaiin, alkohool, atropiin NORMAALSED  JA PATOLOOGILISED REFLEKSID
Neuroloogiliste kahjustuste hindamisel on lokaliseerimisel omavad olulist rolli normaalsete 
reflekside nõrgenemine või elavnemine, samuti patoloogiliste reflekside vallandumine.
Reflekside kustumine on seotud perifeerse protsessiga, reflekside elavnemine seevastu 
tsentraalse kahjustusega
Babinski refleks- Täiskasvanutel on alati patoloogiline, viitab püramidaaltrakti kahjustusele 
(tallaalt pliiatsiga)
Tahtmatud liigutused  Treemor (seniilne treemor, tserebraalne treemor, neurootiline treemor)   Nüstagmid- silmade nõksumised, värin   Düstoonia- spasmid jäsemetes, põhjustavad imelikke asendeid, lihastoonus on suur  Tikid- lühikesed tõmblused, sund liigutused- köhatus jne  Müokloonia- ühe lihasgrupi tõmblused (käed ) Motoorika hindamine  Hinnatakse kindlas järjekorras  Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt  Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine
V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus) 
•    Motoorika    : vastupanuvõime suu avamisel, tugevus hammustamisel, liikuvus külgedele.  • Booluse laialivalgumine ja vedelike ebapiisav ettevalmistus neelamiseks 12


 • Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla:  kõripealise liikuvuse 
vähenemine ja/või  ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine  • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse 
taktiilne tajumine. 
• Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud 
neelufaas
VII Näonärv (lad.k. nervus facialis) 
• Motoorika: silmade sulgemine, kulmude kortsutamine, naeratus, mossitus, põskede 
täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele 
• Keeleluu liikuvuse vähenemine • Keele, keeleluu ja kõri ülesse ja tahapoole liikumise 
vähenemine • Vähenenud salivatsioon
• Sensoorika: keele eesmise ⅔ maitsetundlikkus • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus 
olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas
IX Keele-neelunärv (lad.k. nervus glossopharyngeus)
 • Motoorika: kurgurefleksi vallandumine-  Vähenenud neelulihaste kokkutõmbed
• Sensoorika: kurgurefleksi vallandumine, keele tagumise ⅓, suuõõne ja kurgukaarte 
tundlikkus, olemasolevate jääkide spontaanne eemaldamine (köha) •  Neelufaasi hilinemine 
X Uitnärv (lad.k. nervus vagus) 
• Motoorika: hääle kvaliteet, tahtlik köha, kõrisulghäälikute moodustamine • Vähenenud kõri
sulgumine • Ülemise söögitoru sfinkteri avatuse või avatuse kestvuse vähenemine
 • Sensoorika: “märg hääl”, köha pärast neelamist või köharefleksi hindamine, olemasolevate
jääkide tunnetamine ja nende spontaanne eemaldamine • Tundlikkuse vähenemine hingetoru 
ja kõri piirkonnas • Tundlikkuse vähenemine neelus distaalselt
IX ja X närvi põimik (lad.k. plexus pharyngeus nervi vagi)
 • Motoorika: vt IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Vähenenud supraglotilised kokkutõmbed • 
Vähenenud neelu kokkutõmbed
• Sensoorika: vaata IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Neelu distaalse osa tundlikkuse 
vähenemine 
XII Keelealune närv (lad.k. nervus hypoglossus)
 • Motoorika: keele liikuvus üles, külgedele, keele väljasirutamine ja tagasitõmbamine • 
Booluse ettevalmistuse, moodustamise ja manipulatsiooni vähenemine • Keelepära aktiivse 
langetamise vähenemine • Keelepära ja neeluseinte kontakti vähenemine KÕNE JA NEELAMISHÄIRED KÕNEHÄIRED Kõnekeskus asub vasakul aju poolkeral
AFAASIA- 
Normaalse kõneoskusega isikul tekkinud kõnehäire
Patsiendil esineb kõne-, kirjutamis-,ja lugemisvõime puudulikkus.
Enamikul afaasiaga pt. paikneb kahjustus aju vasakus poolkeras nn. Brocca alal. Afaasia tüüp Kõne Arusaamisvõime Mida tunneb 
patsinet? Motoorne afaasia Takistatud Suhteliselt hästi  Teab mida öelda  13


säilinud või 
kahjustunud tahab, aga suu ei 
kuula sõna, vajalik 
sõna ei meenu, või 
meenub vale sõna Sensoorne afaasia Sorav Täielikult 
kahjustunud Pt. kuuleb, kuid 
kuuldu on kui võõras
keeles,Ta ei suuda 
mõista kuuldut ega 
seda korrata Segatüüp afaasia Takistatud  Täielikult 
kahjustunud Kombineeritud 
eelmistest. Kõne puhul hinnatakse  Kõne ladusust- rütm, meloodia, artikulatsioon ja sõnade moodustamise kiirus.  Parafaasia e. ühe sõna asendamine mingi teise sarnase tunnuse alusel või häälikute 
asendamine sõnas.  Arusaamisvõime- alustatakse lihtsate korralduste täitmise hindamisest, kuni keerukate 
mitmeastmeliste käsklusteni  Lausete kordamine- keerukad grammatilised konstruktsioonid  Afaasiaga koos võib esineda parema kehapoole halvatud( paremakäelistel) tasakaalu-, 
orienteerumis-, nägemis-, kuulmishäired.  Eestis tabab afaasi ligikaudu 1000 inimest aastas. Probleemid afaasia korral sõltuvad  Milline ajupiirkond on kahjustunud  Kui sügav ja mis tüüpi kahjustus  Kui palju on haigestumisest aega möödas  Isiksuse omadustest  Mis moodi aju verevarustus taastub ja ümber organiseerub. Afaasia varane etapp  Pt. ei mõista mis temaga on juhtunud ning olukord ajab teda segadusse. Tekib hirm, 
depressioon. Taastimisperiood  Mõne nädala kuni mõne kuu pärast seisund stabiliseerub ja algab taastumine. Vajalik 
on pidev logopeediline abi( vähemalt 2 tundi näd.) ümbritsev abi ja tugi. Elamused, 
millest rääkida. Õendustegevused afaasi korral  Paku pt. võimalikult tuge ja abi  Arvesta ,et kõne laastumine on väga pikaajaline ja vaevarikas protsess nagu lapsel, kes
õpib rääkima esmakordselt.  Pt. juures tegutsedes püüa koguaeg temaga rääkida- see aitab tal end tunda 
sotsiaalsena  Keskkond, mis pt. ümbritseb peaks olema võimalikult meediv, rahulik ja lõõgastav  Anna pt. võimalikult lihtsaid ja selgeid korraldusi. Väldi õhes lauses mitme erineva 
korralduse andmist ( nt. mine sinna ja võta see)  Püüa igati pt. kõnet mõista 14


 Vaatamata kõnrhäirele kohtle pt. inteligentse täiskasvanud inimesena  Pt. võib ärrituda, väsida, kannatust kaotada ja masendusse langeda- õe ülesandeks on 
teda kõigiti võimestada ja toetada  Soodusta pt. suhtlemist perekonna ja lähedastega NEELAMISHÄIRED
Sensoorsed, motoorsed närvid.
Neelamisfunktsioon jaguneb 3:  Oraalne(suu)  Farüngaalne( neelu)  Östrageaalne (söögitoru)  Häireid ükskõik millises faasis nim. Düsfaagiaks Oraalse faasi düsfaagia- tuleneb valdavalt keelekontrolli kadumisest. Patsientidel 
esinevad mälumisraskused ja toidu neelu suunas liigutamise raskused.
Neelufaasi düsfaagia- puhul võib pt. olla võimetu neelama isegi väikest 
toidupalakest. Tegemist võib olla toidu nasaalse tagasiheitega, samuti võib pt. küll 
neelata, kuid toit satub hingamisteedesse.
Söögitoru faasi düsfaagia- iseloomustab toidu tagasivoolu söögitorust neelu, võib 
esineda söögitoru ja hingetoru vaheline ava, aga ka reflukshaiguse puhuseid häireid. 
Düsfaagia võib põhjustada tahke või vedela toidu neelamise raskusi ja aspitasiooni 
ning põhjustada kopsupõletikku või viia isegi letaalse lõppeni.
Düsfaagiat võivad põhjustada kõik neuroloogilised haigused, mis kahjustavad närve 
ja neelamisprotsessis osalevaid lihaseid.
Mida jälgida
Kas pt. pn ärkvel ja vastab kõnele?
Kas ta suudab köhida?
Kas kontrollib sõlge?
Kas suudab ülemist ja alumist huult limpsida?
Kas suudab vabalt hingata (SpO2)
Kas on hääle muutuseid( märg või kähe)
Düsfaagia sümptomid  Raskused suhu kogunenud sekreedi käsitlemisel(nt. jookseb suust välja või 
koguneb kurku)  Tahtliku köhimise ja neelamise puudumine või nõrkus  Muutused hääle omadustes( hääle kähedus või rägisev hääl)  Suu ja keele liikuvuse vähenemine  Muutunud on toitumusharjumused  Kaalu langus või dehüdratsioon  Sagedased hingamisteede põletikud  Aeglustunud ja edasilükatud neelamine  Ebaühtlane mälumine  Korduvad neelamised ühe suutäie järel  Toidu ja vedeliku oraalne ja nasaalne regurgitatsioon  Pikenenud aeg, mis söömisele. Joomisele kulutatakse  Köhimine ja nuuskamine söömise ajal või selle järel 15


Skriining ja diagnostilised protseduurid
Skriining protseduurid  Endoskoopia, auskulatsioon, neelamiskiiruse testid Diagnostilised protseduurid  Videofluoroskoopia, ultraheli, manomeetria(söögitoru lihaste töö) Õendustegevused
Õendustegevuse eesmärgiks on neelamishäirete võimalikult varajane avastamine, 
aspiratsiooniriski vähendamine ja pt. rahuldava toitumise ja vedelikutasakaalu turvaline 
tagamine.
Kuidas aidata düsfaagiaga patsienti.?  Veendu ,et pt on söömiseks valmis- erk ja normaalse teadvusega  Söömiseks sobiv keskkond peaks olema rahulik ja vaikne.Vajadusel 
taga pt. privaatsus.  Stimuleeri süljeeritust rääkides pt. toidust, selle maitsest ja elamustest, 
mida toit pakub. Lase pt. rääkida oma lemmiktoitudest.  Hoolitse pt. suuhügieeni eest enne söömist (suurendab süljeeritust, 
vähendab infektsiooniriski ja parandab toidu maitse tundmist)  Kui pt. on vähene süljeeritus, niisuta esmalt ta suud, anna veidi juua või
paku süljeerituse suurendamiseks midagi haput(nt. sidrunvili) Asend  Tõsta söömise ajaks pt. peaalune kõrgemaks või aita pt. istuvasse asendisse  Istuvas asendis peavad pt. puusad ja põlved olema kõverdatud 90 kraadise nurga all, 
jalatallad kindlalt põrandale toetatud, kehatüvi ja pea keskjoonel, pea kergelt 
painutatud, lõug all  Pea ja kehatüve toetamiseks võib kasutada abivahendeid  Voodihaige pt. puhul tõsta peaalune võimalikult kõrgele, kael on kergelt painutatud  Vajadusel võib pea pöörata küljele Toit  Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu( nt. jogrtilaadne püreestatud toit
ja kissellilaadse paksusega jook)  Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu 
vähenenud tarbimist Vältima peab  Kuuma ja külma toitu  Vedelikke  Toitu, mis sulab suus vedelaks( nt. jääkuubikuid, jäätis)  Vedelat ja kuiva tükilist toitu  Pudenevat toitu( riid, näkileivad)  Toitu, mis nõuab liigset närimist(vintske liha)  Seemneid sisaldavaid toiduaineid  Tihket toitu(banaan, pehme sai) Toitmise tehnika  Inimene, kes pt. toidab, peaks olema asendis, kus tema silmad on võimalikult samal 
kõrgusel pt. silmadega ning pilkkontakt võimalik 16


 Söömise ajal ei paluta pt. rääkida  Julgusta pt.  Anna pt. vaid pool, kuni terve tl täis toitu korraga ning vedelikku rohkem kui 10-15 
ml.  Keha ühe poole halvatuse korral aseta toit pt. suu tervele poolele  Varu toitmiseks piisavalt aeg  Julgusta pt. peale neelamist köhima  Joogi pakkumine suutäite vahele aitab suu paremini tühjendada  Kasuta abivahendeid, nokaga tass, joogikõrd jms Et vältida pea liigset painutamist 
ning pingutusi toidu ja joogi kättesaamiseks.  Kurnatud pt. todetakse väheste koguste kaupa mitmel korral päeva jooksul( kuni 6 
korda) või pakutakse põhitoitu päeva sel osal, mil pt. on kõige ärksam  Ära jäta pt. kunagi söömise ajal üksi ja tähelepanuta  Toidukordade vahepeal ära jäta pt. käeulatusse toitu ega jooki.  Peale trahheostoomi eemaldamist ei tohi alustada suukaudse toitmisega enne kui 
neelamisfunktsiooni seisund on hinnatud Söömise järgselt  Kontrolli, et pt. suu oleks tühi  Hoia pt. püstises asendis(istuvas või poolistuvas või voodis tõstetud peaalusega 
asendis) 30-60 min. jooksul peale söömist.  Neelamisfunktsiooni seisundit peab pidevalt kontrollima ning andma uusi hinnanguid  Õe ülesandeks on ka pt. ja tema pereliikmetele düsfaagia olemuse ja põhjenduste 
selgitamine ning probleemiga toimetulekut suurendavate tegevuste õpetamine. NEUROLOOGILISE HÄIRE  PÕIEHÄIRED  Kuseteed koosnevad 2 neerust, 2 kusejuhast, kusepõiest ja kusitist.   Põie lihaselist osa nimetatakse detruusoriks.  Põie ava juures on lihas mida nim. Sulguriks e. sfinkteriks, mis urineerimise vaheajal
on kokkutõmbunud ja suletud  Spinaalne refleks  Inkontinents- tahtele allumatu uriinileke e. kusepidamatus. Esineb 5-8 % kogu 
elanikkonnast. Naistel sagedamini kui meestel. Tekitab hügieenilisi ja sotsiaalseid 
probleeme. (500 ml uriini mahub põide) Inkontinentsuse tüübid.  Pingutus- e. stressinkontinentsust  Sundinkontinentsust  Segatüüpi onkontinentsust, mille puhul esinevad mõlemad vormid koos  Ülevooluinkontinentsust- põis täitub vähehaaval, jääk uriini jääb põide Uriinipidamatus (inkontinents) 
Neuroloogilisel pt. võib esineda kõiki inkontsinetsuse vorme välja arvatud 
stressinkontinentsus, mida täheldatakse naistel peale sünnitust ja raseduse ajal ning 
postmenopausis.
Neurogeensed põiehäired 
Neurogeenne põsi on kusepõiehäire, mis on seotud kesk- või perifeerse närvisüsteemi 
motoorsete või sensoorsete juhteteede häiretega 17


Üliaktiivne ehk hüperreflektoorne põis
Põielihas on ülierutatud ja juba minimaalse uriinikoguse juures tekib pakiline, kiire ja tungiv 
vajadus urineerida.
Kusepõis mahutab väheses koguses uriini mis võib olla isegi alla 100milliliitri
Reflektoorne põis
Kusepõielihas ja sfinkterlihas ei tööta koordineeritult. Kadunud on kõrgemate juhtekeskuste 
kontroll, millest tingituna on tekkinud kusepõie lihase tahtmatu kokkutõmme ja sealjuures ei 
lõõgastu sfinkterlihas piisavalt. 
Areflektoorne põis
Põielihase kokkutõmme praktiliselt puudub, põis on väljaveninud ja mahtuvus suur.
Sellistel haigetel esineb kindlat ülevooluinkontinetsust. Jääkuriin põies üle 600 ml/l
Uriini peetus e. uriiniretensioon
Pr.on soovja vajadus urineerida, kuid uriin ei välju kusepõiest kusitisse, sest väljavoolu trakti 
vastupanu on nii tugev, et kusepõie lihaskond ei ole suuteline seda ületama.
Tüsistused põiehäirete korral  Alumiste kuseteede infektsioonid  Ülemiste kuseteede infektsioonid  Põie ja neerukivid  Mähkmeallergia ja haudumus  Lamatised  Riskid seoses jääkuriiniga  Põielimaskesta ärritus, urineerimise sagenemine  Sagedased tsüstiidid  Põiekivid  Neerukahjustus Õendustegevus  Vedelikubilansi jälgimine  Hea hügieen  Abivahendid pidamatuse raviks( mähkmed, uriinikogujad jne) Käitumisteraapia
Pt. urineerib kindla ajagraafiku alusel ja urineeritakse täpsel ajal (ka ilma vajaduseta), vahed 
urineerimisest vabad.
Alustada võib antud treeningut pooletunniste vahedega kui puuduvad läbilekked, tõstetakse 
vaheaegu poole tunni võrra, kuni saavutatakse optimaalne vahe( 2-4 tundi) olenevalt 
neuroloogilise kahjustuse ulatuslikkusest. 
Vaagnapõhjalihaste treenimine  Parandab vaagnapõhjalihaste jõudlust ja vastupidavust  Pärsivad reflektoorset põietühjenemist  Vähendavad inkontinentsuseperioode  Oluline on kontraheerida õigeid lihaseid !  Valesti tehtud harjutused võivad inkontinentsust süvendada. Invasiivsed meetodid
Kusepõie kateteriseerimine
Suprapuubiline tsüstoom 18


Puhas enesekateteriseerimine (PEK)
Millist invasiivset meetodit kasutada?  Esmane võiks olla PEK  Kui on vajalik paigaldada püsikateeter( pikemaajaliseks kasutamiseks) eelistada 
epitsüstoomi  Püsiva kateetri paigaldamisel eelistada 100% silikoonkateetrit  Kõik meetodid on muudetavad ( epitsüsto vahetada PEK vastu) Jääkuriini mõõtmine- jääkuriini normaalselt ei esine.
Elustiili muutmine  Kehakaalu vähendamine  Tervislik toitumine  Suitsetamisest ja alkoholist loobumine  Kohvijoomise vähendamine  Neerude tööd stimuleerivate toiduainete tarbimise vähendamine  Urotrakti ärritavate toiduainete tarbimise vähendamine ( vürtsid, kohv, alkohol, 
tsitruselised)  Öise urineerimise vältimiseks õhtuse vedelikutarbimise piiramine Õe ülesanded põiehäiretega patsiendi nõustamisel:  Põiehäirete iseloomu selgitamine  Ravimite kasutamise jälgimine, kõrvaltoimete selgitamine  Põietreeningu ja vaagnapõhjalihaste treeningu õpetamine  Inkontinentsivahendite vajaduse väljaselgitamine ja kasutamise õpetamine  Puhta enesekateteriseerimise õpetamine ja teostuse jälgimine  Jääkuriini mõõtmine ja jälgimine  Testribaga uriinianalüüsi teostamine  Vajadusel uriinikülvide võtmine
Diurees- uriini teke neerudes ja eritumine sealt
Detruusor- silelihas mis vooderdab põit
Düsuuria-  sagedane valulik urineerimine,valulikkus, kipitus või põletava iseloomuga  tunne, mis tekib kusitisse seoses urineerimisega
Polüuuria- diureesi suurenemine rohkem kui 2liitrit
Oliguuria-uriini koguse vähenemine alla 1000ml
Anuuria-alla 300 ml või uriini väljundi täielik lõppemine
Proteinuuria- uriinis leidub valku
Hematuuria-  vere esinemine uriinis  Parees- osaline halvatus  Pleegia- täielik halvatus  Hemipleegia- ühe kehapoole täielik halvatus,   Parapleegia- mõlema poole halvatusega. St. sümmeetriliste kehaosade, kas käte või 
jalgade funktsiooni kadumisega 19


 Paraparees- mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste 
funktsiooni langus, lihasenõrkus  (Quadrapleegia)- Tetrapleegia- kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka jalad  Hemiparees- ühepoolne kerghalvatus, osaline halvatus 20