Neuroloogia 2 kursus (0)

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Neuroloogia

Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49

Eripedagoogika

33

doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend ­ medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l

Neuroloogia

7

doc

Kordamisküsimused

Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees ­ osaline halvatus Pleegia ­ täielik halvatus Tsentraalne halvatus ­ lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus ­ lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ­ ühe jäseme halvatus Hemiparees ­ ühe kehapoole halvatus Tetraparees ­ nii käte kui jalgade halvatus Paraparees ­ kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega.

Närvihaigused

20

docx

Sise- ja närvihaigused

Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all?  Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”?  Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust.  Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust.  Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all.  Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus  Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid.  Geneetiline eelsoodumus  Sugu, vanus  Antikehade puudulikkus  Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutata

Inimese anatoomia

17

docx

Neuroloogia konspekt

Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus:  Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju)  Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus:  Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju)  Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid)  Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronit

Eripedagoogika

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia

58

docx

Neuropsühholoogia

paremakäelistel oleks ajukoore ehitus teistsugune - Vasakukäelisel tihti spordis eelis, sest ajupoolkerad on vähem lateraliseerunud, poolkerad suudavad eraldi rohkema infoga hakkama saada Millest käelisus tuleb? Keskkondlikud teooriad - Mõõga ja kilbi hüpotees – parem südame kaitse - Keskkond sarrustab – last sunnitakse kasutama, kuigi on mõlemakäeline - Keskkondlik õnnetus – kaksikutel on nii neuroloogia häired kui vasakukäelisust oluliselt rohkem Anatoomilised teooriad - Vasak poolkera küpseb varem ja areneb paremini - Paljudel liikidel vasakul kehapoolel arengulisi eeliseid mis ei tulene geneetikat Hormonaalsed teooriad: - Testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi – pärsib vk arengut Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile Aju ja soolised erinevused - Kindlad soolised erinevused testisoorituses ………. V LOENG – MÄLU

Psühhomeetria

78

docx

Neuropsühholoogia

Loeng 1  Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid  Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem  Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas

Psüholoogia

Kommentaarid (0)