ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i. Sümpaatiline haru paneb meid valmis füüsiliseks pingutuseks. Võitle-põgene reaktsioon Parasümpaatiline haru taastab organismi puhkeolu 4. 3 aju struktuuri, millest need koosnevad ja nende funktsioonid. · Ajutüvi asub seljaaju ülemises otsas, mis on kõige primitiivsem aju kiht. Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb : Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet Sild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju ja talamus ülekande jooned, suunavad infot edasi eesajju. · Ajukoore alused struktuurid Limbiline süsteem imetaja aju
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2
REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? STAATILISED REFLEKSID võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on
välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. MEELEELUNDID2 Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid keelel asuvad maitsmisretseptorid Mõlemal registreerivad keemilisi signaale Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid Silmad ja kõrvad registreerivad mehaanilisi signaale PEAAJU o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju o Väikeaju o Suuraju MILLINE EESMÄRK ON NÄRVISÜSTEEMIL? Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning selle tulemusel reguleerida organismi käitumist MILLEST KOOSNEB NÄRVKUDE? Närvirakud, gliiarakud MILLEST KOOSNEB INIMESE NÄRVISÜSTEEM? 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest KUNA HAKKAB INIMESE NÄRVISÜSTEEM ARENEMA? Looteeas
17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks ● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus 4 18. Selgitada mõiste AJUTÜVI ★ Ajutüve moodustavad piklik aju, ajusild, keskaju ja vaheaju, võrkmoodustis e retikulaarformatsioon, mis aktiveerib või pärsib NS talitlust. ★ Ajutüvi innerveerib enamikku siseelunditest ja meeleelunditest. ★ Ajutüvi on tingimatute reflekside keskuseks. 19. VAHEAJU osad ja nende funktsioon 1. TAALAMUSED ehk tundekühmud ● Koorealune sensoorne keskus: kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) keskus. ● Mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutuste keskus. 2. PÕLVIKKEHAD ● Koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus, kuhu tulnud kuulmis- ja
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regula...
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse ku...
q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU kuklasagar q Ajutüvi kiirusagar § Piklikaju laubasagar § Keskaju § Vaheaju oimusagar q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus).
neelus, söögitoru ülem. otsas, pärasoolel vöötlihased; serooskest - seroosne vedelik -> minim. hõõrdumist, neel, söögitoru, pärasoole kaugm. osa kaet. paksu sidekoelise kestaga; sooltel kurrud, hatud; keel, hambad; näämelised elundid -- süljenäärmed, maks, kõhunääre regul.: soolenärvisüsteemi kemo- ja mehhanosensorid -> närvipõimikud; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> pärasool/pärak aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn.: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin 2
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus...
Bronhide valendiku laienemine Parasümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide ahenemine Rohke vedela sülje eritumine SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine Maomahla nõristumine Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine Bronhide valendiku ahenemine Peaaju Pikkus 15,5 – 19 cm Laius 13 – 14 cm Kõrgus 10,8 – 11,7 cm Mass Meestel 1350 g Naistel 1250 g Peaaju topograafiline jaotus Ajutüvi Piklikaju Ajusild Keskaju Vaheaju Väikeaju Suuraju Ajutüvi A – piklikaju В – ajusild С – keskaju peaajunärvid : V. kolmiknärv VI. eemaldajanärv VII. näonärv VIII. esiku-teonärv IX. keelu-neelunärv X. uitnärv XI. lisanärv Piklikaju Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad. Retikulaarformatsioon Vestibulaartuum Refleksikeskused: Seedetalitlus Hingamine Vasomotoorne ja südame talitlus Higistamiskeskus
käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma;
AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM Reguleerib siseelundite tööd nt südame löögid Saadab infot siseelundite kohta knsi Sümpaatiline haru-Mobiliseerib organismi füüsiliseks pingutuseks(higistamine, närv enne võistlust) Parasümpaatiline haru- taastab ognismi puheoleku(kõik on korras, rahustab meid) AJU EHITUS Seljaaju ülemises otsas on ajukivi Kõige ´´pirmitiivsem´´aju ´´kiht´´ :reptiili aju Tagab põhilisi instinktiivseid protsesse Ajutüvi koosneb: Pikliaki(medulla oblongata) reguleerib hingamist Sild(pons) reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju midbrain ja talamus thalamus mõlemad on ülekandejaamad suunavad infot edasi eesajju ajukoorde AJU EHITUS: AJUKOOREALUSED STRUKTUURId Limbiline süsteem Teine aju kiht ehk imetaja aju Emotsioonide motiivide kujundamine :õppimine ja mälu Alateadlik info töötlus
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
Kordamine Inimese talitluse regulatsioon Lk 90-143 1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elut...
ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked. 27 Frontaal- Parietaal- Temporaal- Oktsipitaal-sagar 28 Frontaalsagar Temporaalsagar Ajutüvi Väikeaju 29 Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi- süsteemi ülejäänud kehaga. 30 Kraniaalnärvid – sisenevad ja väljuvad peaajust 31 Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid 32 4. Läbivad anatoomilised
· subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS · SUURAJU · VAHEAJU · AJUTÜVI · VÄIKEAJU KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad (basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks, väikeaju,
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuronei...
Tuharanärvid Häbemenärv Tagumine reie-nahanärv Õlapõimik plexus brachialis Alavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Peaaju encephalon Täiskasvanud 1245-1375 g Vastsündinul 370-400 g 1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani. Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa: Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni
saamisest. Samuti Pavlov avastas kaitserefleksid, soorefleksi, orienteerumisrefleksid. 16.Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine, kus paiknevad? HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke, VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon.
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Sissejuhatus psühholoogiasse 52 Sissejuhatus psühholoogiasse 53 Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Sissejuhatus psühholoogiasse 54 Aju peamised osad: ajutüvi, koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla),
4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevast kehaosast ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi väikeaju ja peaaju poolkerad, milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor Aju hall- ja valgeaine: Hallaine:neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks ehk kooreks (>50%!) ja valgeaineks: Ajukoore ehitus:
sest laps peab saama oma mängumaal vabalt toimida, kuna lapse tegevuse sage katkestamine võib häirivalt mõjuda arengule tervikuna. Lisaks sellele on aju-uuringud tõestanud vaba mängu tähtsust väikelapseeas, kuna vabas mängus saab areneda ajutüvest pärit teadvusjõud, mis on aga eelduseks, et ajukoor aktiveeruks ja võiks informatsiooni vastu võtta. Seega, ajutüvi aktiveerib ajukoort, et inimene saaks õppida, selleks aga peab ajutüvi ise olema aktiivne ning see toimub lapse puhul tegutsemise ja mängimise kaudu. [Gustavson, 2004]. Maalimine eesmärgiks on õpetada lapsi tunnetama värvida omadusi ja mõju ning anda kogemusi värvide segamisest. Töö ajal ei tohiks vahele segada, et hinnanguid anda, samuti ei peaks uurima, mida on pildil kujutatud, sest see on tekkinud spontaanselt ning pealegi ei oksa väike laps oma tundeid ja mõtteid sõnastada.
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus
mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
Poiste ja tüdrukute erinevused Aju Tüüpiliselt meeste aju suurus on 11- 12% suurem, kui naistel. Aju suurusel ei ole absoluutset mitte mingisugust tähtsust intelligentsusega aga on seletatud vahet psühhilises suuruses, meestel kui naistel. Mehed vajavad rohkem neuroneid, kontrollimaks nende lihaselist massi ja suuremat keha suurust, sest neil on suurem aju. Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus
29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? · Imemisrefleks · Mälumisrefleks · Neelamine · Oksendamine · Aevastamine · Köharefleks · Pilgutamine · Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. · (keha automaatsed liigutused, nende reguleerimune) · Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused ning orienteerumisrefleksid 31. Millest koosneb ajutüvi? · Piklikaju · Sild · Keskaju 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? · Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis) o Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi) o Paigaldus e püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku
Lingvistiline/verbaalne päevikud, blogid visuaalne/ruumiline loogilis-matemaatiline kehalis-kineetiline e füüsiline - täpsus muusikaline interpersonaalne võime mõista teisi inimesi intrapersonaalne/metakognitiivne POISTE JA TÜDRUKUTE VAHELISED ERINEVUSED Aju Inimese aju koosneb 100 miljardist närvirakust. Täiskasvanu aju kaalub umbes 1,5 kg Aju jaguneb 3 kihti: pealmine osa on ajukoor, keskel asub limbiline süsteem ja all ajutüvi, mis on ühendatud seljaajuga. Aju kasvab seest väljapoole. Ajutüvi Limbiline süsteem Ajukoor Aju areng Imikute aju puhul areneb esmalt parem poolkera ja seejärel järk-järgult vasak. Üheks viimaseks etapiks aju arengus on see, kui neuronite ümber keerduvad närvid kattuvad müeliiniga. Naistel on mõhnkeha kuni 20% suurem kui meestel. Keemilised ja hormonaalsed erinevused Meeste aju eritab vähem serotoniini.
(seedenäärmete talitluse stimuleerimine, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastumise stimuleerimine). Parasümpaatilise aktiivusesuurenemisel on veresoontele, bronhidele ja südame talitlusele sümpaatiliste mõjutustega võrreldes vastupidine. Kesknärvisüsteemi talitlus 1.Peaaju peamised osad: Peaaju võib jaotada suurajuks ja ajutüveks. Suuraju: ots- ja vaheaju. Ajutüvi kesk-, taga- ja piklikaju. (on seljaaju jätkuks koljuõõnes). 1) Piklikaju aju ja seljaaju integreeriv funktsioon, tasakaalureflekside ja liigutuste koordinatsioon, hingamise, südametalitluse, vererõhu, neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regulatsioon. Oksendamis-, köha- , imemise- ja aevastamisreflekside integreerimine. 2) Sild - Tagaaju koosseisu kuuluvad sild (pons) ja väikeaju. Sillast saavad alguse V-VIII
!!) Aferentne TOOB erutust Eferentne VIIB erutust välja I Haistmisnärvid – Aferentsed – Osaju – Juhivad haistmis... VII Näonärv . Eferentsed kiud on motoorsed – tuumad on ajusillas – juhivad nii miimilisi kui ka neelamislihaste tööd; Parasümpaatilised kiud lähevad näärmeteni – nina, pisarad, sülg; Aferentsed ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt VIII Retikulaarformatsioon ja ajutüvi. Ajuüvi võtab kokku kolm aju osa: 1) piklikaju; 2) sild; 3) keskaju. Ajutüves on üks eriline neuronitevõrgustik, mida nim võrkmoodustliseks ehk redikulaarformatsioon. Omavahel ühendatud nagu võrk, mis kulgeb vajutüves. Terikulaarformatsioon võib omada nii aktiveerivat kui pidurdavat mõju teistela aju osadele, k.a seljaajule. Võib välja saata alanevaid aktiveerivaid ja pidurdavaid impulsse seljaajule; samuti ülenevatega
Kõige uuem ajuosa kehaosade tööd tööd tööd Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju Ühendab pea- ja seljaaju Vanim ajuosa Eluliselt tähtsad keskused: hingamine, südametegevus, seedimine Vaheaju Paiknevad hüpotalamus, ajuripats, limbiline süsteem (tunded) · Signaalid liiguvad impulssidena 12 · Töötab ,,kõik või ei midagi" põhimõttel kui signaal on liialt nõrk, ei anta seda edasi.
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
Anne-Ly Padrik HT-16 Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus, mis koosneb mitmest väiksemast osast. Jalgrattasõidul läheb vaja head tasakaaluoskust, silm-jalg ja silm-käsi koordinatsiooni ning parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja n-ö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta, kui ta on selle selgeks õppinud. Jalgrattasõit on hea füüsiline treening, mida saad teha vabas õhus. Tasakaalu hoidmiseks peab töötama terve keha. Mälu on oma kogemuse ja omandatud info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu jaguneb: Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi motoorne mälu emotsionaalne mälu- tundmuste ja tunnete mälu kujundimälu sõnalis-loogiline mälu Tegevuse iseloomu järgi tahtelin...
neuroneid.Kesknärvisüsteemis on neuronite kehad koondunud kihtideks või tuumadeks; aksonid kulgevad tihti kimpudena, mis moodustavad ajus juhteteid. Aksonite juhtetee ajus.Rubrospinaalne juhtetee: pealine lateraalne juhtetee, mis alustab punasest nukleusist. Kiud, mis tuleb punasest nukleusist ja läheb mööda vastaslateraalselt ajutüvi. See juhtetee mõjub koolutatud lihasele, Testospinaal juhtetee: algab kollikulusis ja läheb mööda teiste ajutüvi osa, kus annab effekti kuklaspinaal segmentile, kus kidu teevad sünapsi interneurtronidega. Ajuvatsakesed ja seljaaju keskkanal: ruumid ajus, täidetud liikvoriga. Nende sein:ventrikulaartsoon, aenevas ajus neutronite eellaste paiknemise ala.Täiskasvanus - aju+vere barjäär. Peamised gliiarakud:astrotsüüdid (toite ja regulatoorsed rakud; Ümbritsevad neuronite keha, sünapseid,Ranvier sooniseid, ajuveresoonte seinu, ajuvalendike seinu);
seotud väikeaju(väikeaju poolkerad), hüpofüüs. Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest. Peaajul eristatkse viis osa: * piklikaju, * tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust, * keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus, * vaheaju, mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus. * suuraju, mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Asendi järgi eristatakse peaajus kolm osa: * ajutüvi, mille moodustavad piklikaju, sild, keskaju ja vaheaju; * väikeaju; * suuraju poolkerad. 64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201. Joonis tuleb töösse. (kopeerib joonist 146). Tsentraalvagu(2) jagab suuraju poolkera otsmikusagaraks(8) ja tagapool olevaks kiirusagaraks(4). Pretsentraalkäär(1) on motokorteks, siin juhitakse teadlikke, tahtlikke liigutusi; postsentraalkäär(3) tundlikkuse käär. Külgvagu(7) jagab otsmikusagara(8) ja oimusagara(6)
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Vasak kõrv – parem aju poolkera (mitte professionaalsed). Muusikutel noodikirja õppimine muudab viisi, kuidas saadakse aru helidest, nootidest jne. Aju kolm funktsionaalset blokki Ei saa „üle kolida“ teise blokki, piirkonda. I. Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk. (ülemine parem) a. Näide: Jaapanlane ei tahtnud magada, jäi magama, oli kuri, kiskus ripsmed välja -> teepõõsad. b. Struktuurid: ajutüvi, subkortikaalsed struktuurid, mediaalne uusaju koor (keskjoone poolne). c. Erutumine: sujuv, vastab ärritaja tugevusele. d. Tasakaalustatus: erutav – pidurdav RF ; ülenev – alanev RF (*RF – retikulaar formatsioon). e. Refleksid mingil määral kontrollitavad ajukoore poolt. f. Erutuse tasandit reguleerivad: i. a/v protsessid (eriti hüpotaalamus) 1
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid
Neerud töötavad ultrafritratsiooni põhimõttel, mis tähedab, et esmas uriinist, mis verest filtreerub imatakse osa vajalikke aineid tagasi. Teisene uriin on valmis uriin. KÕRGEM NÄRVI TALITLUS Inimese närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem(KNS) ja piirdenärvisüsteem, mida mille moodustavad närvid. Närv ise moodustub närvirakkude jätketest. Inimesel on 12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaaju närve. KNS jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Vanemad ajuosad on piklikaju ja ajutüvi kuhu kuuluvad kesk-ja vaheaju. Inimesel otsaju koor on kõige noorem, seal kujunebki kõrgem närvitalitlus. Seljaaju on seotud tingimatute refleksidega, liigutustega. Keskaju vastutab lihase pingeseisundi eest. Igal loomal ja inimesel reguleerib lihaste koostööd väikeaju. Vaheaju, mis on ka loomal vastutab ainevahetuse kehatemperatuuri ja homeostaasi eest. Aju kogub, salvesta ja töötleb infot meeleelunditest. Annab infot edasi lihastesse ja näärmetesse
kõhtmine juur mediaanlõhe 149. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju (6) b) Tagaaju, koosneb sillast (7) ja väikeajust (5) c) Keskaju (4), millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus (3), metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju (1), mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast (2). *nr. 8 - ajutüvi, nr. 9 - hüpofüüs 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaajunärvide tuumad: a) Piklikaju hallaines paiknevad IX-XII peajunärvi tuumad: IX - neelunärv, X - uitnärv, XI - lisanärv, XII - keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. b) Tagaaju: Sild - siin asetsevad nelja peaajunärvi tuumad: V - kolmiknärvi, VI - eemaldajanärvi, VII - näonärvi ja
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Neuron ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks. Akson juhib erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. Dendriit rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. 29. Limbiline süsteem. Limbiline süsteemi ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja tüpotalamuse piirkonnas, on emotsioonide oluliseks aparaadiks. 30. Aju vanim osa. Ajutüvi on aju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem: · Integreerib korraga palju sisendeid. · Seotud vasaku kehapoolega. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Tegeleb ajaga. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt.
Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud - Keemilised modifikatsioonid kas DNAs endas või histoonide sabades (metülatsioon, kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni - Närvirakke tekib juurde ainult hippokampuses (õppimine, mõtlemine) rohkem
Passiivne migratsioon – rakud tõugatakse tekkekohast eemale uute, värskelt tekkinud rakkude poolt. •aju keskstruktuuride moodustumine: talamus, ajutüvi jne Aktiivne migratsioon – uued noored rakud ronivad mööda radiaalseid (keskel asuv) gliiakiude vanematest ette välimistesse piirkondadesse. (Gliiarakud on neuroneid (ehk närvirakke) ümbritsevad tugirakud.)
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
- eesmine osa: primaarne nägemiskeskus. Teostab: optilisi orienteerumisreflekse, pupillireflekse, akommodatsioon, konvergents - tagumine osa: primaarne kuulmiskeskus. Teostab: akustilisi orienteerumisreflekse. - “valvsusrefleks”: organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele. 2) Punatuum – korrigeeritakse lihastoonust 3) Silmaliigutaja- ja plokinärvi tuum 4) Mustsubstants – mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust. 31. Millest koosneb ajutüvi? Ajutüvi = keskaju + piklikaju --- • Detserebreerimine - ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast • Detserebreerimisrigiidsus – kõrgenenud sirutuslihaste toonus detserebreerimise tulemusena --- 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? 1) Staatilised refleksid – võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis • Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
