Spetsiifiliste õpiraskuste definitsioonid Õpiraskused on ajutalitluse või ajustruktuuri neurobioloogilised kõrvalekalded, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega ning mis avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutusoskuste valdkonnas (Kõrgesaar 2002). Mamen (2007) lähtub õpiraskuste selgituses pedagoogilisest vaatenurgast, rõhutades, et õpiraskus on konkreetse psühholoogilise protsessi, mis on tulemuslik õppimise aluseks, kõrvalekalde tagajärg ning sealjuures tuleb arvestada, et kognitiivse funktsioneerimise võtmevaldkonnad, milleks on mõtlemine ja arutlemine, on vähemalt keskmisel tasemel. Burkhardt, Obiakor ja Rotatori (2004) selgitavad, et õpiraskused on seotud raskestimõistetava seguga võimetest ja puudustest õpilane võib lugeda, kuid tema õigekiri on halb, ta võib
Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue * Psüühilised erivajadused * Pervasiivne arenguhäire * Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond
Õpiraskustes oleval lapsel on raske minna üle ühelt tegevuselt teisele ning sageli ei mõista laps, mida ta tegema peab. Kui erivajadustega laps õpib tavalise õppekava järgi tavakoolis, siis vajab laps kindlasti lisatuge. Selleks võib olla sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed või psühholoog. Mina kui haridusliku erivajadustega laste õpetajana pean märkama iga last, kes õppetöös muudatusi või kohandusi vajab. Olgu selleks siis laps, kellel on üliandekus, käitumishäire, õpiraskus, puude või kehv terviseseisund ning ka õpilane, kes on pikka aega õppest eemal olnud. Mul küll puudvad kogemused hariduslike erivajadustega lastega, kuid enda hinnangul tuleksin toime seesuguste lastega. Oskaksin abivajavaid lapsi märgata ning leida neile sobiv ning tõhus tugiteenus, et tagada lapsel hea õppeedukus. Haridusliku erivajadustega lapse õpetamisel on tähtis minu kui õpetaja järjepidevus, kannatlikkus ja missioonitunne neid lapsi õpetada. Tähtis
(Pruulman, 2010). 5 Düsleksia on: 1. häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest (disabilities) kognitiivsetes protsessides. (Lukanenok & Kasper, 2004) 2. orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. (Reid, 2011) Teadlastel on palju teooriad, kui täpsed põhjused miks düsleksia esineb on teadmata. Düsleksiat ei saa pidada kvalitatiivseks haiguseks, et kas see on või ei ole, vaid sündroomiks, millel on iseäralikud omadused
Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie, Blades 2008: 354-355) Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011): · häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides; · orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne) (Wikipedia). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks
Hingeelu teooria: hirmu ja ohutunnet on lastel kui ka täiskasvanutel raske taluda. Frustratsiooni -agressiooni teooria: viha, ärritus ning kättemaksuiha tekitavad ka argielu pinged, pettumused ja sellest tulenevad enesehinnanguprobleemid. Sotsioloogilised teooriad: agressiivsuse kutsuvad esile ka teatud suhtlus struktuurid ( võimuvahekorrad, suured erinevused omandivallas). Kaasmõjurid: kalduvused ja pärilikkus, tähelepanuhäire, õpiraskus. Psühhiaatrilised haigused; orgaanilised ajukahjustused; narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine; isiksus- või käitumishäired 3 AGRESSIIVSET KÄITUMIST SOODUSTAVAD TEGURID Vanemapoolne vägivald. Kui vanemad ,,käituvad ise vägivaldselt, on nad lastele negatiivseks eeskujuks, lapsed näevad agressiivset eeskuju ja matkivad seda"( R.Penthin, 2001)." Lapsed võtavad üle kogetud käitumise"( R.Pentin, 2001). Seksuaalne kuritarvitamine
Düsleksia varasteks tundemärkideks võivad olla hiline kõne areng, ebaselge hääldus, suutmatus riimida, sõnade segiajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel, raskused järgnevuste ja vastavuste õppimisel, raskused ruumi ja liikumise tajumisel.(Tallinn 2011) Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskusetega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada. (Lugemis-ja kirjutamisraskused) Düsleksia on orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. 5 Häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustega, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides
Disabled Facilities Grant DFG (Puuetega inimeste toetuste) jaotus Puuetega inimeste toetused (DFG) aitavad puudega inimesel elada omas kodus nii mugavalt ja sõltumatult kui võimalik, seda läbi tehtavate kohanduste. Disabled Students Allowances (Puudega õpilaste abiraha). Puudega õpilase rahaline toetus (DSAs) tagab rahalise toetuse puudega õpilasele. DSA toetust võib saada kui isikul on puue, kestev tervislik seisund, vaimne tervislik seisund või spetsiifiline õpiraskus nagu düsleksia. Toetust võib kasutada järgnevateks teenusteks: Spetsiaalsed abivahendid õppimiseks (nt tarkvara); Mitte med.abistajad (nt märkemete kirjutaja); Puudest tulenevad lisa transpordi kulud; Muud kulud nt kassetid, Braille paber jt. Toetatud elamine (Sheltered housing schemes). Pakub ulatuslikke teenuseid et aidata erivajadustega inimestel iseseisvalt elada. Toetatud elamise teenus on erinev teistest
learning new skills, and coping independently. Vaimne alaareng: Mild Moderate Severe Specific learning difficulties (spetsiaalsed õpiraskused): Dyslexia (spetsiifiline lugemishäire) Dysgraphia (spetsiifiline kirjutamishäire) Dyscalculia (spetsiifiline arvutamishäire) Tervishoiuministeerium: häired keerukate uute informatiooni-oskuste omandamisel, GB: just nimelt VAA on õpiraskus! Õpiraskuste käsitlus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) järgi. RHK-10 F8 Psüühilise arengu spetsiifilised häired o F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired F81.0 Spetsiifiline lugemishäire F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire F81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire F81.3 Spetsiifilised segatüüpi häired F81.9 Täpsustamata õpivilumuste häire
ainetes o Kerge astme ÕR tavaõppimise tingimustes õpetaja abi vajavad lapsed o Keskmise astme ÕR ei saa ainult tunnis hakkama, vajavad tunnivälist abi, tavaline õppekava mida võidakse individualiseerida o Väljakujunenud astme ÕR intellekt alla normi, probleemid õppimisel, tavaelus nii väga ei ole. NB! Kasutatakse kerge vaimse alaarengu puhul ka terminit õpiraskus. o Spetsiifilised raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises. Selline eristus ei ole päris ühene. Praktikas võivad spetsiifilised õpiraskused välja näha nagu üldised õpiraskused, nt lugemisoskus kuna seda on vaja kõikides ainetes. Kui laps on hädas lugemisega, jääb hätta ka teistes ainetes kus vaja lugeda. Üldised õpiraskused Probleemsed on: o Tunnetusprotsessid, eriti metavõimed (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu)
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They ...
planeeriva.täidesaatvad fuktsioonid kõige hiljem, sest ka frontaalsagar, kus need asuvad, Matemaatikaga raskusi. Mataga on rohkem tüdrukutel raskusi. arenebe/Küpseb kõige hiljem. Õpivilumuste häire on eraldi häire. Aga mõne haigusega kaasuvalt nt epilepsiaga võib ka Nt diabeet kaugstaadiumid (kõrge suhkrusisaldus, vererõhumuuused, osmootilised välja areneda veel õpiraskus. muutused.) mida see siis mõjutabs ee haigus? See mõjutab mõlemat ajuhemisfäärfi, poolkera. .. Aga meningiit? Meningiit mõjutab ajus kõiki piirkondi. Entsefaliidid mõjutavad ajus kindlat piirkonda (temporaalsagarasse tekkisid haigus). See mis on üldine haigus, haarab kogu Düsleksia ajupiirkonda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
