..................................................................................5 3.4 Mälulünk ehk amneesia ................................................................................................... 6 3.4.1 Progresseeruv amneesia.............................................................................................6 3.4.2 Anterograadne amneesia...........................................................................................6 3.4.3 Retrograadne amneesia.............................................................................................. 7 3.4.4 Retardeeritud amneesia..............................................................................................7 3.4.5 Alkohoolne palimpsest...............................................................................................7 3.4.6 Täielik amneesia......................................................................................................
Seedetrakt · Kõhukinnisus · Kõhulahtisus · Söögitoru düsfunktsioon neelamishäiretega · Roojapidamatus · Gastroparees anoreksia, iiveldus, oksendamine, varajane täiskõhutunne, puhitus Kuse-suguelundkond · Kusepõie atoonia ei tunne, et põis on täis; urineerimisel ei tühjene täielikult · Suurem risk UTI-de tekkeks · Uriinipidamatus · Erektsioonihäired - võib olla ainus diabeetilise neuropaatia väljendus · Retrograadne ejakulatsioon · Naistel seksuaalne düsfunktsioon vähenenud libiido, düspareuunia, vähenenud lubrikatsioon Metabolism · Hüpoglükeemia autonoomse vastuse nõrgenemine · Hüpoglükeemia mittetajumine - kahvatus - higistamine - südamepekslemine · Häiritud pupilliadaptatsioon pimedas · Anhidroos Ravi · Tagada hea glükeemiline kontroll · Ravida hüpertensiooni ja triglütserideemiat · Vältida neurotoksiine (alkohol) ja suitsetamist · B12 ja foolhappe manustamine
AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ning mälestused sündmustest jäävad püsima. Ulatuse järgi: · täielik amneesia inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist.
radioisotoopuuring, immunoloogilised analüüs, UH palpatsioon, vere ja tsüstouretograafia, Rö testid, Uh uriini laboratoorsed retrograadne uuringud, Rö, uretograafia, urograafia, UH, tsütoskoopia
Seal FADH2 annab maatriksist membraani vaheruumi 6prootonit, NADH annab 10 prootonit. 31st NADHst 310 prootonit 15st FADH2st 15x6=90 prootonit Kokku 400 prootonit. Eeldusel, et 1ATP jaoks peab läbi minema 3 prootonit, saame, et rasvhapete oksüdeerumisel on võimalik toota 400/3=133 ATP (ligikaudu) 40. Mis määrab ära, millise vererühmaga on tegemist? A vererühmal on lisaks atsetüülgalaktoosamiini jääk, B-l galaktoosamiini jääk 41. Mida tähendab retrograadne/anterograadne transport? Millised kesta valgud on sealjuures olulised? Retrograadne ainete vastassuunaline liikumine GK-st ER-i (kestavalk COP I) Anterograadne ainete liikumine vesiikulitega ER-ist GK-i (COP II) 42. Golgi kompleksi funktsioonid · ER-is sünteesitud valkude ja lipiidide transport rakuseina ja lüsosoomi · Rakumembraani ja lüsosoomi sekreteeritavatele valkudele sahhariidse jäägi liitmine
Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus
V LOENG Milline on üldine mälusüsteemide jaotus (skeem slaididel, raamatus)? - Lühimälu - Pikaajaline mälu o Eksplitsiitne (teadlik) – episoodiline (personaalne, autobiograafiline), semantiline (faktid, teadmised) o Implitsiitne (mitteteadlik) – oskused, harjumused, praimimine, tingimine o Emotsionaalne (teadlik ja mitteteadlik) – meeldimine, vältimine, hirm Mis on anterograadne ja retrograadne amneesia? Anterograadne – edasihaarav, võimetus ajukahjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot Retrograadne – võimetus taastada ajukahjustusele eelnenud mälestusi. - Ajaliselt piiritletud retrograadne – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega on neist möödunud nt ei mäleta vahetult enne õnnetust toimunud tunde/minuteid
american) 3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy) 54. Sensoorne mälu. Skaneerib Töötab 1 sek Toimub automaatselt 2 sensoorset mälu:ikooniline ja kuulmismälu 55. Lühiajaline mälu. Kodeerib Meeldejätmine Töötab alla 1 min Intensiivne, kordamine 56. Pikaajaline mälu. Protsess Ladestamine Meenutamine 57. Kus leiab aset materjali kodeerimine? Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents. Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus 59. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu.
Pikaaksonilised neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid aksolemm ja aksoplasma valgusüntees praktiliselt puudub aksonaalne transport · aeglane anterograadne vool - 1-3 mm ööpäevas · kiire anterograadne vool - 100 mm ööpäevas · retrograadne vool Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid
………. V LOENG – MÄLU Ajalugu - Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria lahutamatu osa ja seda pole vaja eraldi uurida Amneesiad Anterograadne – edasihaarav - Võimetus ajuhakhjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt piiratud retrograadne amneesia – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine. Võimalikud põhjused: - Erinevad ajuosad küpsevad erineva kiirusega
Direct intraperitoneal insemination (DIPI) Intrauterine insemination (IUI) Transuterotubal insemination multiple insemination split ejaculat suspension Inseminatsioon abikaasaga - näidustused Meeste subfertiilsus (halvenenud sperma kvaliteet, potentsi ja ejakulatsiooni häired, retrograadne ejakulatsioon) Tservikaalne faktor Ebaselge etioloogiaga viljatus Vaginism Inseminatsioon doonoriga AIH - artificial insemination with the husband's semen näidustused Raske asteno-oligo-teratozoospermia Azoospermia - spermatosoidide puudumine Aspermia - sperma puudumine Pärilikud või geneetilised haigused
6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12. Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK 13. Vastutus hajumine-tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud. 14. Hawthorne efekt-ljudi znajut shto provoditsja eksperement i ih rabota uludshaetsja. 15. Topeltpime katse-nii eksperementaator kui katseisik hoitakse teadmatuses. 16. Eetika eksp.: privaatsus,vabatahtlik,informirovanie,bezvrednost. 17
· Amnestiline sündroom Teadvus normaalne Lühi- ja püsimälu häired Lisaks meenutamisele halvenenud ka materjali omandamine Materjali vahetu taastamine võib olla säilinud Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja keskaju kahjustused Anterograadne amneesia · Osaline või täielik registreerimise võime kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum Retrograadne amneesia · Halvenenud enne traumaatilist sündmust aset leidnud faktide ja sündmuste meenutamine Orgaaniline amneesia · Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult, intrakraniaalsed kasvajad, rasked infektsioonid, alkoholi ja neurotoksiinide mõju, äge hüpoksia, varajane dementsus Uue materjali omandamine häiritud Ei unusta peaaegu kunagi oma nime Kauge mineviku mälestused võivad olla meeles Üldiselt seisund aja jooksul ei parane
kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud.
Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine
kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises. o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist. o Vaegmälu e hüpomneesia Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis.
normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neuroloogilisi nähte, nagu hemiparees, tundlikkuse kadumine, nägemisvälja defektid ja koordinatsioonihäired (need häired võivad ilmneda hiljem). 4. Orgaanilise amnestilise sündroomi diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) mälu alanemine, eeskätt lähimälu (uue materjali omandamine on halvenenud), antero- ja retrograadne amneesia ning varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine (ajaliselt pöördvõrdeliselt nende omandamisega); (b) anamneesis on objektiivsed andmed peaaju kahjustuse või haiguse kohta (eriti kui see haarab bilateraalselt dientsefaalseid või mediaalseid temporaalseid struktuure); (c) ei ole vahetu mälu defekti (nt. ühekohaliste arvude kordamise test), tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist. 5
Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Uraan on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata. Tegelikult on planeedil käimas "võitlus" selle üle, milline Uraani poolustest on tema põhjapoolus! Üks kahest, kas tema telje kalle on natuke üle 90 kraadi ja tema pöörlemine on otsejooneline, või see on natuke vähem kui 90 kraadi ja tema pöörlemine on retrograadne. Probleem on selles, et sul on vaja joonistada jaotusjoon *kuhugi*, kuna nagu ka Veenuse puhul on väike vaidlus, et pöörlemine on tõepoolest retrograadne (mitte otsejooneline pöörlemine kaldega ligikaudu 180). uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela
amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; võõrkeha emboolia. Emboli tüüpiline liikumine: - sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse - südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Retrograadne liikumine: - raskusjõu mõjul alumisest õõnesveenist maksaveeni. Emboolia võib tekitada kopsuarteri sulguse, suures vereringes infarkti, ohtlik ajus, südames, septiline emboli korral mikroobikollete levik, veresoonte laiendid embolitest, kasvajate metastaseerumine. Loode oma raskusega vajutab vaagent läbivatele veenidele ning nendes verevool aeglustub või ka kohati seiskub, mille tagajärjel veri kipub hüübima. Teatud kehaasendite korral aga nendesse soontesse pääseb
1 10 60 360 3600 Sumerite käsitluses koosneb Päikesesüsteem kaheteistkümnest planeedist. Planeetide hulka on arvatud Päike ja meie Kuu seega 11 taevakeha, millele lisandus umbes 4 miljardi aasta eest üks sissetungija. Sumerid nimetasid teda Nibiruks, baüloonlased oma peajumala auks aga Marduk´iks. Ta sisenes Päikesesüsteemi maailmaruumist ja meie taevakehad aheldasid ta meie süsteemi. Nibiru/Marduki orbiit on retrograadne ja tugevalt elliptiline ning sumerite järgi tuleb ta Päikese lähedusse iga 3600 aasta järel. Teadus senini Nibirut avastanud ei ole, kuid uurides häireid planeetide orbiitides on jõutud järeldusele, et kuskil peab olema suure massiga taevakeha ja on välja arvutatud selle oletatav orbiit. Sumerite kirjeldus kaheteistkümnendast planeedist: Tänapäeva teadus on jõudnud järeldusele, et Päikesesüsteemi kujunemisel võisid olla aluseks võimsad kosmilised katastroofid
oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused. Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus, mis on seotud nii info kodeerimise kui ka meenutamisega (eelkõige personaalsed sündmused). Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib tekkida ka siis, kui hipokampus on terve, kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest. ’ Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades. Episoodiline mälu on evolutsiooniliselt konserveerunud, närvivõrgustikud on analoogsed nii loomadel kui lindudel. Visuaalse töötluse “kus” ja “mis” süsteemi info liigub läbi parahipokampaalpk-de hipokampusesse,
Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga [3]. Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See tähendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist [3]. Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel
5. Mäluhäired Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
· Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. · Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info.
·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ...... Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest: a)amneesiahaigete uurimine, mis näidanud, et võib olla kadunud üks mälutüüp, - sagedamini klassikalise amneesia puhul pikaajaline episoodiline mälu perioodist enne mälukaotust (retrograadne amneesia) ja sagedasti häiritud ka uue semantilise informatsiooni õppimise võime, kuid protseduuriline mälu toimib hästi (K.C. näide Tulving,2002, lk 38-39) (oskab väga hästi autokumme vahetada, ning samataolisi oskusi suudab ka pärast raske amneesia ilmnemist omandada, samas ei mäleta ühtki juhtumit, kus ta seda tegi).Enamasti täidavad amneesiapatsiendid lühiajalist mälu hõlmavaid ülesandeid hästi, neil on suhteliselt hea üldintelligentsustestide tulemus.
nende tagant varastamises. Nad unustavad, mida neile on öeldud ning küsivad korduvalt samu küsimusi. Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Mäluhäireid (amneesiaid) on mitut liiki: anterograadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. Selle korral mäletab inimene hästi vanu asju (sünniaeg, kool jne) kuid ei suuda hetkeolukorras midagi meelde jätta ja varasemate teadmistega siduda. Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille korral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus). Hüsteeriline amneesia on väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne). Sel juhul on alati tegemist psüühilikahäirega. Sagedasemad põhjused – Ajutraumad, Insult, Ajukasvajad, Ajuoperatsioonid, Anesteesia operatsioonide korral, Alkohoolne ajukahjustus, Ajuarterite ateroskleroos, Krambid, Entsefaliit, Vanadus, Hapnikuvaegus.
Valdav lihtstruktuur ja mitteformaalne juhtimine. Tulemus asutajate ülekoormatus operatiivsete detailidega (ei suuda kõigega toime tulla). Järgneb "eestvedamise kriis". Faasi kestus on pöördvõrdeline kasvu kiirusega, selle suudab läbida 60...70%. · Faas 2 kasv suunamisega: eestvedamise kriisist väljumiseks tuleb juhtimine formaliseerida, kujundada strateegia. EV kasvab ja küpseb ning saabub hetk, kus "ülalt alla" juhtimisstiil (retrograadne plaanimine) muutub vastutöötavaks ning saabub faasi lõpetav autonoomia kriis. · Faas 3 kasv delegeerimisega: autonoomiakriisist väljumine tingib delegeerimisvajaduse, kuid raskusi tekitab asutajate püüd teha võimalikult palju ise. · Faas 4 kasv koordineerimisega: ületatakse juhtimise kriis, võttes üle parima nii delegeerimise kui suunamise faasist: ehk otsustamine on jätkuvalt delegeeritud, kuid süsteemselt ja reguleeritult, kasutusele tuleb (eelmiste puudusi tasandav)
-creutzfeldti-jakobi tõbi -huntingtoni tõvest -parkinsoni tõvest ca20%-l haigetest -HIV-infektsioonist ca 20-30%l AIDSI haigetest Täpsustamata dementsus Ravitavad dementsused: Normaalrõhuline hüdrotsefaalia, healoomuline ajukasvaja, vitamiin B12 defitsiit, hüpotüreoos Amnestiline sündroom *eeskätt lähimälu häire - uue materjali omandamine halvenenud - varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine(ajaliselt pöördvõrdeline nende omandamisega) - antero- ja retrograadne amneesia EI ole: vahetu mälu defekti, tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist. DELIIRIUM algus äge , kulg päeva jooksul lainetav Sümptomid 5 valdkonnas: - teadvuse ja tähelepanuhäired -tunnetusprotsesside häired - psühhomotoorsed häired - une-ärkvelolekutsükli häired -emotsionaalsed häired *Teadvushäired obnublatsioonist koomani *vähenenud tähelepanu fokuseerimise-, fikseerimise-, suunamise-, ümberlülitusvõime
ühendades infokilde suuremateks üksusteks Nt jada 3,4,9,2 = 3minutit 49,2 s mis miilijooksutulemus mnemoonika läbimõeldud tehnikad uute materjalide meeldejätmiseks Nt kuude v vikerkaare värvide õppimiseks luuletuste v lausete mõtlemised. mälujälg mälestust säilitav füüsikaline märge närvisüsteemis mälu konsolideerimine-bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse seisundisse retrograadne amneesia mälupuudulikkus, sageli pärast peavigastusi. Meeldetuletamise ajend vihje, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab Interferents mäluvead, mille puhul segunevad meenutatava infoga elemendid, mis polnud sellega tegelikult seotud. Väärinformatsiooni efekt sündmuse läbielanud inimesele esitatakse eksitavaid küsimusi, peavad väärinfot osaks oma mälestustes.
püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Mäluhäireid on mitut eri liiki. (10) 15 2.4.1 Amneesia Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll seda, mis toimus enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida. · tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada seda, mis toimus enne ajukahjustust. (3: 101) 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia Liigmälu tähendab info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Tegemist on inimiese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab eriti uute teadmiste ja kogemuste omandamist. (3: 101) 2.4.3 Vaegmälu Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine
Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist. - vahetu mälu (immediate m.) viimaste sekundite-minutite vältel toimunud sündmuste meelespidamine; - hilismälu (recent m.) - viimaste päevade sündmuste suhtes; - kaugmälu (remote m.) - sündmuste suhtes kaugemast minevikust. Mäluhäired amneesia e. mälulünk (amnesia) osaline (partial) täielik (total) anterograadne e. edasihaarav mälulünk (anterograde) retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde) hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia) Paramneesia (paramnesia) - pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks.
keskpikad plaanid e eelarved (2. - 3. aastaks kvartali täpsusega) pikaajalised plaanid e eelarved (4. - 5. aasta aasta täpsusega) PLAANIVARIANDID 1. Agressiivne kasv 2. Normaalne kasv 3. Kulusidkärpiv kasv 4. Tegevuste osaline kokkutõmbamine PIDEV EELARVESTAMINE on protsess, mille käigus teatud eelarveperioodi (kuu, kvartal, aasta) lõppedes pikendatakse eelarvet vastava perioodi võrra FIRMASISESE PLANEERIMISE VIISID 1. Ülevalt-alla e. retrograadne planeerimine 2. Vastassuunaline planeerimine 3. Alt-üles e. progressiivne planeerimine Üldised nõuded eelarvetele eelarved peavad olema struktureeritud, selged ja põhjalikud eelarvenäitajad peavad olema realistlikud, saavutatavad ja dokumentaalselt põhjendatud eelarvenäitajad peavad mahtuma piiridesse, mis tulenevad saavutatud tulemustest, soovitud kasvutempost, majanduslikest faktoritest, tööjõu ja füüsiliste ressursside
otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Võimsuse kulu määr= hangitud võimsuse kulud/hangitud ressursside tegelik võimsus. Planeerimiine- otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Eriti tähtis kiiresti muutuvad majanduskeskkonnas, kuna plaan võimaldab muutustele reageerida süstemaatiliselt, mitte kaootiliselt. Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid). Vastutuspõhine arvestus - arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll
Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta. Selle membraan on aksolemm, tsütoplasma on aksoplasma, algab perikaarüonist aksonikoonusega, kus puudub nissli substants. Aksonaalne transpotrt . aelganle anterograadne vool, 1.3mm ööpäevas, kannab organelle, ensüüme, toitaineid. Kiire anterograadne vool, 100mm ööpäevas, selle ülesanne on viia lõppharudesse valgud, ensüümid,lipiidid. Retrograadne vool. Neurogliia rakud on tavaliselt bväiksemad kui närvirakud, nad moodutavasd, poole aju mahust. Neil on toe ja kaitsefuntsiooon, nad ei gemnereeri ega kanna erutust. Preparaadis eristatav ainult tuuum. Jaguneb makro(koosneb astrotsüütddisst ja oligodendrotsüütideks) , mikroglliiaks ja ependüümiks. Ependüüm voooderdab seljaaju õõsi ja peaaju öösi, ajuvatsakesi ja tsentraalkanalit epiteliaalse kihina
geenimutatsioonidest tingitud düsplaasia tõttu (onkogeeni aktiveerumine ja tuumorsupressor- geenide inaktiveerumine) algselt juhade epiteelis Histoloogiliselt: adenokatsinoom, 70% peas Kliinik: - valu ülakõhus, isu, kaalulangus, iiveldus, düspepsia, kaasuv krooniline pankreatiit, võib kaasneda ka ikterus, harvem tromboosid ja flebiidid Kõhunäärme vähk (2) Metastaseerumine: varane lümfi ja vere kaudu Diagnostika: - USG, endoUSG ja retrograadne kolangio- pankreatograafia (ERCP) - endoskoopia - tuumorimarkerid (CA 19-9) - pankrease biopsia - muu piltdiagnostika (CT, MRT) Ravi: - radikaalne kirurgiline operatsioon - radio-kemoteraapia pärast operatsiooni - palliatiivne ravi (ikteruse korral nt. stent) Prognoos: väga tõsine Ägedad viirushepatiidid Difuusne maksapõletik (haaratus), mis on põhjustatud mitmete viiruste poolt
Otsustamine erinevate alternatiivide vahel, alternatiivid on suunatud ettevõtte eesmärkide täitmisele. Planeerimise kaudu kujundatakse juhtide seosed eesmärkidega ning määratakse nende vastutustasemed. planeerimine on otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Planeerimise kaudu kujundatakse juhtide seosed eesmärkidega ning määratletakse nende vastutustasemed.plaanide väljatöötamiseks on firmas kolm võimalust:1)retrograadne planeerimine-firma tippjuhtkonna poolt fikseeritud raamplaan liigendatakse järgnevatel planeerimistasanditel osaplaanideks.2)progressiivne planeerimine-algab planeerimisega kõige madalamal tasemel ning igal järgneval juhtimise tasemel toimub madalamate tasemete plaanide koordineerimine kuni tipptasemeni välja.3)vastassuunaline planeerimine-kõigepealt töötab juhtkond välja raamplaani,millest lähtudes töötatakse välja osaplaanid koos kõikide juhtimistasandite esindajatega
spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse. Kasutatakse naisepoolse viljatuse ravil. ICSI näidustused: väga väike spermatosoidide arv, liikuvus ja normaalsete vormide arv Probleemid spermatosoidide ja munarakkude penetratsiooniga Antispermaatilised antikehad Viljastumise ebaõnnestumine eelnevatel IVF tsüklitel Retrograadne ejakulatsioon MESA/TESA Immunoloogilised põhjused Idiopaatilised põhjused 2. Mis on hüperstimulatsioon? Kuidas saab seda vältida ja mida teha, kui see tekib? Ehk ravimite üleannustamine, võib tekkida naistel, kes võtavad fertiilsuse ravimeid, et stimuleerida munarakke kasvama. Ehk põhjuseks on IVF ravis kasutatavad agressiivsed raviprotokollid, mis vimaldavad saada küllaldase hulga ootsüüte ja embrüoid. Riski
- Isiklik teadvustatud minevik - episoodiline Pikaajalise mälu süsteemid ja mäluprotsessid Klassifitseerimine ehk liigitav lähenemine täiendab protsessidele orienteeritud lähenemist. Mälusüsteemid on eraldiseisvad kui omavahel suhtlevad ning ühiselt töötavad aju alasüsteemid. Amneesiauuringud Eraldiseisvuse ilmsed tõendid saadud amneesiapatsientidelt: pole ühest sündroomi kuid ühiseid omadusi - Uue info omandamise halvenemine - Retrograadne amneesia - Suhteliselt hea üldintelligentsuse tase - Tüüpilistes lühimälu mõõtmise ülesannetes normaalne tase - Õppimisvõime teatud säilimine ärast amneesia algust (kuigi LTM-sse salvestumine häiritud) Amneesiasündroomiga enimseotud piirkonnad ajus: Korsakovi sündroom (üldine amneesia) - Ajukoorealustest piirkondadest kahjustatud vaheaju, hipokampus > taalamuse dorsaalsed tuumad
olnud vähenenud ja vastas normaalsele keskmisele, tema taju, keelekasutus ja keelest arusaamine oli normaalne, palju oli säilinud varem omandatud oskusi ja teadmisi ning ta suutis omandada isegi mõningaid uusi oskusi. Lühimälu maht oli H. M-il samuti võrdne normaalsete inimeste omega. Niisugust sügavat amneesiaseisundit, nagu ilmnes H. M-il, iseloomustab võimetus meenutada asju ja sündmusi, mis leidsid aset teatud aja jooksul enne ajukahjustust (retrograadne amnesia), samuti võimetus meelde jätta sündmusi pärast ajukahjustust (retrograadne amnesia). (Kergematel juhtudel on võimalik ainult üks neist amneesialiikidest.) Näiteks ei mäletanud H. M., et tema lemmikonu oli surnud juba kolm aastat enne kirjeldatud ajuoperatsiooni. Kuid väga hästi mäletas H. M. sündmusi palju varasemast ajast kõigest, mis leidis aset enne tema 17. eluaastat. Seega oli H. M-il kahjustunud hiljutiste sündmuste
Faktoranalüüs – statistiline meetod, mille käigus uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid. Eesmärgiks on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need erinevad (Charles Spearman). Voolav intelligentsus – võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Mälestuste säilitamine: mälujäljed. Retrograadne amneesia – mälukaotus, mis ilmneb tihti pärast peavigastuse saamist; inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi. Anterograadne amneesia – häirib pärast vigastust kogetu mäletamist. Meenutamine. Mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. ● Meeldetuletamise ajendid – vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. ● Meenutamise rajad – seosed ideede vahel, mis viivad teed soovitava infoni.
Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut · Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi. · Liigmälu e hüperamneesia tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldetulemist. (mälupildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu e hüpoamneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine
• Patsiendid kirjeldasid kenasti mõlemal korral paremat poolt, ehk siis pööratud olukorras seda, mis enne oli jäetud kirjeldamata. • Topograafiline amneesia- võimetus mäletada objektide lokalisatsiooni, kaarte, teid (ka • Neglekt tuleb sellest, et ajus puudub kujutluspilt välisest maailmast ja see kadunud osa asukohti), etc. Anterograadne vs retrograadne amneesia varieerub vaatleja raamide sees? • Topograafiline agnoosia- ei tunta objekte (aga säilitatakse objektide klasside äratundmisvõime (kirik, mägi, jms) Ruumiline tähelepanu • Oimusagara (hippokampus) ja koore tagumise osa kahjustusest • Inimesel säilib küllastunud keskkonnas võime kinni püüda vajalik informatsioon. Valiv
Mäluhäired. Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine
Lühimälu maht on piiratud. Korraga on lühiajaliselt võimalik meelde jätta vaid väike hulk infoühikuid. Pikka aega peeti lühimälu mahuks 7+-2 ühikut, viimase aastakümne mäluuuringutes pakutakse piiranguks vaid 4 ühikut. Lühimälus olevat informatsiooni hulka saab suurendada materjali känkides. 82. Mis on amneesia? Amneesia ehk ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mälulünk Edasihaarav ehk anterograadne amneesia meelde ei jää kahjustusele järgnev teave. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia meeles ei ole kahjustusele eelnenud informatsioon, mälestused. ·Hüpermneesia ehk liigmälu ·Hüpomneesia ehk vaegmälu · Hüsteeriline ehk kaitseamneesia enesekaitseks unustatakse väga ebameeldivad või hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv? Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab.
elastsuse. Punaliblede diapedeesi tõttu vabaneb lagunevatest erütrotsüütidest pigmenti, kopsukude muutub pruuniks. MIKROTSIRKULATSIOONI MUUTUSED VENOOSSE HÜPEREEMIA KORRAL · Verevool arterioolides, kapillaarides ja veenulites aeglustub · Kui rõhk venoosse takistuse ees võrdsustub diastoolse rõhuga, muutub verevool tõukeliseks, liikudes vaid süstolis. Kui rõhk takistuse ees veelgi tõuseb, siis süstolis voolab veri edasi, diastolis tagasi (retrograadne vool) · Veenid ja kapillaarid laienevad ja täituvad verega, organi maht suureneb. · Verevoolu joonkiirus ja mahtkiirus vähenevad · Mikrotsirkulatsiooni piirkonnas verevarustuse tase väheneb · Venoosset hüpereemiat kasutatakse vahel ka ravi eesmärgil sidekoe vohamise soodustamiseks (haavade, luumurdude ine paranemise stimuleerimiseks) Pankrease ensüümid- Trüpsiin · pankrease nõres sisalduv proteolüütiline ensüüm.
Mäletamine Äratundmine (tahtmatu) Meenutamine (tahtlik) Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mäletamine Liigne pingutamine Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12- 14t A. Baddeley akvalangistid Tulving- oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip). Amneesia Amneesiat saab liigitada mitmetel alustel Suuna järgi (antero- ja retrograadne) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semaatiline, protseduuriline,episoodiline) 26 27 Primitiivne õppimine Harjumine e Habituatsioon Dishabituatsioon Sensituatsioon Assotsiatiivne õppimine Klassikaline tingimine Operantne tingimine Klassikaline tingimine Teist järku tingimine
Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Mälu ja intellektihäired Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Mäluhäired: Vähenenud võime omandada uut informatsiooni. Häiritud võime säilitada omandatud informatsiooni. Raskused informatsiooni meeldetuletamisel. Amneesia e. mälulünk: osaline; täielik; anterograadne e. edasihaarav mälulünk; retrograadne e. tagasihaarav mälulünk. Paramneesia: 1)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 2)pseudoreminestsents sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 3)krüptomneesia võõrandav k. -oma isiklik kogemus muutub reporodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k. -
teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega? Nn ’reesusvaksineerimine’ – reesusnegatiivsele rasedale naisele antakse hiljemalt 2-3 ööpäeva pärast reesuspositiivse lapse sündi antikehakontsentraati (anti-D-immunoglobuliini). See takitsab ema vereringesse sattunud lapse punaliblesi ema immuniseerimast. Millisesse raku piirkonda liikuvad valgud korjavad kokku vesiikuli kesta valgud COPI, COP II ja klatriin. - COP I : Golgi ER (retrograadne transport) - COP II : ER Golgi (anterograadne transport) - Klatriin : Rakumembraan lüsosoom (entotsütoos) Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. - KDEL järjestus tagab, et ER luumenis esinevad valgud jäävad sinna püsima ja ei sekreteerita raku pinnale või lüsosoomidesse. - Man-6-P järjestus tagab lüsosoomi valkude transpordi lüsosoomidesse.
annaabi.ee 
