Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta t...
üldse avastatakse. Eristusläve määrab ära antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. .... Absoluutne lävi erimeeltele · Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Närvisüsteem Nimeta ajukoore funktsioonid. Ajukoor ehk neokorteks laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda. Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Mis on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel? Lk 61 ja 62
2. Kontaktseire ja kaugseire: mõisted, plussid ja miinused 2.1 Mõisted Kaugseire (remote sensing) kõige üldisemas tähenduses on informatsiooni kogumine objekti kohta ilma temaga füüsilisse kontakti astumata. See definitsioon on laia haarde tõttu ebamäärane: siia alla mahub igasugune vaatlemine ja kuulamine! Teiselt poolt on "füüsiline kontakt" ka natuke ebamäärane mõiste. Me teame, et väli (sealhulgas valguslained jt. elektromagnetlained) on niisama füüsiline kui puudutus, mis realiseerub molekulaarsel tasemel ikka sellesama elektromagnetvälja toimel. Kitsamas mõttes, maateaduste tähenduses, nimetatakse kaugseireks maa ja atmosfääri seiret elektromagnetkiirguse abil, mida vaadatakse ülalt (lennukilt, satelliidilt). Meie kursuse jaoks on see küllaltki üldlevinud definitsioon siiski natuke liiga kitsas. Ka atmosfääri jälgimine maapinnalt seda läbiva või sellest lähtuva kiirguse põhjal on olemuselt kaugseire
probleem;3-4 inimesega gruppides tooge välja koondina 1.-5. tähtsamat (teie arvamuste järgi), tooge välja põhjused ja paku lahendus: Probleem Kus ( kelle hulgas) Põhjus Lahendus enam tuntav, esinev 8 Madal iive Halb majanduse olukord, Anda noortele peredele lastega Eestlased motivatsiooni puudutus, 1 tuhat euro raha iga laste eest Venelased kindlustunne puudutus 2 Alkoholism, Venelased Tööpuudutus, isiklikud Valjult keelama alkohooli, suitsu narkomaania, probleemid tarbimist ja sisse seada surmanuhtlust narkotiku suitsetamine
Kunstniku puudutuse vajalikkusest erinevates kunstivooludes. Kui mõtiskleda, mis on üldse kunstniku puudutus, siis võib teha mitmeid järeldusi. Muuhulgas võib jõuda selleni mida on otseselt näha ja ka kaudselt tajuda läbi tunnetusliku maailma või filosoofilise perspektiivi. Mitte ükski lähenemine kunstniku puudutusele pole vale ega ka mitte ainuõige. Kuid läbi oma kogemuse iga inimene, võib läbi filosoofilise perspektiivi kõige kindlamini kogeda seda maagilist kunstniku puudutust, mis peaks iga tema tööga kanduma edasi vaatlejani.
tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad, väljendavad kliendid oma tundeid otse (nuttes, sõnades või muul viisil) peaaegu alati. Peaks hoiduma ka ,,siltide kleepimisest". (Soots 1999.) Puudutuse kasutamine Puudutust saab kasutada terapeutilisel eesmärgil, kuna see julgustab tunnete väljendamist. Eristatakse protseduurilist ja hooldavat puudutust. Protseduuriline puudutus Meil on raske läbi viia protseduure ilma patsiente puudutamata. Protseduurid, mis hõlmavad patsiendi puudutamist, tungivad patsiendi isiklikku ruumi, nn ,,mulli", mis ümbritseb meie kehasid ja määrab ruumi piirid, mis on rangelt ,,meie oma". Protseduurilist puudutust aktsepteeritakse patsiendi poolt rohkem. Samasugust puudutust teistel asjaoludel võib-olla ülde ei talutaks. Kuid alati on patsiendil õigus säilitada oma personaalne ruum. (Soots 1999.) Hooldav puudutus
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Muusika referaat Minu lemmikansambel Terminaator Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Sirje Unga Paide 2014 1 Sisukord MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR.............................................................3 Kokkusaamine................................................................................................. 3 Tegevus, elulugu.............................................................................................. 4 Suurimad hitid................................................................................................. 8 2 MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR Kokkusaamine Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme ...
Terminaator Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme Gümnaasiumist. Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1987. aastal, õppides siis 7. klassis. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda stuudiosse sattus Terminaator 1989. aastal. Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval. Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese plaadiga "Lõputu päev", kus olid hitid "Torm", "Meeletu maailm" ja "Ainult sina võid mu maailma muuta". 1995. aastal rääkis bänd, et nende muusika muutub käredamaks ja agressiivsemaks ning nii ka läks. Ometi võidutses järgmiselt albumilt "Minu väike paradiis" pärit ballaa...
· Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Käitumisravi saavad kõik dementse inimese lähikondlased rakendada. Ravi seisneb õige
poolringkanalites karvarakud Mustriteooria. Kompimismeel, valu ja temperatuurimeel- nahas võtavad impulsse või stiimuleid vastu Merkeli rakud (tektsuur, muster), Ruffini kehakesed (naha venitus), Meissneri kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater- Pacini kehakesed (vibratsiooni ja rõhutundlikud sensorid), termoretseptorid (soe/külm), notsiretseptorid (valu). Spetsiifilusteooria kehtib, siin retseptorid ei kombineeri infot. Õrn puudutus ja tugev puudutus, millised retseptorid? Selle järgi õrn puudutus on kõrgsagedusliku vibratsiooni retseptorite rida ja tugevam puude madalsageduslike retseptorite poolt edasi antud. Haistmismeel- stiimuliks on lõhnained, mis satuvad siis ninaõõnde, selle ülemises osas olevatele lõhnaretseptoritele. Retseptortüüpe on üle 1000 erineva. Kõik need retseptorid on seotud haistmispäsmakestega haistesibulas, mis asub ajus. Seega, teekond impulsil on lühike, et teadvusse jõuda
Kreeka kultuurireisid Mart Raukase juhatusel 2016 Nädalane kultuurireis. Käime kohtades, kus klassikalise Kreeka vaimu puudutus on eriti selgelt tajutav. Mart Raukase suurepärane jutustamise anne ning tema põhjalikud teadmised Kreeka ajaloost toovad silme ette inimkonna hiilgava perioodi, mil pandi alus Euroopa kultuurile. Õhtused ühisvestlused võimaldavad päeval nähtut paremini mõtestada ning otsida vastuseid kaasaja põletavatele probleemidele. Lendame Kreekasse ja tagasi Aegian Airlinesi mugava otselennuga. Kreekas liigume ringi rendiautodega. Põhjalikum info 5112536
Keelatud armastus 13/05/2011 18:20 | Armastus Varastatud hetked, homselt laenatud tunnid su lõhn mu kehal, minna ei tahaks veel kumbki õhkõrn puudutus, su soojast suudlusest joobun täna veel mitte, kuid homme, homme su´st kindlasti loobun Ma ei taha olla varas, käia salaja silmad maas endaga lepitust otsin, tundma õpin end taas nukruse summutan naeru, ehk igatsus ajaga kaob vaid süda ei kuula, ei allu, ta ikka veel metsikult taob
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
ühenduses olevate närvirakkude abil. Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ümbritsevast veel kuidagi teisiti. Meelte arv on erinevate käsitluste kohaselt erinev, kuid üks tavalisemaid on jaotus viieks: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989. · Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina. Luuledebüüt Esimesed tekstid ilmusid varases eas: ajakirjas "Noorus" ilmus luuletsükkel "5 tüdrukut ja 8...
Kontserdiarvustus Käisin 04. mail kell 15.30 Võru muusikakoolis kuulamas kontserti "Klassikaraadio tuleb külla!". Esinesid saatest "Klassikatähed" tuntud pillimängijad: Merike Heidelberg - vioola, Jakob Peäske - fagott ja Georg Mirek King - klaver. Enamik lugudest olid klassikalise muusika zanris. Kontsert algas looga, mida esitasid kõik kolm ning samuti lõppes nii ka kontert - ühiselt. Kava oli koostatud nii, et kuulajal oleks vaheldust ning et fagoti- ja vioolamängija saaksid mõlemad vahepeal puhata. Georg mängis klaverit kõikides lugudes peale ühe. Lugusid oli kavas kokku kaheksa. Esimese loona kõlas Dmitri Sostakovitsi "Valss". Lugu oli esitatud kõigil kolmel pillil. Lugu oli mõõduka tempoga ning algas vaikselt. Pala oli laulev ning romantiline. Vahepeal muutus valss kõlavaks ning pidulikuks ning siis tuli tagasi alguseosa. Lugu oli lühike ning selle tõttu sobis kontserdi sissejuhatavass...
Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Na...
pikkuskasvul on piirid Organid on lihtsama ehitusega Organid keerulisemad ja moodustavad elundkondi Pole närvisüsteemi ega meeleelundeid, elutegest Kogu organismi tegevust juhib närvisüsteem juhivad hormoonid hormoonidega 5. Kuidas taimed liigutavad, too kaks olemuselt erinevat näidet (ei pea teadma mehhanismi, ainult tegurit, mis paneb liikuma nt valgus, puudutus jm). · Valgus-valgusallikast kaugemal olev taim kasvab valguse poole. · Puudutus- nt kui mimoosi lehti puudutada vajub see koheselt longu. 6. Põhjenda, miks puuduvad vetikatel organid (1). Kuna ühtlases veekeskkonnas pole vetikatel organeid tarvis. 7. Miks on vetikad looduses väga tähtsal kohal? Kuidas vetikad on kasulikud inimesele? (too mõlemile vähemalt 1 näide)
sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. Nahk kaitseb haigusetekitajate eest. Nahk säilitab kehatemperatuuri. Nahas on hulgalisel tväikseid veresooni ja kapillaare. Nahk kui meeleelund nahas on palju erinevaid retseptoreid: valu, soe, külm, puudutus. Nahk kui erituselund: Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist 1)marrasnahk (sarvkiht on pealmine) 2)pärisnahk. Nahaalus kude annab kehale kuju ja kaitseb põletuste ja külma eest. Pärisnahk annab elastsuse, seal on rasu, higinäärmed, veresooned, karvad, närvid. Rasu ja higinäärmed rasun. avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasva rikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Sarvkiht koosneb surnud takkudest. Marrasnaha rakud on väimelised kiiresti paljunema ja tootma
Elulugu Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal. * Aastatel 19661977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008). Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudu...
Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood · Haiguse peiteperiood on 250 päeva. Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale ...
Doris Kareva. Elulugu: Doris Kareva on eesti poetess, kes sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemi...
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus ...
FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ Õendushetk 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel tunneb (kogeb) ja vajab, ning reageerimist sellele. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei...
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni...
• Teine nimi - prümnesiofüüdid • Kromalveolaatide hõimkond • Lähedases suguluses krüptomonaadidega • Rakkudel tavaliselt kaks viburit Unikaalne organell –sünapomorfne haptoneema ( väliselt viburi sarnane, kuid erineb mikrotuubulite asetuse ja otstarbe poolest. Mikrotuubulid – valgustruktuurid, mis aitavad moodustada tsütoskeletti. Haptoneemas 6-7 mikrotuubulit. Kr. k – hapsis – puudutus, nema –niit.) ( Sünapomorf - mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.) (Takson ehk mest - taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum) (Taksonoomiline rühm – nt liik, perekond, sugukond.) On võimalik, et kloroplastid arenesid välja haptoneemadest. Haptoneemade otstarve pole veel kindlalt teada, kuid nähtavasti on olulised toitainete omandamisel.
Me elu on me elu ainus mõte Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub. Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Huuldehammustus Sel päeval sadas verd ja peeglikilde Ma lehti puruks käristasin tuulde Seal oli kurbus naljakas ja pilge Ses naeratuses mis lõi hambad huulde Üks kummaline naer mis kurbust kaitseb Ja klaaspaleesid Elu kitsaskohti Ma olin unustanud vere maitse Võib-olla varem kui ma oleks tohtind Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime
TERMINAATOR Laura Runthal 12B BIOGRAAFIA Eksisteerib 1987. aastast Tallinna 10. Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid ...
Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüks...
Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! Me aistime eraldi infotükke, nagu: *liikumise suund *kiirendus (positiivne ja negatiivne;angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) *gravitatsioonivälja suund Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed *närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (19...
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa...
Üle 20 000 Hz- ultrahel- nahkhiired, delfiinid, koer Tasakaal mõik, kotike ( keha asub) 3 poolringkanalid.Lihastasakaal( lihatse asukoht) Peapööritus- vedelik liigub ka siis edasi, kui keha paigal seisab. Merehaigus- vedelik satub piirkonda, kuhu muidu ei satu. Maitset tunneme tänu lahustunud ainete keemiliste omaduste tajumisele, keelel olevate keelenäsudele. Aroom+õhk-> ninaõõs-> lima-> haisterakud->närv->aju. Naha retseptorid- soe, külm, valu, surve, puudutus. nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine,kompimine.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Doris Kareva 10.12.08 PT1 Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................Error: Reference source not found Sissejuhatus..................................................................................... Error: Reference source not found 1. Elukäik.........................................................................................Error: Reference source not found 2. Looming...................................................................................... Error: Reference source not found 2.1 Tunnustused............
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 Looming lk 5-7 Arvamus ja kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2010-11-21 Sissejuhatus Ma mäletan, et põhikoolis pidin ühe Doris Kareva luuletuse ,,Üle kuristiku" pähe õppima. See oli nii kerge, kuna tema looming tundus mulle mõtisklev...
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud ...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Imre Mäetalu AV11 16.12.2012 Windows 7 referaat Windows 7 on Microsofti operatsioonisüsteem mis avalikustati 22.juulil 2009. aastal.Windows 7 avalikustati 3 aastat hiljem peale tema eelkäijat Windows Vistat.Windows 7 põhieesmärgiks oli olla parem kui Windows Vista. Seega pandi põhirõhk Windows Vistal ilmenenud vigade parandamisele mitte uute funktsioonide loomisele. Peale Windows XP pidi järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb kuid selle asemel tuli redaktsioon koodnimega Longhorn ja sellest arendati Windows Vista. Blackcombi arendus jäeti pooleli, aga Longhorni ootamatut viiruste tagasilööki lükkas Microsoft selle projekti tahaplaanile.Alustati Blackcombi projek...
Meeli Kõiva Marion Soomre Klass: 10. B. Kuupäev: 16.04.2009. Elulugu Meeli Kõiva ( sündinud 14. jaanuaril 1960 Tartus) on Eestis sündinud kunstnik. Töötab ja elab viimased 15 aastat Soomes, Belgias, USA-s. Loonud innovatiivseid klaas- ja valgusskulptuure, multimeediainstallatsioone, kineetilisi skulptuure, animatsioone, mini-ja monumentaalvitraaze, akvarelle, akrüülmaale. Tema monumentaalvitraaze iseloomustab isikupärane käekiri, mis on toonud tunnustust nii Euroopas kui ka USA-s. Meeli Kõiva on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud valguse- ja klaasialaste uuendustega kunstis. Ta on tuntud just visionäärina arhitektuurse monumentaalkunsti vallas. Ta on eksperimenteerinud ja loonud innovaatilistes, unikaalsetes tehnoloogiates mini- ja monumentaalskulptuure. Tema diplomitöö Eesti Kunstiakadeemias 1984. aastal (liikuva laserjoonega kvartsklaasskulptuurid) pälvis suure tähelepanu ja oli unika...
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipend...
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus on imeline tunne, mis on antud meile kusagilt ülevalt. See on nagu haldja võlukeppi puudutus, mille pärast selja taha kasvavad tiivad, mis annavad sulle lennuvõimet. Armastus, me nii palju sellest räägime, aga sõnad ei pruugi väljendada kõike, mis meie hinges toimub. Selline tunne nagu armastus võib väljendada ühe sõnaga ja see sõna on ime. Ime, mis on omapärane ja arusaadav ainult kahele inimesele terve maailmas. See mailm on nii suur ning samal ajal väike nagu tikutoos. Tikutoos, mis on imesi täis. Iga tikk on üks ime
proosa ,,Kuulsatest meestest" ühendas antiigi ja kristluse Südamedaamiks Laura ,,Laulude raamat" 365 luuleteost/laulu 317 sonetti Itaalia sonett 4+4+3+3 abba/abba/cde/cde abab/abab/cde/cde I osa ,,Laulud madonna Laura eluajal" II osa ,, Laulud pärast madonna Laura surma" Laura loorber (maine kuulsus)/ õrn puudutus 4. Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus Iseloomulikud jooned: vaatluse all on kõikide klasside esindajad naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust
Doris Kareva Doris Kareva (s.1958) on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, pärast keskkooli lõpetamist astus ta TRÜ-sse õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumoti...
KOIT TOOME Koit Toome (sündinud 3.jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihk...
Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Ref...
keegi väljastpoolt perekonda. Muid kriteeriume katses osalemiseks vaja ei olnud. Igat last küsitleti kaks korda ning kahe intervjuu vahel oli lühike paus (30 min.). Mõlemat intervjuud tegi lapsega sama uurija. Kokku osales uurimuses 22 uurijat, kes kõik sooritasid 1 kuni 6 intervjuud. Süüdistused kahtlusalustele olid seksuaalne paljastus/eksponeerimine (N=12), seksuaalne puudutus riiete peal (N=14) ja seksuaalne puudutus riiete all (N=14). Enamus kahtlusalused olid võõrad (N=30), ülejäänud olid lapsele tuttavad (N=10). Pärast esimese küsitluse lõppu öeldi lastele,et neid küsitletakse hiljem uuesti ning seejärel anti neile kätte joonistusvahendid ning neil lasti 30 minutit joonistada. Teises küsitluses paluti neil rääkida uuesti, mis nendega juhtunud oli ja rääkida seda nii, nagu nad poleks seda varem rääkinud. 2. NICHD PROTOKOLL
Arvati, et igaüks meist on emotsionaalselt mõjutatav. See annab igale asjale kindla suuna ja tulemuse (s.t energiate suunamist teineteisele). Üldiselt usutakse, et erinevate inimeste emotsioonid mõjutavad alati igaüht. 3. Kas tunne, mis tekib erinevaist puudutustest, tekitab erinevaid tundeid? Enamik vastanuid arvas, et erinevad puudutused tekitavad erinevaid tundeid, kuid üldiselt tekkinud tunne oleneb sellest, kes puudutab. Soe, hell puudutus, paitus või silitus tekitab samasuguseid 11 tundeid. Näpistus, löök haavab seesmiselt. Kui inimene, kes puudutab on halvas tujus või lihtsalt ebameeldiv, toimib tema puudutus kõrvetusena. Täheldati, et inimene võtab oma puudutusega kaasa ka teadmise oma ajust, mis muudab selle tema jaoks, kas heaks või veidi halvemaks tundeks, või tuleneb sellest valu, mis muudab tunnet veelgi. 4
Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. külm soe Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: · valu · soe · külm karvade liikumine · puudutus vibratsioon venitus surve venitus Nahk kui erituselund Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist. Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht marrasnahk pärisnahk nahaaluskude Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse.
ÜLO ÕUN Ülo Õun (30. aprill 1940 Tartu 7. märts 1988 Tallinn) oli eesti skulptor. Ta lõpetas 1958. aastal Tartu 2. Keskkooli, õppis seejärel Tartu Ülikoolis matemaatikat ning aastal 1966 lõpetas ERKI skulptorina. Kuulsast 1960. aastate skulptuuriuuendajate põlvkonnast eristus ta tunnusliku vormideformatsiooni poolest, samuti ei kartnud ta kasutada skulptuuris värvi. Õunast on kirjutatud kui kunstnikust, kes karikeeris oma portreedes ja jõudis groteskini. Ülo Õuna looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grot...
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (...