AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr
AUTISM Erki Viidalepp Ron Türnpu 10b Definition Autism is a developmental disability that results from a disorder of the human central nervous system. Autism manifests itself at a very early age, "before the age of three years". Causes of Autism Genetical diseases Other reasons - Fragile X Syndrome - Birthtraumas - Phenylketonuria - Diseases - Tuberous Sclerosis - Unknown reasons - Down's Syndrome - Rett's Syndrome Frequency China: ~ 1.8 million cases Japan: 55.8 per 10,000 (1991) USA: ~ 500 000 cases United Kingdom: 1 case in 110 children Symptoms Difficulty interacting with other people · Poor use of body language · Not responding to verbal cues · Lack of or abnormal social play
...................................5 8. Ravivõimalused..........................................................................................5 9. Prognoos......................................................................................................5 10. Allikad........................................................................................................6 2 Sissejuhatus Autism (ladina keeles autismus, inglise keeles autism) ehk endassesulgumus on neurobioloogiline kesknärvisüsteemi arenguhäire, mida on märgata lapse arengu sel perioodil, kui ta peaks hakkama suhtlema ning esimesi sõnu kasutama. Autismile on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Iga inimese käitumisjooned on individuaalsed ja omapärased. Raskematel juhtudel põhjustab autism puuet, mis on sarnane
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Karin Roost AUTISM Iseseisev töö Tartu 2010 2 Situatsioon: 8-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Sõnalist kontakti saavutamine poisiga on keeruline; mõne õega on nõus rääkima, mõnega üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada. Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist. Poiss on väga valiv toidu
Autism Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. Aspergeri sündroom on üks autismi vorme
Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mis on autism?........................................................................................................ 3 Autismi tunnused.................................................................................................... 4 Rutiinilembus....................................................................................................... 5 Sensoorne ülitundlikkus....................................................................................... 6 Erilised huvid...............
lastel on potensiaali omandada kaks keelt. Sellisel lapsel ei ole keele omandamise ega keelekasutuse seisukohalt erisusi. Kakskeelsed autismispektri häiretega lapsed erinevad kõikides keeltes ükskeelsetest eakaaslastest. Spetsialistid peavad edendama ja toetama kindlasti emakeele kasutamist peres, eriti just keelelistest vähemustest pärit laste perekondades. Samuti peab jätkuma ka spetsialistide kultuuripädevuse alane haridus. Kasutatud kirjandus: Shannon Lewis Bilingualism in Autism Spectrum Disorders: What do Speech- Language Pathologists Need to Know? Külastatud 28.09 – 10.10.2020 aadressil: https://www.msudenver.edu/media/content/rowdyjournal/documents/Lewisfinal.p df
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Bjhchgchcjv hcjhc AUTISM JA MINA Artikkel Õppejõud: nbvjhcj, MA Mõdriku 2015 nbvjhvjhvkv AUTISM JA MINA Artiklit innustas mind kirjutama huvi autismi vastu. Minus on täheldatud selle psüühikahäirele iseloomulikke jooni. Artiklis seletan ma kõigepealt autismi erinevaid vorme ja paralleelselt analüüsin ennast nendega. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism.
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab s...
tunnuste alusel, vaatamata mõne muu haiguse kaasnemisele või mitte. Kõiki kaasnevaid haiguslikke seisundeid tuleb siiski täiendavalt eraldi kodeerida. Vaimne alaareng ei ole pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega; · -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust. Kromosoomide muutused: · fragiil-X; XYY jt. Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid, toksilised seisundid (alkohol,
Apaatia-tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Selle puhul puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed.
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke Autistist lapsed Juhendmaterjal Õppejõud: Reet Rääk Mõdriku 2011 MIS ON AUTISM? Autism on endassesulgumine, mis on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. AUSTISMI LIIGID: Lapseea autism Atüüpiline autism Retti sündroom Aspergeri sündroom Inimese muu desintegratiivne häire AUTISMI SÜMPTOMID Puudub silmside Ükskõiksus suhtlemises Rutiini vajadus Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil Stereotüüpsed sihitud tegevused:
laps kasvab üles vaeses ja psüühiliselt tuimas keskkonnas. Raske arengupuude põhjused: pärilikkus; ajukahjustused. Ajukahjustuse põhjused nakkus, mürgitus raseduse ajal või vastsündinul häired sünnituse ajal ainevahetuse- või toitumishäired raske ajuhaigus loote teadmata põhjusega väärareng või haigus kromosoomianomaalia liiga väike või liiga suur sünnikaal autism või raske psüühiline haigus lapseeas sensoorne puudulikkus (meeltetaju kaotus) Ennetamine lootediagnostika esmane ennetamine teisene ennetamine Kerge vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 5069) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Mõõdukas vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 3549) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Raske vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 2034) Lapsed
Charlie only cares about money. When he finds out that his estranged father had left his inheritance to someone else, he gets mad. That is the reason why he took Raymond from the institution where he was living. He wanted to take the money from his brother even when he realised that there was something wrong with him. At least he came to his senses in the end. The second problem revolves around Raymond and his disability. No one understood what he was going through. At that time, autism wasn't a widely known disorder. Nowadays, there is still no actual cure for it but it can be managed. Many people who are autistic can live relatively normal lives. The therapy for autism is usually different for every subject. It has to be developed for the patients' needs. In the movie, Raymond didn't have that. Even his own brother thought he was crazy and stupid when in reality, he was exceptionally smart and understood numbers the way no one else did.
Ta kirjeldab oma tundeid ja mõtteid üksikasjalikult. Tavaliselt raamatut lugedes armastan ma end samastada raamatu tegelastega. Proovisin ennast ka temaga terve raamatu vältel mingitki moodi samastada, kuid see oli liiga raske. Ta on üks eriline inimene eriliste tunnete ja mõtetega, mis ei kattu minu omadega. Raamat kirjeldab Daniel Tammeti elu tema sünnist kuni praeguse hetkeni. Ajal, mil ta sündis, et olnud arstidele teada sellist diagnoosi nagu autism, rääkimata aspergeri sündroomist. Ta vanematel oli temaga väga raske. Tuli teha mööndusi ja järeleandmisi, arvestada erilise lapsega igal viisil. Arstid ütlesid, et laps on täiesti terve, kuid siiski ei lõpetanud ta imikuna nutmist, oli kerge unega ja ei armastanud muutusi. Vanemad muutusid eriti murelikuks, kui laps hakkas oma pead vastu seina taguma. 4Aastaselt tekkis tal epilepsia. See mõjutas kõige rohkem Danieli isa, sest ka tema vanaisal
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders):
Unique mind Derek Paravicini Maarja & Evely K109 Biography Born: July 26, 1979 (age 31) He was born premature, at 25 weeks. He lost his sight and had severe learning diffuculties. He also has autism. By the age of four, he had taught himself large number of pieces on the piano. At this time, his enormous potential was recognised by Adam Ockelford, then music teacher. Derek's first major concert was at the Barbican Halls in London, when he was just 9 (in 1989). Aged ten he was presented with a Barnardo's Children's Champion Award by Diana, Princess of Wales. In 2009 he was one of the subjects of the NOVA series' episode, "Musical Minds".
Viljatud, hästi pikka kasvu, keha pirni kujuline. Esinevad käitumis probleemid, agressiivsed, paranoilised, kalduvad skisofreeniasse. Polü-Y esineb ainult poistel. Keha ehitus normaalne. Pikka kasvu. Saavad järglasi. Tugevad käitumishäired. Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise. Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire. Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine. Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e. Kanneri sündroom omandatud kõnevõime aga ei kasuta. Kinni oma harjumustes. Ei talunud geenimuutmist
school and some of them are smarter and quicker than others they may be labeled as nerds and weirdos. They are also often ostracized. Another thing is that, in extremis gifted children often knows more than their teachers and are very bored. Gifted students need more than most regular schools can offer to them to improve their knowledge. On the other hand, some of them, who have very high IQ, may be very different than normal people. Some of them may have disabilities like autism, anxiety. With them they absolutely cannot learn in regular schools. To the conclusion, I would like to say that I think it is way better when children with very high IQ are not learning in ordinary school, because they are not at the same level with other people and it will be hard for gifted and not so gifted children.
Sotsiaalne areng • Käitub üldtunnustatud normide alusel • Suudab lühiajaliselt keskenduda erinevatele tegevustele • Täidab täiskasvanu juhiseid • Võrdleb end teistega, omandab jälgides käitumismudeleid • Näeb end tavaliselt positiivsemas valguses Kehaline areng • Oskab käsitleda mängu- ja spordivahendeid • On kehaliselt aktiivne • Valitseb liikumist ja liigutusi 4. Mis on autism (Aspergeri sündroom)? Autism- Enne 2 eluaastat ilmnev arenguhäire- puudulik keelekasutus ja suhtlusvõime, fantaasiamängude puudumine, võimetus suhelda, kontakti võtta. Aspergeri sündroom- On üks autismi spektri häiretest. Esinevad raskused sotsiaalses suhtlemises, stereotüüpsed püsivad, korduvad, sihitud, rituaalsed huvid ja tegevused. Tihti motoorne kohmakus, ebatüüpiline keelekasutus. AS puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine
annab võimalused oma elu muuta ja parandada. (meditsiiniline, kutsealane, sotsiaalne, pedagoogiline). Sotsiaalne rahulolu Inimene kuulub gruppi, millel on identiteet Tal on grupis meelepärane roll Teda koheldakse seal inimväärselt Kontaktid väljaspool gruppi Võimalus grupist eralduda Vaimupuue raskused kognitiivsel tasemel (psüühiline kõrvalkalle)- arusaamine on raske. Autism Meelepuue nägemise, kuulmise kõrvalekalle. Liitpuue häired esinevad mitmel tasandil. Eripedagoogika on pedagoogika aladistsipliin, mis tegeleb kahjustatud inimesega. Enesestimulatsioon korduvad, stereotüüpsed harjumused. Kajakõne laps kordab kas osaliselt või täielikult lauseid, mida ta on kuulnud. Psühhootiline kõne laps kasutab ebatavalisi ja mõttetuid sõnu, mis pole antud situatsiooniga kuidagi seoses. Seosetu jutt.
Nende omaduste tõttu võivad ained keskkonda sattudes kahjustada ökosüsteeme ja ka inimest. Pestitsiidide hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Pestitsiidid ..... tagajärjed Õhu saastumine Looduse häving Raskemetallide sisaldus mullas kõrge ja see põhjustab mürgiseid efekte. Inimestele väga paljud erinevad mürkaine põhjustavad vähki. Loomadele toiduks mürgine praht, välja suremine. Raskemetallide tagajärg ·Autism e. endassesulgumus ·Hüperaktiivsus ·Õpiraskused · Käitumishäired ·Depressioon ·Närvisüsteemi haigused Tuumakütuse tsükkel:D Õhu saastumine. Mürkained Looduses Kemikaalid Mida teha? Prügi tuleks visata prügikasti, et see ei läheks sinna kus pole selle koht. Looduskatastroofide eest tuleks kolida riigist välja. Tuleks hoida loodust igasmõttes. Kasutada väetiseid ja mürkained õieti, kui midagi on siis tuleks kasutada vastumürki. Tagage ohutu toote säilitamine
ebatavaliselt kaua või vastupidi kiljub/kriiskab, “viskab silda”, nutab lohutamatult pikka aega, ei maga enam öösiti, siis on need hoiatussignaalid vanematele, et lapsel võib olla vaktsiinist ajukahjustus. Kuna iga järgnev vaktsineerimine teeb kahjustuse ainult hullemaks, on põhjust tõsiselt järele mõelda, kas reaktsiooni kogenud last edaspidi enam vaktsineerida. 4. Haigused, mille põhjustajateks arvatakse olevat vaktsiinid. • Astma, allergiad, autism, vähk, leukeemia, reuma, suhkruhaigus, hällisurm - nende kõikide (üheks) põhjustajaks peetakse vaktsineerimist. • Arvatakse, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja. 5. Vaktsiinid on ebaeffektiivsed • Iga inimene, tema immuunsüsteem ja haiguse kulg on erinevad. Vaktsiinid on aga loodud põhimõttel “one size fits all” ehk siis miljonitele süstitakse sisse täpselt sama kokteili. Vaktsiinide efektiivsus pole kuigi
- Labiilne (kõikuv) emotsionaalsus - Kerge mõjutatavus ja sisendatavus, kergesti manipuleeritav - Võrgutav välimus ja käitumine - Püsiv iha olla tähelepanu keskpunktis 23. Kerge vaimse alaarengu diagnoosimise kriteeriumid - IQ vahemikus 50-69 - Keele ja kõne hilisem areng - Orgaaniline etioloogia (ajukahjustus) on diagnoositud vähestel - Kaasnevaid häireid nagu autism, epilepsia, käitumishäireid on diagnoositud rohkem? 24. Mõõduka vaimse alaarengu kriteeriumid - IQ vahemikus 35-49 - Mõned õpivad kasutama kõnet, mõned suudavad suhelda vaid mitteverbaalselt - suur varieeruvus - Orgaaniline etioloogia on diagnoositud enamikul - Lapseea autism v muud pervasiivsed arenguhäired vähestel - Mõned saavutavad visuaal-ruumilistes võimetes kõrgema taseme kui verbaalsetes
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad
docstxt/15289090879919.txt
see, et osad vaktsiinid sisaldavad elavhõbedat. Vaktsiinides, näiteks gripi- ja B-hepatiidi vastastes, kasutatakse säilitusainena elavhõbedat sisaldavat tiomersaali. USA Kentucky ülikooli keemiaprofessori Boyd E. Haley sõnul on andmeid, mis näitavad, et mõni inimene ei ole võimeline elavhõbedat organismist efektiivselt väljutama ja selletõttu võivad kujuneda neuroloogilised hädad: vaimne alaareng, kõne puudumine, hüperaktiivsus, autism. See ei ole leidnud teaduslikku tõestust, kuid siiski tasub olla ettevaatlik, pigem karta kui kahetseda. Kokkuvõtteks võib öelda, et hüperaktiivsus on selline häire, mille põhjuseid on oletatavasti veel ja veel, kuid otsest ravi sellele ei ole. Aga tähtis on siiski otsida ja kasutada võimalikke meetoteid, millega hüperaktiivseid lapsi kontrolli alla võtta ja neid aidata. Neil ei ole kerge siin ilmas olla ja neile tuleb elu kergemaks teha. Loodetavasti leitakse hüperaktiivsusele
pole üldse lootust seda vaktsiinitüsistusena kvalifitseerida. üles 4. HAIGUSED, MILLE SÜÜDLASTEKS ARVATAKSE OLEVAT VAKTSIINID. Mida pikemaks venib vaktsineerimisprogramm, seda rohkem registeeritakse maailmas raskeid autoimmuunhaigusi, ajukahjustustega lapsi, allergiaid. Hoolimata meditsiini arengust, jäävad inimesed aina põduramaks ja haigemaks. Astma, allergiad, autism, vähk, leukeemia, reuma, suhkruhaigus, hällisurm nende kõikide (üheks) põhjustajaks peetakse vaktsineerimist. AUTISM Autism on kompleksne haigus, kahjustades lapse aju, immuunsüsteemi ja seedetrakti. Kui 1960ndail esines autismi 1 lapsel 10 000st, siis aastal 2000 1l lapsel 200st, piirkonniti isegi 1l 132st. Enamasti avaldub autism umbes pooleteiseaastastel lastel ja tihti juhtub see pärast leetrid/mumps/punetised (LMP/MMR) vaktsiini manustamist.
funktsiooni säilitamine. Võib juhtuda ka haiguse tagajärjel liigeste deformeerumist. Samuti esineb tagajärjena ka pimedaks jäämist, sest haigusega võib kaasneda ka põletik silmades. Ennetamiseks oleks vajalik regulaarne silmade läbivaatus. (Smart, 2012, lk 247) Autismihäirete spekter Autismispektri häired on klass pervasiivseid arenguhäireid, mis puudutavad peaaegu igat lapse elu aspekti. Autismispektri häired diagnoositakse lapsepõlves, kuigi autism on kindlaks määratud juba sündides. Autismihäirete iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter“, sest autismil on mitmed erinevad jooned, spektri ühes otsas ühesugused, teises otsas teistsugused ja keskel hoopiski erinevad. Neid jooni nimetatakse just arenguhäireteks, sest need avalduvad lapsepõlves, siiski kestes terve elu. Kuigi lahknevused inimeste vahel, kel on autism ja neil, kel seda pole, hämarduvad indiviidide kasvamisel ja arenemisel. (Smart, 2012, lk 248)
identifitseerimine vastassooga, KES MA OLEN? 8. 40-... - AHASTUS-EGO-TERVIKLIKKUS-lähedased, MAHLER Sündides laps EIKEEGI, valmis mina pole. inimkond- kas olen eluga rahul, samastumine inimestega. -ego-keskne, kk keskendunud, rohkem mehe areng??, Valmis-mina juhib toiminguid, kannab tegude ple otsustust. (3-6a) o Normaalne autism ..-2/4näd: enesesse sulgunud, ükskõikne, saab maailmast osa, aga ei saa aru ADLER(individuaalne koolkond) teadvustatud osa on suur o Normaalne sümbioos 2/4näd-5k: esimene kiindumine Isik kui tervik, loov, vastutustundev, pürgiv indiviid hoidjasse, et hiljem iseseisvuda; mina-tunde puudus, ALAVÄÄRSUS- kujuneb kõikkidel lastel. Ideaalse vanema sotsiaalne naeratus.Kõikvõimsuse tunne-juhib hoidjat kujutluspildiga. -- võimutahe
kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. Normaalne sümbioos lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks. Puudub minatunde. Piage arengu astmed 1. Sensomotoorne. 1-2 e.a. Kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil, avastab keskkonda. Laps sõltub ümbrusest, sellest, mida ta tajub. 2. Operatsioonide eelne, 2-7 e.a.
selle poisi vanemad mulle suure kommikarbi. See oli nii ilus, et nad seda tegid, sest me ei olnud väga sinapeal, pigem eirasime üksteist, et ära hoida kokkupõrkeid. Mõistsin, et tegelikult hindasid nad minu tööd väga, mida selle poisi heaks tegin aga nad ei osanud ennast lihtsalt enne väljendada. Teine poiss sai alles kolmeseks, kuid juba sõimerühmas oli selge, et laps ei ole terve. Nüüdseks on lapsele pandud diagnoos autism. Lapse käitumine oli väga raske, ta karjus, jooksis, tegi teistele haiget, ei maganud vaid ronis teiste laste voodites, õues jooksis rühma alalt ära, kuigi oli aiaga piiritletud ala. Kui talle midagi meeldinud, sülitas. Kui täiskasvanu pöördus ema poole, et seletada olukorda, sülitas ta kas õpetajale näkku või lõi rusikaga vastu nägu. Rühmaõpetajana töötades pidin ennast pidevalt korrale kutsuma ja enesele teadvustama, et see
Kloonimine Kloonimine on geneetiliselt identsete organismide paljunemine. See saab toimuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Kloonimisest on rohkem räägitud peale 1996ndat aastat, kui teadlastel õnnestus edukalt kloonida lammas Dolly. Kloonimistehnoloogia arenguga loodetakse tulevikus ravida haigusi, mida siiani pole suudetud ravida nagu näiteks Parkinsoni tõvi, AIDS/HIV ja autism. Lisaks saab kloonimist kasutada tõuaretuses ja viljatuse ravis. (Kloonimine) 1996. aasta, mil klooniti lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud
tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse
mõnest füüsilisest või vaimsest haigusest tingituna sagedased iiveldushood. Kui Roquentini pidada normaalseks inimeseks, siis võib tema seisundit nimetada permanentseks vene spliiniks. Peategelane tundub paljuski olevat Sartre'i alter ego. Sartre või vähemalt Roquentin arvab, et nagu on mõttetu elu, on võimatu ka armastus. Patsienti nägemata on raske diagnoosi panna, kuid Roquentini päevikus toodud haigussümptomite järgi segunevad temas autism ja skisofreenia. Mees ei oska inimestega kontakti astuda, vegeteerib oma maailmas ega oska elus näha ilusat. Suure tõenäosusega on ajaloo suurmeesest raamatut kirjutava Roquentini füüsilised hädad siiski psühhosomaatilised. Roquentin mõtiskleb oma päeviku alguses: ,,Kummaline on see, et ma ei pea ennast põrmugi hullumeelseks, ma näen ilmselgelt, et ma pole seda..." Ka kogenematu internpsühhiaater võib juba taolise mõttekäigu peale eksimatult öelda, et mees eksis
· Kõrvakohin ehk tinnitus- on heli kuulmine ilma objektiivse välisärrituseta.Kuulmisanalüsaatori tsentraalse osa häire. · Hulgiskeleroos-krooniline degeneratiivne haigus Erle, Regina 31 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Hulgiskleroos avaldub nägemise hägustumise ja kaheli nägemisega.Samuti esineb hääldamise ja neelamishäiret, jäsemete tuimust,motoorset nõrkust. · Afaasia- kõne-, lugemise- ja kirjutamisvõime vaegust. · Autism- suhtlushäire, mis avaldub kõne arengupeetusega Erle, Regina 32 Tsentraalne kuumiskahjustus · Auditoorne agnoosia- võimetus ära tunda helisid, mida kuuldakse, kuid seejuures ei esine kuulmislangust. Erle, Regina 33 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Esineb sagedamini väikelastel ja lastel, samuti eakatel · Alguses võib pt oma probleemiga sattuda hoopis neuroloogi või psühhiaatri juurde
Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g
koguaeg endast 1945(fantaasia ja sümbolismi kasvada terved täiskasvanud. ’’psühholoogia peab Neid suunavaid vanematega, et oleks teke lapseeas). Õppimine Ta kirjeldas oma arenguetapid olema lõpuni protsesse nimetas mingi väljakutse ja toimub läbi adaptsiooni (normaalne autism, objektiivne’’. ’’küpsemiseks’’. tulemused oleksid mehhanismi. Kognitiivse arengu normaalne sümbioos, Keskkonnateoreetiline, Küpsemisteooria. paremad. Sotsiaalne astmed- 4 tk, hierarhilised, iga eraldumine ja pärilikkusel pole mitte Oli pärilikkuse interaktsioon on oluline
Stellman, Richard Christian, Tracy Weber & Carrie Tomasallo. 2003. The extent and patterns of usage of Agent Orange and other herbicides in Vietnam. http://stellman.com/jms/Stellman1537.pdf (5.12.2013) Britannica. Agent Orange http://www.britannica.com/EBchecked/topic/8993/Agent-Orange (5.12.2013) Monsanto koduleht http://www.monsanto.com/ (5.12.2013) 8 Andrea Germanos. 2013. Study: Monsanto's Roundup Herbicide Linked to Cancer, Autism, Parkinson's https://www.commondreams.org/headline/2013/04/26-3 (5.12.2013) 9
·Labori analüüsid näitavad maksa ja pankrease kahjustust Haigused, mis arvatakse olevat põhjustatud pärmseene vohamisest organismis: mitmesugused allergiad, Crohni taud (ehk haavandid soolestikus), Hodkini taud, psoriaas, skleroderma, reuma, sarkoidoos (autoimmuunsüsteemihaigus, sarnaneb tuberkuloosile, kuid ilma tuberkuloositekitajata), kroonilised hingamisteede haigused, skisofreenia, lihtsamad psüühika häired, näärmete häired, AIDS, myasthenia gravis, autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia, sklerosis multipleks, soolestiku põletikud, hüpoglükeemia, suhkruhaigus. Tavalisemad pärmseene sümptomid imikutel ja lastel: Ka lastel esineb pärmseen sündroomi üpris sageli, eriti kui laps saab sageli AB! Suusoor, mähkmeallergiad, ärritatud olek, allergiad ja tundlikkus eriti kemikaalide suhtes, pidevad külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid,
antud probleemi muudab eriti keeruliseks see, et keegi meist tegelikult ei tea, kuidas täpselt läheneda ja lahendada. Laste ülekaalulisus ja diabeet on nüüdseks kujunenud probleemiks mitmetes riikides. Sageli loetakse taoliste haiguste põhjustajateks tehnoloogia liigset kasutamist (nt. päevast päeva tihe arvutimängude mängimine). Ameerikas ja Kanadas läbiviidud uuringute (Rowan, 2013) põhjal saame väita, et aktiivsuse- ja tähelepanuhäired, autism, koordinatsioonihäired, arengus maha jäämine, arusaamatu kõne, õpiraskused, ärevus, depressioon ja unehäired on seotud tihedalt tehnoloogia ületarbimisega. Antud haiguste ja tervise häirete arvukus kasvab enneolematu kiirusega, mida võime täheldada juba ka Eesti lastel. Vaja oleks kiiret sekkumist asjasse, et olukord Eestis ei muutuks nii hulluks kui seda on juba Ameerikas ja Kanadas. Lähem ülevaade toimuvast oleks suureks abiks
autosoomselt retsessiivselt päranduvad seisundid, X- kromosoomiga päranduvad seisundid; Mitmest tegurist tingitud seisundid: üks esimese astme sugulane või kaks või rohkem teise astme sugulastest on alaarenenud; vanemad on normaalsed, kuid suguvõsas esineb mitmest tegurist tingitud alaarengut; psühhoosid, mille korral on selgelt täheldatav pärilik komponent; autism; skisofreenia. 2. Väärarendid ja väärarendsündroomid - üksikud väärarendid; tuntud väärarendsündroomid; väärarendsündroomid, millega kaasneb ajukahjustuse sümptom; ilma ajukahjustuse sümptomita väärarendsündroomid. 3. Rasedusaegsed põhjused Raseduse ajal põetud põletikud: punetised, toksoplasmoos, tsütomegaalia; Rasedusega seotud häired: rasedustoksikoos, ema suhkrutõbi, ema kõrgvererõhktõbi,
Poiste ja tüdrukute erinevused Aju Tüüpiliselt meeste aju suurus on 11- 12% suurem, kui naistel. Aju suurusel ei ole absoluutset mitte mingisugust tähtsust intelligentsusega aga on seletatud vahet psühhilises suuruses, meestel kui naistel. Mehed vajavad rohkem neuroneid, kontrollimaks nende lihaselist massi ja suuremat keha suurust, sest neil on suurem aju. Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldiv...
Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal, nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning lapse täiendavad vajadused, mida tuleks arvestada lapse parima võimaliku arengu tagamiseks. Erivajadused võivad puudutada Sandri (2014) andmetel kõik lapsi, olgu siis tegemist pikaajaliste erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis
o Õppimise kogemus Käitumisprobleemid ja -häired on seotud eesmärkidega ja laps käitub vastavalt sellele, mida ta saavutada tahab. Laps käitub ebakohaselt, et seda saavutada. Oluline on õppimine, kuidas käitumisviisid saavutatakse, et eesmärke täita. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 40 11. Pervasiivsete arenguhäiretega lapsed. Häire olemus ja diagnostilised tunnused. Alakategooriad: lapse autism, atüüpiline autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom. Levinumad probleemid kognitiivses ja sotsiaalses arengus, kommunikatsioonioskustes, motoorikas ja eneseteeninduses. Arusaam inimesest ja vaimuteooria puudulik areng autismiga lastel. Pervasiivsed arenguhäired Suhteliselt uus ja üks raskemini käsitletavaid erivajaduste liike. Raske mõista häire olemust ja põhjusi. Iseloomulik on kontakti häiritus ümbritseva maailmaga (eriti sotsiaalsest aspektist) ja
Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60- 90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. 3. Hüperaktiivsuse geneetiline alus
mõttes veel olemas ei ole. Oluline on aga see, et just lapse ja ta hoidja vahelise mõju käigus kujuneb lapse psühholoogiline mina. Perioodi sünnist umbes kahe kuu vanuseni nimetatakse lapse normaalse autismi etapiks. Mahler väidab, et sel ajal last psühholoogiliselt veel olemas ei ole. Beebi on keskendunud iseenda vajadustele. Hooldajat jälgib ta küll uudishimulikult ja pingsalt, aga ei ilmuta tema suhtes veel mingit kiindumust. Normaalne autism ei tähenda lapse kapseldumist oma suletud maailma, vaid ta jälgib algusest peale oma ümbruses toimuvat vägagi aktiivselt. Paraku ei mõista ta veel, mida kõik nähtu tähendab, tema tähelepanekutel puudub sisu. Lapse järgmist kasvuetappi (2.-5. elukuu) kutsutakse sümbiootiliseks perioodiks. Beebi hakkab end hoidjaga üheks pidama ega suuda ennast välismaailmast eristada. Ta hindab kõike iseenda kaudu: kui temal on kõik korras, võib kogu maailmaga rahul. Samuti kehtib see ka
annaabi.ee 
