Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta,
otsustusvõimetuteks. Neil tekivad probleemid selliste igapäevaste asjadega, nagu riidesse panemine, söögi valmistamine või ka kasvõi auto pesemine. Lõpuks nad pole enam võimelised enda eest hoolitsema ja hakkavad arenema teised haigused, nagu näiteks pneumoonia, mis teatavasti lõppeb üldiselt surmaga. Alzheimeri haigust kirjeldas esimesena 1906 aastal saksa närviarst Alios Alzheimer. Ta kirjeldas oma kirjatükis ühe 55 aastase dementse naise juhtumit. Oma artiklis kirjeldas Alzheimer kattu ja puntraid või kämpe, mis on Alzheimeri tõve tunnused. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud. Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30. Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Dementsust, mis kujuneb välja Alzheimeri tõve tõttu, käsitletakse
Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus) Kloonimine-vegetatiivse paljunemise teel saadud järglased,kes omavahel ja vanematega on geneetiliselt peaaegu identsed. Eesmärgid: kloonitud lapse sünd, tüvirakkude tootmine(ravimise eesmärgil) Biotehnologia- Tehnoloogia organismide siginemise ja pärilikkuse muundamiseks, põhjneb bioloogilistel protsessidel. Transgeensed organismid-(GMO) organismid kelle genoomi on siiratud mõne võõr liigi geene. Kasutus valdkond-viirusekindlad viinamarja sordid, A-vitamiini rikkas riis, Fluorestseeruvad kalad; Eelised-haiguskindlamad ja paremini säilivad taimed;tootlikumad loomad;Puudused-keerukas,vae...
Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite kahjustused, mürgitused, vaegtoitumine. Suhtlemisel räägi aeglaselt, vajadusel korda, jäta vastamiseks aega, näita ette, sõnasta lihtsalt, kui ärritub vaheta teemat. Parkinson- kns haigus, mis põhjustab liikumishäiret. Krooniline neuroloogiline haigus, avaldub kesk- ja vanemaseas. Sümptomid- jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos
Diabeet Alkoholism, lühinägelikkus Herpes, entsefaliit Hemofiilia Hüpertoonia, hüpotoonia Meningiit, sügelised, gripp Daltonism Ateroskleroos Sooleparasiidid Pärilik kurtus Alzheimer, Parkinson Maohaavandid lühinägelikkus Epilepsia Tuulerõuged, aneemia osteoporoos Bronhiit, tsirroos, osteoporoos 5. Kesknärvisüsteem on paremini kaitstud kui piirdenärvisüsteem, aju-vere barjäär kaitseb.
TÜVIRAKUD Mis need on? Diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud. Keda aitavad tüvirakud? Aju: Alzheimer ja Parkinsoni tõbi Nahk: Põletus haavad Silmad: Osaline nägemine Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Bayern Der Freistaat Bayern ist ein Land im Südosten der Bundesrepublik Deutschland. Bayern ist das flächengrößte Bundesland. Die Hauptstadt Bayerns ist die Millionenstadt München. Bayerns fläche ist 70.551,57 km² und einwohnerzahl ist 12.519.312 einwohner. Offizielle Webseite ist www.bayern.de. Drei deutsche Dialekte wurden im Bayern gesprochen: Austro- Bayerischer, Swabian Deutscher und Osten fränkischer Deutscher. Die gröte Städte sind München, Nürnberg, Augsburg und Würzburg. Der überwiegende Glaube ist Römischer Katholizismus. Bayern hat ein Multi-Partei System. In Bayern gibt es drei gröere Parteien: der Konservative Christliche Sozialanschluß, die Sozialdemokratische Partei Deutschlands und Bündnis 90/Die Grünen. Minister-President ist Horst Seehofer. Bayern neigen, einen großen Wert auf Nahrung zu setzen und zu trinken. Bayern auch verbrauchen viele Nahrungsmittelprodukte und trinken, di...
Varajases staadiumis on mälu häire kerge, kuid hilises staadiumis kaotavad isikud võime suhelda teiste isikutega ning võime kontakteeruda ennast ümbritseva keskkonnaga. Iseloomulikud sümptomid on segadus (tunne), halb otsusvõime, suhtlemishäired, ärritatavus, enesessetõmbumine ja hallutsinatsioonid. On täheldatud ka krampide, Parkinsoni tõvele iseloomulikud omaduste, lihastoonuse tõusu, müokloonuse, uriinipidamatuse ja mutismi esinemist. Alzheimer on dementsuse kõige levinum vorm ning üldine termin kirjeldamaks mälu ja teiste intellektuaalsete võimete nõrgenemist piisavalt, et põhjustada probleeme igapäevaelu toimetulekuga. Peale diagnoosi saamist elab enamus alzheimeri tõvega patsiente keskmiselt kaheksa aastat. Haiguse kliiniline kestvus võib olla ka tunduvalt pikem. Alzheimerit põdev isik võib elada kuni kakskümmend viis aastat. Elulemus sõltub vanusest ja teistest tervist mõjutavatest tingimustest
Närvisüsteemi ehitus ja talitus Helene Urva Maidla Pk, 2009 Bioloogia, 9. klass Tänane eesmärk? · Mida närvisüsteem teeb? · Millised osad on ajul? Mis on nende ülesanded? · http://www.youtube.com/watch? v=GTv2mRH1Wac&feature=related * NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju ...
Rakukahjustus et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus,...
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus. Biotehnoloogiat kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite väljatöötamisel ja tootmisel,eriomadustega taimesortide väljatöötamisel. Biotehnoloogiaks nim. rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse ka...
Piir füüsilise ja psühholoogilise tervise vahel on tihti hapram kui ette kujutame. Kroonilise üksinduse mõju eluea pikkusele on võrreldav suitsetamisega päevas 15 sigaretti ning veel tugevam kui ülekaalulisus. Üksindus tõstab stressihormoonide ja põletike taset, mis suurendab südamehaiguse, liigesepõletiku, 2. tüübi diabeedi ja dementsuse riski ning lisaks on uuringud näidanud ka suuremat Alzheimeri võimalust. Kui Alzheimer mõjutab hetkel 5,7 miljoni ameeriklase elu, siis 2050. aastaks ennustatakse selle arvu kolmekordset kasvu. Seega kui üritame riiklikul tasemel regulaarida suitsetamist, alkoholi tarbimist või HIV levikut, siis peaksime samamoodi suhtuma ka üksindusse. Üksindus on aga muidugi teistsugune probleem kui suitsetamine ning seda praeguse aja epideemiaks kutsuda on väär. Tõsi, tegemist on probleemiga, kuid kuidas seda probleemi mõõta
koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida Tiamiini funktsionaalse taseme hindamiseks määratakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsus!!! Allikad: · õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned Kasutamine: · riboflaviin, foolhape, vit C, vit E, Mn · alkoholism, seniilsus, Alzheimer, diabeet, aneemia jt. POT: 50-75 mg · nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus · äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, vahel anafülaktiline sokk Vitamiin B2 (riboflaviin) antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne vitamiin Metabolism: · toidus (v.a. piimas) koensüümina flavoproteiinides · seedeensüümid vabastavad imendub peensoole ülaosas kandja-vahendatud
kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Uurige välja, kellele ja mille eest anti 2007. Aasta Nobeli füsioloogia- ja meditsiinipreemia. Mario Capecchi ja Oliver Smithies ning britt Martin Evans. Nobeli komitee tunnustas nende tööd transgeensete hiirte uurimisel. 4. Neutraalsete tüvirakkude abil loodetakse jõuda rasekete haiguste ravimiseni nagu Alzheimer ja Parkinson. LK: 42 1: Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Lk 42 1. Selgitage, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. 2
esineda pikaaegset depressiooni. (Roper jt 1999) Lähedaste kaotamine ja depressioon, lisaks ka sotsiaalne eristatus ja vaesus on vanurite enesetappude sagedased põhjused. (Roper jt 1999) Vanurite enesetapu riskifaktorid: · Lein · Hooldajad (eriti kui hooldatava kognitiivne sõltumatus on vähenenud, kui hooldaja ei saa psühholoogilist või majanduslikku abi; kui tal pole võimalik vahepeal puhata) · Puuet tekitavad seisundid (halvatus, Parkinsoni tõbi, Huntingdoni ja Alzheimer haigused) · Raske meditsiiniline haigus · Alkoholism · Eelnevad depressioonihood (Roper jt 1999) Tähtsamad põhimõtted, mis puudutavad sureva vanainimese ravi, on järgmised: 1. Patsiendi enda soove tuleks püüda arvestada. 2. Teda ei tuleks jätta üksi, kui ta ei ole seda just nimelt soovinud. 3. Ta peab soovi korral teada saama oma olukorra kohta käivad meditsiinilised seigad. 4. Tal peab olema võimalik mõjustada end puudutavaid raviotsuseid. 5
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
Intelligentsus ja intelligentsuse hindamine Rääkides intellingentsusest ja selle testimisest puudutakse kokku protestiga, et ,,Sa ei saa mõõta IQ", ,,Teie olete rasist", ,,Ei ole kindlat definitsiooni, mis on IQ" ja ,,Intelligentsus on erinev eri maades". Reeglina on kolme tüüpi reaktsiooni, kui küsida IQ-st: ühtele see meeldib (reeglina neile, kellel on kõrge IQ või kes usub, et saaks head tulemust), teised suhtuvad ükskõiksusega (keskmise tulemuse saavutajad) ja kolmandad, kes arvavad, et see on aja raiskamine (jah, õigesti nende IQ oli madal). James Flynn kirjutas: ,,intelligentsuse tulemused ühest põlvkonnast teisse näitavad, et IQ on kõrgelt tundlik keskkondlike faktorite suhtes, k.a. kultuuriliste faktorite suhtes nagu õppimise strateegiad või probleemide lahendamise viisid, mis said alguse koolist, kodust või mujalt". Noorest east peale suhtumine võib muuta meie edukuse taset kindel tu...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
Pooltel haigetel depressioon , mis enamasti on vähene või mõõdukas. DGN: sümptomite avaldumine. Ravi: põhineb dopamiini asendamisel või tootmise stimuleerimisel. Asendusravina levodopa muutub KNS-s dopamiiniks. Haigus on ambulatoorse raviga, harva on vajalik haiglaravi. Osad patsiendid vajavad ka eriarstide abi (psühiaater, uroloog). Alzheimer ja dementsus? ALZHEIMER: on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas. Alzheimer on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Mõningatel juhtudel on täheldatud pärilikkust. Sageli esineb naistel rohkem, kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Levimus on üle 65-a seas 6-8%. Moodustab üle 50% kõigist dementsussündroomidest. Etioloogia:muutused peaajus, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm. Närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsuse
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal me...
Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad. Kiilaspäisus ...
dementsusega patsient asutushooldust, kus teda aidatakse igapäevastes toimingutes. Oluline on jälgida, kuidas patsient saab hakkama igapäevaste toimingutega ja milline on ta mälu. Meeles peab pidama inimese individuaalsust, õde peab olema kannatlik, kuid otsustav, et patsient võiks tunda ennast kaitstuna ja olla õe peale kindel. Õendusabi võimaluste hulka õendusabi osutamiseks kuulub ka spetsialiseeritud hooldusosakondade loomine Alzheimeri patsientidele (ASCU Alzheimer Special Care Units ingl. k). Uurimistulemused kinnitavad nende osakondade töö efektiivsust võrrelduna tavalise hooldekodu dementsusega patsientide osakondadega. Patsientidel, keda hooldati spetsialiseeritud osakondades, esines harvemini vajadust füüsiliseks tõkendamiseks, ja vähem kasutati nende puhul antipsühhootilisi ravimeid. 12 ARUTELU
Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed 1. Päritavus 47% 2. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ 3. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) Õppimisvõime 1. Päritavus 53-67% 2. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 7. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 8. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60
Akriveerivad geene Testosteroon, östrogeen Pepiidhormoonid Vees lahustuvad Ei läbi membraane Aktiveerivad raku sees oleva signaalmolekuli Insuliin, kasvuhormoon 3.7 Närvisüsteemihaigused Jagatakse: kesknärvisüsteemi haigused ja piirdenärvisüsteemi haigused. Kesknärvisüsteemi haigused jagatakse kolmeks 1. Nakkushaigused ( entsefaliit, lastehalvatus) 2. Elustiilihaigused ( insult) 3. Vanadusega seotud haigused ( Alzheimer, Parkinson9 Piirdenärvisüsteemi haigused sõltuvad keskkonnast ja geneetikast. Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus Dementsus- ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust 3.8 Inimkeha kolm kaitseliini 1
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia. AD kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine), orienteerumisraskused (ekslemine), progresseeruv haigus (probleemne tipptehnoloogiaga
- WTL aheldus - Geen DCDC2 Kõneraskused - Inimese 7ndas kromosoomis - FoxP2 geen – määrab valgu mis mõjub Kirjutamisraskused - Lingvistiline osa ja motoorne osa - Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed - Päritavus 47% - Ülegenoomne analüüs – põhigeeni pole leitud Õppimisvõime - Päritavus u 50-60% - Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis, joonistamis ja muusikavõimetega Dementsus - Alzheimer - MID - Ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne 40.Alzheimeri tõbi Neuronid häivivad aju kindlates piirkondades ning ajus tekivad nn seniilsuslaigud. Eeldatakse et tõbe määrav geen asub 21. kromosoomis. Dominantse vormi puhul pärandub otse vanemalt järglasele. 41.Üldised vaimsed võimed Tähistatakse tähega g (parem termin intelligentsus) - 60ndad – environmentalism
ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu
Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine.
· Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel · Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine · Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine Vanurite psüühikahäired · Neid esineb 16-30%-l üle 65 aastastest · meeleoluhäired, ärevushäired, psühhoosid ja orgaanilised psüühikahäired · Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surmaga kohanemine · Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: o Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises) o Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi)
◦ dementsus - haigus, kognitiivsed häired peakahjustuse tõttu vanavanemaks saamine pensionile minek ▪ haigused: kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit (liigesepõletik) haiguste sagedus suureneb kiiresti, eriti alates 75.eluaastast psüühika häired: meeleolu, ärevus, psühhoos > probleem, et arstid eelistavad seletusena füüsilist arengut, eirates psüühika ravimist Alzheimer ▪ Schaie kognitiivse arengu teooria reintegratsioon - elu sisukas kokku võtmine ▪ Hõivamatuse teooria - enamasti sõltub indiviidist, kuid probleemiks, kui ühiskonnas ei väärtusta vanu ja nendega seotud väärtuseid, ühiskonnas peaks väärtustama ja kasutama vanurite teadmisi ja kogemusi, nn mentorlus ▪ Sotsiaalse murdumise teooria ▪ Peck'i täisea konfliktid ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine
QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 14.Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja 15. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 16. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
• koordinatsioon projekteerub (näiteks- NS tasand + haigus V1 ja V2 alad on omavahel seotud, mitte ainult ühe poolkera sees, vaid ka üle poolkerade, st Aju - brain Alzheimer, Pick, Huntignton, ParkinsonV1 saadab Aju tüvi and väikeaju (brain stem ja cerebellum projektsioone Progresseeruv bulbaarparalüüs; väikeaju degenerats. ka vastasajupoolkera V2 piirkonda). Seljaaju (spinal cord) • Kolmas
häirub kõnest arusaamine, esineb vale sõnakasutust. Raskused on planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning tuttavate isikute ja esemete äratundmisel. Võib esineda ka käitumis- ja emotsionaalseid häireid (agiteeritus, passiivsus, ärevus) ning ruumitajuhäireid. Isegi meelepetted on tavalised. Risk haigestuda suureneb vanusega, riskiteguriteks on veel madal haridustase, ajutraumade esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4. NÄRVISÜSTEEMI UURIMISMEETODID Neurofüsioloogia: EEG ja ENMG põhimõtted Elektroentsefalograafia (EEG) - ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uurimine. Ajukoore neuronite
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired? - Transientne globaalne amneesia – vanad mälestused kadunud, uusi ei teki. Algab ja lõpeb kiiresti. Põhjuseks peatrauma, migreenihood, epilepsiahood, madal veresuhkur. - Herpesentsefaliit – ajupõletik, temporaalsagara kahjustus. Segasus, hallutsinatsioonid, kõnehäired, epileptilised hood. Anterograadne amneesia ja võib kaasneda ka retrograadne. - Alzheimer – progresseeruv ajurakkude hävimine, kortikaalsed muutused. Algul anterograadne, hiljem retrograadne amneesia. Muutused mediaalses temporaalkoores. - Korsakovi sündroom – pikaajalise alkoholitarvitamise tagajärjel, B1 vitamiini defitsiit – ainevahetushäire või söömishäire. Anterograadne ja retrograadne amneesia, konfabulatsioonid – mäluauke täidetakse uue infoga mis on vale. 80%-l
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
geneetiliste ja keskkonna mõjude toimel. Seda mõjutavad paljud interakteeruvad haiguse riski variandid. Samuti mõjutab seda alleelide erinev arv (doosi efekt). Kõiki neid efekte mõjutavad ka arengu, elustiili ja keskkonna faktorid. Näiteks maolukuti stenoos ja II tüüpi diabeet, vähk, astma, viljatus ja rasvtõbi. Südame haigused, depressioon on mõjutatud nii geneetika kui ka keskkonna poolt Bronhiit, pärasoole vähk- keskkond Hüpertensioon, diabeet, Alzheimer, Parkinson, eesnäärme vähk- geneetika 85. Rakumembraani ehituslikud komponendid. ● Rasvad (lipiidid) 50% massi järgi on rasvad väiksemad ja neid on rohkem ● valgud 50% ● süsivesikud (glükolipiidid ja glükoproteiinid) 86.Membraani lipiidide omadused ja funktsioonid ning seos koolera patogeneesiga. Kõik membraani lipiidid on amfipaatilised (e amfifiilsed) st neil on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
