Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta,
Alzheimeri haigust põdevad inimesed muutuvad võimetuks mõtlema, meenutama ehk mäletama, arusaama ja otsustusvõimetuteks. Neil tekivad probleemid selliste igapäevaste asjadega, nagu riidesse panemine, söögi valmistamine või ka kasvõi auto pesemine. Lõpuks nad pole enam võimelised enda eest hoolitsema ja hakkavad arenema teised haigused, nagu näiteks pneumoonia, mis teatavasti lõppeb üldiselt surmaga. Alzheimeri haigust kirjeldas esimesena 1906 aastal saksa närviarst Alios Alzheimer. Ta kirjeldas oma kirjatükis ühe 55 aastase dementse naise juhtumit. Oma artiklis kirjeldas Alzheimer kattu ja puntraid või kämpe, mis on Alzheimeri tõve tunnused. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud. Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30. Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks
Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus) Kloonimine-vegetatiivse paljunemise teel saadud järglased,kes omavahel ja vanematega on geneetiliselt peaaegu identsed. Eesmärgid: kloonitud lapse sünd, tüvirakkude tootmine(ravimise eesmärgil) Biotehnologia- Tehnoloogia organismide siginemise ja pärilikkuse muundamiseks, põhjneb bioloogilistel protsessidel. Transgeensed organismid-(GMO) organismid kelle genoomi on siiratud mõne võõr liigi geene
Seljaajus välimine kiht, hallaine sees. Insult- ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Riskitegurid- vanus, sugu, eluviis. Sümptomid sõltuvad insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ja tervislikust seisundist. Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite
Diabeet Alkoholism, lühinägelikkus Herpes, entsefaliit Hemofiilia Hüpertoonia, hüpotoonia Meningiit, sügelised, gripp Daltonism Ateroskleroos Sooleparasiidid Pärilik kurtus Alzheimer, Parkinson Maohaavandid lühinägelikkus Epilepsia Tuulerõuged, aneemia osteoporoos Bronhiit, tsirroos, osteoporoos 5. Kesknärvisüsteem on paremini kaitstud kui piirdenärvisüsteem, aju-vere barjäär kaitseb.
TÜVIRAKUD Mis need on? Diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud. Keda aitavad tüvirakud? Aju: Alzheimer ja Parkinsoni tõbi Nahk: Põletus haavad Silmad: Osaline nägemine Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
sondern auch die Heimat bekannter Komponisten wie Max Reger, Carl Orff, Richard Strauss, Wilfried Hiller und Christoph Willibald Gluck. Die größten Volksfeste nach Besuchern sind: Oktoberfest, Regensburger Dult und Nürnberger Volkfest. Es gibt viele berühmte Leute, die im heutigen Bayern geboren oder gelebt waren, z.B Adolf Hitler wohnte in München für eine Weile in den zwanziger Jahren, Neurologe Alois Alzheimer, der erste Krankheit beschriebenen Alzheimers, Levi Strauss, das Jeans erfand und Rudolf Diesel, der Dieselmotor erfand. Die Motorrad- und Automobilhersteller BMW (Bayerische Motoren-Werke) und Audi, Allianz, Grundig (Verbraucherelektronik), Siemens (Elektrizität, Telefone, Informatik, medizinische Instrumente), Continental (Automobilgummireifen und Elektronik), Adidas und Puma haben eine Bayerische industrielle Basis. Die öffnenden Szenen des Rodgers und
Varajases staadiumis on mälu häire kerge, kuid hilises staadiumis kaotavad isikud võime suhelda teiste isikutega ning võime kontakteeruda ennast ümbritseva keskkonnaga. Iseloomulikud sümptomid on segadus (tunne), halb otsusvõime, suhtlemishäired, ärritatavus, enesessetõmbumine ja hallutsinatsioonid. On täheldatud ka krampide, Parkinsoni tõvele iseloomulikud omaduste, lihastoonuse tõusu, müokloonuse, uriinipidamatuse ja mutismi esinemist. Alzheimer on dementsuse kõige levinum vorm ning üldine termin kirjeldamaks mälu ja teiste intellektuaalsete võimete nõrgenemist piisavalt, et põhjustada probleeme igapäevaelu toimetulekuga. Peale diagnoosi saamist elab enamus alzheimeri tõvega patsiente keskmiselt kaheksa aastat. Haiguse kliiniline kestvus võib olla ka tunduvalt pikem. Alzheimerit põdev isik võib elada kuni kakskümmend viis aastat. Elulemus sõltub vanusest ja teistest tervist mõjutavatest tingimustest
(otsi õpikust lk 87) Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu Uued uurimused, uued tulemused... Kui hävitate närviraku, hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju kuklaosas Kooskõlastab liigutusi · Keskaju Edastab info suurajust seljaajju Vastutab lihaste toonuse säilitamise eest · Vaheaju Ainevahetus Paljunemine Kehatemperatuur eritamine · Piklikaju Hingamine ja südametegevus Seljaaju · Asub selgrookanalis · Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel · Tingimatud refleksid (a'la põlverefleks)
Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos Apoptoos geneetiliselt programmeeritud Iseärasused: raku kortsumine, kromatiini kondensatsioon, mitokondrite kondenseerumine, apoptootiliste kehakeste teke + nende fagotsütoos Meh-m: apoptoosi ajendavad TNF2, glükokortikoidid, kasvufaktor, taandumine Suurenenud apoptoos viivad mediaatorid, nende retseptorite ekspressioon Põhjus: isheemia, mürgid, kiirgus, põletikud Tagajärjed: funktsioonalselt oluliste rakkude surm (Alzheimer, 1 tüüp diabeet) Vähenenud apoptoos viib kahjustatud rakkude Põhjus: sisenõõrenäärmete viga, geneetiline defekt, viirusinfektsioon Tagajärjed: püsiv infektsioon. Kasvajarakud, autoimmuunhaigused, funkts. Hälbed, ebanormaalne embrüonaalne areng.
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus. Biotehnoloogiat kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite väljatöötamisel ja tootmisel,eriomadustega taimesortide väljatöötamisel. Biotehnoloogiaks nim. rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse ka...
Piir füüsilise ja psühholoogilise tervise vahel on tihti hapram kui ette kujutame. Kroonilise üksinduse mõju eluea pikkusele on võrreldav suitsetamisega päevas 15 sigaretti ning veel tugevam kui ülekaalulisus. Üksindus tõstab stressihormoonide ja põletike taset, mis suurendab südamehaiguse, liigesepõletiku, 2. tüübi diabeedi ja dementsuse riski ning lisaks on uuringud näidanud ka suuremat Alzheimeri võimalust. Kui Alzheimer mõjutab hetkel 5,7 miljoni ameeriklase elu, siis 2050. aastaks ennustatakse selle arvu kolmekordset kasvu. Seega kui üritame riiklikul tasemel regulaarida suitsetamist, alkoholi tarbimist või HIV levikut, siis peaksime samamoodi suhtuma ka üksindusse. Üksindus on aga muidugi teistsugune probleem kui suitsetamine ning seda praeguse aja epideemiaks kutsuda on väär. Tõsi, tegemist on probleemiga, kuid kuidas seda probleemi mõõta
koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida Tiamiini funktsionaalse taseme hindamiseks määratakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsus!!! Allikad: · õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned Kasutamine: · riboflaviin, foolhape, vit C, vit E, Mn · alkoholism, seniilsus, Alzheimer, diabeet, aneemia jt. POT: 50-75 mg · nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus · äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, vahel anafülaktiline sokk Vitamiin B2 (riboflaviin) antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne vitamiin Metabolism: · toidus (v.a. piimas) koensüümina flavoproteiinides · seedeensüümid vabastavad imendub peensoole ülaosas kandja-vahendatud
kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Uurige välja, kellele ja mille eest anti 2007. Aasta Nobeli füsioloogia- ja meditsiinipreemia. Mario Capecchi ja Oliver Smithies ning britt Martin Evans. Nobeli komitee tunnustas nende tööd transgeensete hiirte uurimisel. 4. Neutraalsete tüvirakkude abil loodetakse jõuda rasekete haiguste ravimiseni nagu Alzheimer ja Parkinson. LK: 42 1: Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Lk 42 1. Selgitage, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. 2
esineda pikaaegset depressiooni. (Roper jt 1999) Lähedaste kaotamine ja depressioon, lisaks ka sotsiaalne eristatus ja vaesus on vanurite enesetappude sagedased põhjused. (Roper jt 1999) Vanurite enesetapu riskifaktorid: · Lein · Hooldajad (eriti kui hooldatava kognitiivne sõltumatus on vähenenud, kui hooldaja ei saa psühholoogilist või majanduslikku abi; kui tal pole võimalik vahepeal puhata) · Puuet tekitavad seisundid (halvatus, Parkinsoni tõbi, Huntingdoni ja Alzheimer haigused) · Raske meditsiiniline haigus · Alkoholism · Eelnevad depressioonihood (Roper jt 1999) Tähtsamad põhimõtted, mis puudutavad sureva vanainimese ravi, on järgmised: 1. Patsiendi enda soove tuleks püüda arvestada. 2. Teda ei tuleks jätta üksi, kui ta ei ole seda just nimelt soovinud. 3. Ta peab soovi korral teada saama oma olukorra kohta käivad meditsiinilised seigad. 4. Tal peab olema võimalik mõjustada end puudutavaid raviotsuseid. 5
Näiteks E412 ja E407. Esimesest, indias tulnud guarkummi koostisest avastati mürgist dioksiini ning teist, karrageeni, arvati põhjustavat soolestikuvaevusi ja koliiti. )(F.Kala, 2006) Happesuse regulaatorid E500-599 Need ained muudavad või reguleerivad toidu happesust või aluselisust. Nad on suhtelistelt ohutud, see eest on siin grupis palju alumiiniumi sisaldavaid lisaaineid, ning see mõjub tõenäoliselt närvisüteemile üsna halvasti(Alzheimer, Parkinson) (F.Kala, 2006) Lõhna- ja maitsetugevdajad E600-699 Lõhna-ja maitsetugevdajaid kasutatakse toidule erilise ja meeldivalt soolase maitse ning hea lõhna andmiseks. Selle grupi põhi aineks on E621 ehk naatriumglutamaat(MSG). Seda lisatakse väga laialt lihatoodetele, konservidele, krõpsudele, pakkisuppidele jne. Väidetavalt leidub seda ka veinis, sojakastmes, zelatiinis ja linnaseekstaraktis. MSG esineb nii looduslikult kui ka kunstlikult. Kunstlik
Keskmine IQ tulemus muutub süstemaatiliselt eluaja jooksul, tõustes noorukite east alates kuni kahekümnete aastate keskpaigani ja seejärel langedes pidevalt umbes 25-30% võrra 50 järgneva aasta jooksul (Wechsler, 1981). Langus toimub eelkõige muutlikus intelligentsuses, kusjuures kristalliseerunud intelligentsus jätkab kasvu või püsib samal tasemel eluaja jooksul. Uuringud on näidanud, et on olemas seos mentaalse aktiivsuse ja kognitiivse funktsiooni peetuse vahel. Alzheimer-i tõve ja teiste dementsuse vormide sagedus on pöördvõrdelises korrelatsioonis inimeste hariduse tasemega ja kognitiivsete võimetega. Sagedam osalemine kognitiivsetes aktiivsustes näitas omavat seost vaskulaarsete probleemide tagajärjel tekkiva kognitiivse häire väiksema esinemisriskiga. Tehnoloogia arenguga ligipääs informatsioonile muutus kergemaks ja kiiremaks, oluliseks sai informatsiooni töötluse ja selle kasutuse oskus. Nüüd väärtustatakse probleemidelahendusvõimet
7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Postsünaptiline potentsiaal (kui kaua mõjub erutus vm): oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatorid, virgatsained ehk neurotransmitterid Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti reguleerija (blokeeritud Parkinsoni tõvega) Dopamiin - liigutused, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkus. (kui liiga vähe, siis tekib Alzheimer ja kui liiga palju, siis skisofreenia) Endorfiinid - erituvad stressi ja valu puhul, füüsilisel pingutusel, kopulatsiooniga. Tulemuseks valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. (Tänu morfiiline ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu) Serotoniin - tuju, unetus, isu. (LSD mõjutab serotoniini ülekannet, kontrollib agressiivset käitumist) Glutamaat - mälestuste moodustamine, liigutuste algatamine, signaalide ülekandmine. Dendriidi ja aksonite
vaikseks. Võib tekkida suurenenud süljeeritus või neelamishäire. Sagedasem kaebus on kõhukinnisus, harvem põieädad. Pooltel haigetel depressioon , mis enamasti on vähene või mõõdukas. DGN: sümptomite avaldumine. Ravi: põhineb dopamiini asendamisel või tootmise stimuleerimisel. Asendusravina levodopa muutub KNS-s dopamiiniks. Haigus on ambulatoorse raviga, harva on vajalik haiglaravi. Osad patsiendid vajavad ka eriarstide abi (psühiaater, uroloog). Alzheimer ja dementsus? ALZHEIMER: on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas. Alzheimer on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Mõningatel juhtudel on täheldatud pärilikkust. Sageli esineb naistel rohkem, kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Levimus on üle 65-a seas 6-8%. Moodustab üle 50% kõigist dementsussündroomidest. Etioloogia:muutused peaajus, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm.
peopesas- 21. Kromosoomi lahknemise häiretest ovogeneesi meioosis. Klinefelteri sündroom (XXY) naiselikud Turneri sündroom (X) sekundaarsed sugutunnused ei arene välja Spontaansed mutatsioonid- iseeneslikud, normaalses elukeskkonnas Indutseeritud mutatsioonid- eksperimendi käigus Mutageen- mutatsiooni põhjustaja +sordiaretus Meditsiin ja geneetika Monogeensed haigused (pärilikud) Tsüstiline fibroos Huntington Hemofiilia Daltonism Kompleksaigused (päriliku eelsoodumusega) Alzheimer Diabeet täiskasvanuna Pahaloomulised kasvajad Depressioon Südame veresoonkonna haigused Infektsioonid (mittepärilikud haigused) Gripp Hepatiit Tuberkuloos (geenide osatähtsus imuunsüsteemis)
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal me...
Nii viiruslikud kui bakteriaalsed infektsioonid võivad mõjutada immuunsüsteemi ja kutsuda esile seborroilise dermatiidi ägenemise. Stress. Stressi ajal toodetakse organismis rohkem meessuguhormooni testosterooni, mis stimuleerib rasu tootmist. Hormonaalsed kõikumised. Enne menstruatsiooni ja raseduse ajal suureneb hormoon progesterooni osakaal, mis omakorda tingib suurema testosterooni hulga. Tulemuseks on jällegi rasuerituse stimuleerimine. Neuroloogilised haired. Halvatus, Alzheimer`i ja Parkinsoni haigus, samuti insult võivad olla seotud püsiva suurenenud rasueritusega AIDS. HIV-patsientidel on langenud immuunsus, mistõttu geneetiliselt disponeeritud isikud on rohkem ohustatud lööbe tekkest Ravimid. Mitmed ravimid, nagu psoraleenid, liitium, interferoon, metüüldopa, kloorpromaziin ja fenotiaziinid, võivad soodustada rasueritust. Seborroilist saab edukalt kontrollida, kuid kahjuks mitte välja ravida. Ravi
toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ). Kiiresti suurenev dementsussündroomiga isikute arv kujutab endast tõsist probleemi nii tervishoiu kui sotsiaalsüsteemile (Linnamägi jt 2004). Ka Eesti neuroloogide hinnalgul on Eestis hinnanguliselt 15 000 dementsussündroomiga inimest (Dementsusega inimeste ...2007: 8- 10). Selle teema ma valisin, sest töötan hooldekodus dementsusega eakate inimestega ja tegelen nende probleemidega. Isiklik kogemus oma hoolealuse hooldamise korraldamisega
Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed 1. Päritavus 47% 2. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ 3. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) Õppimisvõime 1. Päritavus 53-67% 2. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 7. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 8. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60
Akriveerivad geene Testosteroon, östrogeen Pepiidhormoonid Vees lahustuvad Ei läbi membraane Aktiveerivad raku sees oleva signaalmolekuli Insuliin, kasvuhormoon 3.7 Närvisüsteemihaigused Jagatakse: kesknärvisüsteemi haigused ja piirdenärvisüsteemi haigused. Kesknärvisüsteemi haigused jagatakse kolmeks 1. Nakkushaigused ( entsefaliit, lastehalvatus) 2. Elustiilihaigused ( insult) 3. Vanadusega seotud haigused ( Alzheimer, Parkinson9 Piirdenärvisüsteemi haigused sõltuvad keskkonnast ja geneetikast. Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus Dementsus- ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust 3.8 Inimkeha kolm kaitseliini 1
Kuju (primaarne aminohapped järjestuses, sekundaarne heeliks, tertsiaalne kokkupakitus s/s sillad, kvarteriaalne erinevate ahelate kompleksid). Denaturaliseerumine (pöörduv struktuuride kokkupanemine ja lagundamine, pöördumatu madalamad struktuurid ei muutu, prioon äärmiselt stabiilne vale struktuuriga kõrgemat järku valk, mis soodustab sama valgu teket ega lagune isegi küpsetamisel ja võib ootamatult tekkida nt hullulehmatõbi, alzheimer). Ensüümid (langetavad reaktsioonidel energeetilis barjääri, substraadispetsiifilised, aktiivtsenter seotud koensüümiga, aktiivsust mõjutab keskkond nt pH, ioonid, inhibiitorid, aktivaatorid, sama funktsiooniga ensüümi koostis erineb organismiti). 3) Nuklehapped e biopolümeerid. DNA (kromosoomides, tuumas, C-G, T-A). säilitab päriliku info! RNA (T muutub U põhjal sünteesitakse valk, katalüütilised omadused). Osaleb pärilikkuse avaldumises!
Mälu: kõrgpunkt 20ndates. Alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine. Problemaatiline on meenutamine kuidas teha raskeid asju. Semaantiline problemaatilisem verbaalses voolavuses, fakti meenutamises. Prospektiivne m: millal? mitte mida? Probleemid: Seniilsus- progresseruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas disorienteeritus jms . Dementsus kognitivsed düsfunkt. Seoses peaajukahjustusega Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surm: Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises) Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi)
Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia. AD kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine), orienteerumisraskused (ekslemine), progresseeruv haigus (probleemne tipptehnoloogiaga
- WTL aheldus - Geen DCDC2 Kõneraskused - Inimese 7ndas kromosoomis - FoxP2 geen – määrab valgu mis mõjub Kirjutamisraskused - Lingvistiline osa ja motoorne osa - Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed - Päritavus 47% - Ülegenoomne analüüs – põhigeeni pole leitud Õppimisvõime - Päritavus u 50-60% - Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis, joonistamis ja muusikavõimetega Dementsus - Alzheimer - MID - Ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne 40.Alzheimeri tõbi Neuronid häivivad aju kindlates piirkondades ning ajus tekivad nn seniilsuslaigud. Eeldatakse et tõbe määrav geen asub 21. kromosoomis. Dominantse vormi puhul pärandub otse vanemalt järglasele. 41.Üldised vaimsed võimed Tähistatakse tähega g (parem termin intelligentsus) - 60ndad – environmentalism
ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu
Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine.
· Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel · Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine · Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine Vanurite psüühikahäired · Neid esineb 16-30%-l üle 65 aastastest · meeleoluhäired, ärevushäired, psühhoosid ja orgaanilised psüühikahäired · Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surmaga kohanemine · Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: o Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises) o Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi)
◦ dementsus - haigus, kognitiivsed häired peakahjustuse tõttu vanavanemaks saamine pensionile minek ▪ haigused: kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit (liigesepõletik) haiguste sagedus suureneb kiiresti, eriti alates 75.eluaastast psüühika häired: meeleolu, ärevus, psühhoos > probleem, et arstid eelistavad seletusena füüsilist arengut, eirates psüühika ravimist Alzheimer ▪ Schaie kognitiivse arengu teooria reintegratsioon - elu sisukas kokku võtmine ▪ Hõivamatuse teooria - enamasti sõltub indiviidist, kuid probleemiks, kui ühiskonnas ei väärtusta vanu ja nendega seotud väärtuseid, ühiskonnas peaks väärtustama ja kasutama vanurite teadmisi ja kogemusi, nn mentorlus ▪ Sotsiaalse murdumise teooria ▪ Peck'i täisea konfliktid ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine
QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 14.Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja 15. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 16. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60
Kui neuroneid oli puudu, auk oli sees, siis saadi aru, et see mõjutab kuidagi. - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest veresooned lõhkevad, koed saavad kahjustada (sõnad ei tule hästi välja kuigi saab aru jutust või jutt mis räägib on mõttetu) - Korteksi elektriline stimulatsioon – kehaosade topograafiline kaart Neuropsühho uurimisalad Alzheimer, ajutraumad, insult, Tourettei sündroom, sõltuvushäired, hulgiskleroos, arenguhäired, õppimisraskused, AIDSi mõjud kognitsioonile G x E keskkond ja pärilikkus Keskkond – füüsilised ja bioloogilised tegurid koos keemiliste interaktioonidega mis mõjutavad organismi - Fenotüübiline plastilisus – organismi võime reageerida kk muutustele; pidev muutumine on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info
32 • laulmine/lugemine kergem • teavad oma häiret – Wernicke- (gyr.temporalis sup.tagumine pk.) • kõne mõistmise ja arusaadavalt rääkimise häire: mitte-sõnad, neologismid, parafaasiad, • kõne sorav, artikuleeritud, vahetavad häälikuid • ei tea midagi oma häirest • 40% ajuinsuldi haigetest • dementsusega kaasuv : (Pick, Alzheimer) • ajutraumade järgselt Afaasiad 3. • Gyrus angularise pk.e.nurkkäär – W taga ühendab W-B, seob O P F sagaraid, kahjustusel • kirjutatud sõnade mõistmise/ lugemine häire Primaarne progresseeruv afaasia PPA • G.supramarginalis (PS) – ühendab W-B, kahjustus: • enne 65.a.
häirub kõnest arusaamine, esineb vale sõnakasutust. Raskused on planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning tuttavate isikute ja esemete äratundmisel. Võib esineda ka käitumis- ja emotsionaalseid häireid (agiteeritus, passiivsus, ärevus) ning ruumitajuhäireid. Isegi meelepetted on tavalised. Risk haigestuda suureneb vanusega, riskiteguriteks on veel madal haridustase, ajutraumade esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4. NÄRVISÜSTEEMI UURIMISMEETODID Neurofüsioloogia: EEG ja ENMG põhimõtted Elektroentsefalograafia (EEG) - ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uurimine. Ajukoore neuronite
4)Tuimenemine, lamenemine teatud seisundis emotsionaalne reageerimine muutub ahtamaks, juhtub hea või halb asi reageeritakse ühtemoodi 5)Ärevus eeldatakse/ kardetakse, et midagi juhtub Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) häired inimese lühimälus, orientatsioonis. halb uute oskuste omandamine. Ilmneb vanemas eas. Vältimiseks tuleb aju treenida. *deliirium (k.a. isiksusehäired) teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid - tajuelamus, mis tekib ilma reaalse sensoorse stimulatsioonita *isiksusehäired laubapiirkonna kahjustuse tagajärjel F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel tingitud psüühika- ja käitumishäired:
4)Tuimenemine, lamenemine – teatud seisundis emotsionaalne reageerimine muutub ahtamaks, juhtub hea või halb asi reageeritakse ühtemoodi 5)Ärevus – eeldatakse/ kardetakse, et midagi juhtub Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) – häired inimese lühimälus, orientatsioonis. halb uute oskuste omandamine. Ilmneb vanemas eas. Vältimiseks tuleb aju treenida. *deliirium (k.a. isiksusehäired) – teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid - tajuelamus, mis tekib ilma reaalse sensoorse stimulatsioonita *isiksusehäired – laubapiirkonna kahjustuse tagajärjel F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel tingitud psüühika- ja käitumishäired:
Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired? - Transientne globaalne amneesia – vanad mälestused kadunud, uusi ei teki. Algab ja lõpeb kiiresti. Põhjuseks peatrauma, migreenihood, epilepsiahood, madal veresuhkur. - Herpesentsefaliit – ajupõletik, temporaalsagara kahjustus. Segasus, hallutsinatsioonid, kõnehäired, epileptilised hood. Anterograadne amneesia ja võib kaasneda ka retrograadne. - Alzheimer – progresseeruv ajurakkude hävimine, kortikaalsed muutused. Algul anterograadne, hiljem retrograadne amneesia. Muutused mediaalses temporaalkoores. - Korsakovi sündroom – pikaajalise alkoholitarvitamise tagajärjel, B1 vitamiini defitsiit – ainevahetushäire või söömishäire. Anterograadne ja retrograadne amneesia, konfabulatsioonid – mäluauke täidetakse uue infoga mis on vale. 80%-l
Diseases and Related Health Problems) · väljaandja WHO (World Health Organization) 10 häirete kategooriat · DSM-V (2013) Diagnostiline ja Statistiline Psüühiliste Haiguste Klassifikatsioon (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) · väljaandja American Psychiatric Association 17 kategooriat, nendes umbes 400 häiret F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired · Sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: dementsus (nt Alzheimer) deliirium hallutsinatsioonid isiksusehäired jne F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired · Äge intoksikatsioon · Kuritarvitamine · Sõltuvus · Võõrutusseisund (deliiriumiga või ilma) · Psühhootiline häire F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu
geneetiliste ja keskkonna mõjude toimel. Seda mõjutavad paljud interakteeruvad haiguse riski variandid. Samuti mõjutab seda alleelide erinev arv (doosi efekt). Kõiki neid efekte mõjutavad ka arengu, elustiili ja keskkonna faktorid. Näiteks maolukuti stenoos ja II tüüpi diabeet, vähk, astma, viljatus ja rasvtõbi. Südame haigused, depressioon on mõjutatud nii geneetika kui ka keskkonna poolt Bronhiit, pärasoole vähk- keskkond Hüpertensioon, diabeet, Alzheimer, Parkinson, eesnäärme vähk- geneetika 85. Rakumembraani ehituslikud komponendid. ● Rasvad (lipiidid) 50% massi järgi on rasvad väiksemad ja neid on rohkem ● valgud 50% ● süsivesikud (glükolipiidid ja glükoproteiinid) 86.Membraani lipiidide omadused ja funktsioonid ning seos koolera patogeneesiga. Kõik membraani lipiidid on amfipaatilised (e amfifiilsed) st neil on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba
Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus 67 Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine Vanurite psüühikahäired. Esineb umbes 16-30%-l üle 65aastastest. Meeleoluhäired, ärevushäired, psühhoosid ja orgaanilised psüühikahäired. Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surmaga kohanemine. Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: Eitus (see ei juhtu minuga) Viha (see ei tohi minuga juhtuda) Tingimine (kui saaks veidi veel) Depressioon (see on ikkagi tõsi) Omaksvõtt (kui nii, siis nii)
liigutusvilumuses on osa presidendina lahkub ametist; kuidas psüühilisest arengust ja nad käitub sageli lesk või leskmees või surev patsient avaldavad mõju intellektile ja isiksusele. Paljud inimese teadmised maailmast saame me meelte kaudu ja neid saadakse tänu kehalisele aktiivsusele.. Täiskasvanueas Alzheimer`i tõvest Erinevused vaimses arengus tingitud muutused ajus (esineb 5% väljenduvad õppimises, inimestel, kes on üle 65 aasta vanad) mäletamises, mõistmises ja võivad viia mälu kaotuse ja isiksuse kõnelises osavuses. See on mandumiseni intellektuaalse ehk vaimse arengu osa
annaabi.ee 
