Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konkreetse olukorraga ning mis tekib ,,nagu välk selgest taevast", nimetatakse vabalt lainetavaks ärevuseks või tõsisematel juhtudel spontaanseks paanikahooks. Situatsiooniärevus ja foobne ärevus Kui inimesel tekib ärevus ainult teatud olukorras, nimetatakse seda situatsiooniärevuseks või foobseks ärevuseks. Situatsiooniärevus erineb igapäevasest hirmust selle poolest, et kaldub olema liiga tugev või ei sobi kokku olukorraga. Kui inimest valdab ülemäärane kartus kiirteedel auto juhtimise, arsti külastamise või abikaasaga kohtumise ees, võib seda pidada situatsiooniärevuseks. Situatsiooniärevus muutub foobseks, kui inimene hakkab vastavat olukorda vältima. Kui
Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni; tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt
nääret, mis aitab seedida. Magu ja kõhunääre ● Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. ● Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. ● Alkohol võib kahjustada ka kõhunääret ehk nääret, mis aitab seedida. ● Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada tugevat valu ning põhjustada diabeeti Mõju vaimsele tervisele ● Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses – naistel järgneb depressioonile, meestel järgneb sõltuvusele Mõju vaimsele tervisele ● Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses – naistel järgneb depressioonile, meestel järgneb sõltuvusele ● Uimastite kasutamise risk ● Ärevushäirete risk Mõju vaimsele tervisele ● Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus
korrelatsioone. Sotsiaalteaduste puhul võib küllaltki tugevaks seoseks pidada juba korrelatsioonseoseid tugevusega (absoluutväärtuselt) üle 0,5. Kuna lineaarne korrelatsioon eeldab arvulisi tunnuseid, on sugu sellest analüüsist välja jäetud. Tabel 1. Tunnuste vaheline korrelatsioonseos Tunnused 1 2 3 4 5 1. Matemaatika - - - - - ärevus 2. Matemaatika õpetaja -0,13* - - - - toimetulek klassiruumis 3. Huvi matemaatika -0,42* 0,25* - - - vastu 4. Distsiplineeriv -0,19* 0,59* 0,16* - - keskkond 5. Õpetaja tugi -0,21* 0,40* 0,38* 0,20* - * p<0,01 Analüüsi tulemusena (tabel 1) leidsin, et matemaatika õpetaja toimetulekuga klassiruumis on
12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla ka seotud keskkonnaga. Reeglina tekib ärevushäire aja jooksul ja see ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha. Näiteks ohutunne suurendavates olukordades võib ärevushäire süveneda. Psüühilised tunnused: ● Ülemuretsemine ● Unetus
rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks: · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonide väljendamist peetakse kasulikuks ja tervislikuks. Mina tahaksin keskenduda ärevusele. Ärevus on emotsionaalne reaktsioon, millega me oleme kõik tuttavad. Tõenäoliselt tunneme me ennast eksamieelsetel tundidel ja minutitel ebamugavalt. Sama tunne valdab meid siis, kui peame
Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide (totality) puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge (playfulness) 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus (self-sufficiency) 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte (meaningfulness) puudumine 16
Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide (totality) puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge (playfulness) 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus (self-sufficiency) 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte (meaningfulness) puudumine 16
ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla väga kasulik. Selles saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli- kui
..................................................................12 2.2 Küsitlustulemused...............................................................................................12 2.2 Õpilaste pingesolek....................................................................................................... 12 2.2 Õpilaste foobsed hirmud................................................................................................ 15 2.2 Õpilaste ärevus............................................................................................................... 18 2.2 Õpilastel esinevad foobiad..............................................................................................21 2.2 Küsitlustulemused kogu gümnaasiumis..........................................................................24 2.3 Järeldus .................................................................................................
Erinevad olukorrad kodus, puhkehetkel ja tööl võivad tekitada närvilisust ja ootusärevust, kuid see tunne möödub tavaliselt kiiresti. Eristatakse mitut ärevuse liiki. Kartust tegeliku ohu ees nimetatakse hirmuks. Ärevust, mis on seotud mitmesuguste eluprobleemidega, nimetatakse muretsemiseks. Ärevus kuulub tervise juurde, aidates vältida ohtlikke olukordi, arvestada ebaõnnestumise riskiga ja leida motivatsiooni raskuste ületamiseks. Kuid mõnede inimeste jaoks on ärevus nii tugev ja kestev, et mõjutab igapäevast elu. Tekivad raskused asjade tegemisel, millega varem ei kaasnenud muret ega kõhklusi. Selline ärevus võib takistada isegi erialase töö tegemist. Tähtis on vahet teha põhjendatud närveerimisest tingitud ärevusel nagu näiteks enne tööintervjuud või tulevase ämmaga kohtumist ning ärevusel, mis segab igapäevast elu. ,,Loomulik" ärevus ei häiri elu. Tegelikult vähesel adrenaliinil on positiivne mõju, sest aitab
1.2. Hirmu tüübid Hirm kui emotsioon. See algab tundest, millele järgneb füüsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm avaldub tugeva emotsioonina. Hirm kui tunne. Kui hirm esineb lihtsa tundena, rahutuse tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt
· müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne paindlik, uudishimulik · produktiivne (productive orientation) terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus). sõltumatu, spontaanne, armastav, loov. biofiilne (biophilous) ja nekrofiilne (necrophilious) karakter IV. Armastus eraldatuse ärevus (separatsiooni ärevus) · pidev seisund vs. lühiajaline tunne · inimestele vs. inimesele · võrdsus vs. ebavõrdsus · individuaalsus vs. ühtesulamine Armastus on suhtumine, aktiivne suhe maailmaga. Armastuse aspektid: hoolitsemine vastutus lugupidamine teadmine l'amour est l'enfant de la liberté Lääne tsivilisatsioonis: romantilise armastuse sadomasohhistlik olemus romantiline ideaal, armastusromaan, kaup
· müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne paindlik, uudishimulik · produktiivne (productive orientation) terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus). sõltumatu, spontaanne, armastav, loov. biofiilne (biophilous) ja nekrofiilne (necrophilious) karakter IV. Armastus eraldatuse ärevus (separatsiooni ärevus) · pidev seisund vs. lühiajaline tunne · inimestele vs. inimesele · võrdsus vs. ebavõrdsus · individuaalsus vs. ühtesulamine Armastus on suhtumine, aktiivne suhe maailmaga. Armastuse aspektid: hoolitsemine vastutus lugupidamine teadmine l'amour est l'enfant de la liberté Lääne tsivilisatsioonis: romantilise armastuse sadomasohhistlik olemus romantiline ideaal, armastusromaan, kaup
Agorafoobia Mis on üldse foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust Foobia väljendumise sümptomid Südamekloppimine Hingeldamine või hingetuse tunne Higistamine Külma- või kuumahood Jalgade, käte ja/või keha värisemine Tasakaalutuse ja/või nõrkustunne Iiveldus Pearinglus Kohisemine kõrvades Värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired Suukuivus Sümptomite tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni. Foobia tekkele aitavad kaasa: puudulik kustumine sünnipärane valmisolek õppimine mudelilt vältiva käitumise kinnitamine Agorafoo...
nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus
Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm – ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt on ärevusel adaptiivne iseloom. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Ärevushäired on kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a-16%. Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus. Pinge – võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne.
Tsentraalsed ja perifeersed toimed. Vähendab isu, langetab kehakaalu, tõuseb HDL tase, langeb triglütseriidide tase ning vere suhkru tase. Kasutusel isu pärssiva ainena. Oletatakse toimet kardio-vask. süsteemi haigustele. Rimonabant Kõrvaltoimetest on sagedaseim iiveldus. Ohtlikeimaks loetakse KNSi kõrvaltoimeid. Rimonabant Uuringus, mis hõlmas 5262 Rimonabant'iga ravitud patsienti ning 2474 platseebot saanud patsienti, esinesid ärevus (5,9% vs. 2,1% platseebo-grupis), meeleoluhäired depressiivse sümptomatoloogiaga (4,7% vs. 2,8%) ja depressiivsed häired (3,9% vs. 1,7%). Patsientidest, kellel olid anamneesis depressiivsed häired, arenes Rimonabant'i grupis depressiivne häire 19,1%-l (vs. 8,9% platseebo grupis). LSD LSD (lüsergiinhappedietüülamiid) Poolsünteetiline tungaltera alkaloid Sünteesis 1943. a. Shveitsi keemik A. Hoffmann, kes täheldas ka esimesena LSD psühhotoksilist toimet. LSD
Parkinsoni haigus: Sellele sarnased sündroomid: MSA multisüsteemne atroofia; PSP progresseeruv supranukleaarne halvatus; CBD kortickobasaalne degeneratsioon. ,,Üks haigus" läheb ,,teiseks" üle üks asi tekitab veel kolme erinevat haigust, kasvab üle teiseks. Huntingtoni haigus: kliiniline pilt pärilik anamnees; käitumismuutused; kognitiivsed häired; varajased muutused (rahutus, isikliku hügieeni probleemid, unehäired, käitumishäired, ärevus, depressioon). Kulg progresseeruv. Psühhiaatrilised sümptomid süvenevad ärevus koos depressiooniga, fikseerunud ideed, risk enesetapuks. Kognitiivsed häired dementsus, aeglus, mäluhäired, häiritud planeerimine. Autosoom-dominantne haigus: miks? Vastust pole. Kromosoom 4p16.3; HTT geen sisaldab CAG trinukleotiidide kordusi, kodeerin huntingtiini, ebastabiilne (korduste arv võib suureneda transmissioonil NB! Eriti isapoolne!), korduste arv (<26 normis, 27-35
Morfiin ( Morphine ) kuulub narkootiliste valuvaigistite gruppi Millal ei tohiks kindlasti morfiini ravimina kasutada? Morfiini ei tarvitata valu leevendamiseks koheselt pärast operatsiooni, kui on tarvitatud alkoholi või kui see pole isiklikult välja kirjutatud Millal morfiin nö ,,aegub" ? Ravimit, mis on vanem kui 90 päeva, kasutada ei soovitata. Nimeta mõningaid kõrvalnähte. Kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, isutus, uimasus, peavalu, ärevus, mäluprobleemid võiuneprobleemid ( unetus ). Küsimused Tänan kuulamast
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nut...
järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel
järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel
· Annab meile teada halbadest tingimustest, mida tuleks muuta · On oma põhiolemuselt ebamugavate tunnete ja tegutsemisviiside võrgustik, mis annab sulle teada, et midagi võib juhtuda ja sul tuleks midagi nende vastu ette võtta. · On ülemäärane, liialdatud muretsemine. · On tunne, mis annab sulle teada ebakindlusest, kahtlustest ja otsustusvõimetusest. Terve ärevus Ebaterve ärevus · Hoolikus, ettevaatlikus, · Mõjub meile laastavalt valvsus · Aitab ellu jääda ja viib · Ei lase rõõmu tunda oma enamasti tegevuse igapäevategevuses ning suhtlemises paranemiseni · Sunnib sind oma tundeid · Enesekontrolli kaotades tuled seetõttu ohjeldama ja aitab ohtlikes riskantsetes ning probleemsetes
unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid''
Uurimistöö meetodid- konspekt Uurimistöö meetodid Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel ,,tavadel" ning järeldused loogilisemad. Psühholoogia: · Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai). · Psühholoogia killustatus: pole ühtegi ,,suurt teooriat", mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte. · Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike meetoditega ning seeläbi tekkinud teooriad toetuvad selgetele tõenditele. Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks: · Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa. · Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt sõnastatud tõendusmaterjalile. · Rakenduspsühholoogiat ei saa vastandada...
* süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine
Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine, toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine. Käitumise iseärasused Ohuolukordade vältimine, turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine. Ärevushäire liigid Foobia- iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse
Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne tundlikus või reageerimisvõime ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga
tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Võimalik eristada kahte erinevat tüüpi isiksusi. A-tüüpi inimesed on
blokeerib histamiini sünteesi 52. Millist nimetatud histamiini toimet ei antagoniseer/blokeeri H2- retseptorite blokaatorid? a) maohappe sekretsiooni suurenemine b) allergiline bronhospasm c) äge allergiline nahareaktsioon 53. H2-histaminoblokaatoreid kasutatakse ... a) haavandtõve ravis b) bronhiaalastma ravis c) hüpertooniatõve ravis 54. Kuidas jagunevad seratoniini retseptorid 7 tüüpi: 5-HT1 5-HT7, millest 5-HT3 on ioonkanal ja ülejäänud metabotroopsed. 5-HT1 > ärevus, erutus, mõjutab käitumist 5-HT2> ärevus, erutus, emotsionaalne staatus 5-HT3> iiveldustunne, ärevus erutus 55. Millised toimed omab serotoniin? GI trakti motoorika elavnemine (5-HT2A, 5-HT4) Iiveldustunne Trombotsüütide agregatsioon (5-HT2A) Veresoonte konstriktsioon (5-HT2A, 5-HT1D) või relaksatsioon (5-HT1A) KNS. vaegus unetus, agressiivsus, ärevus, depressioon (5-HT1-7)
ajataju häired - sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis. 3. Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"- terviklikkuse tunnetuse häire). Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom - valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud erinevad sekundaarsed sümptomid. [Deliiriumi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid.] Hallutsinatoorne sündroom võib esineda :orgaanilise ajukahjustus ; psühhoaktiivsete aine kasutamine (nt alkoholhallutsinoos, intoksikatsioon hallutsinogeenidest) ; skisofreenia Mõtlemise vormilised häired
SISUKORD 1. Emotsioonide funktsioonid .......................................................................................................... 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .........................................................
Nele Nurm ja Margot Saar KST 11 2011 1 Sissejuhatuseks Söömishäirete keskmeks on kehakaalu ja kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm, kehakaalu tõusu ees. Kaalu tõusu vältimiseks võetakse kasutusele äärmuslikud meetodid. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva kuluga ja väike osa paraneb iseenesest. 2 Noorukite seas on levinumad 1.anorexia nervosa. 2.bulimia nervosa. 3.Ja ka mitte küll väga levinud Ortoreksia. 3 1.Anoreksia Anoreksia algab tavaliselt 14-16 aastaselt ,aga on leitud ka sümtomeid 10-12 aastastelt lastelt. Enamasti pärinevad haigestunud lapsed peredest, kus on tähtsustatakse edukust,saavutusi ja tulemusi. Võib juhtuda nii, et edu saladuseks peetakse välimust ja väikest kaalu. ...
Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand - Närvivõrgustikud Indiviidi vastasmõju keskkonnaga Psüühikahäirete tekkes saab eristada: - Bioloogia - Kuidas elusündmused toimetavad
Arutlus Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks kui kahjuks. Samas on patsient kaotanud meelerahu ja on kogu aeg valvel. Ta kahtlustab, et inimesed tahavad talle halba ja ta ei suuda orienteeruda ka kohas. Kõige olulisem psüühikahäire sümptom antud situatsioonis on sõltuvus ehk tugev tung või sundmõte tarvitada ainet. Aine tarvitamisest aga tulenevad järgnevad sümptomid: ärevus, luulumõtted, rahutus ja desorientatsioon. Sellise patsiendiga töötades peab meeles pidama, et psühhotiliste ainete kuritarvitamine on krooniline paljudel patsientidel. Seega kuigi võib tunduda, et patsiendi jaoks on loobumine lihtne siis see pole nii. Nad ei suuda seda ilma toetuse ja mõistmiseta. Kuna patsiendil on desorientatsioon kohas, siis ei pruugi tema vastused olla ka tõesed. Võib-olla küsiks võimalusel küsimusi ka lähedastelt tuttavatelt ja sugulastelt
pingelisemad ning sellest on tulnud teatud unehäired. Tartu Ülikoolis arstitudengite seas läbiviidud uuringus on selgunud, et tugevad emotsioonid, suur koormus mõjutavad kindlasti Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 tugevalt unereziimi, kuid viitavad ka ärevusele ja depressioonile (Eller, Aluoja, Vasar, & Veldi, 2006). Olen üsna kindel, et minu unereziimi mõjutab mingil määral ärevus ning stress, kuid mitte nii tugevalt, et oleksin ööd läbi üleval või suurtes raskustes uinumisega. Väike ärevus on mingil määral normaalne ning võimalik, et olengi lihtsalt rahutu unega ning sinna pole midagi parata. Unepäeviku jälgimine oli väga huvitav ning kindlasti mõtlema panev. Uni on vaieldamatult oluline osa meie elust, kuna veedame pea 1/ 3 päevast seda tehes. Minu parema une tagamiseks peaksin proovima ehk ekraanidest, telefonist ning arvutist enne magama minemist
aastal uuringu, kus selgus, et igal neljandal kooliõpilasel on diagnoositav mentaalne haigus. Kusjuures, lausa 40% neist ei ole abi otsinud. Sooritasin ka oma tutvusringkonnas küsitluse, et teada saada, kui paljudel neist samad probleemid on. Kõige nooremas vanusegrupis on 70 protsendil, keskmises rühmas 46 protsendil ja vanimas grupis 50 protsendil noortel mitu vaimset haigust korraga. Enim on levinud depressioon ja ärevus. Selgus, et depressioon on kuni 16-aastaste seas 10 protsendil, 17-21-aastaste seas 18 protsendil ja üle 22 aastastel 50 protsendil vastanuist. Kuni 16-aastaste seas oli ka 20 protsenti neid, kes kannatavad ainult ärevusehäirete all. Samuti ka 17-21-aastastel 36% on ärevus. Kõik need numbrid kokku on liiga suured, kui arvestada, et tegemist on aktiivsete noortega, kes kõigi meie tutvusringkonda kuuluvad.
isikust hakatakse rääkima. Õpilane tuleb klassi ja hakkab esitama küsimusi : kas ta on mees? Kas ta on 40 aastane või noorem jne., kuni arvab ära kellega on tegemist. Vastupidine variant: teised küsivad, tema etendab tuntud isikut. 3. Üksindus eraldatus, mahajäetus, teistest isoleeritus, lähedaste inimeste puudumise tunne. Kroonilise üksinduse põhjused: · Võimetus taluda sunnitud isoleeritust · Madal enesehinnang · Sotsiaalne ärevus · Suhtlemisoskuste puudulikkus · Usaldamatus teiste inimeste vastu · Sisemine pingesolek · Kalduvus valida endale sobimatud partnerid · Kartus konkurentide ees · Seksuaalne ärevus · Hirm emotsionaalse läheduse ees · Eneseusalduse puudumine, initsiatiivitus · Ebarealistlikud soovid inimsuhete vallas Emotsionaalse üksinduse liigid:
kõik põhjustab stressi)( Eustress- pos. pinge.;Distress- neg. pinge). Stressor- stressi põhjustaja H. Selye- organism reageerib ärritusele kahte sorti reaktsioonidega: 1. Spetsiifilised reaktsioonid- iseloomustavad konkreetset haigust 2. mittespetsiifilised reaktsioonid- kõikidele haigustele. stressi kulgemise faasid 1. Alarm e. häire->kokkupuutel stressoriga, inimene võib võidelda/põgeneda(N. ülehomme on bioloogia töö. Vererõhk ja veresuhkur alanevad- > ärevus, faasi lõpul neerupealise koore tugevus aktiveerub-> algab kaitse organiseerimine. 2. Vastupanu > stressorile( N. jõuate kontrolltöö tehtud->olete läbi. ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3. Kurnatus-> võib olla kurnatud, kuid hakkama saada/kuid võidakse ka loobuda stressoriga võitlemisest-> kehal. haigused...surm PEAMISED STRESSORID · Katastroofid- postraumaatiline stressihäire
3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
Bioloogia 11.05.2012 Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkili...
Kanep Kanep Üks levinumaid narkootikume Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena Liigid: harilik (kultuurkanep; metsik kanep) ja india kanep Marihuaana, hasis, kanepiekstrakt Koostis Üle 400 keemilise ühendi Uurituim tetrahüdrokannabinool (THC) THC Närvirakud edastavad üksteisele närviimpulsse neurotransmitterite kaudu. Neid on erinevaid (atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin) Kannabinoid (THC'ga sarane struktuur) Kannabinoidi retseptor võtab THC vastu Tarvitamine Joovastustunne Söögiisu tõus Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine Vähenenud stress Valu leevendus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Kuiv suu · Paranoia · Vererõhu tõus · Keskendumisvõime halvenemine Kanepi mõju Virgatsainete asendamine Lühimälu...
Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Millest stressikogemus sõltub? Näiteks vali
suhtes. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Foobia on kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25- aastaste meeste seas. Osade uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Mõned uuringud väidavad koguni, et
.......................................................... 3. Millised ülesanded järgmised sisenõrenäärmed täidavad? NÄÄRE ÜLESANDED AJURIPATS Juhib teisi sisenõre näärmeid, kasvu hormooni (pikkus) KILPNÄÄRE Juhib ainevahetust ja selle kiirust. NEERUPEALISED Toodab adrenaliini. KÕHUNÄÄRE Suhkru kandmine lihasrakkudesse. SUGUNÄÄRMED Hormoonide tootmine ja ärevus. Sugu väljaaremine. 4. Millised sisnõrenäärmetega on seotud: Insuliin -kõhunääre. ............................................................................................................... Adrenaliin neerupealise. ...................................................................................................... Joodi kilpnääre. .................................................................................................................... 5
4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1. subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused:
halvenemine. Koostoimed: alkoholi ja teiste KNS depressantidega; teiste ravimitega. 9. Millega on seotud bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid? Millised need sümptomid üldiselt on? Kuidas ärajäämanähtusid vähendada, kui ravi soovitakse lõpetada? Bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid on seotud GABA ülekande vähenemisega. Sümptomiteks on ärevus, unetus, peavalu, treemor. Harvemini psühhoos, ebanormaalsed liigutused. Ravi tuleks lõpetada järk-järgult ning see arstiga kooskõlastada. 10. Millise raviainega on võimalik kõrvaldada bensodiasepiinide toimet nii intensiivravis kui ka üledoosi saanud patsientidel? Mida peab selle ravimi manustamine võib patsiendil esile kutsida ja mida tuleb üldiselt jälgida (kehtib enamasti bensodiasepiinide üledoosi korral)?
ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid (nn emotsioonide kompleksid). Eristatakse 6 põhiemotsiooni: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsionaalsed seisundid: Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsetest põhjustest. Emotsiooni tekkekiirus, tugevus ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada (nt on inimene pessimistlik, optimistlik) ent ta sõltub ka olukorrast. Afekti peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, sest ta tekib kiiresti, on väga tugev ja kestab lühikest aega. Afektina võidakse üleelada nii positiivsed kui ka negatiivseid emotsioone. Tihti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
