Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid e virgatsained, mille tulemusena tekib lihaskramp. Tavaliselt on haiguse peiteperiood 18-36 tundi. Sümptomid Põhisümptomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Esmalt tekib neelamishäire, samuti kahelinägemine ja kõnehäire. Samal ajal esinevad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu. Kaasneda võivad ka suukuivus, kurguvalu ja nägmise hägustumine. Diagnoosimine Oksemasside v väljaheite analüüsiga tehakse kindlaks botulismi toksiini olemasolu. Lihaste tegevust kontrollitakse elektromüograafia abil. Ravivõimalused Raskemate juhtude ravi toimub intensiivravi osakonnas. Haigestunule antakse botulismiantitoksiini e mürki kahjutuks tegevat ainet. Haiguse puhul on suremus 8%.
lihaskramp. Sümptomid ehk avaldumine Haiguse sümptoomid võivad varieeruda väga kergest haigestumisest raske haiguseni, mis võib 24 tunni jooksul lõppeda surmaga. Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi. Esmalt tekib neelamishäire, samuti kahelinägemine ja kõnehäire. Samal ajal võib esineda iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu. Võib kaasneda ka suukuivus, kurguvalu ja nägemise hägustumine. Enamasti on patsient teadvusel ning mõistab enda ümber toimuvat, kuid ta võib olla uimane või erutatud. Prognoos Kõige olulisem on haiguspilt ning täpne haiguskulu kirjeldus. Oksemasside või väljaheite analüüsil on võimalik kindlaks teha botulismi toksiini olemasolu.
Suuraju koos koosneb hallaines, all paikneb valgeaine. Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaajus välimine kiht, hallaine sees. Insult- ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Riskitegurid- vanus, sugu, eluviis. Sümptomid sõltuvad insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ja tervislikust seisundist. Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS.
külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest. · Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. 6. Kuidas kergendada patsiendi elu?
· Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus · Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) · Entsefaliit puukides Kõnehäired · Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult · Ajaverevalanus · Trauma · Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt · Nohy · Adenoidid · Ninavaheseina defektid · Hambumuse häired · Neelupõletik · Kõripõletik
Referaat teemal Chuck Close Charles Thomas „Chuck“ Close sündis 5. juulil, 1940 Monroe linnas, Washingtoni osariigis. Kuna tal oli kõnehäire (kogelus), siis koolis tal väga hästi ei läinud, aga leidis positiivsust kunstist. Pärast Yale’i ülikooli lõpetamist 1964, sai temast üks parimaid kunstnike Ameerikas, maalides suuremõõtmelisi fotorealistlike portreesid. Varasem elu Chuck Close oli heade kunstilise omadustega vanemate poeg ja vanemad toetasid tema kunstialast huvi. Koolis oli tal väga raske, kuna ta oli kokutaja, siis ainult kunstitunnis oli ta edukas
minema slyly salakavalalt highly-paid kõrgelt tasustatud snub (nose) nösu(nina) hug kallistama solemn tõsine, pühalik (have) in store varuks (olema) sound transmitter helisaatja inaudible kuuldamatu sparkle särama, sätendama increase suurenemine, juurdekasv spectator pealtvaataja influence mõjutama, mõju avaldama speech problem kõnehäire injury vigastus spiky ogaline, okkaline iron rod raudvarras splash loksuma (merelainte kohta) irritated ärritatud spoil ära rikkuma join the army sõjaväkke minema sports field spordiväljak lad poiss spread levima lick (lips) limpsima (huuli) sprint sprintima, täie kiirusega living conditions elutingimused jooksma
vaadates, ning need lapsed peavad taluma ebaõiglast kohtlemist. Õpiraskuste diagnoosimine on emotsionaalne ja tundlik teema, vanemad on tihti kahevahel- soov teada saada, mis lapsega toimub, et teda aidata versus kartus lapsele „silt külge saada“. Oluline on õigeaegselt teada saada, mis tüüpi häire konkreetsel lapsel esineb, et abi oleks õigesti suunatud. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete alajaotusesse kuuluvad spetsiifiline lugemishäire (düsleksia), spetsiifiline kõnehäire (düsgraafia), spets. arvutusvilumuste häire (düskalkuulia) ning spets. motoorikahäire. Järjest rohkem on käitumisega seotud probleemid põhjustatud arengulistest eripäradest, siia gruppi kuuluvad lapsed, kellel on mõned pervasiivsete arenguhäirete alla kuuluvad iseärasused. Peatükis keskendutakse kahele perv. arenguhäire diagnoosile kaheksast, need on asbergi sündroom ja täpsustamata perv. arenguhäired.
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, si...
vältimatul osalemisel – arengus kujunevad järjest keerulisemad aju funktsionaalsed süsteemid, mis hõlmavad assotsiatiivse funktsiooniga piirkondi. -> kaasaegne NPsy on ikka veel vananenud! – psüühika ei ole ajuS vaid ajuL. Keskkonna aspekt puudu – keskkond on see, mida inimene psüühiliselt kogeb, see, kuidas ta asju mõtestab. Kõnehäired Eristame „tsentraalsed“ kõnehäired (e afaasiad) „perifeersetest“. Perifeersed häired on üldised, tsentraalsed kõnespetsiifilised. Kõnehäire sisaldab nii mõistmist kui väljendamist. *Vajalik, et psüühika oleks võimalik. Perifeersed kõnehäired: 1. Kõneaparaadi kahjustused (lihased, luud) 2. Närvide kahjustused 3. Ajukoore primaarsete väljade kahjustus a. Motoorsed väljad -> halvatus b. Sensoorsed väljad -> anesteesia (võimetus) 4. *Ajukoore või koore aluste süsteemide kahjustumine. Tsentraalsed kõnehäired – afaasiad:
Enamik lapsi häälitseb selles vanuses suurema osa ajast ning nende lalin sisaldab rikkalikult erineva kõrguse ja intonatsiooniga kuuldavale toodud häälikuid. Kõne seisukohalt Käku oskused eriti silma ei paistnud. Ainukesed sõnad, mida me selle tunni aja jooksul kuulsime, olid ,,Aitähh" ja ,,Allo". Tema vanused lapsed peaksid tegelikult juba rohkem sõnu ütlema, aga samas, kõne areng on individuaalne asi, nii et ei maksa veel karta, et lapsel mingi kõnehäire on. Tegelikult rääkis laps päris palju, aga ükski neist ei meenutanud mingeid sõnu (pudikeel). Hääle intonatsiooniga oskas Käku küll mängida, tehes erineva kõrguse ja rõhuasetusega hääli (rõõm, üllatus, jonn jne.) · Õppimine Lahendab lihtsamaid probleeme, nt eemaldab karbikaane, et näha, mis seal sees on. Mõistab ja kuulab loetavat juttu ning reageerib tuttavatele tegelastele. Peab meeles, kuhu ta mingi teda huvitava eseme pani
1) Dementsus e. nõdrameelsus vt dementsusesündroom 2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus - dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus 3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus Kui intellekt üldiselt vastab normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse: 4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: - spetsiifiline artikulatsioonihäire - ekspressiivne kõnehäire - retseptiivne kõnehäire - afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom) 5) Õpivilumuste spetsiifilised häired: - spetsiifiline lugemishäire - spetsiifiline õigekirjahäire - spetsiifiline arvutamisvilumuste häire - spetsiifilised segatüüpi häired 6) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Psühhootilistele häiretele iseloomulikud sündroomid Alljärgnevalt on esitatud loetelu sündroomidest, mida võib kohata psühhootiliste häirete (F2) korral.
· Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. · Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. Ravitavad dementsused
Võivad tekkida tardumised liikumisseisakutena, mille tõttu võib vahel isegi kukkuda. Riietumine, söömine, kirjutamine ja teised igapäevased tegevused muutuvad raskemaks ning haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi. Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks. Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia. Kõne- ja neelamisprobleemid võivad esineda haiguse hilisemas faasis: hüpokineetiliseks düsartriaks nimetatud kõnehäire korral muutub kõne monotoonseks ning hääl vaikseks ja kähedaks (hüpofoonia). Lisaks liikumishäirele võivad esineda ka nn mittemotoorsed sümptomid: psüühikaga seotud probleemid, autonoomse närvisüsteemi häired nagu seksuaal-, põie- ja soolehäired jm. Umbes pooltel Parkinsoni tõvega inimestest esineb psüühilisi probleeme, sealhulgas kõige rohkem depressiooni, ärevust ja paanikahäiret, vahel ka apaatsust. Neid peab oskama tähele
spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja.lihased), väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti normaalsed. Spastiline tetrapleegia: raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom – kõnehäire, düsfaagia; krambid. Hüpotooniline PCI: lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus. Atetootiline ehk düskineetiline ehk tahtmatute liigutustega vorm esineb 20%-l PCI- lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Düskineetiline PCI: ebanormaalsed vastutahtelised liigutused – atetoos > 1 a.v
K seade esimene etapp võib kesta 5- 10minutit. Kui nädalas 3-4 x harjutatakse, teostub kõnesse viimine 2-3 nädalaga. G-le üleminek kulgeb raskusteta. Kogelemine ja selle esilekutsujad. Haiglasliku iseloomu omandavad kordamised ainult siis, kui hääldamisel kaasnevad nähtavad kramplikult pingutatud liigutused. Kramp võib tekkida kõigis kõneorhanite lihastes: huulte, keele, suulae, hingamislihastes. Kogelemine on kõige raskem kõnehäire, mis võib tekkida igaühel. Kuid igaüks võib ka sellest hoiduda. Kogelemise põhjuseid ei ole veel suudetud avastada. Kuid enam-vähem on võimalik kindlaks teha selle esilekutsujaid. Mõned esilekutsujad: · Hääliku vale hääldamine · Psüühiline trauma vale kasvatuse näol · Psüühiline trauma hirmu, ehmatuse näol tagajärjel · Suhtlemine kogelevate või vigaselt rääkivate vanemate ja omastega
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett. EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE 3. Halb isu tingitud iiveldusest või · Paku meeldivaid toite oksendamisest. ...
See kirjeldab omandatud düsleksiat, mis on lugemishäire aju kahjustuse tagajärjel. Mõned aastad hiljem mainis dr A. Kussmaul (1877) terminit "sõna pimedus"("word blindness"), et kirjeldada täiskasvanuid, kes olid kaotanud oma lugemisoskuse. Tema ja tema kaasaegsed seostasid lugemis- ja kirjutamisraskusi vaimse arengu puuetega, kuid 19.sajandi lõpus kirjeldasid kaks Briti arsti 14-aastast andekat poissi, kellel esinesid kirjaliku kõnehäire. Peale seda asusid paljud autorid lugemis- ja kirjutamisraskusi vaatlema kui iseseisvaid puudeid. (Hoyles & Hoyles, 2007) 1960ndatel sai termin düsleksia populaarsemaks kui "sõnapimedus". 1972.aastal loodi British Dyslexia Assocation. 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi algul kujunes välja kaks koolkonda kirjaliku kõne puuete tekkepõhjuste seletamisel. Osad autorid pidasid lugemis- ja kirjutamisraskusi vaimse alaarenguga seotuks. Teised aga olid veendunud, et neid kahte
uimasus, iiveldus, oksendamine, neuroloogilist leidu pole, spetsiaalset ravi ei vaja, jälgimine. Mõõdukas (9-13 p) ja raske (3-8p) – rebenevad kestade veresooned, ajukoes verevalumid, teadvusehäire, mis taastub, mis taastub aeglaselt; mäluhäired, psüühikahäired; meningeaalsündroom, neuroloogiline koldeleid; luumurrud, mõnikord lahtine vigastus, tüsistused. Ravi – vabad hingamisteed, kiire transport haiglasse, kirurgiline ravi, jääknähud – pareesid, kõnehäire, psüühikahäired, epilepsia, spetsiaalne ja meditsiiniline rehabilitatsioon Ajukasvajad, nende diagoosimise ja ravipõhimõtted. Sümptomid – hemiparees, kraniaalnärvide kahjustused, psüühikahäired (frontaalne kasvaja), tundlikkusehäire, afaasia, epileptilised hood (suuraju), ataksia (tagumine koljuauk). Üldsümptomid – peavalu, koljusisese rõhu tõus, epileptilised hood, vahel haiguse äkiline algus. Kulg võib olla pikaldane, diferentseerimisaste erinev, peale
õppeaastal 2013/2014 ehk 16%. Tüdrukute lugemis-ja kirjutamisraskuste osakaal on tunduvalt väiksem kui poistel. Õppeaastal 2013/2014 oli kõige rohkem algklassides tüdrukuid, kellel on olnud lugemis-ja kirjutamisraskused. Kõige väiksem protsent esines aga õppeaastal 2012/2013. 11 2.2. Logopeedide arvamus Lastel kellel on lugemis-ja kirjutamisraskused, häälduspuuded, kõne arenguline mahajäämus või mõni muu kõnehäire, siis sellega tegeleb koolilogopeed. Esimese klassi kooliaasta alguses selgitatakse välja, milline laps vajab koolilogopeedi abi kuna kõnespetsialist oskab juba kooliastujal näha ohumärke, mis viitavad lugemis-ja kirjutamisraskustele.(Nergi 2011) Koolilogopeedide arvates ei saa lapsed lasteaias õigeaegset ravi kuna paljudes omavalitsuste rahastavates lasteaedades on logopeedide töötunde vähendatud või hoopis koondatud. Samuti,
Diskursiivne mõtlemine (loogiline, arutlev, järledusreeglitele tuginev, väitelt väitele kulgev, nt kaasuste lahendamine) Keel põhineb keelemärkide kasutamisel, on välja kujunenud inimühiskonna arnemise käigus suhtlusprotsesside toimel. Keele suuline vorm on kõne. Sõnadel on objektiivne üldtunnustatud tähendus ja subjektiivne tähendus. Kõnefunktsioonid on tavaliselt vasakus ajupoolkeras Afaasia neuroogiline kõnehäire Kõne jaguneb väliseks ja sisekõneks (oluline töömälu mõtlemisvahend) 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1. Vajadused ja motivatsioon Vajadus on mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Vajaduste peamised liigid: 1) Orgaanilised vajadused (elutegevuse esmatingimused; toit, söök, liigisäilitamine) 2) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused (inimene peab liikuma, puuteid tundma, kuulma, nägema) 3) Sotsiaalsed vajadused
Laboriuuringute tulemused ei ole ülekantavad reaalsetesse situatsioonidesse. Mida lähemale tegelikkusele õnnestub katsesituatsioon kujundada, seda lähemale liigub valedetektori tulemus 50%-le. Valetamise "avastamine" produktsiooni analüüsi kaudu. Statement validity assessment Laste joonistused ei võimalda hinnata seda, mida laps ,,tegelikult mõtleb" või mis ,,tegelikult toimus". Visuaalne info võib olla üheks suhtluskanaliks, kui sõnavara on puudulik, või kui inimesel on kõnehäire. Graafiline produktsioon võimaldab hinnata ruumitaju häirete olemasolu. Tõesuse kriteeriumidele rajanev sisuanalüüs: Criteria-Based Content Analysis (CBCA) - tüüpi meetodid Udo Undeutsch, alates 1950. Väitis, et laste ütlused kogetud sündmuste kohta erinevad väljamõeldistest teatud kindlal viisil, süsteemipäraselt. Ta määratles tunnused, mis peaksid olema tõesuse indikaatoriteks: Meetodi kriitika: - korralikud uurimistulemused puuduvad
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaad...
Sümptomid Haiguse sümptoomid võivad varieeruda väga kergest haigestumisest raske haiguseni, mis võib 24 tunni jooksul lõppeda surmaga. Põhisümptomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi. Esmalt tekib neelamishäire, samuti kahelinägemine ja kõnehäire. Samal ajal võib esineda iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu. Võib kaasneda ka suukuivus, kurguvalu ja nägemise hägustumine. Enamasti on patsient teadvusel ning mõistab enda ümber toimuvat, kuid ta võib olla uimane või erutatud. Diagnoosimine Kõige olulisem on haiguspilt ning täpne haiguskulu kirjeldus. Oksemasside või väljaheite analüüsil on võimalik kindlaks teha botulismi toksiini olemasolu. Lihaste tegevust kontroll-
Süstitavate depoopreparaatide vastunäidustuseks on: - rasedus - rinnavähk 8 Ettevaatusega soovitatakse preparaate kasutada aju- või südame-vereringe haiguste ning hüpertensiooni korral, raske suhkruhaiguse, ägada maksahaiguse, maksatsirroosi ja maksakasvajate esinemisel. Kombineeritud pillide kasutamine tuleb kohe katkestada, kui: - tekib äkiline tugev, pikalt kestev peavalu - kõnehäire teke - ühepoolne nägemise kaotus või nägemisvälja ahenemine - tugev nõrkus äkki ühel kehapoolel - äkiline seletamatu teadvuse kadu, pearinglus või tasakaaluhäired - fokaalne epilepsia - valulik turse jalas - valu rindkeres (pleuriitiline valu) - hingamisraskus, köha koos vereseguse rögaga - äkiline äge kõhuvalu - immobilisatsioon peale traumat või suuremat operatsiooni - äkilise kollasuse teke - RR tõus üle 160/95 mmHg korduvalt - äge nahalööve (erythema multiforme)
k. nervus hypoglossus) • Motoorika: keele liikuvus üles, külgedele, keele väljasirutamine ja tagasitõmbamine • Booluse ettevalmistuse, moodustamise ja manipulatsiooni vähenemine • Keelepära aktiivse langetamise vähenemine • Keelepära ja neeluseinte kontakti vähenemine KÕNE JA NEELAMISHÄIRED KÕNEHÄIRED Kõnekeskus asub vasakul aju poolkeral AFAASIA- Normaalse kõneoskusega isikul tekkinud kõnehäire Patsiendil esineb kõne-, kirjutamis-,ja lugemisvõime puudulikkus. Enamikul afaasiaga pt. paikneb kahjustus aju vasakus poolkeras nn. Brocca alal. Afaasia tüüp Kõne Arusaamisvõime Mida tunneb patsinet? Motoorne afaasia Takistatud Suhteliselt hästi Teab mida öelda 13
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
keel võimaldab vahendatu tunnetamist ja kirjeldamist kõne – keele suuline kasutamine süntaks – grammatilised reeglid, mille alusel lauseid moodustatakse Keeletstukruurid: 1) pindmine – kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kuulajale tajutav 2) süva – abstraktne tunnetuselementide representatsioon kõnefunktsioon asub inimene vasakus poolkerad - oimusagaras afaasia – osaline või täielik kõnehäire keelefunktsioonid: (1) suhtluse tagamine, (2) mõtlemise vahendaja psüühika seemises plaanis, (3) seisundi väljendamise viis, (4) kultuurilise info talletamine, salvestamine ja edasiandmise vahend kirjapandud kõne (kirjalik tekst) sõna täies mahus mõistmiseks kulub 300-500 millisekundit 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1 Vajadused ja motivatsioon VAJADUS:
Neuroloogiline staatus o Kliiniline leid Neuroloogiline koldeleid Parkinsonistlik sündroom o Epilepsia Alzheimeri haigus – kõige tavalisem dementsus vanemas eas Juhtivalt mäluhäired Kliiniliselt dementsus Defitsiit vähemalt kahes funktsioonis Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire Diagnoosi toetavad: o Kõnehäire o Apraksia - on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu o Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. o Pärilik anamnees o ADL muutused
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul täh...
Ka halvatuse ulatus võib olla väga erinev: täielikust liikumatusest kuni vähese nõrkuseni, mis väljendub ainult väsitavamate tegevuste juures. Parema kehapoole halvatusega koos võivad esineda kõnehäired. Haige ei pruugi mõista räägitavat ja/või ei suuda ise ennast kõnes väljendada. Vasaku kehapoole halvatuse korral võib olla häiritud keha keskjoonest vasakule poole jääva ruumi adekvaatne tajumine. Vasakukäelistel võib kõnehäire esineda vasakpoolse halvatuse korral ja ruumitunnetuse häire parempoolse halvatuse korral. Insuldi puhul 16 võivad esineda veel neelamishäire, tasakaaluhäire, nägemishäire. Insuldi järgne nägemishäire ei ole prillide ega silmaoperatsiooniga korrigeeritav, sest kahjustatud on aju sees asuv nägemisaistinguid vastuvõttev ala, mitte silm
Toksiin põhjustab halvatust lihastes. Surm saabub hingamis ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. Botuliin: inimesele eriti toksiline aine, kõige tugevam seni tuntud looduslikest mürkidest. Ohustatud isikud: haiglatöötajad, toiduainetööstuse töötajad. Sümptomid põhisümptomiteks on halvatus, mis algab pea ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Esmalt tekib neelamishäire, kahelinägemine, kõnehäire. Iiveldus, oksendamine kõhuvalu. Võib kaasneda suukuivus, kurguvalu, nägemise hägustumine. Vältimine käte regulaarne pesu, botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100°C juures. Soodsaim temperatuur botulismi jaoks 30...37°C. Temperatuuril alla 4 C toksiini ei teki, seega on toiduaine säiliamisel külmseadmetes toksiini moodustamine välistatud. Toiduaineid peab korralikult pesema.
Küsi kasutatavate ravimite kohta (nitroglütseriin või aspiriin) teadvuse, hingamise või pulsikadumisel, tuleb teda vajadusel kiirabi tulekuni elustada. 73.Insuldi tunnused ja esmaabi? Insuldi tunnused on erinevad. See võib tabada aju erinevaid osasid ja võib avalduda erinevalt. Isheemilise insuldi puhul on tegemist veresoonesulgusega, hemorraagilise insuldi puhul verejooksuga. Tavaliselt on insuldi sümptomiteks ühe kehapoole nõrkus, ühe näopoole äravajumine, kõnehäire. Esindatud võivad olla kõik need sümptomid või osa neist. Võib olla ka tugev peavalu. Insuldi saanule tuleb kiirabi kutsuda nii ruttu kui võimalik, sest olukord võib kiiresti halveneda. Südamelihase infarktiga on samuti kiirus tähtis – vaja on ruttu tromb lahustada. Oma autoga ei tasu hakata haiget haiglasse viima. Kui seisund peaks autos halvenema, näiteks kui haige kaotab teadvuse ja süda seiskub, siis on raske teda seal aidata.
neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia. AD kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine), orienteerumisraskused (ekslemine), progresseeruv haigus (probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek; kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära). Sellega võib kaasas käia epilepsia. Esialgu kergemad probleemid (sõnad sassis jne). Nunnade uuring (1996): Notre Dami konvendi õed. 1991-1993. Uuringusse kaasati enne 1917 aastat sündinuid
Teadasaamine oli tõeliseks sokiks. Ei uskunud, arvas, et ehk on analüüsid segi aetud. Ta nõudis uusi analüüse aga tulemus oli sama - ta on tõepoolest viirusekandja. Oma sõnutsi sai ta HI-viiruse sugulisel teel. Ta ei olevat kunagi süstinud, mitte kunagi isegi mitte suitsetanud. Mõningaid probleeme on tal olnud alkoholiga. Nakkuse sai ühelt suhteliselt võõralt tüdrukult, kellega tutvus ühes baaris. Ilus tüdruk oli, haletses teda ta kõnehäire pärast. Siis kutsus enese poole koju. Nii see siis juhtuski. Nüüdseks on ta mõttega oma immunoloogilisest staatusest harjunud. Ka on vangla meedikud neile selgeks teinud, et inimesed, kes ei süsti, kes oma tervise eest teadlikult hoolt kannavad, võivad aastakümneid elada. "Lõpuks ei seisa ju ka meditsiin paigal. Räägitakse, et isegi siis, kui korralikult vitamiine tarvitada, võib selle viirusega kümneid aastaid elada." Vanglas olevat enamus nakatunutest narkomaanid
Afaasia sagedasemaks põhjuseks on ajuinsult, mille sagedasemaiks vormiks omakorda ajuinfarkt. Nimetatud haigusega seoses kahjustub kõnelemine või kõnest aru saamine, lugemine ning kirjutamine. Afaasia liigid: amnestiline afaasia. Nimetatud afaasia puhul häirub esemete nimetamine ehk nimisõnade kasutamine amnestilist afaasiat nimetatakse ka anoomiaks. Juhtafaasia- tegemist on kõnekahjustusega, mille puhul tekstis esineb valesid sõnu ning avalduvad arusaamisraskused. Kõnehäire võib olla funktsionaalne, kus ei suudeta sobivaid sõnu leida. Aleksia ja agraafia- kujuneb kiirusagara alumise sagariku kahjustusel, mille puhul inimene kaotab võime lugeda (aleksia) või võime kirjutada (agraafia). Selle kahjutuse korral häirub kirjutatud kõne mõistmine ja kirjutamisvõime. 36. Aju ja kõne. Kõne organisatsioon ajus: I lokalistlik hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS
vanad mälestused on kadunud ja uusi ei teki. Taastumine toimub sama äkiliselt kuid võib jääda ka krooniline spetsiifiline mälukaotus. Põhjuseks võib olla peatrauma, migreenihoog, epilepsia, liiga madal veresuhkur, veresoonkonnahaigused. Herpesentsefaliit – viiruse poolt tekitatud ajupõletik. Palavik, väsimus, tugevad peavalud ja ka temporaalsagara kahjustusnähud: segasus, hallukad, teadvuse hägunemine, epileptilised hood ja kõnehäire. Sageli areneb välja temporaalkoore kahjustus mis väljendub anterograadse amneesiana. Kui kaasatud on ka piirnevad alad siis võib ilmneda ka retrograadne. Seejuures säilinud… Alzheimeri tõbi – ilmneb nii progresseeruv ajurakkude hävinemine kui ka kortikaalseid muutused. Haigust iseloomustab Anterograadne amneesia ja hiljem ka retrograadne. Üks esimesi piirkondi kus muutused ilmnevad on mediaalne temporaalkoor, kuid haiguse süvenedes on mõjutatud ka muud kortikaalseid piirkonnad.
Teabeedastuseks on kaks suurt viisi – kõhtmine ehk ventraalne töötlustee ja selgmine ehk dorsaalne töötlustee. Kõhtmine tee aitab tajuda objekte, tähendusi, luua teadvuslikku keskkonnamudelit; Selgmine töötlustee aga aitab kaardistada asukohti, ette valmistada reageeringuid ruumis ning valikuid erinevate võimaluste vahel. Kui inimesel on nt ajukahjustus ja see on vasakus poolkeras, võib kaasneda kõnehäire. Aga inimene pole väga emotsionaalne selle kahjustuse korral. Paremas poolkeras enamasti kõnehäiret ei kaasne, aga see- eest võib inimene muutuda oma reageeringutes heitlikuks. Ajukoore all ja ajukoore sees peidus on palju teisi struktuure - nt väikeaju. Ilma selleta organism kui tervik ei toimi, sest seal toimub eneseregulatsioon. Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni. Ajutüvel on
98 a avastati. Meil erisus ainult 2 aminihappes. Mutatsioonid 7. Kromosoomis. Kontrollib inimese kõne motoorikat. Suulihaseid ja nende tööd. Toodud palju võimeline kodeerima. LANDAU KLEFFNER - Unes epileptiline aktiivsus. Kustutab kõne mõistmise, vaa vb jääda. Selle haiguse korral, arenguline kõnehäire, ei suudeta artikuleerida sõnu, funktsionaalne, uuritud, mis ajus toimub, geenimutatsioonid. Frontaalne broca piirkond ja teatud 9. LOENG basaalganglionite osas on aktiivne. Funktsionaalselt ei aktiveeru nagu vaja ega anna KAHE Ajupolekrade vahelistest ühendustest ja mis juhutb, kui ühendus miskipräast kontrolli. Tähtis, et basaalganglionid seotud ka parkinsonismiga
Süstitavate depoopreparaatide vastunäidustuseks on: - rasedus 28 - rinnavähk Ettevaatusega soovitatakse preparaate kasutada aju- või südame-vereringe haiguste ning hüpertensiooni korral, raske suhkruhaiguse, ägada maksahaiguse, maksatsirroosi ja maksakasvajate esinemisel. Kombineeritud pillide kasutamine tuleb kohe katkestada, kui: - tekib äkiline tugev, pikalt kestev peavalu - kõnehäire teke - ühepoolne nägemise kaotus või nägemisvälja ahenemine - tugev nõrkus äkki ühel kehapoolel - äkiline seletamatu teadvuse kadu, pearinglus või tasakaaluhäired - fokaalne epilepsia - valulik turse jalas - valu rindkeres (pleuriitiline valu) - hingamisraskus, köha koos vereseguse rögaga - äkiline äge kõhuvalu - immobilisatsioon peale traumat või suuremat operatsiooni - äkilise kollasuse teke - RR tõus üle 160/95 mmHg korduvalt - äge nahalööve (erythema multiforme)
saavutanud piisavat küpsust mitmetel erinevatel arengualadel, on parem kui ta ei lähe veel kooli. Kui vanemad on ebakindlad lapse kooliküpsuse suhtes, võivad nad pöörduda perenõuandlatesse saamaks asjatundjatelt nõu ja abi. Eriliselt oluline on mõelda kooli alguse üle sel juhul, kui lapse arengus on midagi kõrvalekalduvat. Sellisteks kõrvalekalleteks on näiteks kõnehäire, meelehäire, arengupeetus või puuetega lapsed. Osadel lastel on võimalus õpetusele juba 6 aastaselt, soovitavalt siiski lasteaias. Teistele on jälle kasulik alustada kooli aasta hiljem. Mõnel juhul tuleb küsimuse alla ka erikooli või eriklassi minek. Kui lapse kooliminekut muudetakse, on oluline, et ta saab tuge pikendusaastal saavutamaks küpsust. Kooli algusega seotud muutused on suureks asjaks perele. Nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
