ARAABIA MUUSIKALE ISELOOMULIKUD TUNNUSED ARAABIA USUND Araabia kunstmuusika sündis 6-7 sajandil. Selle aluseks on erilised meloodiamudelid- makaamid, millele Euroopa muusikas vastet ei ole. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis vahendab kuulajale uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust või mehelikust ja muud sarnast. Et muusikat peetakse kõiksuse osaks, arvatakse makaamidel olevat üliinimlik mõju. Musitseerides toetub üksikesineja makaamile ning loob improviseerides heliteose. Koosmängu aluseks on makaamile loodud meloodia, mida sobivalt varieeritakse. Rütmikava kujundab löökpillimängija ning iga meloodiapill sobitab sellesse oma osa. Muusikavormidest on araabiamaades levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse kas ühe pilli või väikese ansambliga. Juba ammustest aegadest saadik on seal luulet ette kantud lauludes. Laulukunstile on iseloomulik liuglev-libisev häälelii...
Hiina Muusika Asukoht: Hiina on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas. Hiina naaberriigid on Venemaa, Mongoolia ja Vietnam. Huvitavad Faktid: Hiina on maailma 4. suurim riik. Hiinas leiutati paber. Hiinas leiutati ka tuulelohe. Hiina muusikakultuuris on Jaapaniga võrreldes rohkem žanre ja kultuuridevahelisi kombinatsioone. Usundid: Taoism kujunes Hiinas 5. -6. sajandil eKr. Nimetus tuleb sõnast tao (dao), mis tähendab kulgemist. Tao ei ole jumalik jõud, vaid loomulik vägi, mis paneb maailma toimima. Taoismi kaks poolust on yin (naiselikuus, maa, tume, niiske) ja yang (mehelik, taevas, kerge, kuiv). Traditsioonilise hiina filosoofia kohaselt loovad need kaks jõudu omavahelises vastasmõjus elu energia, taeva, maa ja inimkonna. Taoistlikus maailmas on palju jumalaid. Kong Fu-zi järgijad vastandusid taoismile. Nende seisukoht oli, et tao peegeldub korras ja hierarhias. Konfutsianistide meelest oli taoism liiga emotsionaalne j...
Miina Härma ja Konstantin Türnpu Miina Härma sündis 1864 aastal Tartumaal Kõrvekülas. Suri 1941 aastal Tartus. Miina õppis Peterburi konservatooriumis ning tol ajal oli haruldane, et 19-aastane tütarlaps soovib omandada kõrghariduse. Ta oli esimene kutseline eesti muusik, kes hakkas tööle oma maa muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige laiematele hulkadele heas ettekandes head klassikalist muusikat. Härma on põhiliselt koorikomponist - umbes 150 koorilaulu autor. Tema laulud on viisirikkad, lihtsad ja südamlikud; kargemad ja vähem sentimentaalsemad kui nt J. Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pü...
18. saj. 2. veebruar 2012. a. 11:12 · 1700-1721 a Põhjasõda o kirikud jäid tühjaks o Eestlased pöörduvad tagasi esivanemate looduskultuuri poole o levinuim instr. torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga. o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus · korraldati kontserte, balle ja pidustusi · talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid ...
Classical music History The period from the 11th century to present times The term "classical music" did not appear until the early 19th century. The earliest reference is from about 1836 Haydn, Mozart and Beetohoven are the most known classical musicians. Periods in classical music Medieval (5001400) Renaissance (14001600) Baroque (16001750) Classical (17501830) Romantic (18151910) Modern (19102000) Form Concerto Symphony Sonata Opera Dance music Suite Étude Symphonic poem Classical music nowadays Postmodernism Polystylism Eclecticism http://www.youtube.com/watch?v= WXIhTodJ6M&playnext=1&list=PL50 B198056DD2973A Thank you for attention!
Madalmaad Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso.
ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusikA sisemine rahu. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“
Küsimuste vastused 12. klass 20.sajandi eesti muusika 1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud. Arvo Pärt 2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde. 3. Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suun...
....................lk 2 2. BAROKK VENEMAAL.........................................lk 3 3. BAROKK EESTIS.................................................lk 4 4. KOKKUVÕTE......................................................................lk 5 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................................lk 5 SISSEJUHATUS Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid.
ole sugugi ühtne. Põhja-India kõrgkultuuri mõistesüsteem on sarnane Läänele ja Hiinale. Lewis Rowelli kohaselt (1992) on sõnaga 'muusika' võrdväärne 'sangita', mis varasematel aegadel ühendas endas muusikat ja tantsu (nagu ka hiina terminoloogias), kuid mis hiljem hakkas tähendama midagi sarnast 'muusikale'. Tänapäeva India rahvas kasutab seda sõna viidates "muusikale" kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale või kunstmuusikale. Sõna 'gita' või 'git' märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud). Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, religioossete seoste ning tantsu
Muusikal Cats Sügisel käisin Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali ,,Cats". Muusikali autoriks on Andrew Lloyd Webber, kes on peale ,,Cats'i" veel kirjutanud terve hulga muusikale nagu näiteks, ,,Jesus Christ Superstar", ,,The Woman in White", ,,Starlight Express", ,,The Phantom of the Opera", ,,Aspects of Love" jpt. Veel on ta kirjutanud muusika filmidele ,,Gumshoe" ja ,,The Odessa File". Lloyd on pälvinud 7 Tonyt, 3 Grammyt, 6 Laurence Olivier auhinda, Kuldgloobuse, Oscari, Emmy, Praemium Imperiale'i ja Richard Rodgersi auhinna silmapaistvate tulemuste eest muusikaliteatris. Webberi muusikal ,,Cats" on tänapäevaks väga suurt menu kogunud ja üks aegade
ja ebatavalised rakursid. Ka muusikas hakati erilist tähelepanu pöörama kõlavärvidele ning funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Põhjus, miks mulle impressionism väga meeldib, on ka see, et nii muusikas kui kunstis eelistati loodusetemaatikat (meri, pilved, aiad vihmas jne). Looduse kujutamine ja valguse rohkus tekitab minus kergustunnet ja süstib positiivsust. Impressionistlikule muusikale on omased klassikalised pillid ja pehmed kõlad, mis meenutavad veidi jazziliku muusikat. Impressionismiks nimetatakse ka stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes eirasid akademismi reegleid. Nad ei tahtnud lähtuda joontest ja raamidest, vaid värvidest ja tunnetest. Näiteks ei maalinud nad mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuvad päikesevalguse põgusaid hetke. Kunstipublik oli 19. sajandi
Arvo Pärt(1935) Heino Elleri õpilane 1980 emigreerus ning elab Saksamaal. 1.otsingute periood *neoklassitsistlikud teosed *Ädodenafoonilised teosed *Kollaazitehnika 2.tintinnabuli stiil-See nimetus pärineb Üksteisega kooskõlas häälestatud Staatiline habras,otsekui iga heli Kuulav muusika. 1.tintinnabuli stiilis teos klaveripala"Alinale" Inst teosed ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ,,Tabula casa"(tühi leht) Pärast enigreerumist pühendus peaaegu Täielikultsanrfaal muusikale ,,Te Deum" ,,Magnificat", ,,Berliini missa","Lamentate" Arvukate maailma ülikoolide (Sh.EMTA) Audoktor. Väga palju plaadistusi,paljude Festivalide ja kontserdipalade keskne helilooja. Pärdi muusikale on omane surm,avatus.peab väga oluliseks vaikust.
tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. 1 Balleti ajalugu 1.1 Balleti algus
MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile.
kooskõlas, omab negatiivset mõju. Muusika on nagu mingi telg, mille ümber kogu elu keerleb, näiteks oleme peol, tantsime muusika järgi, kõnnime bussi peale, kuulame muusikat, et igav ei oleks. Noored peavad tihti muusikat enda parimaks sõbraks, sest teatud olukordades aitab muusika just kõige paremini mingitele probleemidele vms lahendust saada. Tänu muusikale saab teha väga palju olulisi asju, näiteks: Tänu muusikale on palju parem sportida Muusika motiveerib tegutsema Lood salvestavad palju mälestusi. Erinevatel hetkedel elus kuulame ju ikka mingeid laule rohkem. Kui neid siis mõnda aega mitte kuulata ja tüki aja pärast uuesti avastada, avaneb justkui uks minevikku ja toob tagasi soojad ja mõnusad hetked. Tänu muusikale saab väljendada enda tundeid üleüldiselt rikastab muusika igapäevast elu meie ümber.
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! EELLUGU, KESKAEG 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? Sest tänu muusikale on jõutud sinna, kuhu sõnadega ei jõua. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, taeva and. Muusikale omistati sageli salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika kaudu suheldi ka vaimude maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad
Lava dekoratsioon oli tasemel. Kasutatud oli mitmekorruseline telling, selle peal käis põhiliselt kogu show. Üldiselt olin rahul, tulede ja tossu show oli väga võimas. Muljed olid väga head peale kontserdi. Kogu kontsed ületas oootusi ning samas see oli väga emotsioonide rikas esitus. Arvestades seda, et enamus publikust tõusis aplodeerides ülesse peale kontserdi, oli see väga edukas ning heaks kiidetud vaatajate/kuulajate poolt. Tulevikus kui taolisi muusikale tehakse soovitaksin rohkem keskenduda muusikale. Kui peaks tulema veel muusikale Endla teatri poolt, läheksin hea meelega vaatama.
20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius. 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned avalduvad dünaamikas ehk helitugevuse muutumise ja vaheldumise äärmuslikkuses (rahulik, vaikne ja mõtiskelv vaheldub valju, kiire ja süngega) (dünaamilised äärmused) ning teose hingelisuses. Lisaks on tegemist romantismiajastule iseloomuliku väikevormiga (etüüd). 23
20.saj Muusika. 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitsenud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17.saj ja 18. Saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. Saj). 20. Sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neis üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. Saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, imperssionism , eksperssionism ja neoklassitsism. Romantismi muusikatraditsioon andis tõuke ka rahvusromantismiliste koolkondade sünniks. Näiteks kuulsamad rahvusromantikud on olnud Soome
Vene muusika Kert Puusta Kujunemine 18. Sajandi lõpus. Samal ajal tegutsesid Euroopas Viini Klassikud. Vene algupärasele muusikale pani aluse Mihhail Glinka. 1862 rajati Peterburgi konservatoorium, asutajaks oli Anton Rubinstein. Kuni 20. sajandini kuulus vene heliloojate loomingus esikoht vokaalzandritele. Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline
on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad
......................................22 2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited........................................22 2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine...................................23 2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine.....................................25 2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine....................................26 2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates..........................................27 2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad.............................................................................27 2.1.10. Filmimuusika olulisim roll..........................................................................28 2.1.11. Õpilaste hinnangud oma teadmistele filmimuusikast..................................29 3. Analüüs ja järeldused......................................................................
Muusikali kirjutades toetus ta raamatule Old Possum's Book of Practical Cats. Muusikali ´´CATS´´ esmalavastus toimus 11. mail 1981 Londonis West Endis. Pärst seda tegi muusikal debüüdi Broadwayl 7. oktoobril 1982. Muusikali on mängitud Londonis üle 9000 korra ja New Yorgis üle 8000 korra. 1998 aastal salvestati ´´Cats´´ videversioon. See salvestati VHSile ja DVDle. Samuti näidati seda üle kogu Ameerika ja ka PBSis. See muusikal on üks enim mängitud muusikale maailmas, ning seda mängitakse ikka veel kogu maailmas. ´´CATS´´ on tõlgitud 20 keelde. Olenematta sellest et see muusikal on üks populaarsematest, kritiseeritakse seda ikka veel jõudsalt. ´´CATS´´on üks armastatumaid ja kritiseeritumaid muusikale. Muusikal ´´CATS´´ räägib ühest kasside hõimust (Jellicle kassid), kes on kogunenud prügimäele, et otsustada, kes neist saab õiguse uuesti sündida. Iga kass
Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840- 1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva, Peterburi, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja
jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusa liikumine, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. http://www.youtube.com/watch?v=0qm8JZuplM0 Paso doble Paso doble (hispaania keeles “topeltsamm”) on Ladina- Ameerika võistlustantsude hulka arvatav tants. See on võistlustants, mis kujutab härjavõitlust, kus mees on toreadoor ja naine härg. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. http://www.youtube.com/watc h?v=4Z81q8ke0iE&feature=rel ated Habaneera ja salsa Salsa on Kariibilt pärit muusikastiil ja tants Habaneera tekkis Kuubale 4/4 taktsimõõdus. Stiil kujunes välja 60.-70. ümberasunud Hispaania aastatel Ladina-Ameerika muusikute hulgas,
Kas tuli siis mõni rütmikam laul, või mõned naljakamad dialoogid. Peale etendust oli kohe kuulda kõigi suust nende arvamust. Enamus inimesi paistis väga rahul olevat. Ka minu seltskonnas meeldis ,,Sugar" enam-vähem kõigile. Muusikali arvutstamine ei lõppenud ka tagasiteel koju. Sellist laadi etendust käisin elus vaatamas esimest korda ning see oli minule huvitav kogemus. Enda kujutluses arvasingi, et etendus tuleb midagi niisugust, sest olen ju varem ka televiisoris muusikale näinud. Siiski pean tõdema, et muusikale tahaksin minna tulevikus veel vaatama, sest mulle meeldis väga kuulda näitlejate rääkimise vahele ka mõnda muusikapala. Üldiselt oli muusikal väga hästi õnnestunud ning kindlasti soovitaksin seda kõigile. 3
aastal Disney telekanalilt USA-s, Jõudes sealt edasi nii kinolinadele kui ka teartilavadele. Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikafilmide kassa. Kõigest paari aastaga on ,,High school musicalist" saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. See muusikafilm võitis ka 2006. aastal Emmy auhinna kõrgtaseme koreograafia ja lapsesõbralikkuse eest. Ma olengi elus mõned korrad muusikale vaatamas käinud ning see oli neist eelmistest meeldejäävam. See etendus oli eriline juba selle lava kujunduse ning Andres Hillep 10b 25.05.2010 asjade poolest mis laval olid. Väga lahedad olid ka esinejad. Lavaline liikumine ning ka tegevused olid väga põnevad. Kõik esinejad laulsid väga hästi ning kogu etendus oli väga põnev. Kordagi ei tulnud mõttesse natukene pikutada või millegi muuga
,,Peer Gynt" Käisin 18ndal novembril 2006. aastal Vanemuise suures majas vaatamas. balletti "Peer Gynt". See oli Hendrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel põhinev lavateos Eduard Griegi, Claude Debussy ja Savantage'i muusikale. Dirigent oli Toomas Vavilov. Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt.
ning osutus samuti edukaks Maailmaturniiridel purustas bänd kõik seni kehtinud publikurekordid MUUSIKA STIIL Led Zeppelini muusika on rajatud bluusile. Bändi on mõjutanud ka paljud briti folk-artistid, kes inspireerisd Led Zeppelini enamiku laulude autorit Page’i. Veel on ansambel teinud erinevates stiilides muusikat nagu rock and roll, jazz ja reggae. Paljud laulud räägivad romantilistest teemadest, mis oli omane pop, rock ja blues muusikale Öeldakse, et Led Zeppelini muusikale on omane kiirus, energia, ebatavalised rütmid, dünaamilisus, võimsad vokaalid ja kitarristi Page’i kitarrisoold. Bänd ise on öelnud, et nende muusika peaks olema valgustav ja särav. LED ZEPPELIN ON OLNUD EESKUJUKS PALJUDELE MUUSIKUTELE Rock ja metal bändid (Deep Purple, Rush, Queen) Varasemad punk bändid (Ramones, The Cult) Alternatiiv-rock bändid ( The Smashing Pumpkins, Nirvana)
Vastus: "Ungari tantsud" 12. Mis olid 2 tähtsamat žanrit Liszti loomingus? Vastus:Ta tõi sünfoonilisse muusikasse uue zanri - üheosaline sümfooniline poeem.Üheosaline sonaat. 13. Mis maa helilooja oli Fryderyk Chopin ja miks ta seal ei elanud? Vastus:Poola helilooja.sest tema maal oli sõda? 14. Mis on tema loomingu peamine žanr? Vastus:Valsid ja prelüüdid.Klaveripalad. 15. Mis on iseloomulik Chopini muusikale? Vastus:Choplini muusikale on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. 16. Nimeta 2 tuntud Chopini teost. Vastus: Soololaul "Soov" ja tema suurim kogumik "24 prelüüdi" 17. Kus sündis ja kus hiljem elas Johannes Brahms? Vastus:Lapsepõlv möödus Hamburgis ja hiljem oli elupäevade lõpuni Viinis. 18. Nimeta Brahmsi loomingu 3 tähtsamat žanrit. Vastus:Romantism,barkokkmuusika ja klassikaline muusika. 19
Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori
Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Prantsuse kuninga, Saksi kuurvürsti ja veel mitme üliku õukonnaga. Tema loomingu peaosa
5. G.GERSHWIN (3 punkti) USA (Juudi päritolu). Teda peetakse 5. G.GERSHWIN (3 punkti) USA (Juudi päritolu). Teda peetakse sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed kaasahaaravad ja lõbusad. Muusikas ühendatud Euroopa muusika kogemus ja kaasahaaravad ja lõbusad. Muusikas ühendatud Euroopa muusika kogemus ja USA mustanahaliste muusikale isel. Jooned. L: ooper ,,Porgy ja Bess", USA mustanahaliste muusikale isel. Jooned. L: ooper ,,Porgy ja Bess", klaverile ja dzassbändile ,,Rapsody in Blue", muusikalid ,,Klaverikontsert F- klaverile ja dzassbändile ,,Rapsody in Blue", muusikalid ,,Klaverikontsert F- duur", sümfoonile teos ,,An American in Paris" A: kirjutatud bigbändile. duur", sümfoonile teos ,,An American in Paris" A: kirjutatud bigbändile. Soolopillina klaver ja süfoonia orkester. Üheosaline
Muusika kordamine Millal oli klassitsismiajastu? – 18.saj II pool – 19.saj I veerand Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam Eelistati instrumentaalmuusikat Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega
Esitajad: (nii üksi kui ka koos,) eeslaulja kui ka koor, esitajaks mehed Eesti rahvapillid: lauldi ka pilli, nt kandle või lõõtspilli saatel/ keelpillid: kannel, jauram, põispill õhkpillid: vilepill, sokusarv, lõõtspill, torupill, karjapasun ise helisevad pillid: lokulaud, parmupill, käristi, pingipill 7. Esimene Eesti üldlaulupidu - toimumise aasta, mitu päeva, millal midagi ette kanti, laulupeo repertuaar, osavõtjad, dirigendid. Tähtsus Eesti muusikale. Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. a Tartus, kestis 3 päeva (18. - 20. juunil.) Esimene päev: vaimulikud laulud Teine päev: ilmalikud laulud (mõlemal päeval kõlas Vene keisririigi hümn ja saksa autorite laulud + 2 Soome ja 2 Eesti laulu). Peo lõpuosas esitati tulevane Eesti hümn “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning Lydia Koidula luule tekstidele põhinevad “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani” Kolmas päev: üksikute kooride kontsert ja võistulaulmine
11c klassi arvestustöö kordamisküsimused SULETUD MATERJALIDEGA: 1. Millal oli klassitsismiajastu? Klassitsismiajastu kestis 18.sajandi II poolest kuni 19.sajandi I veerandini. 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? · Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. · Eelistati instrumentaalmuusikat. · Muusika oli põhiliselt homofooniline. · Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. · Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. · Eelistati duuri ja molli. · Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. · Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõiste sümfoonia.
Kontserdiretsensioon Käisin 18. märts Rahvusooper Estonias Malcolm Arnoldi muusikale David Nixoni balletti ,,Kolm musketäri" vaatamas. Osades olid Sergei Upkin (D'Artagnan), Jegor Zdor (Athos), Aleksandr Prigorovski (Porthos), Andrei Mihnevits (Aramis), Eve Andre (Constance), Marika Muiste (Mileedi de Winter) ja paljud teised. Kaasa tegid ka Eesti Rahvusballeti tantsutrupp, Rahvsuooper Estonia orkester koos flöödisolisti Oksana Sinkovaga Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Sergei Upkin on lõpetanud Peterburis Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. On võitnud
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on
Sly & The Family Stone) 2. Valged funk-ansamblid: Jazz-funk: Miles Davis, Herbie Hancock, Donald Byrd 3. Jazz-funk: Miles Davis, Herbie Hancock, Donald Byrd 4. Eksperimentaalne funk: George Clinton (Parliement/Funkadelic) 12 60-ndatelesitasid funk´i põhiliselt siiski pigem ansamblid kui solistid: Meters (New Orleans), Bar Kays, Ohio Players, Isley Brothers, Kool & The Gang, Rufus. Funk andis muusikalise baasi 70ndate disco- muusikale. 13 PSÜHHEDEELIA Kümnendi vältel toimus nihe vokaalse ja instrumentaalse muusika vahekorras. Toimusid hipiliikumised, eksperimendid muusikas ja kontserdi vormiga, tarbiti uimasteid. Publiku väärtushinnangud muutusid. Tekkisid uued stiilid: folk-rock, country rock, hard rock, art rock, jazz rock, symphonic rock. 14 ROCKMUUSIKA Olemuselt hübriidvorm valgest ja mustas muusikast.
Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikust arvati, et kui ta “puudutab pillikeeli, siis toetab teda jumala käsi”. Selle tõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks.
Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikust arvati, et kui ta "puudutab pillikeeli, siis toetab teda jumala käsi". Selle tõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks.
FREE FUNK FREE FUNK · Väljendi võttis kasutusele Scott Yanow · Kirjeldab avant-jazzi ja funk muusika segu · Põhikujud Prime Time grupp, Decoding Society, Spetacle · Oli populaarne 1970 aastatel FREE FUNK · Kiire · Rütmikas · Tekitab hea tuju · Õnnelik FREE FUNK · Saksofon · Kitarr · Bass kitarr · Trummid FREE FUNK · Näide free funk muusikast SAMAL AJAL EESTIS · Eestis oli jazz-I mõõnaperiood · Paljud pillimehed läksidüle uutele rock- ja popmuusikastiilidele · Vähesed entusiastid jäid improvisatsioonilisele muusikale truuks Aitäh kuulamast!
eriti just kontrabassi tõttu, mida mängiti tõeliselt kiiresti. Peale viimast lugu kutsuti bänd viimset korda tagasi ja neil ei jäänud muud üle kui esitada veel üks lugu. See oli väga vaikne ja rahulik ning kestis ligi kümme minutit. Kuna oli juba hiline õhtu ja sellist muusikat kuuldes, mõnusas hubases toas, tikkus uni peale. Selliseks kujunes Maria Faust kontsert, mida iseloomustas vaikne ja tasane algus, minnes üle hoogsamale, rütmikamale ja lõbusamale muusikale. Kontsert oli suhteliselt omapärane ja kohati raske oli sõnumini jõuda. Sellegi poolest, mida rohkem ma taolist muusikat kuulsin, seda enam hakkas see minule meeldima ja oli tunda isegi naudingut.
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! Eellugu, keskaeg 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? (Kirjuta natuke pikemalt!) V: Muusika tekkis, et väljendada seda mida sõnadega ei saa ning selleks vajas ka inimene muusikat. Muusikat kasutati rituaalideks, ajaviiteks, lugude jutustamiseks, julguseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, sest levis selline arusaam, et muusikal on salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja algust
määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on defineeritud vaid muusika eri aspekte: muusika kui ratsionaalne, arvudele põhinev teadus, muusika kui tunnetel põhinev kunst, muusika kui apolloonilise või dionüüsilise alge sümbioos, muusika kui puhas teooria või puhas praktika. Otsisin sellele küsimusele vastust ka muusikafilosoofiast. Muusikafilosoofias oli peamiseks definitsiooniks muusikale `'organiseeritud heli'', kuid arvan, et see on veidi ebatäpne, sest mõiste jääb liialt laiaks. Organiseeritud heli alla kuulub ka palju helisid, mida ei peeta muusikaks, näiteks inimkõne. Enne, kui muusikat defineeriti kui organiseeritud helisid, anti talle ka `'organiseeritud toonide kogum'' mõiste, kuid seda peeti jällegi liialt kitsaks, sest on palju muusikaliike, mis ei kasuta erinevaid toone (näiteks rütmimuusika).
LOODUSRAHVAD 1) Matkis paljuski lindude ja loomade keelt. 2) Kõrgemate jõududega suhtlemiseks kasutati rituaalide keelt. 3) Muusikale on omistatud jõud, mis suudab loodusjõude juhtida. VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka
Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutes saksofonistid Archie Shepp, Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves; trombonist Roswell Rudd; kontrabassist Charlie Haden; trompetist Don Cherry. Ornette Coleman Ornette Coleman sündis 9. märtsil 1930 Fort Worthis, Texase osariigis. Ta on USA dzäss- saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja -helilooja. Ta on üks maailma suurimaid free jazzi eestvedajaid maailmas. Ornette Colemani muusikale on iseloomulik kummalised meloodiaaugud koos veerandtoonidega ning oma klastriterohkus ja kiirus. Tema album ,,Sound Grammar" tunnistati 2007. aastal Pulitzeri preemia vääriliseks. Tema debüütalbum ,,Something Else!!!!" ilmus aastal 1958. Ornette Coleman 2 Ornette Colemani albumeid · ,,At the Golden Circle Stockholm" · ,,Change of the Century" · ,,Dancing in Your Head"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
