mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga impanteerumis- ehk pesastumiskohta. Emakas peab leidma sellise koha, mis on võimalikult toitaineterikas, et saaks sinna kinnituda. Pesastumiskohta jõuab rakukogumiks blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toiimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. Perinataalne areng Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek
Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene ehk embrüonaalseks ehk prenataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni [ Embrüonaalne kestab viljastumisest 8nda nädalani ehk 56 päeva. Üsasisene kestab viljastumisest kuni sünnini. Perinataalne periood algab 22. rasedusnädalal ja lõppeb 7 päeva pärast sündi.] 2. Üsaväline ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees Ovogenees on munaraku areng ovogoonist kuni küpse munarakuni. Fertilisatsioon on munaraku viljastamine. Spermatogenees on meessugurakkude küpsemine munandites ehk testistes, täpsemalt väänilistest seemnetorukestes. Sügoot on viljastatunarakk, mis on võimeline jagunema ja arenema.
Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse determinandid ja epidemiloogiline triaad Ükskõik milline tegur Vastuvõtlikus võib olla liigitatud vanuse, soo kui ka liigi järgi Nakkuslikkus ei ole sama, mis inkubatsiooniperiood.
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostati jahiõigus maaomandiga. Maaga kaasneb jahiõigus. · 2682. aastal hakkas Eestis kehtima jahiseadus · 1892. a kehtis Vene jahiseadus · 1934. a uus jahiseadus · 1994. a lühike ja lakooniline jahikorralduse seadus · 2003. a Viimane jahiseadus II LOENG METSKITS · Perinataalne suremus loodete suremus enne sündi või vastusündinute surm pärast sündi. · Populatsioon ühe liigi isendite grupp, kes asustab mingil ajaühikul teatud kindlat territooriumi. · Parmixsia isendite kogum, kes võivad ristuda omavahel ning kelle ristumine teise analoogilisi kogumi esindajaga on mingil põhjusel takistunud. Näiteks Eesti ja Soome põtru eraldab Soome laht. Mingi ajaperioodi jooksul tekivad eristumised (geneetilised jne).
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
2. naistehaigused: ennetamine ja ravi 3. sugulisel teel levivate haiguste ennetamine ja ravi Üleminekuiga ja reproduktiivne tervis: 1. üleminekueaga seotud probleemid: üleminekuea vaevuste ravi, kasvajate varane avastamine ja ravi, osteoporoosi ja südame-vereringehaiguste ennetamine 1 Reproduktiivtervise indikaatorid: 1. sündimus 2. rasestumisvastasete vahendite kasutamine 3. suremus sh. perinataalne suremus, emade suremus 4. madala sünnikaaluga vastsündinute osakaal 5. abi kättesaadavus 6. abordistatistika jm. Seksuaalne tervis - ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse mõjurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust..., seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse. Seksuaalse tervise kaitse eesmärgiks on
Ravi: - radikaalne kirurgiline operatsioon - radio-kemoteraapia pärast operatsiooni - palliatiivne ravi (ikteruse korral nt. stent) Prognoos: väga tõsine Ägedad viirushepatiidid Difuusne maksapõletik (haaratus), mis on põhjustatud mitmete viiruste poolt Jaotatakse sageduse järgi: B, A, C, D, E Levik ja etioloogia: A ja E fekaaloraalne B, C ja D vere kaudu, suguline, perinataalne Inkubatsiooniperiood: A ja E 15-60 päeva B, C, D 30-180 päeva Patogenees: Kuppferi rakkude proliferatsioon üksikrakkude nekroos põletikuline reaktsioon, kuhu on kaasatud lümfotsüüdid ja makrofaagid pigmendi ja Fe++ fagotsüütides paranemisstaadiumis Ägedate viirushepatiitide kliiniline pilt ilma sümptomiteta Prodromaalstaadium (2-7 päeva) üldsümptomid ("gripisarnased", väsimus, vähene t°)
Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. • Põletikud • Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Ema raseduse kulg: Teratogeenid Ema ravimid Infektsioonid Tsütomegaloviirus Toksoplasmoos Punetised Tüsistunud perinataalne periood: Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) Loote hüpoksia Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) Sünnitrauma Madal Apgari hinne (0–4 palli) Neonataalne ikterus (hüperbilirubineemia tõttu tehtud verevahetus) Neonataalsed infektsioonid Läbipõetud infektsioonhaigused: Meningiit Ototoksilised ravimid Aminoglükosiidid Plaatina derivaadid
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vere...
Haigused. Peamine väljendus lastel/täiskasvanutel: asümptomaatiline. Närvisüsteemi haaratuse puhul polüneuriit, müeliit, lümfoidsüsteemist mononukleoosisündroom ja post-transfusioonisündroom, kahe eelmise komplikatsioonina kardiit või hepatiit; silmi, kopse, soolikat ei mõjuta. Reinfektsiooni reaktiveerumine – tavaliselt asümptomaatiline, v.a. immuunpuudulikel. Vastsündinutel: kurtus, aju kaltsifitseerumine, mikrotsefaalia, vaimne mahajäämus. Perinataalne, postnataalne infektsioon tavaliselt asümptomaatiline. Kongenitaalset määratakse süljest või uriinist 3 nädala jooksul sünnijärgselt. Immuunsupresseeritutel peamine väljendus: dissemineerunud raske haigus. Silmad: koorioretiniit, kopsud: pneumoonia, pneumoniit; GI: ösofagiit, koliit; NS: meningiit, entsefaliit, müeliit; lümfoidsüsteem: leukopeenia, lümfotsütoos, suurtest organitest hepatiit. Immuunkompetentsetel sageli lümfadenopaatia (kui pole EBV, kahtlusta CMV). Diagnostika.
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neu...
Kõige sagedasem isoleeritud kesk- ja sisekõrva anomaalia. Iseloomulikuks on teo ja poolringkanalite ebanormaalne laienemine. Enamasti iseseisev anomaalia kuid võib kaasuda Pendered sündroomile. Progresseeruv sensorineuraalne KL. Ravi: kohleaarimplantatsioon. 25% sündroomsed (üle 400 erineva sündroomi) Ema raseduse kulg: • Teratogeenid • Ema ravimid • Infektsioonid • Tsütomegaloviirus • Toksoplasmoos • Punetised Tüsistunud perinataalne periood: • Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) • Loote hüpoksia • Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) • Sünnitrauma • Madal Apgari hinne (0–4 palli) • Neonataalne ikterus (hüperbilirubineemia tõttu tehtud verevahetus) • Neonataalsed infektsioonid Läbipõetud infektsioonhaigused: • Meningiit • Ototoksilised ravimid Aminoglükosiidid • Plaatina derivaadid
näonärvile ja keelelihastele, suupõhja lihastele, 7, 9, 12 kraniaalnärv, antakse info ja saame Funktsionaalne magnet uuring. Aju plastilisuse uuring. Osadel lastel ajuinsult tekkinud enne õigetsi öelda. Kontrollib. looteperioodis või sünnituse käigus, kui pärast esimest kuud, siis perinataalne insult. Plastilisus, kuidas on. Lattel vasaku poolekra kahjustuskus kõne paikneb. Latuslik kahjustus. Tähtsad piirkonnad, sõnade kuulmine primaarne auditoorne koor, kui loeme, siis tuleb Fumktsionaalset amgenetit väga vara ei saa teha, laspele antakse vastavaid ülesandeid,
Uimastitarbijatel esineb sageli mitme aine segatarbimine ja ebastabiilne eluviis. Amfetamiini, kanepi ja LSD väärarenguid tekitav toime (luude, liigeste, aju anomaaliad) on tõestatud katseloomadel. Kinnitust on leidnud enamuse uimastite kahjustav toime loote arengule, sünnituse kulule ja imiku seisundile, mis on oma olemuselt mittespetsiifilised: imiku alakaalulisus, mida soodustavad mitmed faktorid: enneaegne sünnitus ja platsenta varane irdumine, kõrgem perinataalne (enne ja pärast sündi) suremus, haigestumine ja imikute äkksurm (hällisurm). Vastsündinul esineda võivad häired: · kesknärvisüsteemi erutusseisund · veresoonkonna funktsioonide häired · ainevahetuslikud häired · hingamisfunktsiooni häired · seedeelundite talitluse häired FAS-sündroom alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Tekib raseduse ajal alkoholi tarvitanud emade lastel. Laps on sündides alakaaluline,
pildi heaolust: kognitiivne aspekt – rahulolu - the Satisfaction With Life Scale (Diener et al 1985) jm emotsionaalne aspekt – õnnelikkus - the Affectometer 2 (Kammmman, Flett 1983) - the Affect Balance Scale (McDowell, Newell 1987) Globaalne mõõde - elukvaliteet - the Quality of Life Profile (Univ. of Toronto) - Sense of Coherence Scale (Antonovsky 1993) --- Laps ja tervis *Lapse tervise kujunemisel on oluline: geneetiline eelsoodumus, üsasisene areng, prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga, vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine. *Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid seoses eluviisi ja keskkonnaga: vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine, ebatervislik toitumine. * Lapsevanemad määravad lapse elutingimuste ja arengukeskkonna kvaliteedi, mis mõjutab laste heaolu, kuid perekonna võimalused sõltuvad sellest, millised on
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
· viljatus: selle ennetamine ja ravi · humaansed aborditeenused 2. naistehaigused: ennetamine ja ravi 3. sugulisel teel levivate haiguste ennetamine ja ravi Üleminekuiga ja reproduktiivne tervis: 1. üleminekueaga seotud probleemid: üleminekuea vaevuste ravi, kasvajate varane avastamine ja ravi, osteoporoosi ja südame-vereringehaiguste ennetamine Reproduktiivtervise indikaatorid: 1. sündimus 2. rasestumisvastasete vahendite kasutamine 3. suremus sh. perinataalne suremus, emade suremus 4. madala sünnikaaluga vastsündinute osakaal 5. abi kättesaadavus 6. abordistatistika jm. Seksuaalne tervis - ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse mõjurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust..., seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
