Prenataalne areng ehk sünnieelne areng Miks saadakse järglasi? Selle tähendus on muutunud läbi aegade - Müüdid - nt kurge toomine - Tabus nt abielu välised lapsed - Traditsioonid nt ristsed Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused:
Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene ehk embrüonaalseks ehk prenataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni [ Embrüonaalne kestab viljastumisest 8nda nädalani ehk 56 päeva. Üsasisene kestab viljastumisest kuni sünnini. Perinataalne periood algab 22. rasedusnädalal ja lõppeb 7 päeva pärast sündi.] 2. Üsaväline ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees Ovogenees on munaraku areng ovogoonist kuni küpse munarakuni. Fertilisatsioon on munaraku viljastamine. Spermatogenees on meessugurakkude küpsemine munandites ehk testistes, täpsemalt väänilistest seemnetorukestes. Sügoot on viljastatunarakk, mis on võimeline jagunema ja arenema.
Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse determinandid ja epidemiloogiline triaad Ükskõik milline tegur Vastuvõtlikus võib olla liigitatud vanuse, soo kui ka liigi järgi Nakkuslikkus ei ole sama, mis inkubatsiooniperiood.
jooksul. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus keskkonnas kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida. Geneetilised haigused. Väiksemate kõrvalekalleteha, mis on vaevu märgatavad või kergest korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest. Perinataalne areng – aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist
toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostati jahiõigus maaomandiga. Maaga kaasneb jahiõigus. · 2682. aastal hakkas Eestis kehtima jahiseadus · 1892. a kehtis Vene jahiseadus · 1934. a uus jahiseadus · 1994. a lühike ja lakooniline jahikorralduse seadus · 2003. a Viimane jahiseadus II LOENG METSKITS · Perinataalne suremus loodete suremus enne sündi või vastusündinute surm pärast sündi. · Populatsioon ühe liigi isendite grupp, kes asustab mingil ajaühikul teatud kindlat territooriumi. · Parmixsia isendite kogum, kes võivad ristuda omavahel ning kelle ristumine teise analoogilisi kogumi esindajaga on mingil põhjusel takistunud. Näiteks Eesti ja Soome põtru eraldab Soome laht. Mingi ajaperioodi jooksul tekivad eristumised (geneetilised jne).
12. nädalaks on välja arenenud kõik organsüsteemid. Kuni 12. nädalani on keskkonna mõjud kõige karmimad; 16. nädal liigutused muutuvad keerukamaks, laps õpib haarama, imema ja grimasse tegema; 20. nädal laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Tunneb puudust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7. raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed; 32. nädal arvatakse, et ajukoor on nii küps, et sellega on välja arenenud ka teadmus. Perinataalne areng. Esmased ülesanded: Toitumise muutus. Peab hakkama sööma teistsugust toitu; Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega; Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused. Wolff. 6 vastsündinu seisundit: · Sügav uni; · Kerge uni; · Unisusseisund; · Passiivne ärkvelolek; · Aktiivne ärkvelolek; · Nutmine. Beebide temperamendi aspektid:
2. naistehaigused: ennetamine ja ravi 3. sugulisel teel levivate haiguste ennetamine ja ravi Üleminekuiga ja reproduktiivne tervis: 1. üleminekueaga seotud probleemid: üleminekuea vaevuste ravi, kasvajate varane avastamine ja ravi, osteoporoosi ja südame-vereringehaiguste ennetamine 1 Reproduktiivtervise indikaatorid: 1. sündimus 2. rasestumisvastasete vahendite kasutamine 3. suremus sh. perinataalne suremus, emade suremus 4. madala sünnikaaluga vastsündinute osakaal 5. abi kättesaadavus 6. abordistatistika jm. Seksuaalne tervis - ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse mõjurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust..., seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse. Seksuaalse tervise kaitse eesmärgiks on
Ravi: - radikaalne kirurgiline operatsioon - radio-kemoteraapia pärast operatsiooni - palliatiivne ravi (ikteruse korral nt. stent) Prognoos: väga tõsine Ägedad viirushepatiidid Difuusne maksapõletik (haaratus), mis on põhjustatud mitmete viiruste poolt Jaotatakse sageduse järgi: B, A, C, D, E Levik ja etioloogia: A ja E fekaaloraalne B, C ja D vere kaudu, suguline, perinataalne Inkubatsiooniperiood: A ja E 15-60 päeva B, C, D 30-180 päeva Patogenees: Kuppferi rakkude proliferatsioon üksikrakkude nekroos põletikuline reaktsioon, kuhu on kaasatud lümfotsüüdid ja makrofaagid pigmendi ja Fe++ fagotsüütides paranemisstaadiumis Ägedate viirushepatiitide kliiniline pilt ilma sümptomiteta Prodromaalstaadium (2-7 päeva) üldsümptomid ("gripisarnased", väsimus, vähene t°)
Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. • Põletikud • Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Ema raseduse kulg: Teratogeenid Ema ravimid Infektsioonid Tsütomegaloviirus Toksoplasmoos Punetised Tüsistunud perinataalne periood: Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) Loote hüpoksia Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) Sünnitrauma Madal Apgari hinne (0–4 palli) Neonataalne ikterus (hüperbilirubineemia tõttu tehtud verevahetus) Neonataalsed infektsioonid Läbipõetud infektsioonhaigused: Meningiit Ototoksilised ravimid Aminoglükosiidid Plaatina derivaadid
arusaamatuks Vahel kuulmishallutsiatsioonid Rasedusaegne ja sünnijärgne depressioon Ei erine oluliselt tavalisest depressioonist 10-20% naistest avaldub depressioon raseduse ajal 14% naistest avaldub depressioon aasta jooksul peale sünnitust Ärevust esineb perinataalperioodis sama sageli kui depressiooni. Sageli esinevad koos Kindlat tekkepõhjust ei teata (hormonaalsed nihked) Perinataalne – Of, relating to, or being the period around childbirth, especially the five months before and one month after birth. Depressiooni ja ärevushäire riskifaktorid rasedatel või sünnitusjärgselt Käimasolev psüühikahäire või varem olnud Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv Uimastite, alkoholi kuritarvitamine Stressi tekitavad elusündmused Toetuse puudus Keerulised suhted naisetel oma emadega
Levib suukaudselt, suguliselt, vereülekannetel, koesiirdamistel, emakasiseselt, sünnitusel, imetades. Ülemaailmne, sesoonsuseta. Riskigrupid: imikud, kongenitaalsete defektide ohus on raseduse ajal serokonversiooni läbivate emade lapsed, suguliselt aktiivsed inimesed, vereülekandeid ja organeid saavad, põletusohvrid, immuunkompromiteeritutel sümptomaatiline korduv haigus. Perinataalne infektsioon on 10 korda sagedasem kui kongenitaalne. Samas on kõige sagedasem kaasasündinud viirusinfektsioon, 0,3…1% kõigist elussündidest, Downi järel teisel kohal. Võib kanduda lootele raseduse kõigis järkudes. Arenenud maades teismelistest 40%, täiskasvanutest 70% nakatunud, arengumaades üle 90%. Replikatsioon. Fibroblastid, epiteelirakud, makrofaagid jt lubavad replitseeruda. Latentne infektsioon mononukleaarides, luuüdi stroomarakkudes, teistes rakkudes. Patogenees.
*Skisofreeniahaigete eeldatav arv Eestis ca 20 000 Pärilikkus 83% *Haigestumise risk: - populatsioonis 0,8-1% - õed-vennad 9% - lapsed 13% - kaugemad sugulased 2-3% *Haiguse samaaegne esinemine -ühemunakaksikutel 46% - kahemunakaksikutel 14% Rasedus- ja sünnitüsistused toksikoosid, nakkused, toidupuudus, stress, depressioon *Komplikatsioonidega laste haigestumisrisk ca 3x kõrgem *väike sünnikaal(alla 2500g), lühike rasedus (alla 37nädala) risk 3x *perinataalne ajukahjustus risk 7x. Varajane areng: Neuroloogilist patoloogiat enam kui pooltel ; liigutuses iseärasusi, puudulik koordinatsioon, kohmakus ; õpivad seisma kõndima rääkima hiljem ; rohkem emotsionaalseid, käitumis- ja kognitiivseid häireid ; uriinipidamisvõime kujunemine hilinenud Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju
Kajastamist peaks leidma ka töövõimetus haiguse jooksul Üldanamnees Perekonnaanamnees. Neuroloogilised haigused suguvõsas. Epileptiliste hoogude olemasolul tuleb huvi tunda spasmide, mitut laadi krampide ja muude hoogude kohta suguvõsas. Migreeni korral selgitada peavalu tüüp, mis on olnud või on suguvõsa liikmetel. Vajadusel koostada sugupuu (eriti krooniliste neuromuskulaarsete haiguste puhul). Antenataalne ja perinataalne periood. Kas emal oli raseduse kestel nakkushaigusi või traumasid, kas sünnituse kulg oli normaalne, kas iaps lubati koju õigeaegselt? Areng. Kui vanalt hakkas laps kõndima ja rääkima? Missugune oli tema areng võrreldes eakaaslastega? Kuidas sai laps hakkama lasteaias? Missugused olid suhted teiste lastega? Põetud haigused ja vigastused, kaasa arvatud tavalised lastehaigused. Olulised on lastehaiguste tüsistused, hüpoksia, krampide teke kõrge temperatuuri foonil
Kõige sagedasem isoleeritud kesk- ja sisekõrva anomaalia. Iseloomulikuks on teo ja poolringkanalite ebanormaalne laienemine. Enamasti iseseisev anomaalia kuid võib kaasuda Pendered sündroomile. Progresseeruv sensorineuraalne KL. Ravi: kohleaarimplantatsioon. 25% sündroomsed (üle 400 erineva sündroomi) Ema raseduse kulg: • Teratogeenid • Ema ravimid • Infektsioonid • Tsütomegaloviirus • Toksoplasmoos • Punetised Tüsistunud perinataalne periood: • Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) • Loote hüpoksia • Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) • Sünnitrauma • Madal Apgari hinne (0–4 palli) • Neonataalne ikterus (hüperbilirubineemia tõttu tehtud verevahetus) • Neonataalsed infektsioonid Läbipõetud infektsioonhaigused: • Meningiit • Ototoksilised ravimid Aminoglükosiidid • Plaatina derivaadid
näonärvile ja keelelihastele, suupõhja lihastele, 7, 9, 12 kraniaalnärv, antakse info ja saame Funktsionaalne magnet uuring. Aju plastilisuse uuring. Osadel lastel ajuinsult tekkinud enne õigetsi öelda. Kontrollib. looteperioodis või sünnituse käigus, kui pärast esimest kuud, siis perinataalne insult. Plastilisus, kuidas on. Lattel vasaku poolekra kahjustuskus kõne paikneb. Latuslik kahjustus. Tähtsad piirkonnad, sõnade kuulmine primaarne auditoorne koor, kui loeme, siis tuleb Fumktsionaalset amgenetit väga vara ei saa teha, laspele antakse vastavaid ülesandeid,
Uimastitarbijatel esineb sageli mitme aine segatarbimine ja ebastabiilne eluviis. Amfetamiini, kanepi ja LSD väärarenguid tekitav toime (luude, liigeste, aju anomaaliad) on tõestatud katseloomadel. Kinnitust on leidnud enamuse uimastite kahjustav toime loote arengule, sünnituse kulule ja imiku seisundile, mis on oma olemuselt mittespetsiifilised: imiku alakaalulisus, mida soodustavad mitmed faktorid: enneaegne sünnitus ja platsenta varane irdumine, kõrgem perinataalne (enne ja pärast sündi) suremus, haigestumine ja imikute äkksurm (hällisurm). Vastsündinul esineda võivad häired: · kesknärvisüsteemi erutusseisund · veresoonkonna funktsioonide häired · ainevahetuslikud häired · hingamisfunktsiooni häired · seedeelundite talitluse häired FAS-sündroom alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Tekib raseduse ajal alkoholi tarvitanud emade lastel. Laps on sündides alakaaluline,
pildi heaolust: kognitiivne aspekt – rahulolu - the Satisfaction With Life Scale (Diener et al 1985) jm emotsionaalne aspekt – õnnelikkus - the Affectometer 2 (Kammmman, Flett 1983) - the Affect Balance Scale (McDowell, Newell 1987) Globaalne mõõde - elukvaliteet - the Quality of Life Profile (Univ. of Toronto) - Sense of Coherence Scale (Antonovsky 1993) --- Laps ja tervis *Lapse tervise kujunemisel on oluline: geneetiline eelsoodumus, üsasisene areng, prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga, vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine. *Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid seoses eluviisi ja keskkonnaga: vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine, ebatervislik toitumine. * Lapsevanemad määravad lapse elutingimuste ja arengukeskkonna kvaliteedi, mis mõjutab laste heaolu, kuid perekonna võimalused sõltuvad sellest, millised on
Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus keskkonnas kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima. Geneetilised haigused Väiksemate kõrvalekalletega, mis on vaevu märgatavad või kergesti korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2.3% lastest. Perinataalne areng- 22 rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: Toitumise muutus hingamise muutus seedeeritus temperatuuri regulatsioon erinevused stimulatsioonid Wolff 1959, 1966 eristas 6 vastsündinu käitumist sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest: emotsionaalsus. Kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele
seal sees). Kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltub ema vanusest. Kromosonaalseid haiguseid on elussündidest 0,5%. Trisoomia 21- daun (lisakromosoom on 21.paaris)- esineb vaimne ja füüsilise arengu puue. Trisoomia 18- Edwards'i sündroom- 1/3000 elusünnile. Kõige sagedasem surnult sündinud laste väärareng. Hulgiväärarengud. Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. PERINATAALNE ARENG- 22. Rasedusnädalat kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit:
kromosoomid seal sees). Kromosonaalseid haiguseid on elussündidest 0,5%. Trisoomia 21- Downi sündroom (lisakromosoom on 21.paaris)- esineb vaimne ja füüsilise arengu puue. Trisoomia 18- Edwards'i sündroom- 1/3000 elusünnile. Kõige sagedasem surnult sündinud laste väärareng. Hulgiväärarengud. Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. Perinataalne areng - 22. rasedusnädalast (sünnist) seitsmenda elupäevani Esmased ülesanded sünnijärgselt: Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (küpseb alles kolmandaks elukuuks) Temperatuuri regulatsioon vajalik rasvkiht Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused aitavad välja töötada, mis on vajalik hakkamasaamiseks Neuroloogiline areng:
tekivad enne 12.rasedusnädalat, mille tingib raseda stress Ravimid, haigused (punetised - sensoorsed probleemid), kiiritus, traumad, keskkonna saastatus, alkohol, suitsetamine, emotsioonid ja stress, narkootikumid Kaasasündinud ehk kongentaalsed relfeksid: osad refleksid peavad kaduma peale 3.-4.elukuud seotud lapse ellujäämisega tahteliste liigutuste eelkäijad võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit Perinataalne areng: on aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: toitumise muutus, hingamise muutus, seedeeritus, temperatuuri regulatsioon ja erinevused stimulatsioonis naisel on sel ajal 03.03 Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju 300g esimese eluaasta lõpuks u 900g kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potensiaalist. Täiskasvanu aju kaalub ligikaudu 1300g 1/3 geenidest on seotud just aju arenguga
· viljatus: selle ennetamine ja ravi · humaansed aborditeenused 2. naistehaigused: ennetamine ja ravi 3. sugulisel teel levivate haiguste ennetamine ja ravi Üleminekuiga ja reproduktiivne tervis: 1. üleminekueaga seotud probleemid: üleminekuea vaevuste ravi, kasvajate varane avastamine ja ravi, osteoporoosi ja südame-vereringehaiguste ennetamine Reproduktiivtervise indikaatorid: 1. sündimus 2. rasestumisvastasete vahendite kasutamine 3. suremus sh. perinataalne suremus, emade suremus 4. madala sünnikaaluga vastsündinute osakaal 5. abi kättesaadavus 6. abordistatistika jm. Seksuaalne tervis - ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse mõjurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust..., seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse.
annaabi.ee 
