Abistamine, koostöö, ühiselu Sugulaste abistamine Abistamine sõltub sugulussuhtest Vanem võib end lapse nimel isegi ohverdada Teiste lähisugulaste abistamine Lähisugulaste abistamine peaks olema proportsioonis sugulusastmega Kuid lisaks geneetilistele eeldustele on vaja arvesse võtta ka mingeid muid aspekte... Elukäigulised piirangud Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus Abistamist soodustav ökoloogiline tegur Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu...
BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab...
halastamatult töötanud. Ammuilma on hingusele läinud masinatarvitajate ühisus ja mehed, kes ta Tartust Wirkhausi kaubahoovist ostsid, läbi linna tulid, pikad piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks jäid ja veel liiku tegid, järgmise päeva keskhommikul katlaga uhkelt koju jõudsid ja hakkasid kohe sobiva masinisti järele vaatama. Need mehed olid kõik unustatud, keegi ei mäleta nende nimesid, ja katel, millelt nad nii palju lootsid, on ka omadega läbi ega pane enam kedagi imestama. Mida on veel rääkida
kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos Silindri kolb peab olema väljas täielikult ja siis peab olema nupp see muidu ei liiku Väla liikuv silindri kiirus peab olema võimalik rekullida Kahe poolse toimega silinder Voolu klapp Jaoti rullikuga VÕI ja JA element
Estampgraafia. Kandub trükiplaadi süvendatud osadelt. Avatinta, metso, kuivnõel. Millise estampgraafika tehnikad on monotüüpia ja deatüüpia? Lametrükk Too näide tarbegraafikast? Kaardid, pakkpaber Mis on karikatuur? Koomiks/pilapilt, kus naerdakse kellegi üle Mis on plakat? Poster, kunstiliselt kujundatud teade/reklaam Kus ja millal sündis Viiralt? 1898 Peterburi kubermangus kupja peres Millistes koolides ja millist kujutava kunsti liiku õppis? Koeru Saksa erakoolis. Tln kunstitööstuskool. Trt kunstikool „Pallas”. Skulptuur Kus linnades õppis „Pallase” stipendiaadina? Saksamaal Dresdenisse Nimeta 3 maailmakuulsat graafilist lehte? „Põrgu”, „Kabaree”, „Jutlustaja” Nimeta eesti teemaline töö? „Viljandi maastik” Keda hakkas oma loomingus kujutama pärast Põhja-Aa…? loomad Kus ja millal suri? 1954 Pariis Kuhu linna on maetud? Pere-Lachaise kamistule
Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise
Kaubandus ja linnad · Kaubanduse allakäik · IX algas uus tõus · tugevnes · kaubandussidemed naturaalmajandus ulatusid Indiani, · kaubandus liikus mere Hiinani, idaslaavlasteni kaudu ja soomeugrilasteni · linnad hääbusid, · kaubandus liiku mere tekkisid uued alles ix kaudu sajandil · konstantinoopol püsis suurlinnana
suurenenud higistamine hingamisraskused peavalu Iiveldus ja oksendamine palavik külmavärinad Ärevus või rahutus Kõrge vererõhk Ämblikud hammustavad inimesi ka enesekaitseks Ämbliku mürk võib sisaldada nekrootiline ained, neurotoksiinidega ja aineid nagu serotonin Serototiin on ka inimesel sees, mis tekitab sulle und, meeleolu, isu ning head mälu On siis tavaliselt 20 liiku ämblikuid, kelle hammustus võib su tappa Kõikidel ämblikutel on ka kihvad, mille kõigi sees on murk Inimesed tavaliselt seostavad Tarantlit kui tapva liigiga, kuid see on vale. Neil on vähene kogus mürki näärmetes ja tema hammustus on umbes nii valus kui vapsiku või mesilase nõelamine erinevalt teistest ämblikutest Kõik ämblikud on kiskjad see on fakt Enamik toituvad teistest putukatest ja selgrootutest, kuid mõned suurimad
4. Transformaatoriks nim elektromagnetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar- ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine. Seda helendumise liiku kutsutakse soojukiirguseks. See on ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehag olla tasakaalus. Soojuskiirgus esineb mistahes temp. Madalatel temp. kiiratakse enamasti infrapunalaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides.
Suuremate ujurite vastsed võivad isegi konnakulleseid süüa. Nukkumiseks tulevad vastsed kuivale. Vastne kaevab mudasse koopa ja nukkub. Talvitub tavaliselt valmik, kes läheb kevadel vette. Eestis elavad ujurlased Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri pikkune rohekasmust keha on ääristatud kollase vöödiga. Võrdlemisi haruldane on kuni nelja sentimeetri pikkune järvedes elav laiujur. Peale nende on Eestist leitud veel 5 liiku ujurlasi. Kasutatud Kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/ujurlased.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Ujurlased · http://et.wikipedia.org/wiki/Ujur Taavi Aaliste
Mehaaniline liikumine (Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul.) Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine Ühtlane liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlane ringjooneline Mehaaniline võnkumine (...on selline liiku- (...on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked) ...
IX kl KKT. Elektrilaengud 1. (10p) Looduses esineb kahte liiku laenguid positiivne ja negatiivne. Kahe laetud keha vahel mõjub elektrijõud, kusjuures erinimeliselt laetud kehade vahel esineb tõmbejõud, samanimeliselt laetud kehade vahel aga tõukejõud. Kahe keha vastastikusel hõõrumisel läheb osa pool laengust elektrone ühelt kehalt teisele, seejuures omandavad mõlemad kehad laengu kuid elektri laengud. Seda nähtust nimetatakse elektriseeritud kehaks. 2.(4p) Laetud keha ümbritseb alati elektriväli, mis levib kiirusega 300 000 km/s
Liigid:juriidiline isik-seaduse alusel loodud õigussubjekt, füüsiline isik-inimene, omab tsiviilõigusi ja kohustusi Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga ja lõpeb surmaga, pole võimalik ära võtta Tsiviilõiguslik võime on iseseisvalt teha tehinguid, täielik teovõime tekib 18a., alla 18- piiratud, alla 7a-tühine, kohus võib 15a alaealise piiratud teovõimet laiendada Kui 5 aasta jooksul pole FIE kohta andmeid, võib surnuks tunnistada Juriidiline isik tekib:1)teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks AS asutatakse kehtestatud sätete alusel, 2)otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel)vabariigi valitsus Juriidiline isik-1)eraõiguslik,2)avalik-õiguslik(nt.riik) Täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, osaühing,tulundusühistu, sihtasutus,mittetulundusühing Eraõigusliku juriidilise isiku organid: üldkoosolek,juhatus Fie-oma elukoht, jur.isik-juhatuse asukoht, määratakse määramata ajaks
Tegevustel on mitu tasandit: Sund keeldude ja käskude vormis, eesmärk represseerida soovimatut käitumist Veenmine mõjutab tegevust stiimulite abil, ei kasuta repressioone Kohanemine eesmärgi saavutamine ilma hirmutamiseta Opositsioon eesmärgi saavutamine hirmutamise ja eesmärgipärane tegevus Instrumentaalne aktiivsus kavandatud ja eesmärgipärane tegevus Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises näeb inimene oma kohust 3. Afektiivne tegevus tegevus, mille aluseks on tundeseisundid 4. Traditsiooniline tegevus tegevus, mille aluseks on harjumused; automaatne
puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H. PENICILLIUM Võib leida: looduses, hoidlates ja keldrites. See on kõge tavalisem moosipurgihallitus. Probleemis hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsetraatrsioon on siseõhus suurem kui väljas.Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suurenemisel. FUSARIUM Selle toksiinid on väga tugevad mürgid. Kolooniad on enamasti kiiresti kasvavad, kahvatul ja eredavärvilised, sirikujulised. enamik liiku on ohutud - mõned liigid toodavad mükotoksiinide tervavilja, mis võivad mõjutada inimeste ja loomade tervisele, kui nad satuvad toiduahelasse.
Elurikkus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus hõlmab elu mitmekesisust, see tähendab kogu biosfääri elustikku: kõiki organisme ja nende elupaiku. Looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid. Liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud 1,8 miljonit liiku, arvatakse et avastamata liike on mitmei kordi rohkem. Mida mitmekesisemad on elutingmused, seda rikkalikum on ökosüsteemi elustik. Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on palju, mõnes vähe. Igal ökosüsteemil on talle iseloomulikud tunnused ja ainuomane organismide kogum
9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või ühiskonna tasandil. 15. Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ja teised otsivad töökohti. Osapooled on ostjad ja müüjad. 16. Tööturu iseloomulikud jooned: Ostjad ja müüjad, konkurents, tööpuudus ja tööjõu vajadus, osapoolte huvide seotus. 17
liblikaõieliselt orgaanilisi aineid. Mükoriisa e. Seenuur on taimejuurte a seeneniidistiku sümbioos. Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Kommensalism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik. Parasitism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Konkurents. Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Populatsioon... - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni. ·Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone. ·Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. Populatsioonide arv näitab kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv
pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekannete ülesandeks on muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust ning kanda üle pöördemomenti vedavatele ratastele. 1 Sidur Siduri ülesandeks on töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, selle ajutiseks lahutamiseks, käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohalvõtuks. 1.1 Siduri ehitus 1. Siduri korv 2. Suruketas 3
Rein Aun on ennekõike sportlane omaenda tahtest. Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kuju- nemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlglasetunne rahva ees, millest vabanemine on pea võima- tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi miks see, mis on lubatud tippudesse pürgijatel teaduses, kirj...
Hüljes Sissejuhatus • Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neid 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiku. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et
suurem naistepüha. Naised käisid külas ja kõrtsis. Naiste töö tegid ära mehed. Mihklipäev 29. september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja räägiti laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumides, kuid ka koolides ning lasteaedades. Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev. Püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Mihklipäev lasteaias Hingedepäev 2. november Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi
Tema arvas, et kui menüüs on kirjas, et on saada mustika-kookose smuuti siis tema peab selle saama, et ma mingu või poodi asjade järele. Vabandasin olukorra pärast ja palusin mõistvat suhtumist, kuna minu käed olid seotud. Üks hetk klient lahkus, saates minu poole veel paar vürtsikat sõna. Konflikt oli lahendatud. Aga kliendist olime ka ilmselt ilma jäänud. Aga see mind ei heidutanud. 3)Reede öösel läksime linna peale. Kell oli juba väga palju ning linnapeal liiku seltskond juba vägagi rõõmsameelsed. Baaride töötajad olid väsinud ja tüdinud ja see oli põhjus, miks ma nende viga mõistsin. Konflikt seisnes selles, et läksime sõpradega ühte baari, kus on pidu alles täies jõus. Meie olime ise kained ja otsustasime osta mõned joogid, et meeled rõõmsamaks juua. Läksime siis leti juurde ja tellisime 5 õlut, maksime juba ära, kui leti juures tekkis kaklus kahe baari külastaja vahel. Klienditeenindaja
a. Ressursid ületavad meie vajadusi b. Vajadused on piiramatud c. Vajadused ületavad nende rahuldamiseks vajalikke ressursse d. Ressursid on limiteeritud 15. Kui Tom ja Tim spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis: a. Iga üks võib toota toodete kombinatsiooni, mis on väljaspool võimalikku tootmise piiri b. Nad võivad kaotada kui kumbki toodab ainult ühte liiku toodet c. Kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool d. Üks neist võidab ja teine kaotab 16. Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on: a. Teise tako tootmise alternatiivkulu b. Maksimum summa, mis ta on valmis maksma kahe tako eest c. Maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest d. Kahe tako tootmise alternatiivkulu 17
alternatiivkulud: a. Suurenevad ja siis vähenevad b. Suurenevad c. Jäävad samaks d. Vähenevad 13. Kui Tom ja Tim spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis: a. Iga üks võib toota toodete kombinatsiooni, mis on väljaspool võimalikku tootmise piiri b. Nad võivad kaotada kui kumbki toodab ainult ühte liiku toodet c. Kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool d. Üks neist võidab ja teine kaotab 14. Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on: a. Teise tako tootmise alternatiivkulu b. Maksimum summa, mis ta on valmis maksma kahe tako eest c. Maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest d. Kahe tako tootmise alternatiivkulu 15
Olelusvõitlus* On organismide sõltumine ellujäämist ja paljuneist takistavatest teguritest. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Põhjused: 1. Organismidel on väga palju järglasi. 2. Ressursside piiratus Vormid: 1. Abiootiline olelusvõitlus – põhjustatud eluta looduse teguritest (valgus, temperatuur, vesi) 2. Biootiline olelusvõitlus – põhjustavad teist liiku organismid (konkurents) Tagajärjed: 1. Hukkub palju erinevas vanuses isendeid 2. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi Looduslik valik* On evolutsiooni põhiline suunav jõud. Organismide ebavõrdne paljunemine vastavalt nende indivuaalsetele iseärasustele. Põhjused 1. Individuaalne ehk pärilik muutlikus. 2. Olukorrad/tingimused, kus individuaalsed iseärasused saavad mõjuda. Vormid 1. Stabiliseeriv valik – toimub püsivates keskkonnatingimustes
null. N ewtoni esi m e st seadust ni metatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on kehade o madus s äilitada o ma liikumisolekut. Inerts s õltub massist ( mida suure m on mass, seda suure m inerts). Inertsi nähtus ei või malda hetkeliselt muuta keha kiirust v õi liiku mis suunda. NEWTONI I seadus: Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei m õju jõud või kui m õjuvate jõudude su m ma on null. Näide! Pane m e palli horisontaalsele p õrandale. Kui m e palli ei lükka, seisab pall paigal, sest talle m
Dünaamika 1 )Mi s o n jõud ? J õ u d o n füü sikalin e s u uru s, mill e g a m õ õ d et ak s e üh e k e h a m õju tei s el e k e h al e . Va sta stiku s e m õju tul e m u s e n a m u utu b k e h a d e liiku mi skiiru s e h k üh e k e h a m õju tei s el e kutsu b e sil kiir e n d u s e . 2 ) S õ n a sta N ewtoni II s e a d u s . Val e m . Ke h a kiir e n d u s o n v õrd elin e tall e m õjuva jõu g a ja p ö ö rdv õrd elin e m a s si g a . a =F/ m, ku s a o n kiir e n d u s , F m õjuv jõud ja m k e h a m a s s
· Raadiolained: jagunevad pikkadeks, keskmisteks, lühikesteks ja ultralühikesteks. Lokatsioon, helilokatsioon, Papello. · Nähtav valgus: =400-760 mm. · Ultraviolettkiirgus: Päike- UV lamp hävitab baktereid, D-vitamiin- osoonikiht. · Infrapunane: seda kiirgavad kõik punased kehad, seda kasutatakse pimedas nägemisel, majade soojuslekete avastamiseks. Mitmed loomad kasutavad nägemiseks infrapunast kiirgust. · Röntgenkiirgus: kahte liiku. 1) pidev kiirgus: tekib elektronide järsul pidurdamisel. 2) diskreetne kiirgus: tekib kui elektronid lüüakse välja sügavamatest kihtidest ja kaugemalt tulevad nende asemele uued. Kasutatakse diagnoosimisel, raviks, tööstuses defektoskoopia. · Gammakiirgus: tekib aatomi ja vesinikpommi plahvatusel, tuumareaktorites ja radioaktiivsel lagunemisel. Kasutamine 1) ravi 2) defektoskoopia · Kosmiline K: veelgi suurema läbitungimisvõimega 4
Ta avastas, et kui pommitada berülliumi aatomeid -osakestega, tekkib suure läbistamisvõimega kiirgus (väga radioaktiivne). Tegu polnud aga -kiirgusega, vaid mingi suure massiga osakesega. Osake mis ei oma laengut, kuid mille massiarv sarnane prootoni massile on neutron. · Tuumareaktsioon Tuumareaktsiooniks nimetatakse kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. · Radioaktiivsuse kolm liiku, kuidas tekivad Radioaktiivsus tekib kui tuuma stabiilsuse tingimised on mingil moel rikutud. Stabiilsuse tingimused: 1. Püsiva tuuma suurus on piiratud. 2. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast e tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. 3. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. Kui stabiilsus on rikutud, siis tekib protsess, mille käigus tuum muutub stabiilsuse
Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Küprose maastik on vaheldusrikas. 648 kilomeetrit rannajoont näitab nii liiva-, kui ka kruusarabasid, avatud lahtesid ja ähvardavailmelisi kaljukünkaid. Sisemaad iseloomustavad kõrged mäestikud ja avarad tasandikud. Loodusolud Küprosel on palju looduslikult kauneid piirkondi ning saar veetleb liima- ja taimeriikide küllusega. Eriti mägialadel elunevad mitut liiku metsloomad nind kasvavad paljud puud ja taimed. Kliima Küprose saare kliima on lähistroopiline, vahemereline. Suved on kuumad ja kuivad, sajab põhiliselt talvekuudel (mägedes 700-1100 mm) Rannikul ning tasandikul on jaanuari temperatuur 9,5- 110C, mägedes on jahedam ja moodustub isegi püsiv lumekate. Augustis on keskmiselt 26-38oC sooja, vihma sajad harva. Aeg-ajalt teevad kahju kuumalained, näiteks 1998
Loodusliku valiku vormid 1)Stabiliseeriv valik - selle valiku puhul on keskkond stabiilne ja selle puhul eelistatakse keskmiste tunnustega isendeid. 2)Suunav valik - populatsiooni mõjutatakse mingite keskkonnatingimustega teatud kindlas suunas.Populatsioon muutub ja võib tekkida täiesti uus liik. 3)Lõhestav valik - lõhestava valiku käigus mõjutatakse populatsiooni nii,et mõlemad äärmuslikud tunnused on võrdselt eelistatud.Liigi definitsioon- ühte liiku kuuluvad isendid,kellel on sarnased ökoloogilised nõudmised,sarnane gineetiline info ja nad ristuvad vabalt omavahel. Liigiteke Selleks,et liigid säiliksid siis see tagatakse ristumisbärjääriga. 1)Viljastumiseelne ristumisbarjäär:Sarnased liigid ei puutu omavahel kokku,nende vahel on geograafiline barjäär.Sarnastel liikidel esineb käitumine,putukate puhul näiteks suguelundid ei ühti. Liigi teket saab jagada kolme erinevasse kategooriasse:1)Geograafiline
kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka
10.2001 www.sirp.ee/archive/2001/19.10.01/Uudis/uudis11.html × Wikipedia et.wikipedia.org/wiki/Contra Kogumike kaanepildid Rahva Raamatu kodulehelt: http://pood.rahvaraamat.ee/ ~ 13 ~ Lisa 1 Luuletused: Delfi portaal Ega õhta surfa delfin mõnus likõ tuu portaal vabalt liiku saa sääl delfiin mahus ujoma ka vaal üüse sys ku vaal on tudun ja delfiingi unnõ suik sooladelfi piimjän udun tassa liugu lask üts luik Luulekogumik ,,Viie pääle" * Keegi ei saa kätte kedagi ei mätte medagi
seinast või põrandast nii, et seda pole võimalik taastada. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid, mis põhjustavad sissesöömisel tervisehäireid või soodustavad vähi teket. Samas on seeni, milleta ei ole mõeldav teatud toiduainete valmistamine alkohol, pärmitaigen, hallitusjuust jne. Kahjulikud on nad aga siis, kui elavad elusorganismide pinnal, see põhjustab mitmesuguseid haigusi. Kuid ühte liiku seened võivad olla inimsese organismile mitmesuguse mõjuga, näiteks rukkileival asetsev seen on inimesele väga mürgine, samas aga valmistatakse sama liiki seene abil hallitusjuustu. Seeni tuleb tunda, kuna nad täidavad meie igapäev elus väga olulist rolli. Ilma seenteta poleks võimalik elu Maal, kuna nad lagundavad meie ümber taimede ja loomade surnud organisme. Nad on ka vajalikud mulla tekkeks. Nad on olulised toiduaine- ja ravimitööstuses, ka alkoholi
Põhiosad: soojendi süsteemilie siseenergiat andev keha T1, Q1; töötav keha (gaas) siseenergiat mehaaniliseks tööks muutev keha Akas=Q1-Q2; jahuti süsteemilt siseenergiat saav keha T2, Q2. I liiki igiliikur soojusmasin, mis töötab energiat kasutamata, võimatu. II liiku igiliikur soojusmasin, mis muudab kogu soojuse tööks, võimatu (jahutile peab ka energiat andma). Soosjusmasina kasutegur näitab, milline osa soojusest muutub mehaaniliseks tööks. Enemasti protsentides, ei saa kunagi olla 100%. =(Q1-Q2)/Q1 (-kasutegur, Q1- soojendi soojushulk, Q2-jahuti soojushulk).
Katkevuspunktide liigitus. Olgu a funktsiooni f katkevuspunkt. · Kui punktis a eksisteerivad lõplikud ühepoolsed piirväärtused lim f(x) ja lim f(x)m siis nimetatakse seda punkti funktsiooni esimest liiki katkevuspunktiks. Esimest liiki katkevuspunkte on kahesuguseid: a) Kui esimest liiki katkevuspunktis a kehtib võrdus lim f(x) = lim f(x) = lim f(x), siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f kõrvaldatavaks katkevuspunktiks. b) Kui esimest liiku katkevuspunktis a kehtib võrratus lim f(x) lim f(x), siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f hüppepunktiks (hüppekohaks) · Kui vähemalt üks ühepoolsetest piirväärtustest lim f(x) või lim f(x) puudub või ei ole lõplik, siis nimetatakse punkti a funktsiooni f teist liiku katkevuspunktiks (teist liiki katkevuspunktid on kõik need, mis ei ole esimest liiki). 15. Def. Funktsiooni f nimetatakse vasakult pidevaks punktis a, kui
Katkevuspunktide liigitus. Olgu a funktsiooni f katkevuspunkt. · Kui punktis a eksisteerivad lõplikud ühepoolsed piirväärtused lim f(x) ja lim f(x)m siis nimetatakse seda punkti funktsiooni esimest liiki katkevuspunktiks. Esimest liiki katkevuspunkte on kahesuguseid: a) Kui esimest liiki katkevuspunktis a kehtib võrdus lim f(x) = lim f(x) = lim f(x), siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f kõrvaldatavaks katkevuspunktiks. b) Kui esimest liiku katkevuspunktis a kehtib võrratus lim f(x) lim f(x), siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f hüppepunktiks (hüppekohaks) · Kui vähemalt üks ühepoolsetest piirväärtustest lim f(x) või lim f(x) puudub või ei ole lõplik, siis nimetatakse punkti a funktsiooni f teist liiku katkevuspunktiks (teist liiki katkevuspunktid on kõik need, mis ei ole esimest liiki). 15. Def. Funktsiooni f nimetatakse vasakult pidevaks punktis a, kui
punktkeevitatud või põimitud terasvõrk, või muuks selleks otstarbeks sobiv võrk.( plast võrgud). Need on liimsegud. 10. Masinkrohv: mördi pumba või suruõhu abil laotatud krohv. 11. Nakkekrohv: on kõige alumine krohvikiht, mis tagab aluse ja pealetulevate krohvikihtide nake. 12. Täitekrohv: on nakkekihi peale tulev 3 kihilise krohvi kõige paksem osa, mis tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib kattekihi alusena. 4 krohvi liiku: Polumeernekrohv: sisaldab polumeerseid sideaineid ainult 8-11% ja mineraalseid aineid 79-83%. Kasutatakse aind viimistluskrohvina. Neil toimub kivistumine peale vee aurustamist. Krohv on vihmakindel. Ta ei sobi kuumenevatele pindadele: soojamüürid, ahjud, kamin. Mineraalneviimistlus krohv: on reeglina kuivsegu. Tuleb lisada ainult vett ( kindel kogus). Polumeersete osakaal on väiksem kui 4,5% kogumahust, tera suuruseks on 2,3 ja 6mm. Eelis: mineraalsed krohvid hingavad s
Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud org. , nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest b) Edendamisgrupid on org. Ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda,samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või katekooriaga. Näiteks muinsuskaitse- või keskkonnakaitseorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre ja õpetajaid. Seda liiku survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Näiteks jalgratta liiklus linnades.
Kuid ühiskonnaareng o väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus p õhjustasid o makorda impeeriumi m e elsete j õudude koondumise. 1988. aasta suvel m o odustasid suurte üleliiduliste teh juhid Eesti NSV T öötajate Internatsionaalse Liiku mise (Interliiku mine ) ning sügisel T öö kollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide i mpe eriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla v õ eti koostatavad kelle ja kodakondsusseadused. Nendel j õududel oli Kre mli v õi muladviku vaname elsete toetu SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kol m arvestatavat suunda. Rahvuslike
Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Raha ettevõtte aksia- või osakapitali investeerides ei saa omanik vastu lubadust, et ta selle mingil kindlal päeval ja kindlaksmääratud summas tagasi saab. Erinevalt omakapitalist on ettevõtte võõrkapital kindla maksetähtaja ja hinnaga. Võõrkapitali eest tuleb ettevõttel maksta intressi igal juhul. Enamasti nõutakse ettevõttelt tagatisi ja lisagarantiisid. Ettevõte peaks kasutama seda liiku kapitali, mis on kõige odavam. Võõrkapital on tavaliselt odavam kui omakapital. Seega on ettevõttel otstarbekas suurendada võõrkapitali osatähtsust. Börs ja börsiettevõtted Börs on üks osa väärtpaberlusest. Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse ja müüakse aksiaid, võlakirju või tuletisväärtpabereid. Börsi ja börsivälise väärtpaberituru
Navig at sio o nip erio o dil ü h e n d u s e pid a mi s el s a art e g a o n m e r etran s p ort ainuk e tran s p ordiliik ka u b a v o o g u d e p ja s ell e st tul en e v alt s a d a m at e e n u st e ka s v av vajadu s. Olulisemad probleemid: La ev a d e s ü vi s o n piiratud kun a Lään e m e r e lah e d o n m a d ala d ja liivad e liiku min e s u ur ( m er etran s p ordi ar e n Liivi lah e s a d a m at e ka u du m ä är a b ü h elt p o olt Irb e v äin a väik e s ü g a vu s. S a d a m at e pr oj ekt e eri mi s el p e a arv e sta m a ja n ä g e m a ett e va stava s ü vi s e g a la ev a d e sildu mi s e . Tei s elt p o olt toi m u b Liivi lah e m a d alal rann
4. 4.Transformaatoriks nim elektromagnetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar-ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. 5.Soojuskiirgus-Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine. Seda helendumise liiku kutsutakse soojukiirguseks. See on ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehag olla tasakaalus. Soojuskiirgus esineb mistahes temp. Madalatel temp. kiiratakse enamasti infrapunalaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides.
ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud asju, st ta lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Ehk kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse riigi suhtes. st mitte keegi ei tohi ennast seadusest kõrgemale asetada. Eestis on kolme astmeline kohusüsteem: Maakohtud ja halduskohtud Ringkonnakohtud Riigikohus Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud. Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud. Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul. Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt. Muud riigiorganid Nt: riigikontroll Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivara kasutamise üle.
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
Valter Külveti lugu uurimustöö Juhendaja: Koostaja: Klass Tallinn Valter Külveti kujunemislugu Valter Külvet on ennekõike sportlane omaenda tahtest. Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kujunemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlg...
volitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada, üldjuhul võib see toimuda 5 aasta möödumisel ajast, kui saadi viimased andmed isiku elusolemise kohta. Surnuks tunnistamisega kaasnavead olulised tsiviilõiguslikud tagajärjed, st sellega luuakse eeldus, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal ning tema vara läheb üle õigusjärglastele. Juriidilised isikud Juriidiline isik on seadusalusel loodud õigusobjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: Teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (tn AS äriseaduse alusel Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadus ealusel. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviil kohustusi, va need, mis on omased üksnes inimesele. Juriidilise diskud jagunevad avalikõiguslikeks juriidilisteks isikuteks - Riik, kohaliku omavalitsuse üksus – kes on loodud avalikeks huvideks ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
