Otsingule "lainepikkus" leiti 817 faili

lainepikkus ÔÇô Laine karakteristik, kahe l├Ąhima ├╝hes ja samas faasis oleva (faasivahe 2¤Ç) punkti vaheline kaugus.đáđ░ĐüĐüĐéđżĐĆđŻđŞđÁ đ╝đÁđÂđ┤Đâ 2ĐĆ ĐüđżĐüđÁđ┤đŻđŞđ╝đŞ đ╝đ░đ║ĐüđŞđ╝Đâđ╝đ░đ╝đŞ đ▓đżđ╗đŻĐő.╬╗=Đüđó=ĐüÔłĽf 8.Laine v├Árrand- nim avaldist, mis maarab vqnkuva punkti halbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t. Funktsioon peab olema perioodiline nii aja kui ka koordinaatide suhtes.
3
doc

Lainepikkus ja rutherfordi mudel

12.klass. II 1. Rutherfordi aatomimudel. Selle vastuolud. 2. Bohri postulaadid 3. Balmeri seeria.(joonte v├Ąrvused, energia diagrammil ├╝leminekud nii kiirgus kui neeldumisspektrio korral) 4. Mida nimetatakse de Broglie laineteks ja lainepikkusteks . Iseloomustada elektronlaineid, lainepikkuse arvutamine. 5. Millest s├Áltub vesiniku aatomi poolt kiiratud...

F├╝├╝sika - Keskkool
50 allalaadimist
9
docx

Elektroni kiirguse lainepikkus

SISSEJUHATUS Mis on f├╝├╝sika ja tema aine? F├╝├╝sika on loodusteadus, mille eesm├Ąrgiks on f├╝├╝sikalise (st materiaalse) maailma ├╝ldiste seadusp├Ąrasuste v├Ąljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse f├╝├╝sika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termod├╝naamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomf├╝├╝sikat, Tuumaf├╝├╝sikat, Osakeste f├╝├╝sikat, Kondenseeritud aine f├╝├╝sikat, Astrof├╝├╝sikat, Biof├╝├╝sika? Miks ei saa mustkuns...

F├╝├╝sika -
19 allalaadimist
2
docx

Optika ja elektromagnetlained

Elektromagnetlaine- elektri v├Ái magnetv├Ąlja muutus levib ruumis lainena 2. sagedus f v├Ángete arv aja├╝hikus f=1/T 3. lainepikkus kahe l├Ąhima laine ├╝hes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel p├Â├Ârdv├Árdelised =c/f 8. V├Ánkeperiood T on v├Ąikseim ajavahemik, mi...

optika ja elektromagnetlained - Keskkool
3 allalaadimist
2
doc

V├Ánkumine - m├Áisted

abiks.pri.ee Kui elastse keskkonna osake panna v├Ánkuma, siis osakeste vaheliste elastsusj├Áudude t├Áttu kandub v├Ánkumine ├╝le naaberosakestele, sealt omakorda j├Ąrgmistele osakestele. Iga j├Ąrgnev osake kordab eelneva v├Ánkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasen...

F├╝├╝sika - Keskkool
122 allalaadimist
4
doc

Soojuskiirgus

T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus K├Áik kehad, mille temperatuur on ├╝le 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust k├Áikidel lainepikkustel . Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse v├Áimsus. Kiiratava energia jaotus s├Áltub temperatuurist. Mida k├Árgem on temperatuur seda l├╝hematele Lainepikkus...

F├╝├╝sika - Keskkool
145 allalaadimist
2
doc

Mehaanika ja interferents

Deformatsioon- keha kuju v├Ái m├Á├Átmete muutumine Elastsusj├Áud- j├Áud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha v├Áimet teha t├Â├Âd. Esimene kosmiline kiirus ┬ş Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonij├Áu m├Ájul ringorbiidil ├╝mber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline t├Ámbumisn├Ąhtus Gravitatsioonij├Áu s├Áltuvus kaugusest ┬ş Gravitats...

F├╝├╝sika - Keskkool
156 allalaadimist
2
doc

Elektromagnetism ja L├Ą├Ątsed

) F├╝├╝sikaline suurus Valem ├ťhik/(m├Ąrkus) Laetud kehade vastastikm├Áju q1 q 2 N m2 Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektr...

F├╝├╝sika - Keskkool
312 allalaadimist
8
pdf

Keele v├Ánkumised

/. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......┬▒........., d = ......┬▒........., =......┬▒......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. ...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
615 allalaadimist
5
pdf

Fraunhoferi difraktsioon pilu korral

/ 0 %% 1 1 2 0 432511 13 0 .. Katseandmete tabelid Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kasutatavad m├Á├Áteriistad:...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
903 allalaadimist
1
doc

Kordamisk├╝simuste vastused f├╝├╝sikas

Seisulaine ┬ş kahe ├╝hesuguse amplituudiga vastastikuse tasalaine liitumisel tekkiv v├Ánkeprotsess. Tekib laine peegeldumisel t├Ákkelt. T├Ákkele langev laine ning talle vastu leviv peegeldunud laine tekitavad liitudes seisulaine 2. Seisulaine v├Árrand: x = (2a cos 2 ) cos t a ┬ş laine amplituud...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
207 allalaadimist
18
doc

F├╝├╝sika riigieksami konspekt

M├Ľ├ĽT├ťHIKUD SI ┬ş System International, 7 p├Áhisuurust ja p├Áhi├╝hikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarf├╝├╝sika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojus├Ápetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) T├Ąiendavad ├╝hiku...

F├╝├╝sika - Keskkool
1269 allalaadimist
1
doc

Laineoptika

Lainepikkus (├╝hik nm) n├Ąitab kaugust valguslaine kahe samas v├Ánkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Laineperiood T (1s) n├Ąitab aega, mis kulub valguslainel ├╝he lainepikkuse l├Ąbimiseks. Laine sagedus f (1 Hz) n├Ąitab, mitu v├Ánget teeb laine aja├╝hikus. Laine kiirus v (1 m/s) n├Ąitab, kui pika tee l├Ąbib laine aja├╝hikus. v = f = /T....

F├╝├╝sika - Keskkool
238 allalaadimist
6
doc

Lained,v├Ánkumised,faas

┬Ě Vibratsioon - tahke keha mehaaniline v├Ánkumine ┬Ě ├ťldvibratsioon ┬ş mehaaniline v├Ánkumine, mis kandub seisvale, istuvale v├Ái lamavale inimesele ├╝le toetuspindade kaudu ┬Ě P├╝siv vibratsioon ┬ş vibratsioon, mille kontrollitava parameetri v├Ą├Ąrtus m├Á├Átmise perioodi v├Ąltel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB ┬Ě Muutuv vi...

F├╝├╝sika - Keskkool
75 allalaadimist
1
doc

Valgus

Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-n├Ąhtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-n├Ąhtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.L├Ą├Ąts- keha, mis koondab v├Ái hajutab valgust. ku...

F├╝├╝sika - Keskkool
102 allalaadimist
10
doc

Lained

LAINED 8.1 Rist- ja pikilained Laineks nimetatakse v├Ánkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas m├Áned osakesed viia tasakaalust v├Ąlja, hakkavad nad v├Ánkuma. Tekkiva sumbuvv├Ánkumise k├Ąigus muundub osa v├Ánkumisenergiat soojuseks, osa kandub ├╝le naaberosakestele, mis hakkavad samuti v├Ánkuma. Selliselt levib v├Ánkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine k├Ąigus ei kandu edas...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
156 allalaadimist
7
doc

10. klassi m├Áistete definitsioonid

1. Mehaaniline liikumine ┬ş keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. ├ťhtlane sirgjooneline liikumine ┬ş liikumine, mille korral keha teeb mistahes v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsed nihked. 3. ├ťhtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine ┬ş liikumine, mille korral keha kiirus muutub v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsete suuruste v├Árr...

F├╝├╝sika - Keskkool
197 allalaadimist
1
doc

F├╝├╝sika t├Ąiend├Ápe

V├Árdsed ajavahemikud ja teepikkused. ├ťhtlaselt muutuv liikumine ┬ş keha kiirus muutub v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdse suuruse v├Árra. Tausts├╝steem ┬ş kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ┬ş keha poolt l├Ąbitud trajektooril├Áigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ┬ş suunatud sigl├Áik, mis ├╝hend...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
322 allalaadimist
1
docx

Perioodilised liikumised

Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon v├Ái selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ├╝mber punkti, mis asub v├Ąljaspool seda keha P├Â├Ârlemine-liikumine ├╝mber oma kujutletava telje V├Ánkumine-perioodiline liikumine, kus keha l├Ąheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed m├Â├Âda Resonants-n├Ąhtus, mis tekib, kui sundiva j├Áu sagedus langeb kokku vabav├Ánkumise saged...

F├╝├╝sika - Keskkool
76 allalaadimist
1
doc

F├╝├╝sika m├Áisted- Perioodilised liikumised

Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja p├Â├Ârelmine. Keskt├Ámbekiirendus v├Ąljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Keskt├Ámbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus n├Ąitab, kui suur p├Â├Ârdenurk l├Ąbitakse aja├╝hikus. = / t . Nurkk...

F├╝├╝sika - Keskkool
31 allalaadimist
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARF├ť├ťSIKA, P├ĽHIM├ĽISTED NING SEADUSED

MEHAANIKA JA MOLEKULAARF├ť├ťSIKA P├ĽHIM├ĽISTED NING SEADUSED F├╝├╝sika k├Ąsitleb looduse k├Áige ├╝ldisemaid n├Ąhtusi ja seadusp├Ąrasusi. Need ongi f├╝├╝sikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. F├╝├╝sikaline suurus on f├╝├╝sikalise objekti m├Á├Ádetav iseloomustaja (karakteristik). F├╝├╝sika objekt (loodusn├Ąhtus) on olemas ka ilma inimeseta. F├╝├╝sikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. S...

F├╝├╝sika - Keskkool
140 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !