NALJALEHT Järvamaa naljaleht 21.jaanuar 2011 Nr. 1 Naljaleht on põnev leht lastele ja noortele. Selles lehes on koomiksid, ristsõnad, postrid, anekdoodid ning palju muud põnevat. Naljaleht on uus leht Järvamaal. Leht maksab 0.5 eurot ja ilmub igal reedeti. Sinu uued ideed ja pildid on mile tere-tulnud. Põnevat lugemist ja mõnusat ristsõnade lahendamist. Selles lehes · Anektoodid · Naljakad pildid · Ristsõnad · Keerdküsimused · Lähenevad üritused · Kes on uue lehe loojad ja kust tuli selline idee ANEKDOOTE
Tove Jansson Britta Sims KELA II Tove Marika Jansson 19142001 Ema illustraator Isa skulptor, Soome kodusõja tõttu palju eemal 2 venda Lugude rääkimine oli peres väga oluline Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962
aastal Mõju avaldas neodada. Sai alguse briti kunstniku Richard Hamiltoni maalist. Põhimõte: ,,Mida tavalisem, seda popilikum" ,,Kunstiajalugu"David Piper(lk. 486-487) Esimene popkunsti teos. Richard Hamiltoni ,,Mis teeb tänapäeva kodu nii eriliseks, nii meeldivaks?" Popkunsti tunnused: Suurte võimaluste tunnetamine kunstis. Pintslitöö puhas ja korralik. Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev. Koomiksid, reklaamtahvlid, Filmitähtede plakatid jne. ,,Kunstiajalugu"David Piper (lk.486-487) www.wikipeedia.ee Üldiselt tehti õlimaale. Suund tavainimese poole ehk antiindiviudalism. Oli pigem jaatav kui hävitav. Teravalt sõjavastane. ,,Kunstiajalugu"David Piper (lk.486-487) www.wikipeedia.ee Popkunsti eelkäijad: Jasper Johns(s 1930) Robert Rauschenberg(s1925) Larry Rivers(1923-2002) ,,Kunstiajalugu"David Piper (lk
kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult (ebaajalooliselt) hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid, koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu. Nad armastasid eredaid, kontrastseid värve. Viikingite kunsti näited on ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga
8. Kas sa hakkad kohe raamatut lugema või jood veel enne teed? 9. Vaatasin kaugel seisvat noormeest pilku pööramata. 10. Kui sa vigu poleks teinud sõnas õpetaja oleksid sa ka parema hinde saanud lisas ta. 11. See juhtus siis kui saabunud oli kaua oodatud talv ja maa oli mattunud paksu lumme. 12. Linnapea tööst väsinud võttis vaba päeva. 13. Riiulil olid koomiksid raamatud ajakirjad mõned ajalehed ja ristsõnad 14. Kui õues pimedaks läheb siis on meie tänaval üsna ohtlik liigelda ütles ema hoiatavalt. 15. Poest võis leida erinevaid tarbeid kahvleid nuge lusikaid linu tekke patju tasse taldrikuid ja kaussegi. 16. See mees kes vastu ei hakka sellest saab ühel päeval teiste tallaalune. 17. Kooriproovid toimuvad esmaspäeval teisipäeval kolmapäeval ja reedel. 18
Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11. 12 sajandil) ka Eestlased eeskätt saarlased Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantisajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid,koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval on mitmed ajaloohuvilised püüdnud viikingiajastu eluolu ning tehnoloogiaid jäljendada vastavates laagrites või teemaparkides.
Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde Raekoda Brugge Muuseum Koomiksid Kunst Rumbeke loss Curající poiss (Manneken PI) Wijnendale loss Westerlo loss Brüsseli raekoda Atomium Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Popkunst Poppkunst tekkis 1950ndate alguses Inglismaal, mis levis 1950ndate lõpus ka Ameerikasse. Hiljem jõudis see ka Mandri-Euroopasse. Tol ajal oli just sõdade vaheline periood ja tarbimine tõusis aina rohkem ning popkunst tõi ainult sellesse optimismi. Popkunsti motiivid on erilised, kuna neil on aspekte massi kultuurist nagu nt reklaamid, koomiksid, ebahuvitavad kultuuri objektid. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Popkunst levis USAS ja UKs erinevalt: UK kunstnikud kujutasid Ameerikat, kui vabade inimeste maad. Just vaba käitumisnormidest, mis UK klassisüsteemis veel selgelt olemas olid. See kõik ähvardas UK kunstnikke mõtteid uuest stiilist ja kultuurist, mis oli kõikehõlmav, nooruslik kultuur, millel oleks sotsiaalsed mõjud massi meediast. Ning nad janunesid selle järele tohutult
Monster Magnet on New Jersey bänd, mis alustas aastal 1989. Nende esimest, 1992. aastal ilmunud täispikka plaati ,,Spine of God" loetakse üheks stoner-roki alustalaks ja suunanäitajaks. Plaadile järgnes esimene video, tuur tollal alles tõusva grunge-bändiga Soundgarden ning leping suur-plaadifirmaga. Monster Magnet ammutab ideid 1960-ndate lõpu psühhedeeliast ja 1970- ndate kosmoseroki bändidest nagu Hawkwind ja Captain Beyond. Samuti on olulisel kohal 1960- ndate koomiksid, millele võib bändi lugudest leida ka suurel hulgal viiteid. Nende muusika ongi kokteil kosmoserituaalide-aja Hawkwindist ja Black Sabbathi vaimus kitarririffidest, kuhu lisatud viimase aastakümne kiirust. Kontsert oli tõeliselt vinge ning ma jäin sellega igati rahule. Bändi esitus oli tõeliselt võimas ning see ei jätnud kedagi publikust külmaks. Veidiken häiris see, et lava ees oli trügimine, mida mina pole varem kohanud
Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - diplomitöö - artikkel Ajakirjandus: · Ajakirjandusse kuuluvad: - artikkel (uudis) - intervjuu - reportaaz - arvamuslugu - koomiksid - karikatuur (pilapilt) - reklaam Tarbetekstid: · Tarbetekstidesse kuuluvad: - õpik - juhend/eeskiri - käskkiri - konspekt - märkmik - kalender Graafilised tekstid: · Graafilistesse tekstidesse kuuluvad: - graafik
äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just sel ajal sellessamas ühiskonnas elavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Tunnused Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Motiivideks on produktid ja tööstusliku kultuuri objektid, just nimelt need, mille keskel tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või mitte. Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kaubamärgid, igasugused kaubad ja pakendid, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, ent ka "keskmise inimese" iidolid . Üldiselt tehti õlimaale, mis olid hiiglaslikes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Suunatud tavainimese poole. Antiindividualism. Midagi ei soovitud idealiseerida, vaid pigem populariseerida.
Popkunst: (1955-64), suhtumine elukeskkonda on irooniline. Kaob piir maali ja skulptuuri vahel. Toimub assamblaazide valmistamine. Kasutatakse palju tehismaterjale (plastmass, kumm, poroloon). Esemete ebatavaline komboneerimine. Armastatakse üleelu suuruseid esemeid valmistada. Robert Rauchenberg oli neodadaist. üllatusefektidele rajatud imevidinad. Claes Oldenburg USAs. kolmemõõtmelised teosed, mis jäljendasid tavalisi objekte. Roy Lichtenstein teemaks koomiksid. Andy Warhol "Campbelli tomatisupp", leiutas ka diskokera. suhtles ainult kuulsatega. kasutab siiditrükki. Marilyn Monroest 25 nägu. (Skulptuuri esindab G.Srgal ja Marisol- skulptuuridel maalitud näod, skulptuurid lähenevad assamblaazid. Inglise kunst: Francis Bacon- maalib kõik koledaks. Richard Hamilton). Hüperrealism e fotorealism, fotolik täpsus, üle vindi keeratud. Chuck Close "Leslie", Pistoletto. Eesti kunst: Tallinnas: Jaan Elken, Marje Üksine, Ando Keskküla, Kaisa Puustak
R.Rauschenberg ja J.Johns **Mida kujutas endast neodada variant junk art Utiilikunst- tehti assamblaaze palgijuppidest, autorehvidest ja muust prügimäematerjalist. **Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Kunstnikud jäljendasid tavalisi objekte-ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. **Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichtenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Koomiksid, plakatid, kommertstrükised. Ta vihjab punktidega, et suurlinna elanike visuaalne maailm koosneb suures osas punktidest-kes teleekraanil või trükipildis **Milliseid materjale ja vahendeid kasutasid oma teoste loomisel popskulptorid?Nimeta neist kuulsaim Mööbliesemed ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. Valkjad kipsist või plastikust figuurid. Hiljem hakati kasutama ka tõelisi esemeid nt prillid või vihmavari. Kuulsaim oli Andy Warhol.
"POPkunst forever!" Ühel kaunil päikesepaistelisel pühapäeval võtsin kätte ja läksin kumusse seda kuulsat näitust vaatama, mida kõik soovitasid vaadata. Esimese asjana sisenedes jäid silma koomiksid ja karikatuurid 1960ndatest aastatest. Enne näitusele minemist, sain aru, et tegemist on kunstiteostega, mis olid loodud peale 1950ndat aastat. Esimese asjana lõid mulle silmeette pildid kolhoosidest, mustamäe paneelmajadest ning nõukogudeaegsest Tallinnast. Vaatamata enda küllaltki väiksest teadmisest popkunstist, kattusid mu mõtted sellega, mida näitusel näha sain. Näitus oli koostatud justkui labürindina ning oli jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop"-
Popkunsti keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse (tööstusliku) kultuuri objektid. Järsku hakati kunstis kasutama kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi - ent just nimelt neid, mille keskel tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või ei taha. Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kiri, kaubamärgid, lihtsalt igasugused kaubad ja pakendid, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. 1950
Phantom of the Opera ning ka minul oli õnn seda etendust külastada. Tegu on maailmakuulsa teosega, mida on küll juba korra Eestis etendatud, kui mitte kunagi originaalteosele nii lähedasena. Ameeriklase Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera on üks prantsuse kirjaniku Gaston Leroux' 1909-1910 järjejutuna ilmunud romaani Le Fantóme de l'Opéra lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus versioon, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod', Offenbachi jt oma. Seda nägi ka Andrew Lloyd Webber. Räägiti, et Webber toob koos Hilliga ,,Ooperifantoomi" välja West Endis. Seda ei juhtunud
Meedial on meelelahutusel suur osa. Võib isegi õelda, et meedia võrdub meelelahutus. Paljudel ajalehtedelgi on eraldi lehekülg meelelahutuse jaoks. Meelelahutusliku meedia alla kuuluvad ka kõik raadiod. Igat raadioprogrammi kuulates on võimalik samal ajal teada saada uudiseid ja ka lõbusalt aega veeta. Kõik telekanalid omavad oma meelelahutussaateid alates realityshoudega lõpetades uudistega. Ka koomiksid ja raamatud on meedia. Kõige suurem meedia edastaja on ikkagi internet. Palju saidid pakuvad meelelahutus teenuseid. Internet omab suurt osa noorte elus meelelahutus- ja suhtlusportaalid nimega Rate.ee, Orkut ja ka Facebook on noorte seas väga levinud. Inimesed satuvad lihtsalt nende küüsi. Nad ei suuda enam nendest mitte sõltuda. Meedia võib olla nii sõber kui vaenlane, sest on paljusid artikleid ja arutelusid, mida lugedes
Isel: kadunud piir maalija skulptuuri vahel nim. Assamblaa/.iks.näitus alati kui tervik, pintslitöö seinast >cina.-kasutalakse palju kollaaz"i, esemete ebatavaline kõmbineerimine. kunslmaterjalide käsutamine, irooniline suhtumine keskonda. ümbrusesse. R.Rauschenberg (1925)- teeb assamblaaze "Coca-cola" "Voodi". C. Oldenburg- rootslane, tegi väga efektseid vigureid . kujukcsi"suurcd hamburgerid" R.Lichtenstein suuremõõtmelised tahvelmaalid, millel kujutatud koomiksid, raster süsteem-pidid täpilised.A.Warhol- tsehh, sündis Pentselvaanias, Õppis tehnoloogia instituudis, aluatas oina tööd reklaamikunstnikuna "Tulev ikus saavad alla igaüks vähemalt 15 min."ateljee Faclory, tema elu muutus reklaamiks, käis läbi staaridega, hõbedase värvi kullus(tuleviku inim.)legi filmi "Magav mees" mõtles välja discokera.armastas teha pinda ruuduliseks, lemmikuim Marilyn Monroe, siiditrükk lenunik. Hüppcrrealism e. fotorealism- 196()ndate lõpp
igapäevaelu ja ülevat kookku, nii massi ja indiviidi, ma vastan kõhklematult - pop art. Ta imponeerib mulle oma julgust, otsekohesust ja stiilsust. Ta on massiivne, geniaalne, ainulaadne ja ei pekstud. Tema lihtne eristada teistest piirkondadest ja ka lihtne meeles pidada. Seega, mina tahaks oma tööd täielikult pühendada selle erakordse stiili, millist ma väga armastan! Meedia ja reklaam - on pop-kunsti peamised teemad , nad on kättesaadavad meie kogukonda. TV, koomiksid, kuulutused - kõik on selge ja laie kuulajaskonnale tuttav. Isik,kes kuulub kahekümnendal sajandil massi ühiskonnale on juba ammu ostja, tarbija, kes soovib omandada nii vajalikku kui ka mõttetu iseenesest asju. Ta on pidevalt täiendab ja kogub oma materiaalse maailma. Sotsioloogid on iseloomustanud selle industriaalühiskonda nagu "massilise tarbimise ühiskond". See on ohutu öelda, et popkunsti ekspressiooni väljendusrikkuse viisid leidub praegu
USA sekkus algul maa-,mere- ja P-Vietnam tungis L-Vietnami ning õhuväega, kuid andis 1968 L-Vietnamile ühendas need 2 ala 1eks sõdimise üle USA-s kasvas sõjavastane liikumine Kommunistlikuks riigiks tekkis see ala USA eemaldus järk järgult selle tõttu Kommunism levis Maos ja Kambodzasse sõjast LAHINGUVÄLI *Globaalne infoühiskond *üheks olulisemaks võitlusvahendiks PROPAGANDA USA- Kommunismivastane(propaganda vahendiks olid filmid, koomiksid) NSVL-Hoida inimesi raudse eesriide taga, Vastupropaganda(Võitlus Lääne mõjuga) KOREA SÕDA(1950-1953) Põhjused Kulg Tagajärjed KOREA RDV tungis USA sai ÜRO-lt loa Püsima jäid KRDV ja L- Lõuna-Koreasse, et rünnata KRDV Korea ühendada see endaga Kommunismi levitamine Kui sõjaline edu oli selge, 1953- VAHERAHU leping siis sekkusid Hiina RV ja
elu on suhteliselt rikutud ja peab selle põhjustajaks ,,saatust". Nii siis uue sõbra õhutusel otsustab ta minna kummalisse häärberisse ja selgitada välja, kelle oma see häärber on ja leida vastuseid oma isa surma kohta. Sinna minnes kohtub ta ühe poisiga, nimega Boyd, kes räägib talle palju huvitavat, kuid mitte eriti usutavat selle häärberi ja ka koomiksite kohta, mida ta kirglikult kogub ja loeb. Margaret ei usu küll poisi täieliku juttu, kuid arvab et need koomiksid on tema isa kadumisega seotud. Häärberis olles ehmub ta kuna seal elab üks eraklik inimene, Boydi sõnul rott...kuid hiljem selgub, et tema isa vend. Nii siis Margaret häärberisse enam tagasi minna ei julge ja otsustab infot hankida mujalt. Seal saarel olevast kummalisest raamatukogust, milles leidub inimeste enda kirjutatud raamatuid, mida pole kirjastatud. Ja raamatukoguhoidja kogutud vanu ajalehe artikleid, milles arvab Margaret olevat midagi kirjas ka ta isa uppumise kohta.
Süvendab temas optimismi ja turvatunnet. FANTAASIA Fantaseerimisel ei tohi segi ajada hädakaitse või positsiooni valega. Fantaasia on teatud määral väga kasulik ja seda peetakse laste loomingu alguseks. Fantaasia avaldub kõige enam mängudes. Laste fantaasiat on võimalik arendada alljärgnevate vahenditega: · Fantaasiamängud · Rollimängud · Muinasjutud · Joonistamine · Muusika · Joonisfilmid · Koomiksid · Matkad looduses · Loomaaed, lõbustuspark · LAST KUULATES MUINASJUTT LAPSE KUULAMIS JA LUGEMISOSKUSE ARENDAJA 1) Jutustada tuleks peast ja oma sõnadega (keeleliselt õigelt ja mitmekülgselt, ilmekalt, selgelt hääldatult ja õige tempoga ehk laps peab suutma jälgida). 2) Ei tohi unustada seda, et lasteaia ja algklassi laps mõtleb konkreetselt. Kõik abstraktsed mõtted tuleb näidete varal lahti seletada.
Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud 1866; Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912.
KUNSTI SUUNAD Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti, mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Jagatakse ajaliselt: 1) 1-3.saj. - on peaaegu ainsateks kunsti viljelemise paikadeks maa-alused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Kristlased on sel perioodil tagakiusatavad. 2) 4-6. saj. seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste rooma usunditega (4.saj.) sai võimalikuks kunsti viljelemine avalikult. Hakatakse ehitama esimesi kirikuhooneid, eeskujuks kirikule leiti kõige sobivam olevat rooma kohtu- ja koosolekuhoone tüüp basiilika. Romaani 8-11 saj.arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati ...
H. Luik, Stradberg, Tõnisson, Müller, Bonnier. Parteilehed ei püsinud. Pisikesed erirühmadele suunatud väljaanded. Ajalehed (Äripäev) välisomanduses. Tiraazid kukkusid. Hüperinflatsioon hinnad tõusid 14x 1992. Kujundus muutus, visuaalsust rohkem, maht kasvas. Suuremad ajalehed võtsid kasutusele arvutid. Muutus praeguseks. Eristati uudis, arvamus. Tüüpiline läänelik uudislugu. Pikad intervjuud, kuriteod, kerged uudisteemad (mood, eraelu), järjejutud, huumor: esimesed koomiksid, horoskoobid. Maakondades üks ajaleht. Nädalalehed täidavad ka ajakirjade rolli: Liivimaa Kroonika, ülisopane Post. Eraomanduses päevaleht: Hommikuleht. 6 korda nädalas päevalehed. Palju meelelahutust. Raadio parlamendi alluvuses. Kohalikud kommertsraadiod, eraraadiod. Teles murrang 1993. 1995-2000 kontsentreerumine, uus süsteem Turg väga väike. U 200 lehte-ajakirja. 3-4 avalikõiguslikku raadiot, 30 era. Loetakse vähem, suuremad lehed erastatud. Vanad toimetajad või juhid
on mõned laused «On a Plain» laulust. Seattle´is tehti lahti Kurti Cobaini muuseumi, kus on esitatud tema käekirjad, kitarrid, fotod jne. Paljudes artistid, mis esitlevad sama muusika stiili, kirjutvad tekstides mõned laused Cobainist. 1997. a. oli tehtud film «Kurt & Cortney». Dokumentaalne film, kelle autorid sooviksid teadma, kas Kurt tappas enda ise või see oli tahtlik mõrv. 2003. a. olid avaldatud koomiksid Cobaini elust. Süžee koosneb reaalsetes ja välja mõeldut faktidest. 2006. a. Discovery kanalil oli transleeritud film «The Last 48 Hours of Kurt Cobain». On ka kirjutatud mitu raamatuid Kurti elust, nt Charles Cross´i «Heavier than Heaven». Kokkuvõtte Kurtil Cobainil oli lühike ja raske elu, aga, samal ajal, väga huvitav ja lõbus. Temal ei
Muidu loevad nad neid huviga. Kultuurile pühendatud leheküljed jätavad küsitluses osalenud pea alati vahele. 7. Postimehe reklaami vaadatavuse tabelid 7.1. Tutvus Reklaam Tutvus 1 LK 8 Tartu Kevadpäevad 1 Teatri ja kontserdi kuulutused 2 LK 16 1 Tartus ja mujal 3 LK 16 Umberto Eco aulaloeng TÜ's 1 4 LK 21 Varia (ristsõna, koomiksid jne) 2 5 LK 22 Kuulutused 2 6 LK 24 Nime- ja sünnipäevalised 2 Tabel 4 Nagu arvata, olid meelelahutust puudutavad leheküljed kõige populaarsemad. Kuigi varia lehekülge kuulutuste lehekülge ei saa vist reklaamiks nimetada, ei saa neid ka artiklitega ühte tabelisse panna. Tõelisest reklaamist leidsid tähelepanu Tartu Kevadpäevade ja Umberto Eco reklaam. 7.2. Märkas Reklaam Märkas
POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kiri, kaubamärgid, lihtsalt igasugused kaubad ja pakendid, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) .
POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kiri, kaubamärgid, lihtsalt igasugused kaubad ja pakendid, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) .
Ajakirjad jagunevad üldsuunitlusega ajakirjadeks, mis on universaalse temaatikaga ning huviala- ja eriala-ajakirjadeks, mis on mõeldud kindlale inimgrupile. Laiale lugejaskonnale mõeldud väljaanded jagunevad poliitika-, filosoofia-, usu ja kultuuriväljanded; meeste-, naiste ja pereväljaanded; turismi-, reisi-, puhkuse- ja spordiväljaanded; populaarsed ajaloo ja geograafiaväljaanded; populaarsed teadus- ja tehnikaväljaanded; noorte-ja lasteväljaanded, koomiksid. Spetsialistidele mõeldud väljaanded jagunevad teadus-ja tehnikväljaanded; ametiühingute, parteide, assotsiatsioonide väljaanded; ühingute, seltside väljaanded; äriorganisatsioonide väljaanded; aakondlikud väljaanded ja muud väljaanded. Omandisuhte järgi jagunevad eraomanduses ja riiklikus omanduses olevateks. Samuti jagatakse keelte alusel, näiteks eesti, vene ja inglise keelsed. Mõned ajakirjad ilmuvad ainult veebis, näiteks sekretar
Kunst Belgias asub kaks kuninglikku suurt kunstimuuseumit (Antwerpenis ja Brüsselis). Antwerpeni muuseumis on vaatamiseks väljas lisaks paljudele Belgia kunstnikele ka Peter Paul Rubensi töid, Brüsseli kuninglikus kunstimuuseumis on kino, kontserdisaal ja paljud temaatilised saalid erinevate ajastutega. Kirjandus Belgia kirjandust, kui sellist, ei eksisteeri. Flaami keeles kirjutatud raamatud kuuluvad Hollandi kirjanduse alla, prantsusekeelsed aga Prantsuse kirjanduse alla. Koomiksid Belgia on hästi tuntud oma kuulsate karikaturistide poolest ning Belgias antakse välja Euroopa kuulsaimaid koomikseid. Kuulsaimad karikaturistid on näiteks Hergé (Tintini seiklused), Peyo (Smurfid), Morris (Lucky Luke) ja Marc Sleen (Nero). Muusika Paljud olulised klassikalise muusika loojad on sündinud Belgias (näiteks César Franck, Henri Vieuxtemps, Eugène Ysaÿe, Guillaume Lekeu ja Wim Mertens). Belgias on ka sündinud saksofoni leiutaja Adolf Sax
adresseeritud ajalehe "Säde" järjejutuveerus, raamatuna alles 1975. a. "Pioneeri" ja "Sädeme" kõrval alustas ilmumist mudilaste (oktoobrilaste) ajakiri "Täheke" , mis erinevalt eelpoolnimetatutest ilmub tänaseni. "Pioneer" ja "Täheke" olid kirjanduslikud ajakirjad, mis lisaks ametliku ideoloogia kandmisele avaldasid eesti autorite värskeimat loomingut, laste loomingut, edastasid populaarteaduslikke tekste lapsi huvitavatel teemadel. "Pioneeris" hakkasid ilmuma kodumaised koomiksid, millist zanrit üldiselt "läänelikuks" arvati ja seega kaua põlu all peeti. 60ndate aastate alguses hakkasid lõputud kurtmised lastekirjanduse mahajäämuse üle asenduma optimistlikuma hoiakuga. Kirjandusse tuli uus põlvkond autoreid, kelle lapsepõlv jäi iseseisvusaega, kes noortena tegid läbi sõja ja võimuvahetusega kaasnevad vapustused ja asuvad hoogsalt end väljendama stalinismijärgses optimistlikus kultuurisituatsioonis. Tekkis elukutselise lastekirjaniku staatus
Fotorealism Chuck Close Ilmar Kruusamäe ,,Tõnis Mägi" 2007-08 Psühhedeelne manipulatsioon- ruumid ilma akendeta, labürindi taoline sisekujundus, ,,nõiutud" vaibad. Jälgimisühiskond. Panoptikon kui metafoor ,,distsiplinaar"ühiskonnale. Vangla, haigla, kool, tehas. Mare Tralla (Pallaslikus laadis maalitud jälgimiskaamerad) Kunst-visuaalkultuur: Akadeemiline suund. Uurimise all meid ümbritsev visuaalsus- tv, reklaamid, koomiksid, internet, videomängud. Kontseptuaalne kunst tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-aastatel. Kui viimane väljendas kunstniku emotsioone, siis kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Kontseptuaalne kunst on väga mitmekesine. Sellel puudub ühtne äratuntav stiil. Esmatähtis on idee
teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3. Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid; mõistatused, ülesanded, ristsõnad; kirjad, postkaardid, telegrammid jms. 5. Graafilised tekstid: diagrammid, graafikud, tabelid, skeemid, kaardid; grafitid, plakatid jms. 6
* ameerika popkunstnikel on isikupärane, selgemalt üksteist eristav ''firmastiil''. 3) Kirjelda lähemalt kolme kuulsa USAs tegutsenud pop-kunstniku loomingut (teemad, motiivid, tehnikad jne)! Vaata ka vastavaid reproduktsioone! Claes Oldenburg Roy Lichtenstein Andy Warhol Teema: Pehme tualett. Teema: Blang Teema: Autoportree Tehnika: Erksate värvidega Motiiv: Kommertstsüklid, Motiiv: Reklaamid kaetud kile ja plakatid, koomiksid. madratsitäidis. Motiiv: Tavaline majapidamises leiduv objekt. 4) Millise eelmises küsimuses mainitud kunstniku looming tundub Sulle kõige huvitavam? Miks? Claes Oldenburg. Idee on huvitav ja humoorikas. 5) Kuidas suhtusid pop-kunsti modernistliku kunsti pooldajad ja kuidas tavaline publik? Modernistliku kunsti pooldajad suhtusid tõrjuvalt või irooniliselt. Tavaline publik rõõmustas. Op-kunst. § 25 lk 173-174 1) Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja? Victor Vasarely
sünniaastapäeva. Nüüd on aga selgunud, et ta tegelik sünniaasta on hoopis 1906 ta olevat ennast kaks aastat nooremaks valetanud. 8.Pop-kunst Tekkis 1950. Aastatel , läbimurre oli 1964 Veneetsia Piennal. Sünnimaaks on USA. Tekkepõhjuseks on abstraktsionismi süüdistamine peenutsemises. Vastukaaluks pakuti igapäevaste tarbeesemete ja linliku elulaadi kujutamine. Ameerika popi motiivideks on suurlinna miljöö, massikultuuri nähud, neoonreklaam, koomiksid, pop- iidolid. Taheti kunsti teha populaarseks laiadele rahvahulkadele. Tihti puudub piir maali ja skulptuuri vahel. Tööd tehti kas väga lohakalt või tohutult fotograafilise täpsusega. Kasutati siiditrükke. Tihti kasutatakse ka kollaazi. Andy Warhol (1928- 1987) oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija. Tema vanemad olid russiini päritolu immigrandid. Perekond oli väga usklik. Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963.
Ta rääkis Niccolole kuidas ta oli liikunud mööda saart täiesti tasuta ainult sirutanud põidla päikese poole ja saanud iseliikuva vankri peale. Ta oli istunud mitu peäva metsas ja mõisnud et seal on igasuguseid kurve vaime j a kus on kurjad vaimus seal läheb eriti peale kristuse õpetus ja ristiusk. Ta otsustas hakata ristiusku levitama ja kõige lihtsam tee selleks oli kasutada neid teadetetahvleid millele pandi nagu koomiksid ülesse pildid ja jutt alla kõigist piibli sündmustest järjest iga päev, ja nendele omaste sümbolitega teha kõik arusaadavaks. Tund nende juttude järele oli väga suur. Niccolole meeldis Ieronimo jutt tasuta reisimiset ja otsustas ise ka minna ja proovida. Nii ta läks natukese aja pärast juba üks iseliikuv vanker epatus ja võttis ta peale kuna abielupaaril oli kiire siis ei näinud Niccolo ümbritsevast loodusest suurt midagi. J aotsustas maaha minna. Kuna tal tuli ja nu
Lastele on kättesaadaval oma raamatute valmistamise vahendid ( paber, käärid, liim, pliiatsid ) Lastel on kättesaadaval erineva raskusastmega töölehti, kirjatumislehti, värvimislehti vabal ajal tegutsemiseks. b) automatiseerimise faas Rühmas on lugemispesa või nurk, kus on raamatud atraktiivselt välja pandud ja need vahetuvad vastavalt kuu-, nädalateemale, laste huvidele. Samuti on pesas koomiksid, lasteajakirju, teatmeteosed. NULL ÜKS KAKS KOLM NELI VIIS KUUS SEITSE KAHEKSA ÜHEKSA KÜMME S Õ N AD O O M I N O SÕNADOOMIINO See mäng aitab 5-7 aastastel lastel läbi mängu lugema õppida. Mäng koosneb 60 kaardist, mille eeskujul on doominomängiks sobivad pildid ja sildid ning tagaküljel tähed, millega hea sõnamängu mängida. MÄNGU REEGLID: 1 VARIANT: Kaardid jagatakse lastede vahel
Meedia liigid: 1. Ajakirjandus. Esimeneeestikeelne ajakiri 1776 (,,Lõhikene Õpetus" Pärnu Postimees (1806). Esimene päevaleht (Perno Postimees 1858) Esimene poliitiline ajaleht ,,Sakala . 19 saj. Lõpul toimus maailma ajakirjanduses mitmeid olulisi muutusi. 1. Tiraazid kasvasid 2. Tekkisid konsernid 3. mitmeid muudatusi tõi sisse Joosep Pulizev 4. Suured kõmulised pealkirjad 5. Koomiksid 6. Karikatuuride ja reklaamide osa kasvas 7. Raadio 8. Televisioon 9. Internet Meediat reguleeeritakse kahel viisil: *Seadusega (ringhäälingu seadus) *Eeetika koodeks *Ausus ja täpsus *vastulauseõigus *uudis ja arvamus peavad olema lahutatud. *ajakirjanik peab olema erapooletu *eraelu puutumatus
Kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel? Senipruukimata materjalid, kunstnike isikupära, uudsed tehnikad 3. Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Tarbimisühiskonna ülistus või pila 4. Milliste teostega jahmatas Claes Oldenburg kunstipublikut? Kõvade esemete poolpehmest materjalist imitatsioonid. 5. Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Aluseks koomiksid ja plakatit. Ta jäljendab trükiastrit, mis algselt sümboliseerib kaasaegset visuaalset maailma, hiljem vaid dekoratiivne roll. 6. Kuidas suhtusid eelnevalt mainitud kunstnikud sinu arvates oma teostel kujutatud objektidesse? 7. Millist seost näed James Rosenquisti loomingu ja kaasaja vahel? Motiivid tihti kuumad, poliitilised, päevakajalised 8. Milliseid materjale ja vahendeid kasutasid oma teoste loomisel popskulptorid? Nim. neist kuulsaim. Kips ja puit
le Se M Ki ee M Joonis 3. Erinevate ajaleherubriikide üldine populaarsus õpilaste seas Nagu näitab joonis 3, on meelelahutus (anekdoodid, koomiksid) kõikide vastajate seas kokku vaieldamatult loetuim ajaleherubriik. Tõsisematest teemadest populaarseimad on sport, Eesti uudised ning välisuudised. Noortele inimestele loomupäraselt loetakse väga vähe kinnisvara- rubriiki, samuti on vähem levinud arvamus- ja majanduslehekülgede ning terviseteemasid tutvustavate artiklite lugemine. Selle uurimistöö seisukohalt on rubriikide üldisest populaarsusest olulisem nende loetavuse muutumine vanusega
elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi
ndate algul 2.Nimeta kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel? Senipruukimata materjalid, kunstnike isikupära, uudsed tehnikad 3.Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Tarbimisühiskonna ülistus või pila 4.Milliste teostega jahmatas Claes Oldenburg kunstipublikut? Kõvade esemete poolpehmest materjalist imitatsioonid. 5.Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Aluseks koomiksid ja plakatit. Ta jäljendab trükiastrit, mis algselt sümboliseerib kaasaegset visuaalset maailma, hiljem vaid dekoratiivne roll. 6.Kuidas suhtusid eelnevalt mainitud kunstnikud sinu arvates oma teostel kujutatud objektidesse? 7.Millist seost näed James Rosenquisti loomingu ja kaasaja vahel? Motiivid tihti kuumad, poliitilised, päevakajalised 8.Milliseid materjale ja vahendeid kasutasid oma teoste loomisel popskulptorid? Nim. neist kuulsaim. Kips ja puit. Poolpehmed materjalid. 9.Nim
käibele andekas parasiit keerulised siseeluga tegelased, kellel on raske kohanduda ühiskonnaga, kes kuidagi vaataks läbi takistuse ümbritsevat maailma, palju tegemist isikliku psühholoogiaga toimetuluks. Uutmoodi naise tüüp, naisetüüpi hakkab toetama ka Beti Alveri teoste tegelased. Uue ajajärgi naine nähtavale. * Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt K. A. Hindrey Hakkas lastele tegema piltlugusid, nt ,,Lõhki läinud Kolumats". Peaaegu kõige esimesed koomiksid. Tähtsal kohal novellilooming. Novell on Hindreyl hästi läbitunnetatud zanr. Oskab kirjutada. Psühholoogilise realismi autor. Novellid: ,,Välkvalgus" (1932), ,,Urmas ja Merike" (1935-1936). Pikast proosast tähelepanuväärseim ,,Sündmusteta suvi" (1937). Enn Kippel tuntuim jutustus ,,Meelis" (1940). Ajalooproosa musternäide läbi Nõukogude aja. Kippelil oli ka pikemaid ja kaalukamaid t ekste. Romaan põhjasõjast ,,Kui Raudpea tuli" (1937).
kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003 lk 100-118 ,,Ajaloo ööpoolel" 2010 1. Asjad ja jäljed Jälg on kõige elementaarsem märk. Indiaanlased panevad kõndided esimesena maha päka. Et saada teada, mida tähendab märk, peab olema objekt, mis märgi jätab ja see jälg olema eraldatud. Lisaks jäljele on oluline, millisel põhjal see märk on (mida jätab/ kus jätab/ jäg ise)
medievist. On uurinud eelkõige AQUINO THOMAST. Tuntud teosed “Roosi nimi”, “Ilu ajalugu”, “Inetuse ajalugu”, “Foucault pendel”, “Reisid hüperreaalsusesse” jt. 22 Umberto Eco nimetab 20. sajandil toimunud uusekskaja laineks (aga mitte esmakordne) - ajalooline romaan (varasem juba), ulmekirjandus, filmid, seriaalid, koomiksid, feodaalne kapitalism, ka teaduslikus filoloogilistes uurimustes. Umberto Eco arvates me mitte lihtsalt ei unista keskajast, vaid keskaeg on läänemaailma kaasaegsete põhiprobleemide sünnikoht - kapitalism, ühiskondlikud suhted, sotsiaalsed probleemid, rahvusriigid, föderatsioonid, arusaamad armastusest kui õnnetusest, tehnoloogilised uuendused, põllumajandus, suhtumine inimesse kui ressurssi. Vana-Kreekast oleme me saanud arusaama tragöödiast, ilust ja
Rõivamoe mõtlesid välja toodete reklaamijad: ei osteta uusi riideid, sest need kuluvad, vaid mood muutub. Kui keegi müüb moodsamat ja mugavamat elu, on lõpmatu turg – tuleb seostada, et heaolu käib selle toote kaudu. Lingvistilised tunnused: Reklaam sisaldas lugusid – kinnistunud narratiivid, jäljendatud vestlused Kuvand sõltus müüdava objekti asendamisest mini muu ahvatlusega (raadio pesuvahendi vastu) Reklaamid kasutasid uut meediat (raadio, koomiksid), aga viisid edasi ka trükireklaame, muutes nende keelekasutust. Hulk tänapäevareklaame lähtub sellestsamast strateegiat. Tootjad ahvatlevad ja ähvardavad sotsiaalsete argumentidega: „Sa pole moekas/sa ei kuulu seltskonda, kui sa ei kasuta …“. Uudsus on mittevana ja samas ka uus oma tähenduses, moodsus, kaasaegsus. Potentsiaalset ostjad kiidetakse ja meelitatakse („Kui hangid meie kauba, siis erined massist!“) või hirmutatakse („Kui
Hiljem töötab romaani ümber ja saab pealkirja "Tulukesed luhad". Kui seda autentset 20ndate lõpu hõngu taha, siis pigem võtta ette esitrükk. Aadu Hint psühhoanalüütiliste hoiakutega, Freudi mõjutused 29. september 2010 Karl August Hindrey Psühholoogilises proosas on mitu varianti, Hindrey variant on kuidagi mingis mõttes traditsioonilisem, kasvab orgaaniliselt varajasest realismist välja. Sai tuntuks följetonina, karikaturistina ja seejärel ka lastekirjanikuna. Tema koomiksid on läinud lastekirjanduse klassikasse ("Lõhkiläinud Kolumats"). Hindrey II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, ta hakkab kirjutama ajakirjanduse jaoks meelelahutuskirjandust ja sellel tegevusel on rahateenimisväljund. Hindrey kui action-kirjanik kui mingid muud asjad. III tulemine kirjandusse 1929. aastal, kui ilmub tema esimene novellikogu. Mingis mõttes võib öelda, et Hindrey on kirjutamisviisilt ja andelaadilt
Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur) * esteetilised kriteeriumid: süvamuusika <-> pop, kirjanik <-> grafomaan, jne. Mõnikord püütakse neid nihutada: Dzäss/rahvatants/koomiksid on ka kultuur, aga hierarhiline struktuur jääb alles. Oluline on kultuurinähtuse ja selle looja suhe kultuurielu defineerivatesse institutsioonidesse. => seega enamasti ,,päris" kultuur = professionaalne, lisaks on nt. rahvakultuur, harrastusk jne. # vrd. Pierre Bourdieu: ka kõrgkultuuri saab analüüsida kui osalejate vahelise võistluse välja (nt. Haute côuture ja kõrgkultuur). Osal vanadel olijatel on juhtiv positsioon juba
jutustav pildirida. Koomiks sündis 1890. aastatel Ameerikas. Esimene koomiks kandis pealkirja "Kollane põngerjas" (1835), sellest tuli hiljem ka "kollase ajakirjanduse" mõiste. Algselt oli koomiks vaid ajakirjanduslik zanr. Need ilmusid järgnevana läbi mitme lehenumbri. Nii püüti muuta ajalehte köitvamaks ja suurendada lugejaskonda. 20. sajandi algul sai koomiks klassikalise vormi, mida iseloomustavad traditsioonilised tegelased, pildiline esitusviis ja tekst. 1930. aastatel muutusid koomiksid väga populaarseks, neid ilmus nii täiskasvanutele kui ka lastele. Välja arenesid koomiksi liigid: poliitiline koomiks, detektiivkoomiks, sõjakoomiks jt. Neid loodi nii klassikateoste kui ka multifilmide põhjal. Tänapäeval trükitakse koomikseid ajalehtedes ja eraldi raamatutena. Maailma üks tuntumaid lastekoomikseid on Walt Disney Miki-hiire lood. Eestis joonistas esimesed lastekoomiksid kirjanik ja kunstnik Karl August Hindrey (18751947), kogumik "Lõhkiläinud Kolumats".
annaabi.ee 
