LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, H...
Rühmatöö terve lapse õenduses. Lapse vaimset arengut kirjeldades on oluline anda ülevaade ka terve lapse eakohalistest füüsiliste arengu näitajatest. Teadusharu, mis tegeleb inimkeha mõõtmisega, keskendudes luudele, lihaskoele ning inimese üleüldisele suurusele, on antropomeetria. Laste antropomeetrilised mõõtmed kirjeldavad nende üleüldist tervist, toitumust ning kasvu ja arengut lapseea jooksul.
-> ühine pere identiteedi kujunemine) ❏ hariv/ kultuuriline funktsioon- teadmiste, oskuste vahendamine (last kujundab vanemate suhtumine) ❏ turvalisuse pakkumine- kaitse välismaailma ohtude eest 2. KIINDUMUSSTIILID JA NENDE KUJUNEMINE Lapsepõlves kujunevad arusaamad enda ja teiste suhete kohta; julgus armastada ja usaldada. KIINDUMUS I: kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos. Lapseea kiindumusstiili ja täiskasvanuea romantiliste suhete vahel on leitud seoseid. KIINDUMUS II: lähedusvajadus on kaasasündinud. Viis, kuidas kiindumusisik reageerib lapse püüdele otsida lähedust, määrab selle, milliseks kujuneb lapse arusaam endast jne. ❏ Turvaline kiindumus- hoolitsev ja kaitsev vanem, reageerib lapse vajadustele adekvaatselt. ❏ Tõrjuv kiindumus- vanem ignoreerib lapse füüsilise kontakti soovi ja lähedusepüüdeid. ❏ Ärev e
Mis peaks muutuma Eesti koolis, et Eesti ühiskond oleks elujõuline? Mihkel Laan 12a Eesti ühiskond ja Eesti riik oma tänases koosseisus ja vormis on jõudnud oma arenguga teismeikka. Oleme läbinud nüüd juba kauge ja unustusehõlma vajuva lapseea, läbinud tormilise kasvuperioodi ja oleme nüüd, jõudes teismeikka, risttee ees. Kuhu minna edasi ja kuidas tagada meie väikse, kuid omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga
Peaaegu 80% osteosarkoomidest esineb reieluu distaalses põlvepoolses osas, reieluu proksimaalses osas või sääreluu proksimaalses osas ehk põlvepoolses osas. (Lapseea osteosarkoom.... 2017). Samuti esineb ka õlavarreluu ülemises osas. (Watson jt 2006: 168). Enamike osteosarkoomide korral ei esine selgeid tunnuseid. Riski võib tõsta vastava luuregiooni eelnev kiiritus. (Padrik jt 2013: 92). Osteosarkoom esineb peamiselt noorukitel ja 75% haigestujatest on vanuses alla 20. Lapseea luuvähk tuleb esile rohkem poistel kui tüdrukutel. Teine grupp, kellel võib esineda osteosarkoom, on vanemad inimesed, kellel on olnud Paget haigus, eelnev kiiritusravi või luuinfarkt. (Watson jt 2006: 168). Kliiniline pilt Luuvähi ehk osteosarkoomi peamisteks tunnusteks on luuvalud. Lisaks sellele on olulisteks tunnuseks ka punetus ja turse kasvaja piirkonnas ning funktsionaalne häire kahjustatud luu või liigese piirkonnas. (Padrik jt 2013: 92).
vähenenud hemoglobiini ja punavererakkude ehk erütrotsüütide hulk. Selle tulemusel häirub organismi hapnikuga varustamine. Kui selline seisund kestab pikemat aega ja järkjärgult ka süveneb, siis võivad tekkida erinevate organite ja kudede funktsioonihäired ning kahjustused.. Sümptomid, mille korral tasub mõelda aneemiale, on väsimus ja jõudluse vähenemine, hingeldus ja südame pekslemine väiksemalgi füüsilisel koormusel jt. 2. Nimeta lapseea kõige sagedasemini esinev aneemia vorm? Kõige sagedamini esinev aneemia vorm lapseeas on rauapuudusaneemia. 3. Millised on düsalimentaarsele aneemiale iseloomulikud kliinilised sümptomid? Lastel kõige sagedasem aneemia rauavaegusaneemia tekib tavaliselt aeglaselt, kuude jooksul. Lapsed taluvad kroonilist aneemiat suhteliselt hästi ja võivad olla asümptoomsed ka siis, kui Hb on 5060 g/l. Aneemia
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile
aastaselt, 3 aastaselt hakkasid tulema ka pikemad laused. RÄÄKIMA HAKKAMINE Umbes aastaselt hakkasin rääkima üksikuid sõnu. Korralikult ja arusaadavalt rääkima hakkasin ma umbes 2,5aastaselt, kui läksin lasteaeda, siis hakkasid tulema esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloogilisemad sõnad kekki küpsis tibikas liblikas vifavai vihmavari difiin delfiin tehevan telefon panketid spagetid Häälikute vahetamine Kaashäälikud omavahel (kepsut ketsup; sotid sokid) Liitsõna poolte
See tõestab, et lapse seksuaalsel erutusel on mitmesuguseid allikaid. Rahulolutunded kutsutakse esile eelkõige niinimetatud erogeensete tsoonide teadliku erutamise teel. Nendeks võib olla mis tahes nahapiirkond või meeleorgan; ent selgelt on eristavad need erogeensed tsoonid, mille erutamine mingite orgaaniliste mehhanismide abil on algusest peale kindlustatud. (Freud, 2003, lk 96-97) Puberteediea seksuaalsus Puberteediea alguses omandab lapseea seksuaalelu kindla, tavapärase kuju. Seni on seksuaaltung olnud ülekaalukalt autoerootiline; nüüd leiab ta seksuaalobjekti. Siiani avaldus see osatungidena ja erogeensete tsoonidena, mille ainsaks seksuaalseks eesmärgiks oli rahulduse poole püüdlemine. Nüüd ilmneb uus seksuaalne eesmärk, mis tekib kõigi osatungide koostöö tulemusena, kuna erogeensed tsoonid koonduvad genitaalide tsooni juhtkontrolli alla. Et uus eesmärk omistab
2.4HIRMUD Oma olemuselt on hirm ja paanika keha talitluste ülemäärane reaktsioon tundmatutele või ohustavatele olukordadele sellistes olukordades tekib kehas palju adrenaliini(AT). Teatud piirini tunneb iga inimene hirmu . Ta peab selle ületama või õppima koos sellega elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib see põhjustada tervisehäire.Tüdrkukud on üldiselt kartlikumad kui poisid,see võib tuleneda sellest, et vanemad laidavad poiste hirme maha . Mõnedel lastel on välja arenenud foobiad -irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke Autistist lapsed Juhendmaterjal Õppejõud: Reet Rääk Mõdriku 2011 MIS ON AUTISM? Autism on endassesulgumine, mis on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. AUSTISMI LIIGID: Lapseea autism Atüüpiline autism Retti sündroom Aspergeri sündroom Inimese muu desintegratiivne häire AUTISMI SÜMPTOMID Puudub silmside Ükskõiksus suhtlemises Rutiini vajadus Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil
Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suhted, ebaõnnestumised, üksildus. Minevikus toimunud kurvad ja õnnetud sündmused Oluline osa depressiooni tekkel on lapseea läbielamistel nagu näiteks vanemate kaotus, armastuse ja läheduse puudumine, füüsiline ja seksuaalne vägivald. Muutused aju keemilises tasakaalus Depressiooni korral on tegemist teatud keemiliste ainete (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin) sisalduse muutusega ajus. Muutused aju keemilises tasakaalus mõjutavad inimese meeleolu ja seda, kuidas ta mõtleb või käitub. Need muutused võivad tekkida ka näiteks ravimite kõrvalnähtudena,
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Tervislik toitumine Referaad Koostas: Silja Grünberg Juhendas: Õp Ie Puhm Vana-Antsla 2012 Sisukord 1. Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks 2. Laps vajab kindlaid söögiaegu 3. Toiduring kirjeld Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas lisab mitmekesisust 4. Teraviljatooted 5. Piim ja piimatooted toidu kõrvale ja vahepalaks 6. . Liha, kala ja muna 7. Igapäevases menüüs ikka möödukus 8. Kokkuvõte, Õige toitumise aluseks on järgmised väikesed põhitõed Sissejuhatus Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks
ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida paljusid ebaolulisi ärritajaid. Valikulise tähelepanu areng algab sünnist ja seda lihvitakse kogu varase lapseea vältel . Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest ja nähtustest. Taju on võime avastada ümbritsevas keskkonnas olevaid sündmusi, selle eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikpildi loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Tajud arenevad valdavat praktilistes tegevustes. Mälu on inimese võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi . Mälu
Kelle poolt? 2 Sotsiaaltöö illegaalselt... Natalja, Liina, + Käthlyn 3 Multikultuurne ST Marlen, Liina, Kristi + 2.Mis eristab varjupaigataotlejat pagulasest (selgita enda sõnadega)? 4 Lapseea trauma Malle, Katrin, Imbi + 3.Kes peab abivajavat last märkama? Mida peale märkamist ette võtta? 5 Vajaduspõhine peretoetus Marja-Liisa, Katrin, + Agnes 6 Sõltuvus Ninel + 4
Name: EDUCATING THE STUDENT BODY Harold W. Kohl, III and Heather D. Cook. Being physically active every day is important for the healthy growth and development of preschoolers. Childhood mobility has an impact on physical development, the development of risk factors for several chronic diseases and the future quality of life. Based on today's knowledge, physical activity is essential for young people to achieve optimal growth and physical development, to prevent some health problems, as well as to social and mental development. Children who are inactive and who spend too much time in front of a screen watching television, playing computer video games or talking or typing on their phones have an increased risk of heart disease, high cholesterol, high blood pressure, obesity and diabetes. Inactivity may also adversely affect your child's muscle and bone devel...
väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli sünnihetkel- neoteenia - Lapsed vajavad pikka aega hoolitsust, nende eest hoolitsevad mõlemad vanemad - Seksuaalne aktiivsus aastaringi - Naise ,,varjatud ovulatsioon" hoiab mehe kogu aeg naise lähedal - Mehel puudub sugutiluu
lapsepõlves saadud. Mis tekitab inimestes hirm? Maailmas esineb mitu sadat hirmu, mida kardetakse. Lastel esineb neid rohkem kui täiskasvanutel. Sellist hirmu nimetatakse psühhotraumaks, mis esineb teatud asjaoludel, näiteks agressiivsus, närvilisus, teatud raskused, kas kodus või koolis. Üks sagedamaid põhjuse tekitajaid on lähedase kaotus, kuid kardetakse veel valitsevat vägivalda, kuritegevust, haiguste levikut ja narkomaaniat. Lapseea hirmud sõltuvalt vanusest on hoopis teistsugused. Kui laps kooliteed alustab, kardab ta alguses sattuda võõrasse keskkonda ja seal läbi lüüa. Hiljem leidub veel palju selliseid olukordi, mida suuremaks lapsed saavad, seda uuemad on ka hirmud. Hirme saab ka vältida, sisendades lastele, et nad usaldaksid neid oma muredest rääkima. Lahti saada hirmudest on vaja tugi, vanematelt, kes annavad turvatunde. Õppides jagu saama ja suunates millelegi muule mõtlema.
eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast arengusaadiumi. Poisid on paremad kui tüdrukud!!!
5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Elujärgud *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. *PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond
eest seitsa. Laps peaks mõistma,et maailm on tore ja põnev koht,kus elada ja uurida. 4.Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvus suureneb,saab ise validi sõpru ja mängukaaslasi. Arenguülessanne on- töörõõmu,töökuse,kohuse- ja vastutustunde kujudamine. Kogemuste saamine on tähtis ning,et elus peab pingutama ja tulemused teevad rõõmu. Õppimine on tähtis,saavutama lugemis-,kirjutamis-,arvutamisoskuse. 5.Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Lapseea lõpp,tajutakse,et vanemad pole täisulikud. Elu on täis mõistatusi ja küsimusi ning tulevik on sünge. Tähtis on leida oma identiteet ning seksuaalne mina. Tuleb ületada kuristik ning edasi liikuma,võtma riske ja oma eluga ise toime tulema. Valmistuma täiskasvanuks saama ja iseseisvuma. 6.Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) Raskeim osa peaks olema läbitud ning noor suudab ise mõeda oma asju,analüüsida ning langetada otsuseid tuleviku suhtes
"Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann- Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda.
Intervjuud olid pool-struktureeritud vormis, kus intervjueerijale olid ette antud valdkonnad ja põhiküsimused intervjuu kavana. Kohapeal kasutati ka jätkuküsitlusi.Kõik intervjuud lindistati ja transkribeeriti sõna-sõnalt. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemdest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uuringus selgus, et küsitletavad olid enamasti HIVi ning raseduse-, sünnituse- ja lapseea tervishoiu- ning sotsiaalteenustega rahul. Põhiliselt kurteti visiiditasu ja pikkade järjekordade pärast. Oluliseks probleemiks kõigi tervishoiuteenuste puhul peeti tervishoiutöötajate halvustavat suhtumist HIVi nakatunutesse. Enim tunti puudust nii rasedusaegsest kui ka -järgsest tasuta psühholoogilisest abist. Allikas: Rüütel, K., Lemsalu, L. 2014 HIV-nakkuse emalt-lapsele leviku ennetamine Tervise arengu instituut 2014 (https://intra.tai
kust võib liikuda edasi kohalikesse omavalitsustesse ja linnavalitsustesse. Soovi korral leiab igaüks endale ka sobiva huvialaringi. Kultuuri- ja vabaajakeskused pakuvad võimalusi tegeleda laulmise, erinevate tantsustiilide, näitlemise ja käsitööga. Lisaks kogunevad sarnaste huvidega aktiivsed noored kokku ja hakkavad ise, ilma juhendaja abita, tegelema kas viltimise, tantsimise või siidimaaliga. Noorus on vaid lühike periood meie lapseea ja täiskasvanuks saamise vahel. See aeg ei ole pikk ning seetõttu ongi vaja tegeleda sellega, mida hing tegelikult ihkab, et kunagi aastate pärast oma noorusele tagasi vaadades, saaksime oma saavutuste üle uhkust tunda.
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägen...
• 5-aastane 37,0 • 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik • Kaasnev palavik on pigem kaitsev, avaldades üldist ebasoodsat mõju bakterite kasvule, mõnedele kasvajatele ning takistades viiruste paljunemist ja tõhustades immunoloogilisi protsesse • Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne • kehatemperatuur vahemikus 36–38 °C. • Lapseea palavik on kehatemperatuuri tõus pärasoolest mõõdetuna üle 38 °C, • kaenla alt üle 37,2 °C • suust üle 37,8 °C. • Palavikuga võivad kaasneda 2–5% lastest, vanuses 6 kuud kuni 6 aastat palavikukrambid. • Palavikukrambid tekivad sagedamini 40–41, °C juures • Krambid tekivad temperatuuri tõusmise hetkel. Palavikukrampide jaotus • Lihtsad krambid kestavad alla 15 minuti ja esinevad 1 kord 24 tunni jooksul. • Komplekssed krambid kestavad üle
• Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a)
minevikus, on praegu ja on ka tulevikus. Sõjatsoonides elavad lapsed võivad kasutada mänguasjadena granaate, mille armee on maha jätnud, või hoopis surnukehade juurest leitud relvi. “Seitsmenda rahukevade” peategelane käitus sarnaselt, kui ta leidis sõjast mahajäänud gaasimaski ning jooksis sellega rõõmust hõisates ringi. Lapsed leiavad tihti, et nemad on kõige keskpunkt. Nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku lapsed peavad end mingis lapseea etapis kõige tähtsamaks. Viivi Luige teose minategelane ei hoolinud ema soovidest ega käskudest, vaid trampis jalgu. Tütarlaps pidas end emale sülle langenud õnnelikuks juhuseks ja seetõttu arvas, et võib teha kõike, mida ise tahab. Saab tuua paralleele eluolu ja hoiaku vahel. Kui laps, kes on sündinud ja elanud kehvades elutingimustes, näeb ta, et ema ega isa pole kõikvõimsad ning võib-olla isegi süüdistab neid talle halva elu põhjustamises.
Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generaliseerumine ning mitmete elundite kaasahaaramine. Seetõttu on haigustel palju ühiseid sümptomeid. Mida noorem on laps, seda kergemini ta haigestub ja haiguse kulg on raskem. 85 Lastehaigused ning hooldus Haigestumisel võib esimesena märgata muutust lapse käitumises. Ta võib olla muu - tunud närviliseks või loiuks. Tihti täheldatakse, et laps on kaotanud isu. Lapseea iseärasuseks on organismi varude kiire ärakasutamine, mistõttu tuleb haiguse ajal eriti jälgida lapse joomist ja söömist, et vältida atsidoosi (hapete hulga suurenemist organis - mis) ja dehüdratatsiooni teket. Imikutel ja väikelastel arenevad haigused kiiresti (nt mädapõletikulised lähevad üle sepsiseks), kuna neil on kaitsekehade produktsiooni võime vähene ning nende organism ei suuda moodustada rakulist kaitsebarjääri nakkuskolde ümber.
Jerome David Salinger Elulugu Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudiiiri perekonnas. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 194651 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiass...
See innustaski mind internetist tema kohta rohkem otsima. Minu töö annab tema elust lühikese kokkuvõtte. Ello Säärits keskendub oma uurimustöös luuletaja loomingu analüüsile ja toob ilmekalt nähtavale Anna Haava elukäigu õnnelikust lapsepõlvest eluõhtuni. Anna Haava kui luuletaja jäi truuks oma lapseeale eluks ajaks. Poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest elu-väärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Tänapäeval peetakse Anna Haavat Lydia Koidula järel teiseks naisluuletajaks eesti kirjandus-loos. 3 Elulugu
*Seitsmendal kuul hakkab moodustuma rasvkude. Laps võib juba sündida, kuid ta pole iseseisev. *Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks; kaob karvkate. *Viimastel arengukuudel on kasvamine eriti kiire. *Sünnitamine algab peale 280päevalist rasedust. *Sünnitamine algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. ELUJÄRGUD *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. *PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 2122 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk.
vad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Radikaalsed antimaterjalistlikud vaated. Salingeri tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt seotud väikekodanlik silmakirjalikkus ja kasuahnus, millega nad üritavad võidelda. Paljud tegelased on kas kirjanikud või vähemalt kirjaduslikult andekad. Lapseea idealiseerimine. Salingeri tegelased usuvad, et lapsed oskavad veel hinnata lihtsaid inimlikke asju ja näevad maailma selgema pilguga kui täiskasvanud. Tegelased, kes on kaotamas usku ellu ja inimestesse, meenutavad oma lapsepõlve kui ideaalset aega ja üritavad sellest osa saada lastega suheldes. Faktid Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga kestis väga vähe. Teisest abielust Claire Douglasega sündis kaks last
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Lapse hirmud. Referaat Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Karin Luts Pärnu 2009 Laste hirmud Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia, väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme, siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad piisavalt tähelepanu hirmudele, millest lapsed räägivad ning on neil ka teadmisi, tahtmist ja aega lapse aitamiseks? Uuringud näitavad kahjuks muud. Tänapäeva lastel on päris palju hirme. Seepärast peavad täiskasvanud oma eeskujuga, armastuse ja usalduse läbi äratama lastes võime hirmu võita või andma oskuse sellega elada. Mida rohkemaist ...
Mina ja puberteet Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist. Puberteet jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele. Puberteediiga jääb tavaliselt 11.19. eluaasta vahele ja seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka nimetus ''teismeliseiga''. See aeg on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Igal inimesel algab puberteet erineval ajal. Enamasti oleneb see sellest, kuna algas see vanematel (tüdruku puhul emal ning poisi puhul isal).Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Bjhchgchcjv hcjhc AUTISM JA MINA Artikkel Õppejõud: nbvjhcj, MA Mõdriku 2015 nbvjhvjhvkv AUTISM JA MINA Artiklit innustas mind kirjutama huvi autismi vastu. Minus on täheldatud selle psüühikahäirele iseloomulikke jooni. Artiklis seletan ma kõigepealt autismi erinevaid vorme ja paralleelselt analüüsin ennast nendega. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism. Väga harvaesinev psüühikahäire, kus normaalse arenguga lapsed kaotavad motoorse, ...
1920 õpetaja oma vanas koolis. Sellest ametist pidi ta aga loobuma, sest haigestus tuberkuloosi. ISA JÄLGEDES PSÜHHOANALÜÜTIK 1914. aastal alustas Freud küll õpetajakarjääri, kuid samal ajal süvenes ta huvi ka psühhoanalüüsi vastu. Ta hakkas tõlkima oma isa töid saksa keelde ja saatis isale oma unenägude kirjeldusi, et tema neid analüüsiks. 1922. aastal esitas Anna oma töö lapseea fantaasiatest Viini Psühhoanalüüsi Ühingule ja sai ka ise psühhoanalüütikuks. EDU VIINI PSÜHHOANALÜÜSI ÜHENDUSES 1925–1928 oli ta Viini Psühhoanalüütikute Ühenduse juhataja. 1925–1934Rahvusvahelise Psühhoanalüütika assotsiatsiooni sekretär. 1935. aastal sai ta Viini Psühhoanalüütilise Õppe Instituudi direktoriks. KAHE NAISE SÕPRUS 1925. aasta sügisel kohtus Anna nelja lapse emaga,
................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................10 SISSEJUHATUS 2 Et reumaatilised haigused vaevavad vaid vanainimesi, on müüt. Järjest rohkem noori kannatab liigesehädade käes. Igal aastal saab sadakond kuni 15aastast diagnoosi "juveniilne artriit" ehk lapseea liigesepõletik. Isegi arstide hulgas on levinud arvamus, nagu oleks reumaatilised haigused vaid eakate probleem. Ometi oli 2002. aastal, kui registreeriti 1978 esmashaigusjuhtu, 60% haigetest alla 45-aastased ja 11% lapsed. Pooled reumatoidartriiti haigestunutest kaotavad esimese 10 aasta jooksul pärast diagnoosi saamist töövõime. Kui haigestub laps, on kõik ta tulevikuplaanid ohus. Kui laps saab õigeaegselt diagnoosi, kui leitakse õige ravim, kui haiguse alatüüp allub ravile,
tüsistusi nagu kurtus või hüperaktiivsus. Entsefaliidi populaarseim levimisaeg on suvel, mil sääsed ja puugid seda haigust edasi kannavad. Enamasti entsefaliidiga pikaajalisi kõrvalnähte ei kaasne, kuid herpes- entsefaliit võib põhjustada kõnehäireid, lihasnõrkust või ühepoolset paralüüsi ning kuulmislangust. Samuti ka vaimset alaarengut. (Smart, 2012, lk 245) Astma Astmat kutsutakse kui enim sandistavat lapseaea haigust. Astma on ühtlasi ka kõige populaarsem lapseea haigus, mis võib areneda krooniliseks. See on ühtlasi ka kõige aladiagnoosituimaks ning alaravitavamaks haiguseks. Probleem esineb lapse hingamises. Hingamine on vilisev ning raskendatud. Peamine põhjus astma tekkeks on ema rasedusaegne suitsetamine, suitsu sisse hingamine ning madal sünnikaal. Astmahoog võib kesta päevi ning olla eluohtlik. Astmat esineb kahte liiki. Üks on allergiline astma, mida põhjustavad erinevad
Kohtingud (,,käimine"). Füüsiline lähedus (suudlemine, hellitamine). Eneserahuldamine. Kõrgendatud huvi seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema). Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine). Seksuaalne areng teismeliseeas "Teismeliseiga" tähistab perioodi 10. ja 20. eluaasta vahel. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks pole selgelt määratletav. Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas. Nii näiteks suureneb jätkuvalt iseseisvusvajadus. Kuigi sõprade roll on suur, hakkab järk-järgult eakaaslaste mõju otsuste tegemisel nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid seksuaalsusega seotud sõnumeid
manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. (TTÜ Kirjastus 2006: 55) Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonnast või perekonnast ning poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ära kasutamist: 1. Vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest 2
lauluviisi lõpeta: vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull´, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull´! Anna Haava kui luuletaja jäi truuks oma lapseeale eluks ajaks. Kuigi poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest eluväärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Siiski peetakse tänapäeval Anna Haavat Lydia Koidula järel teiseks suureks naisluuletajaks eesti kirjandusloos. Ello Säärits ei keskendu oma
.........................................................10 2 SISSEJUHATUS Imik on laps sünnist kuni 1 aastani. Kuna laps on väike ja ei ole võimalik iseenda eest hoolitseda ning ennast toita, siis vastutus on lapse vanemate peal. Kes ise langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta. Esimene eluaasta on inimlapse jaoks olulise tähtsusega, sest sel ajal on lapse kasvamine ja arenemine kiirem kui ülejäänud lapseea perioodidel. Sel ajal on lapse eakohaselt sobilik toitumine eriti oluline, sest esimesel eluaastal kulub 30% toiduga saadud energiast kasvamiseks ja arenemiseks. (Imiku toit ... 2012: 3). Toit peab katma lapse vee- ja kõikide toitainete vajadusi ning olla mineraalainete ja vitamiinide rikas. Kuni kuue kuu vanuseni täidab rinnapiim või piimasegu kõiki imiku vajadusi. Kuuendast kuust, aga pakutakse juba lapsele lisatoitu, sest ta muutub füüsiliselt
*koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb, suhtlusring avardub. Ilmuvad tema ellu ka peale koduste teisedki thtsad inimsed.Vime kuulda, nha ja kogeda on llatavalt suur. Korjab infot raashaaval kigilt kellega kohtub. Fantaasia areneb ja mngitakse palju ka rollimnge. Koolieelikud on limalt uudishimulikud, liikuvad ja ettevtlikud. *kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised vastuolud, konfliktid, trkav iseseisvus ja takerdumine lapseplve. Perioodi arengulesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne. Seksuaalse mina otsimine, kuidas inimene tajub enda sugupoolt missugused igused kohustused sellest tulenevad. *noorukiiga- teismeiga. Vastuolud ja probleemida aga suudetakse neid ise selgemalt lbi melda, analsida ja tulevikuvljavaateid kaaluda.
o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps ütleb, et õus puhub tuul, kuna puud lehvitavad üksteisele. Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe Mentaalsed representatsioonid staatilisest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske Konkreetsete operatsioonide periood:
Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks.
Alternatiivpedagoogid, nagu montessori-, steiner-, freinet pedagoogika ja Reggio Emilia töökogemused on lähima ajaloo peamised mõjutajad. Reggio Emilia töökogemus ja selle põhimõtted, tema uuenenud kasvatuspsühholoogiline mõtteviis, lapsepõlve sotsioloogia ja töökogemus panid aluse 1990. Aastate väikelapse pedagoogilise eripära uuele määratlemisele – lapsest lähtumisele. Reggio mõtteviisi põhiidee on lapse ja lapseea väärtustamine ning lapsele tugeva identiteedi andmine läbi usalduse, mis lubab tal maailma ise avastada ja kogeda. 4. Põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses Õpetaja tööd võib iseloomustadada elukutsena, kus õpetajad kogevad pidevat muutusta ja ebakindlust. Sellises kontekstis otsib õpetaja ise muutust ja võtab muutustega seotud riske. Õpetaja roll lapsest lähtuvas kasvatuses on olla vaatleja ja suunaja. Õpetaja õpib ja kogeb koos
kontakti puudumine, endassetõmbumine -rigiidsus ebaharilik tegevus/liigutused -mälu, ruumitaju kõnetus (ebatavaline kõne) -pilkkontakt · 1944 a. Asperger (Austria) Aspergeri sündroom sobimatu käitumine -hea sõnavara, monotoonne kõne piiratud huvid -kehv motoorika IQ variatsioonid -kesine intuitsioon · 70ndad emotsioonihäire - lapseea skisofreenia · 1977a kui eraldi haigus (RHK 8) Omane Sotsiaalse retsiprooksuse häire Kommunikatsiooni häire Käitumise ja huvide piiratus Kaasuvad häired · Algus 30-36 elukuul · Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest pole identseid case · Levimus 4,712,7:10 000, P>T (3:1), sagedus · Erinevad tekkepõhjuste teooriad · Francesca Happe, Uta Frith jt. Keel ja kommunikatsioon varases eas
Kui Osborne Waterloo all surma saab, võib seda peaaegu pidada õiglaseks karistuseks, ja Amelial avaneb võimalus alustada uut elu, aga see truu hing armastab meest ka pärast tolle surma, ja Becky peab kosjasobitajaks hakkama, muidu lesk ei märkakski, et armastatud abikaasa kauane adjutant kapten Dobbin sobib talle hoopis paremini. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sünd Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Isa oli sünge ja umbusklik, ema hella hingega ja tasane. Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed ja vasturääkivad. Kui nad vennaga pansioni saadeti, kujunesid D-l loomuse püsijooned kinnisus ja lugemiskirg. Ema suri 1837, isa 1839, mille järel D närvivapustuse sai. See osutus langetõveks, mis vaevas teda elu lõpuni. Teosed: ,,Vaesed inimesed", ,,Teisik", ,,Perenaine", ,,Nõrk süda", ,,Valged ööd", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Idioot" ,,Kuritöö ja karistus" (1866) Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov,
elamistoimingud õigesti. Lapsel kujunevad huvid, kalduvused, avalduvad võimed. Areneb loogiline mõtlemine. Last hakkavad huvitama nähtuste põhjused. Ta esitab pidevalt küsimusi. Seda iga nimetatakse seetõttu ka ,, MIKS" perioodiks. Enamus lapsi oskab eelkooliea lõpuks lugeda. Eelkoolie lõpuks peab laps olema saavutanud nii füüsiline, vaimse, kui ka sotsiaalse kooliküpsuse. 1.13 KASUTATUD KIRJANDUS Arula, T., Liin, E., Paal, K. (2005) Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu Logan, W., Roper, N., Tierney, A. (1999) Õenduse alused.Tartu Ormisson, A., Schmidt, E. (2002) Sünnist puberteedini lapsed ja nende tervisehäired.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
