Biol. psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu 16.11 Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või ...
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis ...
Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. Lühiajaline mälu Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust: 1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2
? Kui ta kolis uude kohta elama peale op—i. Ta ei osanud enam koju minna eg majaplaani. Aga mäletas hästi seda kodu, kus ta enne elas. Kui isa suri, ei mäletanud, et ta surnud oleks, EESAJUPÕHIMIK ja AJUTÜVI AGA midagi ähmaselt, et midagi on isaga valesti. Alzheimeri põhjused – 10 % aint geenide tõenäosus. Mutatsiooni valkudes. Oksüdatiivne Mandelkeha ja riniaalkorteks ja hippokampus – mälujäle tekke eest vastutavad. stress. HM paranes soorituselt, kuigi ei m’letanud, et seda oli kunagi teinud. (implitsiitse ja Basaaltuumad – koguvad kogu info, mis tulevad uusajukoorets. Töötlevad seda ja saavad eksiplkitse mälu vahe!!!! Otsi nende vahet netist. premotoorsesse ajukoorde.Premotoorne juhib kavatsusi ja motoorset programmi. Ekplitsiitne mälu - nõuab pingutust
edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist (sekundid, minutid) Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena (tunnid, päevad, aastad) Ajukoore vasak poolkera otsimuksagara tähtsus on eluepisoodide mälestuste reprodutseerimine ja parema poolkere ülesanne on eluseikade kogemuste salvestamine mällu. Otsmikusagar on kiirusagaraga koostöös ja lühi- ning töömälu vahendaja. Hippokampus on oluline mälu tagamiseks. REFLEKSID: refleks – närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele tingimatu refleks – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on kõikidel liikidel üsna sarnased tingitud refleks – konkreetse indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunev,
(kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub
siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e
Põhjus, miks niisugune vaheaegadega õppimine on efektiivsem, peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. On uuritud ka une võimalikku osa mälujälgede ühisel konsolideerumisel. Õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. Kui kiire perioodi alguses uni katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamises tähtsat rolli mängiv hippokampus aktiveerub kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, sõiduki- ja elukutsenimetust). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise alg...
Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus
--Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul Oimusagar-vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine Limbiline süsteem omavahel ühendatud struktuurid (hüpotalamus,
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
veresoonkonna talitlust. Siin asub neelamise ja kehaasendi kontrolli keskus. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad olulised reflektoorsed tegevused: 9 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo oksendamine, köhimine, imemine ja aevastamine. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Hippokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Mandelkeha e amügdala talitlusega on seotud emotsionaalne õppimine. Hippokampus, mandelkeha ja hüpotalamus moodustavad limbilise süsteemi, mille talitlust peetakse oluliseks emotsioonide ja motivatsioonide tekkes. Seega limbiline süsteem on ajukoore aluste struktuuride kogum, mis koondub ajutüve ümber. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline uuem ajukoor e neokorteks, mis laseb meil
Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel - On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb >lihaskiud tõmbab kokku.
uneperioodil. (Kiireks uneks nimetatakse sellist une faasi, millega kaasnevad kiired silmaliigutused, aju kõrgenenud elekriline aktiivsus ja unenäod. Selliseid perioode on öise une jooksul tavaliselt 4-5, kokku moodustab kiire uni tavaliselt 20-25% kogu uneajast.) Kui kiire une perioodi alguses uni alati katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamiseks tähtsat rolli mängiv ajuosa hippokampus aktiveerub ka kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. See aitab tõenäoliselt üsna oluliselt kaasa informatsiooni järkjärgulisele seostumisele mälus. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks (millest oli juttu seoses lühimäluga) ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida, kui õpitav materjal on väliselt selgelt
34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine. Mandelkeha hoolitseb afektide ja sensoorsele infole emotsionaalse tähenduse andmise eest. Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise ning koos mediaalsete koorepiirkondadega ka sensoorse sisendi talletamine eest pikaajalisse mällu. LISA: kuulmise ja mälestuste moodustamisega tegelev ajuosa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem , kui ükski teine sagar ning on selle osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, südmuste, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. 35. Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
Bergmann`i gliia on väikeaju radiaalgliia, mida mööda granulaarkihi eellasrakud migreeruvad oma positsioonidesse Purkinje neuronid sekreteerivad SHH, mis aitab granulaarrakkude arengule kaasa Purkinje neuronid moodustavad ca 100000 sünapsi teiste neuronitega Suurajukoore histogenees Imetajate suurajukoor koosneb evolutsiooniliselt uuemast 6-kihilisest neokorteksist ja vanemast osast 3-kihilisest allokorteksist (siia kuuluvad nt hippokampus ja olfaktoorne korteks) Ventrikulaartsoonis/subventrikulartsoonis paiknevatest neuraalsetest eellasrakkudest (radiaalgliia, vahelmised eellasrakud) tekkinud neuronid moodustavad kortikaalplaadi Neokorteksi areng jätkub uute neuronite tekkega, mis okupeerivad kortikaalplaadist järjest pealepoole jäävaid kihte Kihid II-VI on ajukoores tekitatud “seest-välja” mudeli alusel Neuronid, mis on tekkinud varem paiknevad alumistes kihtides ja
- pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla. - ventraalne amügdala (kiire mitteteadl emots otsus) ja hippokampus (amügdalast stimuleeritud kiire visuaalne töötlus)-> kõrgem impuls - Dorsaalne amügdala (tähelepanu mitmeti tõlgendavate stiimulite suhtes)-> madalam impulsiivsus - Eesmine tsingulaarkäär (tegvuse monitoorin, vigade otsimine)-> kõrgem impulsiivsus - Suurem bilateraalne PFC aktiivsus-> madalam impuls EKSTRAVERTSUS- amügdala aktivatsioon OKSÜTOTSIIN- ärevusevastane hormoon. Rahustab amügdalat ja stressihrm eraldamine väheneb. Eritub ka imetamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
