Biol. psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu 16.11 Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või ...
Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses.... on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on ....eesaju.... Ajukoore all paiknevad siin massiivsed ....basaaltuumad..., mis võimaldavad meil sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hippokampus... on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Emotsionaalne õppimine on tihedasti seotud ...mandelkeha....... ehk ....amügdala.... talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline ..uuem ajukoor....ehk.....neokorteks...., mis laseb meil mõistusepäraselt käituda. Närviraku ehitus ja talitlus Täitke lüngad. Närvikude on erutuv kude. .....Dendriidid... on jätked, mis kannavad närvierutust....rakukeha.. poole. Neuronil on üks ...akson...
Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. Lühiajaline mälu Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust: 1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2
? Kui ta kolis uude kohta elama peale op—i. Ta ei osanud enam koju minna eg majaplaani. Aga mäletas hästi seda kodu, kus ta enne elas. Kui isa suri, ei mäletanud, et ta surnud oleks, EESAJUPÕHIMIK ja AJUTÜVI AGA midagi ähmaselt, et midagi on isaga valesti. Alzheimeri põhjused – 10 % aint geenide tõenäosus. Mutatsiooni valkudes. Oksüdatiivne Mandelkeha ja riniaalkorteks ja hippokampus – mälujäle tekke eest vastutavad. stress. HM paranes soorituselt, kuigi ei m’letanud, et seda oli kunagi teinud. (implitsiitse ja Basaaltuumad – koguvad kogu info, mis tulevad uusajukoorets. Töötlevad seda ja saavad eksiplkitse mälu vahe!!!! Otsi nende vahet netist. premotoorsesse ajukoorde.Premotoorne juhib kavatsusi ja motoorset programmi. Ekplitsiitne mälu - nõuab pingutust
edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist (sekundid, minutid) Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena (tunnid, päevad, aastad) Ajukoore vasak poolkera otsimuksagara tähtsus on eluepisoodide mälestuste reprodutseerimine ja parema poolkere ülesanne on eluseikade kogemuste salvestamine mällu. Otsmikusagar on kiirusagaraga koostöös ja lühi- ning töömälu vahendaja. Hippokampus on oluline mälu tagamiseks. REFLEKSID: refleks – närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele tingimatu refleks – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on kõikidel liikidel üsna sarnased tingitud refleks – konkreetse indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunev,
(kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub
siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e
kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. On uuritud ka une võimalikku osa mälujälgede ühisel konsolideerumisel. Õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. Kui kiire perioodi alguses uni katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamises tähtsat rolli mängiv hippokampus aktiveerub kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, sõiduki- ja elukutsenimetust). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas
kiiresti ilma kordamiseta, ja uue materjali pealetuleku tõttu. (B) Algusosa materjal taastatakse erineva, kestvama mälujälje mõjul (kui üldse). Kodeerimine lühimälus on pigem akustiline kui semantiline (e. tähenduslik) selgub tehtavate vigade analüüsimisel! vt. Gümn.õpik, 7.ptk, Lisa - lk. 127) ·Materjali säilimise aeg lühimälus (STM) (juhul kui seda pidevalt ei korrata...) b) amneesiahaigete uurimine (eelkõige aju limbilise piirkonna kahjustus, hippokampus ja vaheaju, AK oimusagara mediaalne osa),- enamasti on klassikaliste amneesiajuhtude korral häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) uusim suund - neuroteaduse uuringud, nt E
Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus
--Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul Oimusagar-vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine Limbiline süsteem omavahel ühendatud struktuurid (hüpotalamus,
3MNESTILISED TUNNETUSPROTSSESSID: MÄLUPSÜHHOLOOGIA Tingimatud refleksid ja instinktid on päritavad. Elu kestel omandatud teadmised ja vilumused talletuvad närvisüsteemis sünnijärgselt. LÜHIAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjustuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. HIPPOKAMPUS – tähis roll mälu tagamisel, ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed keskused. REFLEKS on närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
veresoonkonna talitlust. Siin asub neelamise ja kehaasendi kontrolli keskus. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad olulised reflektoorsed tegevused: 9 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo oksendamine, köhimine, imemine ja aevastamine. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Hippokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Mandelkeha e amügdala talitlusega on seotud emotsionaalne õppimine. Hippokampus, mandelkeha ja hüpotalamus moodustavad limbilise süsteemi, mille talitlust peetakse oluliseks emotsioonide ja motivatsioonide tekkes. Seega limbiline süsteem on ajukoore aluste struktuuride kogum, mis koondub ajutüve ümber. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline uuem ajukoor e neokorteks, mis laseb meil
Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel - On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb >lihaskiud tõmbab kokku.
uneperioodil. (Kiireks uneks nimetatakse sellist une faasi, millega kaasnevad kiired silmaliigutused, aju kõrgenenud elekriline aktiivsus ja unenäod. Selliseid perioode on öise une jooksul tavaliselt 4-5, kokku moodustab kiire uni tavaliselt 20-25% kogu uneajast.) Kui kiire une perioodi alguses uni alati katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamiseks tähtsat rolli mängiv ajuosa hippokampus aktiveerub ka kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. See aitab tõenäoliselt üsna oluliselt kaasa informatsiooni järkjärgulisele seostumisele mälus. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks (millest oli juttu seoses lühimäluga) ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida, kui õpitav materjal on väliselt selgelt
34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine. Mandelkeha hoolitseb afektide ja sensoorsele infole emotsionaalse tähenduse andmise eest. Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise ning koos mediaalsete koorepiirkondadega ka sensoorse sisendi talletamine eest pikaajalisse mällu. LISA: kuulmise ja mälestuste moodustamisega tegelev ajuosa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem , kui ükski teine sagar ning on selle osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, südmuste, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. 35. Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses,
- Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest - Lisandub mingi näiliselt sihipärane liikumine kodust või töökohast eemale, kuid säilib enese eest hoolitsemine - Võib olla uue identiteedi omandamine - Matk võib olla seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. - Võimalik põhjus mediaalse oimusagara mälusüsteemide allasurumine Amneesia teooria Konsolideerimise teooria - Mälu keskus/hippokampus konsolideerib (tihendab, kinnistab) uusi mälujälgi mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestusd uues asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest, mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne Mitme jälje teooria
anterioorsemast poolest Neuraaltoru ajutiselt avatud otsi nimetakse vastavalt anterioorseks neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks (Metencephalon; väikeaju, ajusild ) ja piklikajuks (Myelencephalon) Dorsaalne-ventraalne polarisatsioon 36 Ventraalne osa on mõjutatud seljakeeliku mesodermis (notokordis) sekreteeritud signaalmolekulidest (nt Sonic hedgehog -SHH) ning dorsaalne osa epidermisest pärinevatest TGF-β perekonna valkudest
- pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla. - ventraalne amügdala (kiire mitteteadl emots otsus) ja hippokampus (amügdalast stimuleeritud kiire visuaalne töötlus)-> kõrgem impuls - Dorsaalne amügdala (tähelepanu mitmeti tõlgendavate stiimulite suhtes)-> madalam impulsiivsus - Eesmine tsingulaarkäär (tegvuse monitoorin, vigade otsimine)-> kõrgem impulsiivsus - Suurem bilateraalne PFC aktiivsus-> madalam impuls EKSTRAVERTSUS- amügdala aktivatsioon OKSÜTOTSIIN- ärevusevastane hormoon. Rahustab amügdalat ja stressihrm eraldamine väheneb. Eritub ka imetamisel.
annaabi.ee 
