3.psühhogeneetiline- tähtsad nii pärilikkus kui keskkond, kuid esmatähtis psüühiliste protsesside areng. Teaduslik arengupsühholoogia erineb rahvalikest arusaamadest süstemaatilise testimise poolest. Rajajaks Charles Darwin evulotsiooniteooria (1859-1914) lapse areng on pidev kohanemine keskkonnaga. Ev.teoorias on inimene looduse keskel ja küsimuseks on ev. Järjepidevus/tus inimese ja loomade vahel. Astmelised muutused bioloogilises vormis viisid mõtteni, et ka sotsiaalne ja kognit. Areng võivad olla seotud vanuseastmetega. Arengupsüh. Kui iseseisev distsipliin tek. 1882 W.Preyer ,,Lapse psüühika". A.Binet intelligentsustesti looja. J.M. Baldwin (1861-1934) assimilatsioon (sarnastumine) keskkonna mõju organismile, mis viib akommodatsioonini (kohastumine). Lapse areng tingitud nii sots. Kogemusest kui biol.kasvamisest. 1914-1927 Pavlovi õppimisteooria, tekkis biheivioristide koolkond. John Watson hirmud on õpitud
Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose
vastasmõjus kujunenud ja keskkonnaga ühtne. Kuidas KPF-d saavad olla seotud ajuga? – lokalisatsioon – ei sobi, pole seotud ühe osaga ja holism – ei sobi uuringute tulemustega, loeb mass. Joaquin M. Fuster pakub 2003, toetudes Friedrich Hayek’ile (1952), „uue paradigma“ – „cognit“ – teadmise representatsioon koores: cognit’i võrgustikuline struktuur koosneb taju ja tegevuse elementaarsetest õppimise ja minevikukogemuse teel omavahel seotud representatsioonidest. Kognit on määratletud tema komponent-sõlmede ja nendevaheliste suhetega. Kognitid on dünaamilised struktuurid, mis muutuvad uue kogemusega. 5 *Uuesti avastamine justkui lisa kinnitus! (varem sama tulemuse leidnud nii Lev Võgotski (1934), Carl Wernicke (1881). KPF süsteemse dünaamilise lokalisatsiooni teooria
Aidata kujundada õiget tegevusviisi. 15. Millised gestaltpsühholoogia ideed ja uurimistulemused aitasid kaasa kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimisteooriate kujunemisele? (4.2) Gestaltspsüh. Gestaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad. Info omandamine, vastu võtmine inertsed teadmised ( omandatud teadmisi ei suudeta kasut. praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun.(teadmised jäävad kitsapiirilisteks ja lünklikeks) Empirism (aidata õpilastel konstrueerida korrektseid mõisteid) ja ratsionalism (teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) 16
tarvitava aine annust tõsta. (5) vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees, suurenenud on ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele; (6) aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognit. funktsioonide häirumine. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud 3 või enam nimetatud sümptomit. 15.Alkoholisõltuvuse tüpoloogia Gloningeri järgi I tüüp: Esinemissagedus: 80 Sugu: Naised ja mehed Joomisprobleemide algus: Täiskasvanu, tavaliselt peale 25a Alkoholi taluvus: Kiiresti arenev tolerantsuse tõus Tundeelu: Joomisega kaasnev märgatav süütunne ja ärevus
tingimused(karjäärivõimaluste vähenemine, ... töö jääb alles aga töö sisu mis mind motiveeris kaob). Kvant- kas ja kuivõrd seda tööd mul alles jääb ma võin kaotada mingitüki oma tööst v kogu oma töö, kas see on ajutine või pidev. Emotsionaalne ja kognitiivne töökoha ebakindlus emots-viitab emotsionaalsele kartusele töö kaotada v hirmudele mis on seotud töö kaotusega, kognit- viitab sellisele argumenteritud hinnangule, kui suure tõenäosusega ma võin tööst ilma jääda, tunded jäävad tahaplaanile ja argumendid on esiplaanil. Ebakindluse tagajärjed o Suureneb vastupanu muutusetele o Alternatiivsete töökohtade otsimine o Lojaalsus muutub o Pühendumine ja usaldus vähenevad o Sooritus muutub o Rahulolu töö või organisatsiooniga väheneb STREIGID Streikide tüübid
(5) vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees, suurenenud on ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele; (6) aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognit. funktsioonide häirumine. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud 3 või enam nimetatud sümptomit. Sõltuvuse mitmekesisus: primaarne ja sekundaarne sõltuvus Sõltuvus võib olla isiku primaarne probleem kui ka sekundaarne probleem, mis on isiku poolt kasutatava toimetulekustrateegia lõppresultaat, et toime tulla sügava emotsionaalse või vaimse häirega.
Sarnasused intelligentsusega. Kognitiivset stiili iseloomustatakse omadusena, mis jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahele. Kuigi kognitiivse stiili ja efektiivse õppimise vahel otsene seos puudub, siis mõjutab see siiski meie tegevuse kvaliteeti konkreetsetes oludes. Erinevused intelligentsusest. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste käitumist mitmesugustes elusituatsioonides ja ülesannete lahendamisel mõneti teise nurga alt kui traditsiooniline intelligentsus – kognit stiil iseloomustab inimesi nende eripära põhjal, mitte aga tegevuse efektiivsuse põhjal. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste individuaalset eripära aspektides, mis ei kajastu otseselt üldise intelligentsusena ega isiksusjoontena. Loomingulisuse seos praktilise intelligentsusega on veelgi keerulisem, sest praktilise intelligentsuse teooriad peavad sageli ka kreatiivsust üheks vaimsete võimete avaldumise vormiks. Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele
annaabi.ee 
