aastaajad, kuud ja nädalapäevad: der Sommer, der Herbst; der Januar, der März; der Montag, · der Mittwoch; ilmakaared ja ilmastikunähtused: der Osten, der Süden; der Regen, der Schnee, der Hagel, der Föhn, der · Passat, der Mistral; mineraalide ja kivimite nimetused: der Granit, der Basalt, der Schiefer, der Quarz, · der Gneis; automargid: der Mercedes, der · BMW; alkohoolsed joogid: der · Rum; mäed: der · Vesuv. Naissoost on: paljud nimisõnad, mille lõpus on -e (die Erde, die Sonne, die Sprache) või -t (die Nacht, die Fahrt, · die Macht); kõik nimisõnad, mille lõpus on -ei (die Konditorei, die Schweinerei), -in (die Freundin, die Lehrerin), -heit (die Weisheit, die Menschheit), · -schaft (die Freundschaft, die Gesellschaft), -ung (die Heizung, die Genesung), -(ig)keit (die Billigkeit, die Fröhlichkeit);
1, 21 2, 3, 4, 22, 23, 24, 5- 20 (minut) on naissoost sõna (1) (2), 3, 4 5- 20 ? Mis kell? Siis on alati eessõna B. Nt. Mis kell algavad tunnid? 3. ? Palju maksab? *Meessoost sõnad. (dollar), (sent) 1 , 2,3, 4 , 5- 20 , (rubla) on peenendusmärgiga lõppev meessoost sõna 1 2, 3, 4 5-20 on ka meessoost sõna, kuid ta ei käändu. *Naissoost sõnad (kroon), (kopikas) (1) , (2), 3, 4 , 5-20 , . Nimisõna ühildumine arvsõnaga 1. Meessoost nimisõnad , , , * 1 , , , 2, 3, 4 , , , 5-20 , , , * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 2. Naissoost nimisõnad * (1) (2), 3, 4 5-20 * (1) (2) , 3, 4 5-20 * (1) , 3, 4 5-20 * (nuku) (1) (2) , 3, 4 5- 20 3. Kesksoost nimisõnad * Sõnad, mis lõpevad -E (1) 2,3, 4 5-20 * Sõnad, mis lõpevad O (1) 2,3,4 5-20
Käände nimetus Käände küsimused Eessõna Naissoost nimisõnad Meessoost nimisõnad ? (seest), -/-() -/- ? (pealt), , ? (eemale), , ? (millenigi), - (tagant), - (alt), (lähedal), (juures),
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus
kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi.
Tugev käändkond Genitiv eines Mannes des Mannes eines Kindes des Kindes Wessen? eines Wagens des Wagens eines Spiels des Spiels eines Tisches des Tisches eines Hauses des Hauses eines Abendes des Abendes eines Jahres des Jahres Tugev käändkond Sellesse käändkonda kuuluvad kõik kesksoost nimisõnad ja enamus meessoost nimisõnu; Genitiv'i käändes saab nimisõna endale käändelõpu s või es (ses); Nõrk käändkond Nominativ ein Junge der Junge Wer? ein Mensch der Mensch ein Hase der Hase ein Elefant der Elefant ein Polizist der Polizist Nõrk käändkond Akkusativ einen Jungen den Jungen Wen? einen Menschen den Menschen
Nimisõnade grammatiline sugu ja mitmus Meessoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - er ,- der Bäcker, der Wecker NB! erandid er lõpulised võivad olla ka nais- ja kesks. das Fenster, die Nummer - ler,- der Künstler - ner,- der Redner - en,- der Kuchen NB! esineb erandeid - ling,- e der Lehrling, der Schmetterling - ich,- e der Teppich - ig, -e der Pfennig - s,- e der Knirps - lõputa,verbist tulenevad nimisõnad gehen- der Gang,
keelele. /y, ø, , æ/ esinevad ainult esimestes silpides. Teised vokaalid (/i, u, e, o, /) võivad esineda nii esialgsetes kui teistes silpides. /o/ esineb teistes silpides ainult nimedes ja laenusõnades. Täishäälikud võivad olla nii lühikesed kui ka pikad. Diftongid on oma olemuselt alati pikad ning nende puhul ning esineb alati kaks supersegmantaalset pikkust. Morfoloogia Nimisõnad Nimisõnad saab jaotada kolme tüüpi: prefiksiga nimisõnad, prefiksita nimisõnad ning inkorporeerimata nimisõnad. Prefiksiga nimisõnu esineb keeles kõige rohkem. Jaotatakse veel meessoo ja naissoo vahel, ainsuse ja mitmuse ning markeeritus. Nominaalsel prefiksil puudub semantiline sisu vaid koosneb ühest või kahest elemendist: sooline prefiks ja/või vokaalne prefiks. Naissoost ainsusega sõnad võivad omada soolist suffiksi. Nt: nimisõna tazdwit(mesilane) omab naissoolist prefiksi t-, ja vokaalset prefiksi a- ning naissooline suffiksi -t. Prefiksita sõnad on kõige haruldasemad
"milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus Ainsus (endise duaali lõpud) Mitmus null-lõpp Meessoost nimisõnad - -, - -, -, -[59], -() -[57] -[58] - - Naissoost nimisõnad -- -, - - - Kesksoost nimisõnad - - -, - [muuda] Rõhk Vene keeles on vaba rõhk, ent mitte kaootiline
Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab
Algvõrre, keskvõrre, ülivõrre, nimisõnad ja omasussõnad 1. Uuri tabeli esimesi rigu ja täitke poolik tabel! Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Huvitav huvitavam Kõige huvitavam Kena Kenam Kõige kenam Roosa roosam Kõige roosam Halb halvem Kõige halvem Naljakas Naljakam Kõige naljakam Lahe Lahedam Kõige lahedam Tubli Armsam Kallis Sõbralik Kõige ülbem Korralik Kõige kitsam Nimisõnad märgivad esimeid, olendeid ja nähtusi ning vastavad küsimu...
naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni. corpus, morbus, pectus 11. Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad? Mis on nende genetiivi lõpp
Hinnanguline sõnavara noortekeeles Eesmärgid ja hüpotees · 2 eesmärki · Kas positiivse või negatiivse varjundiga sõnad? · Millistel Interneti lehekülgedel leidub kõige enam sõnu · Noored kasutavad rohkem negatiivse kui positiivse varjundiga sõnu Töö ülesehitus · 2 osa · Teoreetiline ülevaade noorte sõnavarast · Uurimus · Internetist otsitud sõnad · Grupeering Näited otsitud sõnadest · Positiivsed · Nimisõnad nt alko (alkohol), tobi (suits) ja savi (ükskõik) · Omadussõnad nt nunnu (armas), tõsiselt änksa (väga lahe) ja cool (lahe) · Tegusõnad nt sebima (muretsema, saama), trippima (ringi reisima) ja pablama (muretsema) · Fraasid nt rebis kildu (tegi nalja) ja tõsiselt änksa (täitsa lahe) · Negatiivsed · Nimisõnad nt eit (naine/tüdruk), urgas (koht) ja nolifer (elumõtteta inimene)
grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis,
Artikkel Inglise keeles on kaks artiklit: umbmäärane artikkel a, an (the indefinite article) ja määrav artikkel the (the definite article). Loendatava d Loendamatud nimisõnad nimisõnad Ainsus Mitmus This is a cat. Umbmäärane artikkel There is a rose on the table. The cats The cat is are eating. drinking Give me the milk. Määrav artikkel The rose is milk
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks:
(https://et.wikipedia.org/wiki/Afrikaat, 09.10.2017) Lateraal konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt. (https://et.wikipedia.org/wiki/Lateraal, 09.10.2017) Tremulant konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima. (https://et.wikipedia.org/wiki/Tremulant, 09.10.2017) Morfoloogia Ejaki keel on aglutineeriv ja polüsünteetiline keel. Eesti keel on sünteetiline ja aglutineeriv keel. Nimisõnad Ejaki keele nimisõnad on enamjaolt morfofoneemiliselt muutumatud. Sugulus ja anatoomilised juured on ainukesed nimisõna juured, mis võivad võtta asesõnalisi omastavaid eesliiteid ja need on järgnevad: Ainsuse esimene pööre: si- Ainsuse teine pööre: 'i- Ainsuse ja mitmuse kolmas pööre: 'u- Mitmuse esimene pööre: qa:- Mitmuse teine pööre: IAX- Umbmäärane: k'u- Vastastikune: 'Ad-
Käändsõnad ja käänded KÄÄNDSÕNAD JA KÄÄNDED NIMISÕNA OMADUSSÕNA · Nimisõnad nimetavad esemeid, · Omadussõnad näitavad asjade, inimesi, olendite ja olendeid ja nähtusi, vastavad nähtuste omadusi, vastavad küsimustele küsimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne. missugune?, milline? jne. · Küsimus kes? esitatakse · Omadussõnu kasutatakse kõige elusolendite kohta ja rohkem küsimus mis? eluta asjade kohta. kirjeldustes.
artiklit ei tule This plate is made of _ glass. Artiklit ei tule *A/an ei kasutada loendamatu nimsõna ees mittekunagi. *"The" on võimalik kasutada loendamat nimisõna ees siis, kui see on väga täpselt määratletud. 1. The snow in our street is dirty. 2. The water in the River kunda is (hopefully) not polluted. 3.I like _ sugar. The sugar in this bowl is too yellow. 4.A bowl of sugar. 5. i'd like o have a tee/ a coffee. Pole loendava, aga tähendaa, et tahan tassi kohvi/teed. 2.Loendatavad nimisõnad. KUI LOENDATAVAD NIMISÕNAD KASUTATAKSE JUTUS ESMAKORDSELT JA TEMA ÜLDISEMAS TÄHENDUSES(EHK EI PEETA SILMAS ÜHTKI KONKREETSET EKSEMPLAATI), KASUTATAKSE NEID ARTIKLEID --> AINSUSES LOENDATAV MITMUSES LOENDATAV A, AN, THE THE a-kaashäälikuga algava sõna ees, nt a car Flowers An- täishäälikuga algava sõna eees, nt an Cars apple Erandid- a univerity, an hour, an honour apples
tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik). Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu. Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda
produktiivset liitmismalli: moodustustüveks (NB! Liitsõna laiendosana esinev tüvekuju on moodustustüvi.) on nimetav (nt kuldkala, juurvili), omastav (nt söögilaud, miljonilinn) või lühenenud konsonanttüvi (nt naisõpetaja, välismaa). ● Moodustustüve tüüpiline vorm on omastav (nt ajalugu, veresoon, omavoli, laiatarbekaup). ● Nimetavalise moodustustüvega on laiendosana nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad. - Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti, piltkiri, okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht).
KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51 Aega väljendavad eessõnad 53 Märkus: Õpikus kasutatud lühendid: M meessoost sõna N naissoost sõna K kesksoost sõna Mitm mitmus 3 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Alljärgnevalt mõned näited tüüpilistest ainsuse lõppudest: Meessoost nimisõnad Naissoost nimisõnad Kesksoost nimisõnad filiaal firma koht dokument hind kvaliteet direktor perekonnanimi koosolek tramm toodang ettevõte
Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda
5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost. Corpus, pectus, tempus viscus, crus 11) Mis soost on u-lõp.nimisõnad, mis on nende genitiivi lõpp? Kesksugu, us Omadussõnad 1)Millest koosneb omadussõna põhivorm?Sootunnuse lõpust
Sõnaliigid Käänduvad sõnad Tegusõnad Muutumatud sõnad Nimisõnad, pöörduvad sidesõnad, Omadussõnad, hüüdsõnad, Arvsõnad, määrsõnad, Asesõnad kaassõnad Tegusõnad Käändelised vormid(19) pöördelised vormid(11)
24.10.15 19:00) Muutuseid helikõrguses kasutatakse pigem grammatilistel kui leksikaalsetel eesmärkidel.See hõlmab endas soo, arvu ja käände eristamist. Mõnel juhul on need eristused tähistatud üksiku tooniga (näiteks ĺnan, "poiss"; inán, "tüdruk"). Somaali keeles on kahte liiki asesõnu: sõltumatud (substantiivne ja empaatiline ehk rõhutatud) asesõnad ja kliitilised (suuline, kliitik ehk liidik) asesõnad. Sõltumatud asesõnad käituvad grammatiliselt nagu nimisõnad ja esinevad tavaliselt koos liitega –ka/-ta (näiteks adiga, „sina”). Kliitik asesõnad on lisatud tegusõnale. Somaalia keelel on sooline vastandlikkus, mille läbi mitmuse nimisõnad võtavad tavaliselt vastassoo kokkuleppel nende ainsuse vormidega. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_language#Morphology 24.10.15 20:00) Laused somaali keeles on tavaliselt järjekorras alus – sihitis – verb. Nimisõnadel on lauses
Ka kaashäälikute pikkus eristab sõnu üksteisest, näiteks badaa (halb), baddaa (mägismaa) (1). Sõnade helikõrgus sõltub paigutusest ja mingil määral ka grammatikast. Näiteks rõhk nimisõna eelviimasel silbil on kiire võnkesagedusega. Kirjapildis ei ole helikõrgus tavaliselt märgitud. Oromo grammatiline süsteem on keeruline ja sisaldab palju omadusi, mis on sarnased teistele kuši keeltele (4). Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu,
tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid.
Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: omadusnimed ; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees mehe tuntus. Kristus, tardumus, omadusnimed ; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us
Eessõnad Küsimuse Ainsuse lõpud Mitmuse lõpud Käänded d Meessoost Kesksoost Naissoost Om. Nimisõnad Om. Nim Om. Nim. Om. Nim MS KS NS X Kto? - -oe -oe -a -a -e - -a - , , , , -, to? -o - - -
Käändsõnad -nimisõnad (nimetab asju, olendeid, nähtusi. päike) -omadussõnad (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. särav) arvsõnad (näitab nimetatud asjade olendite, nähtuste arvu) asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi, see) Põõrdsõnad -tegusõnad väljendavad tegevus paistab Muutumatud sõnad -hüüdsõnad (Tere aitäh jah nonoh) -sidesõnad seovad ja või ning et -kaassõnad "käivad kaasas" (minu) pool pärast (kooli) -määrsõnad määravad -aega-eile -kohta - eemal viisi - soojalt
· Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. · Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. · Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk. · Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe. · Muutumatud sõnad on need, millel on alati sama kuju. · Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve. · Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega.
Sõnad ja väljendid Saksa keeles Wörter und Wendungen in Deutsch Deutsch/Saksa keeles Estnisch/Eesti keeles Guten Morgen! Tere hommikust! Guten Tag! Tere päevast Guten Abend! Tere õhtust! Gute Nacht! Head ööd! Hallo! Tere! Grüß dich! Terekest!;Tsau!(ühele inim.) Grüß euch! Terekest!(mitmele inim.) wie? kuidas? ;missugune? Wie geht's? Kuidas käsi käib? Danke, gut! Tänan, hästi! Tschüs! Aidaa! ;Tsau! Bis dann! Kohtumiseni! die Frau naine, proua Frau Müller proua Müller Grüß Gott! Tere...
Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Nt: tohoh, ennäe, hallo
Nimisõnatuletus 1.Asju ja nähtusi märkivad tuletised 2.abstraktse tähendusega nimisõnad -us -lus -mus -ndus -lik+us = likkus 3.Isikunimetused : sööma sööja 4.Eset, looma, taime või muud sellist märkivad tuletised 5.Rühma ja kogu märkivad tuletise 6.Naissugu väljendavad tuletised 7.Suhtumist ja väiksuse mõõdet väjendavad tuletised -lane liide 1
Reeglipärasel mitmusel lisatakse ainsuslikule nimisõnale lõpp s: Näiteks: two dogs three cats. Kui nimisõna lõpus on s, ss, sh, ch või x tuleb sõna lõppu es Näiteks : four glasses four busses Kui nimisõna lõpus on üksik kaashäälik, millele järgneb y, siis muutub y mitmuse vormis ie- ks ja lisandub s. Näiteks: lady ladies story-stories Kui ühesilbilise nimisõna lõpus on täishäälik ja y, siis lisandub ainult s. Näiteks: boy-boys day-days Paljud nimisõnad, mille lõpus on f või e saavad mitmuses lõpu ves Näiteks: shelf-shelves knife-knives On ka mõned erandid Näiteks: roof-roofs, dwarf-dwarfs või dwarves, chef-chefs. o lõpuga nimisõnade puhul ristatakse kaht gruppi : Reeglipärase mitmusega Näiteks: radio-radios piano-pianos ja es lõpulise mitmusega sõnad. Näiteks: potato-potatoes tomata-tomatoes
Plural of nouns Nimisõnade mitmus 1. Ainsusele lisatakse -s sailor sailors 2. y-lõpulised nimisõnad Kui nimisõna lõpus on täishäälik +y, lisandub mitmuses -s boy boys Kui aga nimisõna lõpus on kaashäälik +y, siis y = i +es baby babies 3. Kui nimisõna lõpus on -s, -sh, -ch, -x või -o, siis lisatakse mitmuses -es bus buses potato -potatoes negro negroes kilo - kilos bush bushes tomato tomatoes disco discos piano - pianos
7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa Pöördsõnad tulla: tulen olla: olen 9 Kujuvaheldus Käändsõnad soolase: soolast tuule: tuult Pöördsõnad õmmelda: õmblen seista: seisan 10 Vokaalivaheldus Nimisõnad pesa: pesi põlve: põlvi Omadussõnad suurem: suurim nõrgem: nõrgim 11 Muutumatu tüvega sõnad Käändsõnad kala: kala ilusa: ilusat Pöördsõnad kisada: kisan kirjutada: kirjutan 12 Tüvevahelduse tüübid Käänd ja pöördsõnad muutumatu tüvega sõnad tüvevahelduslikud sõnad astmevahelduslikud sõnad kujuvaheldusega sõnad astmevahelduslikud kujuvaheldusega sõnad
Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarreti...
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav ...
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune
Der Vater, der Hahn, der Kranke 2) Aastaaegade, kuude, nädalapäevade nimetused: Der Herbst, der März, der Mittwoch NB! Das Frühjahr 3) Ilmakaarte ja tuulte nimetused: Der Osten, der Monsun 4) Mäed, mäestikud: Der Elbrus, der Kaukasus NB! Die Alpen 5) Sõdivad Aasia riigid: Der Jemen, der Iran, der Irak, der Sudan 6) Alkohoolsed joogid: Der Wodka, der Kognak NB! Das Bier 7) Elukutsed: Der Arzt, der Polizist, der Makler 8) Tegusõnast tuletatud nimisõnad: Der Flug, der Sprung, der Anfang 9) Saksamaa jõed: Der Main, der Rhein, der Recker 10) Ilmastikunähtused: Der Schnee, der Regen, der Blitz 11) Planeedid: Der Jupiter, der Saturn, der Merkur 12) Automargid: Der Opel, der Fiat NB! Die Harley Davidson 13) Suffiksid: -er Butter -ler Maler -ner Insener -ling Jüngling -en Boden -ant Musikant -ent Fragement -ist Realist -or Motor -ismus Realismus -nom Astronom
! Jäta meelde ! 1. ( - , - ) ( - , - ) NB! + kõik poiste nimed, mis lõpevad a ja , ...... 1. , . Asenda nimisõnad asesõnaga. : - , , , ... 1. 2. 3. 4. . 5. 6. 7. 8.. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. . 2. ! Jäta meelde! NB! Kõik kuud on meessoost sõnad: , .... Sõnad, mis lõpevad Sõnad, mis lõpevad ,
• kaasaütlev kellega? millega? õnnelikku/ga lamba/ga 1.Nimisõnad - 2.Omadussõnad - 3.Arvsõnad - 4.Asesõnad - a.parem, tornikõrgune, ilusamad, eestikeelne. s.tol, sellega, kummast, seda, mitu, tema, oma. d.headusele, saakidele, Inglismaal, aster. f.surmtõsine, tangud, veidral, tibatillukest, kakskümmend kaks. g.neljas, tuhandik, miljones, kolmele, pool. NIMISÕNA · Nimisõnad nimetavad esemeid, inimesi, olendeid ja nahtusi, vastavad kusimustele • kes?, mis?, kelle?, mille? jne. · Küsimus kes? esitatakse elusolendite kohta ja küsimus mis? eluta asjade kohta. • OMADUSSÕNA · Omadussõnad näitavad asjade, olendite ja nähtuste omadusi, vastavad küsimustele: • missugune?, milline? jne. · Omadussõnu kasutatakse kõige rohkem kirjeldustes. · Omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmed: omadussõna sõnastikuvormi nimetatakse
morfeemid, mis lisatakse sõnadele näiteks käändelõppude ja mitmuse tunnustena. Tegusõnade ajavormi ja isikut eristatakse sõnalõppude alusel. Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia'' olukord, kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana''. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib
Inglise keel Grammatika MÄÄRAJAD Nimisõnadel on tavaliselt MÄÄRAJA nende ees: my mother, much snow. Kõige harilikumad määrajad inglise keeles on MÄÄRAV- ja UMBMÄÄRANE ARTIKKEL. Teised määrajad sisaldavad: 1. Omastavad nimisõnad ja asesõnad: Mike's bike, his car. 2. Demonstreeriv/näitav asesõna: this milk, that cat, these sweets, those phones. 3. Kõik/kogus/hulk sõnad: all boys, some girls, any juice, no water ( also: every, each, either, neither, one, another, both, several, enough, many, much, more, a few, a little, few, little ). 4. Wh-sõnad: what book? Which book? Whose book? Whatever book, whichever book? 5. Hüüatus sõnad: such a day! Such bad weather! What a day
Articles: A(N), THE, Ø A(N) üks (mingi), üks paljudest loendatava ja ainsuses oleva nimisõna esmane mainimine THE "see" (kõigile teada/näha, millest on jutt) nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me. · Ametid: She always wanted to be a dancer. · Kindlad väljendid: a couple of; be in a hurry; etc Aari Juhanson, MA 2009 A(N) set phrases
4. Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse
.............................................................................................11 Kaudkõne Reported speech........................................................................................11 Kaudküsimused Reported questions..........................................................................12 Passiiv Passive voice .................................................................................................12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns.................................................................12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns............................................................13 Mitmuse moodustamine................................................................................................13 Siduvad asesõnad..........................................................................................................14 Omastav kääne............................
Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16 Tingimuslaused 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
