tuharalihasmine köprus Laisidekirme- Ülemis-eesmine niudeluuoga Niude-sääreluu Reie ette viimine pingutaja kulgla 68. Reie lihased Tagumine (3) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Poolkilelihas Istmikuköbru Sääreluu mediaalne Põlve painutus, sisse põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine Reie- Pikk pea istmikuköbru Pindluu Põlve painutus, välja kakspealihas Lühike pea reieluu pööramine
Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag. pinna alaosa Küünarnukilih Ülavarreluu lateraalne põndapealne Küünarnukk Küünarvarre as sirutus 66. Küünarvars Eesmine (8) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluu Kodarluu Küünarvarre sisse
Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile Kinnituskoht: lodiluu, keskmine ja mediaalne talbluu
mälumisliigutuste tegemine Lateraalne tiiblihas - m. Kiil- ja tiibluu Alalõuaharu kaudaalne serv ja Alalõua ettenihutamine ja tõstmine pterygoideus lateralis lõualiigese liigeseketas Mediaalne tiiblihas - m. Kiil-, tiib- ja suulaeluu Alalõuaharu, tiiblihaseauk Mälurlihase sünergistina alalõua pterygoideus medialis tõstmine Oimulihas - m. temporalis Oimuaugu servad ja oimufastsia Alalõualuu varesenokkjätke Alalõua tõstmine ja hammaste
Abaluu e. labaluu (Angulus caudalis); Ventraalne nurk (Angulus ventralis); Scapula Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis); Õlavarreluu-pea (Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri); Õlavarreluu Humerus Mediaalne põndapealis (Epicondylus medialis); Lateraalne põndapealis (Epicondylus lateralis); Õlavarreluu-põnt(Trochlea humeri) Kodarluupea (Caput radii); Kodarluukael (Collum radii); Kodarluu Radius Kodarluukeha (Corpus radii); Kodarluuplokk (Trochlea radii)
Kolmanda ja neljanda varba luud on teisest ja viiendast tugevamad. Esinevad dorsaalsed seesamluud 29. Varvaste luude iseärasused mäletsejalistel. Neil on neli varvast, kui toetuvaid vaid kahele (III ja IV) arenenud varbale. Sõraluude dorsaalsel pinnal esineb sirutajajätke (processus extensorius). 30. Varvaste luude iseärasused hobusel. Toetub ainult III varbale. Distaalset varbalüli nimetatakse kabjaluuks (os ungulare) ja sellel eristub mediaalne ja lateraalne palmaarjätke, millega seostuvad plaatja kujuga mediaalne ja lateraalne kabjakõhr. (cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad
cervicales * dorsaalsed harud : - mediaalsed harud - nahk - lateraalsed harud - all asuvad lihased suur kuklanärv – n. occipitalis major kukla nahk rindkerenärvid – nn. thoracici * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased (kaela pikim lihas, oga-, pool-oga, -rihmlihas). - lateraalsed harud: - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu nimmenärvid – nn. lumbales * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased - lateraalsed harud - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu I kaelanärvi vent haru neelulihased, peapikklihas, peasirglihas, kilpnääre II kaelanärvi vent haru: * suur kõrvalestanärv – n. auricularis - kõrvalesta nahk
Romblihas Abaluutõstur Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. 2 alumist Abaluu Lähendab m. levator 4 ülemist Abaluu Tõstab rhomboideus kaela- ja 2 mediaalne abaluud scapulae kaelalüli ülemine nurk abaluud ülemist serv keskjoonele, ristijätket rinnalüli tõmbab seda ogajätket üles Ülemine tagumine saaglihas Alumine tagumine saaglihas
6. Suur ümarlihas m. teres major Algab – abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub – õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. Funktsioon – tõmbab õlavart tahapoole ja pöörab õlavart sissepoole. 8 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii Algab kolme peana – pikk pea algab abaluu liigesealuselt köbrukeselt., külgmine pea algab õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt, mediaalne pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub – küünarnukile. Funtsioon – sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha. 9 8. Ümar sissepööraja m. pronator teres Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub – kodarluu keskosale. Funktsioon – proneerib küünarvart ja osaleb küünarvarre painutamises.
major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor) Eesmine saaglihas 8 või 9 ülemist roiet Abaluu mediaalne serv Tõmbab abaluud ette-küljele, tõmbab ning ülemine ja alumine abaluu alumist nurka ette, õlavarre nurk tõstmine kuni vertikaalasendini Sisemised roietevahelised Iga roide ülemine serv Naaberroide alumine serv Roiete langetamine, s.o välja-hingamine (interkostaal-) lihased
frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõstab kõrva temporaparietalis fastsia Silmaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. orbicularis silma mediaalne silma mediaalne osa -Pars orbitalis sulgeb ja kissitab silma, langetab oculi osa (moodustades ringi) kulmu -Pars palpebralis langetab ülemist ja tõstab alumist silmalaugu -Pars lacrimalis aitab trasportida ja ära juhtida
-5. roie Roiete tõstmine, saaglihas ja kahe alumise hingamise abilihas rinnalüli ogajätk Alumis-tagumine Kahe alumine rinnalüli Neli alumist roiet Roiete langetamine, saaglihas ja kahe ülemise hingamise abilihas nimmelüli ogajätk Romblihas Kaks alumist kaelalüli, Abaluu mediaalne Abaluude lähendamine nelja ülemise rinnalüli serv lülisambaga ogajätk Abaluutõstur Nelja ülemise kaelalüli Abaluu ülemine nurk Abaluude tõstmine ristijjätk Seljalihas Viis alumist rinnalüli Õlavarreluu Käe langetamine väikekobrukkese hari Õlavarre roteerimine ja
Väike rinnalihas* II-V roidelt Abaluule(teravale Kallutab õlga ettepoole, M. PECTORALIS MINOR otsale, mis näeb välja tugevdamisel õlavöötmel tõstab nagu nokk-coracoid ribid, aidates laiendada rinnarakke process) Eesmine saaglihas Sämpudena I-IX roidelt Abaluu mediaalne serv Tõmbab abaluud ette, alumist nurka lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale Sisemised Ribi sisemiselt piirilt Ribi välimisele piirile Osalevad väljahingamisel, langetab
Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne Dorsaalne Selgmine Ventraalne Kõhtmine Mediaalne Keskmine Lateraalne Külgmine Proksimaalne Lähimine, keha lähedal asetsev Distaalne Kaugmine, kehast kaugemal asetsev Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne Ulnaarne Küünarluumine, väikesõrmepoolne Palmaarne Pihkmine Tibiaalne Sääreluumine Fibulaarne pindluumine Plantaarne Taaldmine
13. Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? (Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari) B: Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon, tõstetud ülajäseme langetamine) 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluu pealt) Keskmine (ehk mediaalne, õlavarreluu pealt ) Külgmine (ehk lateraalne, õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre sirutamine) 15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi?
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52. Pöia-varbalülideliigesed Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 54. Jala toetuspunktid Kandluuköbru mediaalne jätke. Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). Varbad (käimisel). 55. Jala pikivõlvid, ristivõlvid Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi.
Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru mediaalne jätke. b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). c) Varbad (käimisel). 54. Jala pikivõlvid, ristivõlv: Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup-
(Hingamine, tekitab kõhupressi) 9. Selja lailihas: Millistelt luudelt algab? (Rinnalülide ülemine ots, nimmelülid, niudeluu alumine ots/puusaluu) Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) Mis on peamised funktsioonid? (Proneerib kätt sisse, lähendab keskele välja, tõstetud ülajäseme langetamine) 10. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? (Pikkpea (Algab abaluupealt); Keskmine (Ehk mediaalne algab õlavarreluu pealt ); Külgmine (Ehk lateraalne õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine) II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa – 12
Pikk Sääreluu tagumiselt 2.-5. Varba alumisele varvastepainutaja pinnalt pinnale Sääremarja-kolmpealihas (algab 2 peana) Lestlihasmiselt Lest-sääremarjalihas Kolm osa ühinevad joonelt ja moodustavad Mediaalne pea: sääre alumises osas Reieluu mediaalselt võimsa kõõluse- Painutab säärt Kaksik- põndapealiselt kannakõõluse, mis sääremarjalihas Lateraalne pea: kinnitub Reieluu lateraalselt
elastsust. On Lameliiges. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru mediaalne jätke. b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). c) Varbad (käimisel). 54. Jala pikivõlvid, ristivõlv: Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. a) Pikivõlv - koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi
pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea Toimides küünarliigesele sirutab Õlavarre õlavarreluu tagumise pinna Kinnitub tugeva kõõlusega küünarvart ja tõmbab vähesel kolmpealihas ülaosalt, mediaalne pea küünarnukile. määral õlavart taha mediaalsele. õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Algab kodarluu eesmiselt Küünarvar Pikk pöidla- Kinnitub pöidla distaalse
ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus. SNC reguleerib une ajastust ning elektriliselt aktiivne päeva ajal, aktsioonipotentsiaale kõige enam päeva keskel (6- 10 Hz). Bio kella geenidest lähtuv regulatsioon. Per ja Cry geenide transkriptide tasemed on kõrgemaid keskpäeval ja pärastlõunal, PER ja CRY valgu tasemed on kõrgeimad varajases öös. Need valgud moodustavad kompleksid, mis sisenevad rakutuuma ja lülitavad CLOCK-
Aferentne koos III, IV ja VI N frontalis tüve jätk, jaguneb kaheks haruks: närviga läbib sinus a) n supraorbitalis innerveerib oma harudega otsmikupiirkonna nahka (lateraalne haru läbib cavernosus'e foramen supraorbitale, mediaalne haru incisura frontalis'e) · N opthalmicus lateraalse seina, läbi N lacrimalis lateraalne haru, innerveerib nahka ülalau lateraalses osas, silma lateraalse fissura orbitalis nurga piirkonnas, pisaranääret (vegetatiivne innervatsioon)
välimiselt küljelt käsivarrreõlavarre Õlavarre- Ülemine osa Moodustavad Sirutab küünarvart kolmpealihas / koosneb kolmest paksu lihasmassi, üle käsivarre musculus triceps peast: pikk pea, mis lõpeb Brachil mis algab abaluu kõõlustena, mis välisküljelt ning kinnitub mediaalne pea, küünarnukile mis algab õlavarre tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt Õlavarre- Õlavarreluu Kodarluu Painutab kodarluulihas välisküljelt tikkeljätkele küünarvart Pikk pihulihas Õlavarreluust, Kinnitub Lihas painutab
lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer b) millisesse ninakäiku avaneb sinus frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis nasolacrimalis. sinus frontalis – meatus nasi mediasse sinus maxillaris – meatus nasi mediasse canalis nasolacrimalis – meatus nasi inferiorisse ! 2. Fossa pterygopalatina a) seinad eesmine sein - tuber maxilla, os palatinum processus orbitalis tagumine - os sphenoidale processus pterygoideus, ala major mediaalne - os palatinum lamina perpendicularis ülemine - corpus ossis sphenoidalis b) avaused: orbitaga - fissura orbitalis inferioriga fossa cranii mediaga – foramen rotundum basis cranii externaga - canalis pterygoideus cavitas nasiga - foramen sphenopalatinum kõvasuulaega - foramen palatinum major c) kuhu avaneb lateraalselt lateraalselt on avatud fossa infratemporalisse ! 3. Cavitas tympanica a) kuidas nimetatakse mediaalset, kuidas lateraalset seina mediaalne sein – paries labyrinthicus
põhimikule painutab 2.-5.varvast Sääremarja kolmpealihas: · Lest sääremarjalihas · Sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt Sääre alumises osas moodustub Achilleuse kõõlus, mis kinnitub Töstab kanda ja langetab päkka, · Kaksik - sääremarjalihas · Mediaalne pea reieluu kannaluukõbrule painutab säärt mediaalselt põndapealiselt; · Lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt EESMINE RÜHM (3) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON
Rangluu, Õlavarreluu suure Langetab tõstetud ülajäset, pectoralis major rinnakupide, 5-6 köbrukese hari lähendab rinnakule, jäseme ülemised roided sissepoole pööramine Väike rinnalihas* III – V roie Abaluu kaarnajätk Langetab õlavöödet pectoralis minor Eesmine saaglihas Üheksa ülemist Abaluu mediaalne Pöörab abaluu alumist nurka roiet serv ette, tõstab ülajäset Välimised/sisemised Roide alumine Madalama roide Roiete rõstmine/langetamine roietevahelised lihased serv/eelmiste all serv/kõrgema roide serv Vahelihas* Alumised roided, Kõõlustsenter Hingamislihas diaphragma nimmelülid
Õlavarre-kolmpealihas (algab kolme peana) · Pikk pea · Abaluu liigesealuselt Sirutab küünarvart ja tömbab taha kõbrukeselt · Küünarnukile mediaalsele · Külgmine pea · Õlavarreluu tagumiselt pinnalt · Mediaalne pea · Õlavarreluu tagumiselt pinnalt Küünarnukilihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Sirutab küünarvart põndapealiselt KÜÜNARVARRELIHASED LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust.
Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt Kinnitub: küünarluu köprusele Funkst: painutab küünarvart ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS (biceps) Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub: kodarluu köprusele Funkts: painutab küünarvart ja pöörab välja ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS (triceps) Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt külgmine osa õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart ja tõmbab taha mediaalsele KÜÜNARNUKILIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart KÜÜNARVARRE LIHASED 1. EESMINE RÜHM painutajad RUUTSISSEPÖÖRAJA Algab: küünarluult Kinnitub: kodarluule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt
keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Vastus: Fibroosvõru ja säsituum
keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Vastus: Fibroosvõru ja säsituum
*pikk pea abaluu liigesealuselt Kinnitub tugeva kõõlusega *toimides küünarliigesele sirutavad köbrukeselt, küünarnukile. õ-3plihas ja küünarnukilihas *külgmine pea õlavarreluu tagumise küünarvart. pinna ülaosalt, *õ-3plihas tõmbab vähesel määral *mediaalne pea õlavarreluu õlavart taha mediaalsele. tagumiselt pinnalt, külgmisest peast *funktsiooniks nt küünarnuki sirgeks madalamalt. lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele) 66. KÜÜNARVARRE LIHASED
tupp rindkerele; tõmbab ülestõstetud õlavart alla väike rinnalihas III-V roie abaluu langetab õlavöödet m. pectoralis minor RIND eesmine saaglihas sämpudena I-IX roidelt abaluu mediaalne serv tõmbab abaluud ette, alumist nurka m. serratus anterior lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale sisemised roietevahelised roide ülemine serv kõrgemal asuva roide langetavad roideid
1 keskpidine närv innerveerib enamikku küünarvarre eesmistest lihastest küünarluunärv innerveerib osalt küünarvarre eesmisi ja väikesõrme lihaseid ja nahka käe mediaalsel küljel. Küünarnuki piirkonnas kulgeb närv pindmiselt , seetõttu saab ta sageli põrutatud või muljutud ja käe mediaalne osa ja väikesõrm muutuvad lühikeseks ajaks tuimaks või "surisevad". Küünarnukki ära lüües tuntakse samas piirkonnas "elektrilööki". * Nimmepõimik moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest, paikneb nimmelülide kõrval niudenimmelihase vahel. Selle põimiku närvid innerveerivad kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre mediaalse pinna nahka. Suurimad närvid selles põimikus on:
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha 14 III KONTROLLTÖÖ 65) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid anteversioon – liikumine ette retroversioon – liikumine taha aduktsioon- lähendamine abdutsioon- kaugendamine supinatsioon- välirotatsioon pronatsioon - siserotatsioon mediaalne- kesktelje poolne lateraalne- külgmine LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnanajätke- abaluu õlavarreluu õlavarre kaarnanokkjätke väikekõbruke õlavarre anteversioon, lihas aduktsioon, pronatsioon Suur rinnalihas rinnak, rangluu õlavarreluu suurköbruke
lateraalseks ja mediaalseks. Eesmised ja lateraalsed:näonahk; mediaalsed harud: limaskest. 3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, samuti pisaranääret 3. N. nasociliaris (mediaalne haru-limaskest): pars nasalis et ciliaris: a) Pars nasalis (ninale) 1) N. ethmoidales posterior: läbib canalis n. ethmoidalis posteriori, innerveerib tagumiste sõelluurakkude ja kiilluu urke limaskesta 2) N
Mandibula protraktsioon ja retraktsioon Teljetud libisemisliigutused Mandibula lateraaldeviatsioon vasakule ja paremale Artro- ja osteokinemaatika suu avamisel ja sulgemisel ÜLAJÄSEME LUUDE ÜHENDUSED Õlaliigese kompleks: - Õlaliiges - Sternoklavikulaarne liiges - Akromioklavikulaarne liiges - Skapulokostaalne liiges Liikumine flektsioon ekstensioon; aduktsioon abduktsioon; lateraalne- mediaalne rotatsioon Art. Sternoclavicularis (rinnaku-rangluu liiges) 6 - Moodustub extremitas sternalise ja manubrium sterni ühendumisel - Vahel on kõhrketas - Sadulliiges - Kaheteljeline - Liigutused: rangluu protraktsioon/retraktsioon (hor tasa, vert telg); elevatsioon/depression (fro tasa, sagi telg); ülespoole rotatsioon/allapoole rotatsioon (sag tasa, fron telg)
c) peamine hingamislihas; sissehingamisel kontrahheerub, mille tulemusena lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. Tekitab nn kõhupressi. 9. Õlavarre kolmpealihas: a) nimi ladina keeles; b) millistelt luudelt algab; c) millisele luule kinnitub; d) millistele liigestele mõjub (2)? Õlavarre kolmpealihas: a) musculus triceps brachii; b) algab kolme peana - 1. pikk pea: abaluu liigesealuselt köbrukeselt; 2. külgmine pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt; 3. mediaalne pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalam. c) kinnitub tugeva kõõlusega küünarnukile. d) toimides küünarliigesele, sirutuvad õlavarre kolmpealihas ja küünarnukilihas küünarvart. Õlavarre kolmpealihas tõmbab vähesel määral õlavart taha mediaalsele. ? 10. Niude-nimmelihas: a) nimeta osad (2); b) millistelt luudelt need algavad; c) millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Niude-nimmelihas: a) suur nimmelihas ja niudelihas; b) 1
kolmpealihas pikk pea abaluu tõmbab vähesel määral liigesealuselt õlavart taha köbrukeselt. Külgmine pea- õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt Mediaalne pea- õlavarreluu tagumiselt pinnalt Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Sirutab küünarvart põndapealiselt. Algus Kinnitumine Funktsioon 66. Küünarvarre lihased Ruutsissepööraja Küünarluult Kodarluule Pöörab sisse
kolmpealihas pikk pea abaluu tõmbab vähesel määral liigesealuselt õlavart taha köbrukeselt. Külgmine pea- õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt Mediaalne pea- õlavarreluu tagumiselt pinnalt Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Sirutab küünarvart põndapealiselt. Algus Kinnitumine Funktsioon 66. Küünarvarre lihased Ruutsissepööraja Küünarluult Kodarluule Pöörab sisse
Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest.
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
(tõstab/langetab pead, pöörab pead vasakule/paremale). Algab rinnakupidemelt ja kinnitub oimuluu nibujätkele. ÕLAVÖÖTME LIHAS 1. Deltalihas –Algab rinnakult, õlanukilt ja abaluuharjalt ning kinnitub õlavarreluu köprusele. (eemaldab õlavart) 2. Õlavarrekolmpealihas- ehk triits (sirutab küünarvart): algab kolme peana: Pikk pea abaluu köbrukeselt Külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Mediaalne pea õlavarre luu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamal Kinnitub küünarnukile. 3. Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga: Pikk pea algab abaluuga Lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule. Küünarvars- eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat:
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned. Neeru katted ja ehitus: Neeru pinda katab sidekoest fibrooskest, selle ümber on paks rasvkapsel (rasvkest), mille sees on veel neerufastsia. Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia. Neeru sees on suur õõnsus – neeruurge (sinus renalis), milles paiknevad neeruvaagen, veresoonte suured harud ja sidekude.
e) Koljulae lihased: M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o. - kuklaluu tagapind, ja venter frontalis i. - kulmude nahk. Kahe kõhu vahel pealael on lai kilekõõlus - galea aponeurotica (selle moodustamisest võtavad osa ka pea külgedel asuvate lihaste kõõlused!) f. - peanaha liigutamine ette-taha. Kere lihased. 1. Selja lihased. A. Selja autohtoonsed lihased. I. Mediaalne trakt. Mm. interspinales (cervicis, thoracis, lumborum) - naaberlülide ogajätkete vahel Ülemistest interspinaallihastest on arenenud nn. kuklaroseti lihased - m. rectus capitis minor et major ja m. obliquus capitis inferior (+ obliquus capitis superior lateraalsest traktist!), mis paiknevad atlas`e, axis`e ja os occipitale vahel ja mõjuvad kuklaliigestele! M. spinalis (cervicis, thoracis, lumborum) - ogajätkete vahel üle mitme lüli. Mm
sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmelülid (faalanksid) -- pöidlal 2, sõrmedel 3 vaagnavööde: puusaluu (3) -- niude-, istmiku-, häbemeluu alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7): konts-, kand-, kuup-, lodi-, talbluu (3), pöialuud (5), varbalülid -- suurvarbal 2, varvastel 3 liigesed: ülem
Kodarluu on samuti pikk toruluu (pöidlapoolne). Randmeluud. Randmeluid on kokku 8 ja nad paiknevad 2 reas. Ülemine ehk. proksimaalne rida ( pöidlapoolt lugedes ) lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Alumise ehk. distaalse rea moodustavad ( pöidlapoolt lugedes ) : trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Kämblaluud. - 5 toruluud ( pöidlapoolt lugedes ) Sõrmeluud ehk faalanksid. Pöidlal on 2 sõrmelüli 25 luul on 3 sõrmelüli, alt üles proksimaalne, mediaalne ja distaalne. Alajäsemeluud Alajäsemeluud võime jagada järgmistesse osadesse : Vaagen = puusaluu. Reis Säär Jalg Puusaluu on lame, kaarjas, ebakorrapärase kujuga luu. 1. Niudeluu 2. Istmikuluu 3. Häbemeluu ( häbemeliidus e. sumfüüs ) Reieluu on pikim toruluu, ülemises otsas on pea mis on 2/3 kerast. Kaela kõrval paiknevad suur ja
annaabi.ee 
