Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
(Asser 2010). Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge kontusiooni tagajärjel. Kontusioon e. põrutus on löögi või kokkupõrke (väline jõud) järel tekkinud vigastus, mille korral nahk on terve, kuid näha võib olla kudede verejooksust naha alla tekkinud hematoom (Birkenfeldt 2005). Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavatele traumadele. Fokaalsed neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired, afaasia (Nursi 2011). Joonis 1. Keskmise ajuarteri paiknemine ajus. Joonis 2. Keskmise ajuarteri piirkonnad häiruva funktsiooni järgi. 2. PEAAJUTRAUMA ESMAABI · Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. · Jälgi 24 tundi (ärata öösel 1-2 korda, jälgi ärkamist, teadvust) · Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda
automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse. Mis on perifeerne halvatus? Piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral tekib perifeerne ehk lõtv halvatus. Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Mis on hemiparees? Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma. Mis on hemipleegia? Hemipleegia ehk ühepoolehalvatus tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Mis on paraparees? Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste
1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012).
1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012).
Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused. Korea mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused. Düstoonia sihitu, tahtele mitte alluv liikumine.
(c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neuroloogilisi nähte, nagu hemiparees, tundlikkuse kadumine, nägemisvälja defektid ja koordinatsioonihäired (need häired võivad ilmneda hiljem). 4. Orgaanilise amnestilise sündroomi diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) mälu alanemine, eeskätt lähimälu (uue materjali omandamine on halvenenud), antero- ja retrograadne amneesia ning varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine (ajaliselt pöördvõrdeliselt nende omandamisega);
vältimine ja ravi, rehabilitatsioon, sekundaarne preventsioon. Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika. Sekundaarne profülaktika – muudatused elustiilis (suitsetamisest loobumine, muudatused dieedis, kehaline koormus); medikamentoosne riskifaktorite mõjustamine (vererõhk, verepildid, suhkurtõbi); Spetsiifiline ravi antitrombootiline, antikoagulantravi, karotiidne endarterektoomia). Insuldi jääknähud – afaasia, ei kõnni, depressioon, hemiparees, kõrvalabist sõltuvus. 1 a hiljem – 33% surnud. Ajuverevalandus, selle ravi. Oluline kiire diagnoos! Kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda – angiograafia. Ravi – * operatiivne ravi – aneürismi klipseerimine, koilimine. * lamamisrežiim * valuvaigistid * rahustid *spasmi profülaktika Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht! Neuroinfektsioonid. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi.
tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega. Hüperkineesid ülemäärased liigutuslikud aktiivsused. Horeaatilised ja
vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused). Lõtv parees esineb järgnevate haiguste korral: poliomüeliit, polüradikuloneuropaatia, radikulopaatia, trauma, kompressioon - neuropaatia, müasteenia, müopaatiad. Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine.
Trombolüüsravi (trombi lahustamine) Taastusravi (võimalikult vara) Paralüüs e. halvatus. Lihaste funktsiooni osaline või täielik halvatus. Pleegia Inimese täielik halvatus. Parees e. kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e. spastiline halvatus - tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme e. tahtmatuid liigutusi. Perifeerne halvatus lihased on lõdvad, refleksid kustunud. Hemiparees ühepoolne kergem halvatus. Hemipleegia ühepoolne täielik halvatus. Paraparees mõlema jäseme kerghalvatus. Käed/jalad. Parapleegia- Mõlema jäseme täielik halvatus. Tetrapleegia Kõigi nelja jäseme täielik halvatus. Patsiendi abistamine peale insulti: Aitamine söömisel ja joomisel, logopeed, taastusravi ja võimlemine.
Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid ehk liikumatud liigesed. Kergematel juhtudel võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased, siis avaldub see düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Spastiline hemiparees: hemisfääri kahjustus. Põhjus – insult intrauteriitselt või sündimise ajal, intratserebraalne hemorraagia. Kliiniliselt – käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja
Pleegia- täielik halvatus Hemipleegia- ühe kehapoole täielik halvatus, Parapleegia- mõlema poole halvatusega. St. sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade funktsiooni kadumisega 19 Paraparees- mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus (Quadrapleegia)- Tetrapleegia- kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka jalad Hemiparees- ühepoolne kerghalvatus, osaline halvatus 20
Paljudel naistel motoorne keskus. Meie osavamad. Üldiselt meil aktiveerub bilateraalselt. Meestel ühepoolne.premotoorse defitsiidi korral ehholaalia j juhtetüüpi afaasiad, kuuldud Pärast kukkumist nt ajuarterite vigastus, leskmed lahti ja vahele veri, takistas, tromb tekkis. sõna ei saa korrata või ei saa kõnes kasutada tähendus ei aktiveeru. Kerge parempoolne hemiparees. Jäid mõlemad kõne produktsioon ja arusaamine kahjustatud, lisaks täehlepanu defitsiit, käitumishäire põhjsutatud kõnearengu häirest. Lapsel FOXP2 on geeni vaja aju ja kopsu normaalseks arenguks. aktivisatsioon kahjustatud poolde jäi.
asendihäire. - Häiritud on tahtlikud motoorsed funktsioonid - 2/3 juhtudest kaasneb kognitiivne kahjustus, võivad esineda intellekti probleemid Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kognitiivset kahjustust, ei ole seost. - Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) iseloomulik kõrge lihastoonus. Ei saa jäset sujuvalt liigutada. o Spastiline tetraparees o Spastiline diparees
1. 70-80% tserebraalparalüüsiga patsientidest on spastiline vorm. Haaratud jäsemetes võivad. esineda elavnenud refleksid, treemor, lihastoonuse tõus, nõrkus ja iseloomulik varvastel kõnnak. Spastiline bilateraalne vorm: funktsioonihäire mõlema kehapoole jäsemetes –sõltuvalt pareesi domineerimisest kas kätes või jalgades, eristatakse spastilise dipleegia ja spastilise tetrapleegia alavorme. Spastiline unilateraalne vorm: üks kehapool haaratud, s.o. spastiline hemiparees. 2. Atetootiline (düskineetiline) vorm esineb 10-20%. Seda tüüpi iseloomustavad ebanormaalselt aeglased, kerratõmbavad liigutused kätes ja jalgades. Tahtmatud liigutused esinevad peaasjalikut stress-situatsioonides ning kaovad magades 3. Ataktiline tserebraalparalüüs esineb 5-10% patsientidest – häiritud on tasakaal ja koordinatsioon. Need patsiendid kõnnivad laial toepinnal ja neil on lisaks ka treemorid
lülisambavigastuste kiire tuvastamine. Sel juhul on vaja kiirelt sekkuda. Patsient tuleks pärast kaelalahasega lülisamba kaelaosa stabiliseerimist, asetada ettevaatlikult vaakummadratsile (kühvelkanderaami abil) ning vajadusel asendada kaotatud veremaht viia läbi valuravi ning toimetada hapniku andmise ja eluliste funktsioonide jälgimisega haigla erakorralise meditsiini osakonda. 540 VÕTMESÕNAD alumise kehapoole en bloc lamama hemiparees sümptomaatika asetamine (halvatus) hemipleegia kaelalahas kühvelkanderaam parees paraparees pleegia parapleegia SCIWORA spinaalne šokk Spineboard tetraparees tetrapleegia (seljalaud) vaakummadrats ühe tüki printsiip Teadmiste kontrolli küsimused 1
annaabi.ee 
