Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hemiparees" - 17 õppematerjali

hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus või lõtv halvatus.
thumbnail
12
pptx

Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel

Pearinglus, tasakaaluhäired Tugev peavalu Silma pupillid on erineva suurusega või esineb prillverevalum Segasus, rahutus, loidus, teadvuse häired, iiveldus, segane jutt. Tundlikkuse või motoorsete liigutuste häired Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku Afaasia Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia) Broca Afaasia (motoorne afaasia) Globaalne afaasia(segu) Spontaanne taastumine Ravi Patsiendi individuaalsed probleemid Hemiparees Hemiparees on tihti kaasuv probleem peatrauma tagajärjel tekkinud afaasiaga. Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus . Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Seisundi mõju nägemisele Anopsia Ignoreerimine Topelt nägemine Konvergentsi probleemid Nägemismälu probleemid ... Nägemise uurimine Kliendi jälgimine Kannatlikkus Lahenduste otsimine Kasutatud kirjandus Birkenfeldt, R. (2005). Tervise käsiraamat

Meditsiin → Anatoomia
12 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Sise- ja närvihaigused referaat

häiritud ja need ei funktsioneeri enam piisavalt hästi. Ei ole olemas kahte inimest, kelle probleemid afaasia tõttu on täpselt samad: afaasia on igaühel erinev. Afaasia raskusaste ja ulatus sõltuvad muuhulgas kahjustuse asukohast ajus ja selle ulatusest, eelnevast keelelisest võimekusest ja inimese iseloomust. Afaasia sümptomid ja lisanduvad probleemid on igal inimesel erinevad. Kõik eelpool mainitud probleemid võivad kaasneda afaasiaga, aga ei pruugi. . 4. HEMIPAREES JUHTIVAL KEHAPOOLEL Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus või lõtv halvatus. Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Sellise kahjustuse asukoht närvisüsteemis asub vastaspoolel nähtavale halvatusele. Peale kahjustuse teket on abistaja ülesanne õpetada toe najal liikuma ning julgustada patsienti käimisel. Pareesiga jäse on tavaliselt ka süva- ehk sügavtundlikkuse häirega, mistõttu haige ei tunneta täpselt, kuhu ja kuidas ta oma jala asetab

Meditsiin → Meditsiin
27 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sise- ja närvihaigused

automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse. Mis on perifeerne halvatus?  Piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral tekib perifeerne ehk lõtv halvatus. Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Mis on hemiparees? Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma. Mis on hemipleegia?  Hemipleegia ehk ühepoolehalvatus tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Mis on paraparees?  Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste

Inimeseõpetus → Inimese anatoomia
2 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm

TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus.............................................................................................................. 3 2.Harjutuste programm............................................................................

Geograafia → Geodeesia
7 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt

1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõ...

Meditsiin → Füsioterapeut
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Erivajadustega lastehoolekanne ja eripedagoogika alused

ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire ­ organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve ­ on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue ­ mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia ­ vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika ­ vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika ­ nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid ­ kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus ­ hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees ­ osaline halvatus. Pleegia ­ täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ­ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ­ ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia ­ kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia ­ kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos ­ mitte tahtlik...

Pedagoogika → Lapsehoidja
127 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

(c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neuroloogilisi nähte, nagu hemiparees, tundlikkuse kadumine, nägemisvälja defektid ja koordinatsioonihäired (need häired võivad ilmneda hiljem). 4. Orgaanilise amnestilise sündroomi diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) mälu alanemine, eeskätt lähimälu (uue materjali omandamine on halvenenud), antero- ja retrograadne amneesia ning varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine (ajaliselt pöördvõrdeliselt nende omandamisega); (b) anamneesis on objektiivsed andmed peaaju kahjustuse või haiguse kohta

Psühholoogia → Psühhopatoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Neuroloogia

vältimine ja ravi, rehabilitatsioon, sekundaarne preventsioon. Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika. Sekundaarne profülaktika – muudatused elustiilis (suitsetamisest loobumine, muudatused dieedis, kehaline koormus); medikamentoosne riskifaktorite mõjustamine (vererõhk, verepildid, suhkurtõbi); Spetsiifiline ravi antitrombootiline, antikoagulantravi, karotiidne endarterektoomia). Insuldi jääknähud – afaasia, ei kõnni, depressioon, hemiparees, kõrvalabist sõltuvus. 1 a hiljem – 33% surnud. Ajuverevalandus, selle ravi. Oluline kiire diagnoos! Kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda – angiograafia. Ravi – * operatiivne ravi – aneürismi klipseerimine, koilimine. * lamamisrežiim * valuvaigistid * rahustid *spasmi profülaktika Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht! Neuroinfektsioonid. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi.

Pedagoogika → Eripedagoogika
193 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamisküsimused

tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees ­ osaline halvatus Pleegia ­ täielik halvatus Tsentraalne halvatus ­ lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus ­ lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ­ ühe jäseme halvatus Hemiparees ­ ühe kehapoole halvatus Tetraparees ­ nii käte kui jalgade halvatus Paraparees ­ kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega. Hüperkineesid ­ ülemäärased liigutuslikud aktiivsused. Horeaatilised ja

Meditsiin → Närvihaigused
179 allalaadimist
thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused). Lõtv parees esineb järgnevate haiguste korral: poliomüeliit, polüradikuloneuropaatia, radikulopaatia, trauma, kompressioon - neuropaatia, müasteenia, müopaatiad. Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine.

Meditsiin → Neuroloogia
190 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Sise-ja närvihaigused kordamine arvestuseks

Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus ­ organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia ­ haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees ­ haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom ­ haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...

Meditsiin → Meditsiin
23 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Neuroloogia konspekt

Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid ehk liikumatud liigesed. Kergematel juhtudel võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased, siis avaldub see düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Spastiline hemiparees: hemisfääri kahjustus. Põhjus – insult intrauteriitselt või sündimise ajal, intratserebraalne hemorraagia. Kliiniliselt – käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja

Pedagoogika → Eripedagoogika
81 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Neuroloogia 2 kursus

NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng.  Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest  KNS kahjustused  PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded:  Luua side väliskeskkonnaga  Kooskõlastada org. elundite tööd  Koordineerida kehaosade talitlust  Tagada inimese psüühilise tegevuse  Info kogumine, töötlemine  Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid:  Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...

Meditsiin → Aktiviseerivad tegevused
29 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÃœHHOLOOGIA

Paljudel naistel motoorne keskus. Meie osavamad. Üldiselt meil aktiveerub bilateraalselt. Meestel ühepoolne.premotoorse defitsiidi korral ehholaalia j juhtetüüpi afaasiad, kuuldud Pärast kukkumist nt ajuarterite vigastus, leskmed lahti ja vahele veri, takistas, tromb tekkis. sõna ei saa korrata või ei saa kõnes kasutada tähendus ei aktiveeru. Kerge parempoolne hemiparees. Jäid mõlemad kõne produktsioon ja arusaamine kahjustatud, lisaks täehlepanu defitsiit, käitumishäire põhjsutatud kõnearengu häirest. Lapsel FOXP2 on geeni vaja aju ja kopsu normaalseks arenguks. aktivisatsioon kahjustatud poolde jäi.

Psühholoogia → Psühholoogia
259 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

asendihäire. - Häiritud on tahtlikud motoorsed funktsioonid - 2/3 juhtudest kaasneb kognitiivne kahjustus, võivad esineda intellekti probleemid Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kognitiivset kahjustust, ei ole seost. - Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees ­ osaline halvatus - Pleegia ­ täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ­ ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ­ ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia ­ kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia ­ kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) ­ iseloomulik kõrge lihastoonus. Ei saa jäset sujuvalt liigutada. o Spastiline tetraparees o Spastiline diparees

Pedagoogika → Eripedagoogika
275 allalaadimist
thumbnail
54
docx

LASTEHAIGUSED

1. 70-80% tserebraalparalüüsiga patsientidest on spastiline vorm. Haaratud jäsemetes võivad. esineda elavnenud refleksid, treemor, lihastoonuse tõus, nõrkus ja iseloomulik varvastel kõnnak. Spastiline bilateraalne vorm: funktsioonihäire mõlema kehapoole jäsemetes –sõltuvalt pareesi domineerimisest kas kätes või jalgades, eristatakse spastilise dipleegia ja spastilise tetrapleegia alavorme. Spastiline unilateraalne vorm: üks kehapool haaratud, s.o. spastiline hemiparees. 2. Atetootiline (düskineetiline) vorm esineb 10-20%. Seda tüüpi iseloomustavad ebanormaalselt aeglased, kerratõmbavad liigutused kätes ja jalgades. Tahtmatud liigutused esinevad peaasjalikut stress-situatsioonides ning kaovad magades 3. Ataktiline tserebraalparalüüs esineb 5-10% patsientidest – häiritud on tasakaal ja koordinatsioon. Need patsiendid kõnnivad laial toepinnal ja neil on lisaks ka treemorid

Meditsiin → Meditsiin
212 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

lülisambavigastuste kiire tuvastamine. Sel juhul on vaja kiirelt sekkuda. Patsient tuleks pärast kaelalahasega lülisamba kaelaosa stabiliseerimist, asetada ettevaatlikult vaakummadratsile (kühvelkanderaami abil) ning vajadusel asendada kaotatud veremaht viia läbi valuravi ning toimetada hapniku andmise ja eluliste funktsioonide jälgimisega haigla erakorralise meditsiini osakonda. 540 VÕTMESÕNAD alumise kehapoole en bloc lamama hemiparees sümptomaatika asetamine (halvatus) hemipleegia kaelalahas kühvelkanderaam parees paraparees pleegia parapleegia SCIWORA spinaalne šokk Spineboard tetraparees tetrapleegia (seljalaud) vaakummadrats ühe tüki printsiip Teadmiste kontrolli küsimused 1

Meditsiin → Esmaabi
312 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun