Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liikumist. Inimese nägemissüsteem töötleb 22 kujutist sekundis. 3-mõõtmelise maailma kujutise pole võimalik 2-mõõtmelisel võrkkestal kujutada. Silmapõhjas tekkiv kujutus annab infot selle kohta, millisest suunast valguskiir tuli, kuid ei ütle kui kaugelt. Tulemuseks on see, et kolmemõõtlemine ruum on tasapinnalise kujutise põhjal määramatu, ühele ja samal kujutisele silmapõhjas võib vastata suur arv erinevaid 3-mõõtmelisi objekte. Värvinägemise häired
17.-24. nädalal loote .(aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi. Aktiivsus suureneb. .Tekib une ja ärkveloleku tsükkel nädalaks töötavad naha-, maitse- ja lõhnaretseptorid ja tasakaalu- ja kuulmissüsteem. 26. .24 nädalal hakkab tööle nägemissüsteem. 28. nädalal - refleksid (nt haaramisrefleks). Alates 30. .(nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (nt alkoholisündroomi puhul). On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt (roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta veel ei ole. (Leuska, 2013 9 Kokkuvõte
kolmas mõõde, tajume me ometi maailma kolmedimensioonilise ja ruumilisena. Filosoofid on selle vastuolu üle kaua pead murdnud ning jõudnud järeldusele, et visuaalse ruumi kogemine peab olema seotud puutemeele ja motoorsete tegevustega. Paljud teoreetikud on arvanud, et "käsi õpetab silma" esimestel elukuudel õpivad imikud nägema, seostades puudutusi neile vastavate nähtavate kujutistega. Seega arvati, et kuigi nägemissüsteem funktsioneerib kohe pärast sündi, puudub imiku nägemisaistingutel esialgu tähendus. Morss (1990) ütles hiljaegu, et selline eeldus imiku tajude kohta muudab vastsündinu "meelte vangiks". Kui taju funktsioneerikski kohe pärast sündi, aga meeled poleks omavahel ühendatud, oleks imiku kogemus reaalsusest ikkagi erinev täiskasvanute omast. Imiku jaoks oleks tegemist vaid tähenduseta aistinguid täis maailmaga. Seepärast väitiski James, et varased kogemused on sumisev ja kirju segadus.
tunnuste tuvastajad - võrkkestas v ajus asuvad neuronid, mis reageerivad stiimuli spetsiifilistele omadustele, nagu liikumine, orientatsioon jne Retseptiivväli - võrkkestaärrituse muster, mis kõige tõhusamalt kutsub esile konkreetse nägemissüsteemi raku erutuse; mõne raku puhul määrab selle mustri lihtsalt ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on kõige tõhusamal sisendil mingi kindel kuju, värvus v liikumissuund. Nägemissüsteem sisaldab rakke, mis toimivad tunnuste tuvastajatena ehk siis reageerivad stiimuli omadustele, nt liikumine, orientatsioon. Oma kindel eesmärk, mis kutsub esile raku erutumise.Vormide tajumine algab joontunnuse tuvastamisest.. Retseptiivväli on võrkesta muster, mis kutsub esile konkreetse raku erutuse. Mõne puhul määrab ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on on oluline kindel kuju , värvus v liikumissuund - selle puhul tehakse kindlaks, milline rakk ärritub.
lühinägelikkusega inimeste uurimisel leiti probleeme kahes geenis, mis kandusid edasi autosoom - dominantselt. 4.5. Lähedale vaatamise stress Inimese silmal on vastav anatoomiline ehitus, mis võimaldab vaadata pikalt kaugusse ning samas end kiirelt ja lühiajaliselt fokuseerida lähedal asuvatele objektidele. Kui me loeme, kasutame arvutit või teeme mingit lähedale vaatamist nõudvat tööd, siis kasutame silmi vastupidiselt nende esialgsele otstarbele. Selle tulemusena pingutab nägemissüsteem üle 9 ning tekivad häired. Seda nimetataksegi lähedale vaatamise stressiks. Silmalihastes tekivad krambid ning inimene tajub silmade väsimist, peavalu ja mõnikord kahelinägemist. Samuti langeb pisaravedeliku produktsioon, mille tulemusena silmad kuivavad, kipitavad ning sageli muutuvad valulikuks.) Kui stressifaktor püsib, kohanevad silmad lõpuks antud situatsiooniga. Tsiliaarlihased
(hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm) 17.- 24. nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad) Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi Aktiivsus suureneb. Tekib une ja ärkveloleku tsükkel. 24. nädalaks töötavad naha-, maits- ja lõhnaretseptorid ja asakaalu-ja kuulmissüsteem 26. nädalal hakkab tööle nägemissüsteem 28. Nädalal refleksid (nt haaramisrefleks) Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni)- Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (ntalkoholisündroomi puhul) On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta ei ole Geneetilised mõjud sünnieelsel perioodil
looteperioodil need kasvavad ja arenevad Loote käitumine: Loode on pidevas liikumises, südamelöögid 1 kuulõpul 8.näd reageerib puudutusele Kuni 20 000 liigutust päevas 16.näd tunneb ema loote liigutusi 17-24näd loote aktiivsus väheneb areneb ajupiirkond 24 näd tekib une ja ärkveloleku tsükkel, töötavad maitse, tasakaal ja kuulm 26näd hakkab tööle nägemissüsteem 28näd refleksid 30näd on lootel märgata REMund 10. Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid Vastsündinul on kohanemisperiood 1 kuu, oluline on turvaline keskkond, soojus, magab enamik ööpäevast. Sensoorsed võimed: taju kujunemine, reageerivad stiimulitele, näeb ja kuuleb ning tunneb lõhna ja maitset, vahetult peale sündi uurib ema nägu Refleksid: Imemisrefleks Haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul)
Imikute eelistuse, harjumise ja tingimise tehnikad on kõik omal moel olulised. Eelistused viitavad neile keskkonnateguritele, mida laps antud hetkel kõige stimuleerivamaks peab. Harjumise tekkimine (kohanemine) näitab, et laps mitte ainult ei keskendu ühele stiimulile, vaid kaotab ka ajapikku selle vastu huvi ning otsib seetõttu uusi stiimuleid. Seega julgustab harjumise tekkimine pidevalt uute kogemuste Imikute nägemissüsteem on funktsionaalne ja efektiivne, kuid nende nägemise kvaliteet, vähemalt esimeste elunädalate ja –kuude jooksul, on kehvem kui täiskasvanutel. Viimaste aastate jooksul on kogutud palju tõestusmaterjali selle kohta, et väga väikestel lastel on hea nägude äratundmisvõime ning nad suudavad nägusid ära õppida väga kiiresti. Suuruse konstantsuse mõistmine on meile omane juba sünnist saati.
Lõhnatundlikkus on parim 37...38 ° juures. Valguse ja pimedusega: Ümbruse keskmise valgustatuse muutumisel kohaneb närvisüsteemi tundlikkus muutunud tingimustega. Kui öösel astuda heledast valgustatud ruumist välja õue, ei näe öises ümbruse esialgu mingeid esemeid. Mõne aja möödudes on ta aga võimeline eristama esemete kontuure. Kui pimedusega kohanenud inimene astub heledasti valgustatud ruumi, siis kohaneb tema nägemissüsteem ümbruse valgustatusega mõne sekundi jooksul. Kui valgustatuse muutus on väga suur, siis võivad ajutiselt esineda pimedusdefektid, mille vältel vormitaju on nõrgenenud. 22. Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse!!! Kõrvallõhn- tootele mitteomane või moondunud lõhn. Fleiv (maitse-ja lõhnakogum)- haistmis-, maitsmis- ja trigeminaalsete aistingute kombinatsioonide kogum, mida tajutakse maitsmisel;
kättesaadavuse - Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine - Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise - Teiste mõtete lugemine – sotsiaalsed suhted, kaastunne, empaatia, teistele meeldimine - Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge - Seksuaalpartnerid – liigi säilimine Milliseid probleeme peab nägemissüsteem lahendama? - Nägemissüsteem peab kinni püüdma erinevad värvid, valgused - Tegema vahet enda liikumisel ja objekti liikumisel, - Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule, - Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l. Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Miski ajus, mis asendab miskit tegelikkuses. Seega kui keskkonnast on tulnud mingi pilt/objekt siis representatsioon on
–sama sportlastel kolvikestest ja tundlikumad värvile. •Nägemiskoore V4 kihti jõuavad need sisendid eraldi. Nägemissüsteem: 1) Superoptic nucleus – kontrl päevarütme (ööpäeva-tsükkel) 2) Pretectum – kontrl pupilli suurust ereduse muutudes
Asukohtade, vahemaade, kauguste, suundade, sügavuse, ruumisuhete jm hinnangud peavad olema kiired, täpsed, et tagada häireteta ja sujuv liikumine, ümbruse õige mõistmine. Sügavustunnused(nende abil saab tajuda esemete asukohta ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust) jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks. Lähemalasuvate objektide selgeks nägemiseks kohaldub silmalääts erinevalt, võrreldes kaugemalasuvate objektide vaatlemisega. Selliste erinevuste alusel suudab nägemissüsteem kaugustunnuseid tõlgendada. Distantsitaju tendentsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse tühje vahemikke ülehindama, heledavärvilised ning hästivalgustatud objektid võivad tunduda olevat suuremad ja lähemal kui need tegelikult on. Liikumises eristame absoluutset ja suhtelist liikumist. Liikumismulje tekib: 1)objekti reaalselt liikumisel 2)stereoskoopilisel esitusel kahe või enama
oleksid kõikidele vastuvõetavad. Füsikalism on tees, et meie maailm on füüsikaline maailm. Seega peaks täielik füüsikaline teadmine maailmast ammendama kõik teadmised maailmast. Fred. Fred on võimeline eristama küpsete tomatite kahte värvust, mis tema meelest erinevad sama palju nagu meie meelest erineb sinine kollasest. Kogu füüsikaline informatsiooni Fredi kohta ei ütle meile, mismoodi on eristada kahte punast värvust. Alles siis, kui Fredi nägemissüsteem istutada ümber kellegi teise kehasse, saab ta teada, mismoodi Fred koges. Kuna teadsime eelnevalt kogu füüsikalist infot Fredi kohta, on lisanduv teadmine midagi mittefüüsikalist. Mary – sama tüüpi mõtteline eksperiment normaalse tajujaga. Nagel ja Jackson. Nagel ja Jackson sarnanevad rohkem kui Jackson seda tunnistab. Jacksoni (2004) väited: Erinevalt temast keskendub Nagel sellele, mis tunne on olla tajuv isik selle isiku enda vaatevinklist. Jacksoni
Osad funktsioonid on mõlemas ajupoolkeras esindatud sümmeetriliselt (nendeks on eelkõige primaarsed motoorsed ja sensoorsed piirkonnad). Osad funktsioonid on aga suhteliselt lateraliseerunud kas vasakusse või paremasse ajupoolkerasse. Paremakäeliste inimeste vastava ajupoolkera valdav (domineeriv) lateraliseeritus Funktsioon või seda tagav süsteem Vasak ajupoolkera Parem ajupoolkera Nägemissüsteem Tähtede, sõnade tajumine Keerukate geomeetriliste kujundite ja nägude tajumine Kuulmissüsteem Keelega seotud häälte tajumine Keelega mitteseotud häälte, muusika tajumine Somatosensoorne (keha- Pole teada Keerukate kujundite taktiilne äratund mine
12 lääts – koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta keskosa nimetakse kollatähniks. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Nägemissüsteem algab reetinast e. võrkkestast. Nägemiskoor: V1 & V2 (esmased nägemisalad) – värv, orientatsioon, kuju, liikumine V3 & V3A – kuju ja liikumine V4 – värvitaju, orientatsioon V5 – liikumine MT – on spetsialiseerunud liikumistajule Retseptiivne väli – võrkkesta ala, millele langev valgus antud neuronit aktiveerib. Lateraalne pidurdus – naabrusneuroni pidurdav mõju David H. Hubel & Elie Wiesel (1979) Värvirvitöötlus – Lueck et al
annaabi.ee 
