PSYCHOLOGY PART 1: CORE Biological level of analysis Outline principles that define the biological level of analysis. 1) Behavior can be innate, because it is genetically based. Evolution may play a key role in behavior. 2) Animals may be studied as a means of understanding human behavior. 3) There are biological correlates of behavior. Cognitions, emotions and behaviors are products of the anatomy and physiology of our nervous and endocrine system. Explain how principles of the biological level of analysis may be demonstrated in research. 1) Correlational studies: Study by Buss, who hypothesized that across cultures, men will prefer to marry younger women because of greater reproductive capacity and women will place greater value on a potential mate's earning potential to provide survival advantages. This evolutionary hypothesis was tested in 37 cultures by sending out questione...
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia
edaspidi kajastuvad tema käitumises. Uusi teadmisi saadakse õppimise kaudu Info töötlemist Me mitte ainult ei korda seda mida kuuleme,näeme vaid toimub ka info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia Kognitiivne psühholoogia on eksperimentidele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab tasu,töötleb, muundab,säilitab ja ka kasutab informatsiooni. Lühidalt öeldes : Info vaimne töötlemine. Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest vaimse pildi loomine.See tähendab - tunnetuse kaudu saab olend aru ,mis teda ümbritseb,mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt:
Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine tunnetus ja kognitsioon - Vastsündinul on väga vähe skeeme nt refleksid - Skeemi arenevad kahe protsessi (assimilatsioon ja kohandamise) tulemusena o Assimilatsioon olemasoleva skeemi kasutamine keskkonna tõlgendamiseks (lokid ja lehvivad hõlmad = tädi, habe pole oluline) o Kohandamine skeemi muutumine kogemustest tulenevalt - Tekivad uued skeemid ja võim kasutada mitut skeemi korraga, kusjuures
· intellectual dimension (vaimne) Intellekti kirjeldamise 3 faktorit: 120 - 150 elementaarvõimet II Structure of Intellect (SOI) - Intelligentsuse Struktuur 1) Mental Operations (mentaalsed operatsioon): (5) protsess, mida rakendab lahendamiseks? Intellect: Memory and Thinking a. Memory (mälu) : info salvestamine Numbrite meeldejätmine b. Thinking (mõtlemine): cognition, production, evaluation b1. Cognition (kognitsioon): info avastamine, arusaamine Sõnade tähendus b2. Production (genereerimine): olemasoleva info kasutamine b21. Divergent Thinking (divergentne mõtlemine: paljude vastuste genereerimine Sõnade voolavus b22. Convergent Thinking (konvergentne mõtlemine) : ühe lahenduse genereerimine Piltide järjestus b3. Evaluation (hindamine): avastatud ja
· intellectual dimension (vaimne) Intellekti kirjeldamise 3 faktorit: 120 - 150 elementaarvõimet II Structure of Intellect (SOI) - Intelligentsuse Struktuur 1) Mental Operations (mentaalsed operatsioon): (5) protsess, mida rakendab lahendamiseks? Intellect: Memory and Thinking a. Memory (mälu) : info salvestamine Numbrite meeldejätmine b. Thinking (mõtlemine): cognition, production, evaluation b1. Cognition (kognitsioon): info avastamine, arusaamine Sõnade tähendus b2. Production (genereerimine): olemasoleva info kasutamine b21. Divergent Thinking (divergentne mõtlemine: paljude vastuste genereerimine Sõnade voolavus b22. Convergent Thinking (konvergentne mõtlemine) : ühe lahenduse genereerimine Piltide järjestus b3. Evaluation (hindamine): avastatud ja
Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused: a. James: usuline kogemus hõlmab üksikinimese tundeid, tegusid ja elamusi seoses jumalikuks peetavaga, seega hõlmab kõike, mis on seotud inimese jumalakujundiga. b. Usulise kogemuse moodustavad psüühilised protsessid, nt tunded, mõtted, motiivid ja tahe, mida tuntakse seoses jumala või kõiksusega. Komponendid: kognitsioon, emotsioon, kehaasend, füsioloogiline seisund. Tüpoloogiad: metaanalüütiline (järeldav), erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu, ja uurimuspõhine, konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid. Usuline kogemus mõjutab usuliste liikumiste tekkimist ja kujunemist = lähteimpulss. Kogenu leiab endale järgijad, nende arvu suurenedes muutub vajalikuks organiseerumine
Kuna ta on tahtele allumatu, siis nim teda ka autonoomseks närvisüsteemiks. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest anatoomiliselt ja funktsionaalselt erinevast osast: sümpaatilisest (kriisiolukorras, aktiivsed füüsilised tegevused), parasümpaatilisest (rahuolukord, keha taastumine) ja enteraalsest (seedetrakti) närvisüsteemist. NS kõrgem talitlus Suuraju koore assotsiatiivsedalad koostöös sensoorsete süsteemidega vastutavad. Kognitsioon- võime tajuda väliskk stiimuleid ja nendele vastavalt reageerida. Assotsiatsioonialad: · Parietaalsagar- sensoorse info teadvustamine, töötlus. Contralateral neglect syndrome- parema ajupoolkera kahjustuse korral inimene ignob vasakut kehapoolt ja vaatevälja. · Temporaalsagar- sensoorsele infole tähenduse andmine (mälu+kogemus) · Frontaalsagar- käitumusliku vastuse kujundamine (motoorne assots.ala) · Kuklasagar- visuaalse info töötlus
vestlusesse haaratust. (Kendon, Jokinen, Pärkson.) Sevillianas- tantsitakse vastamisi üksteise liigutusi. Käeliigutuse alustamine ja lõpetamine viitab kõnevooru võtmisele v andmisele (Duncan, Fiske) Ärevad ja depressiooni kalduvad inimesed kasutavad rohkem ennast puudutavaid žeste (Mahl) Sõrmede murdmine, hammaste keelega puudutamine, vuntside silumine. Mida kehast kaugemal on jäse, seda raksem on kontrollida, mida sellega teed. ALAN PEASE VII Keel ja suhtlemine ehk sotsiaalne kognitsioon. Eetika suhtlemisel. Korduvalt esile tulnud ühesõnalised emotsiooniväljendid (304 erinevat), jagunesid sõnaliigiliselt järgnevalt: substantiive (nimisõnu) 221, adjektiive (omadussõnu) 43 ja verbe (tegusõnu) 40. (Vainik, 2001) Suhtlemine ja keel Suhtlemine on tähenduste edasi andmine ja nende mõistmine, ning selleks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid vahendid Suhtlemisoskused hõlmavad kolme põhimõttelist valdkonda:
37. Kuidas kujuneb inimese identiteet? Erikson mõistab identiteedi all psühhosotsiaalset heaolu, rahulolu. See tähendab, et inimene tunneb ennast oma kehas hästi, teab, mille suunas ta liigub ja teab sisimas, et tema jaoks olulised inimesed hoolivad temast. Eriksoni arvates võib identiteedi kujunemise juures olla lisaks positiivse identiteedi kujunemisele või rollisegasusele veel kaks staadiumi: psühhosotsiaalne moratoorium ja negatiivse identiteedi kujundamine. 38. Mis on kognitsioon? Piaget leidis, et kognitsioon ehk tunnetus on on üks inimese ja keskkona vahelise kohanemise vorme. 39. Mida tähendab tasakaal kognitiivses arengus? Piaget uskus, et inimesel on tung organiseerida oma teadmised viisil, mis võimaldab keskkonnaga võimalikult hästi kohaneda. Sellist kohanemise saavutamist nimetas ta tasakaaluks. Ja inimesel nagu ka muudel organismidel on tung saavutada tasakaalu, neid häirib tasakaalu puudumine. Seega, kui laps puutub kokku millegagi, mis ei sobi tema
arendada neid väärtuslikke oskusi õpilastel? 1) formaalsed õppeained (nagu ladina keel ja matemaatika) 2) formaalne loogika 3) kriitiline mõtlemine (oskus informatsiooni käsitleda erinevates eluvaldkondades) Õpimotivatsioon 1. Mis on primaarne käitumise motivatsioonilise aluse kujunemiseks, kas emotsioonid või mõistuslikkus? Emotsioonid, (2) mõistuslikkus, (3) nii üks kui teine. 2. Mille poolest erineb „kuum kognitsioon“ „külmast kognitsioonist“? Kognitsioon ehk tunnetus ehk võime peegeldada maailma. 3. Milliseid nelja põhilist motivatsiooni teoreetilist käsitlust enamasti eristatakse kursuse käsitluse järgi? 1) biheivioristlikud motivatsiooni käsitlused 2) kognitiivsed motivatsiooni käsitlused 3) sotsiaalkultuurilised motivatsiooni käsitlused 4) humanistlikud motivatsiooni käsitlused 4
mõttes valima ja üldistama. Tekstid loovad uusi tegelikkuse versioone ning pakuvad inimestele toimimiseks uusi võimalusi. Samuti toetab tekst uute versioonide loomist tegelikkusest ja uusi sotsiaalseid praktikaid. Juba varakult sotsialiseeruvad lapsed meie kultuuris nn tekstipõhistesse tegelikkustesse ning need on varieeruvad ja inimtegevustes. Sotsiokultuurilisest perspektiivist on kommunikatsioon esmane ja kognitsioon on kultuurispetsiifilised keskkonda vahendavad mudelid. Inimene on nagu ligusid rääkiv olevus ja tekst, kui meedium annab talle võimaluse luua kogu aeg uusi lugusid, mis avavad olemisele uusi perspektiive ja vaatenurki. Tekst aitab meil narrativiseerida ümbritsevat maailma lugematusse hulka komplektssetesse mudelitesse, mis lõbustavad, hirmutavad, informeerivad jne. Narritiivid aitavad meil mõista spetsiifilisi kontekste ja neis toimida
(1986) A Cognitive-humanistic Approach to the Hard-to-reach Client (humanistlik lähenemine: kui tajuhäired või mõtlemise vead analüüsiprotsessis annavad ebasobiv käitumise siis tuleb tunnistada iga inimese õigust tajuda reaalsust omal viisil.) Beck(78),Ellis(62), -ratsionaal-emotiivne (hinnanguline) teraapiasuund Glasser(65) - reaalsusteraapia Berlin (80,82)-käitumise ratsionaalne kontroll Mõisted: Kognitiivsed teooriad tegelevad kognitsioonidega inimese mõtlemisega. KOGNITSIOON mõtlemine, taju ja analüüsi kontrollivõime, stiimulid käitumise möjutajatena, sotsiaalne õppimine ja muutus, taju, stiimul MIS? Inimkäitumise kognitiivne käsitlus lähtub eeldusest, et keskkonna ja iseenese tajumine ning analüüsimine on võimalik ja sealtkaudu on käitumine nii kontrollitav kui ka muutused õpitavad MIKS? KÄITUMISE MUUTUMISEKS SOOVITAVAS SUUNAS KUIDAS? Goldstein (1981) väidab, et käitumise muutmise teoorial peab olema 3 seostuvat osa:
diskrimineerimise funktsiooni. Zajonci seisukohale oponeeris raevukalt Richard Lazarus. Ta tegi katseliselt kindlaks, et inimeste emotsionaalne kaasaelamine teiste kannatustele oleneb seletustest toimuvale. Tegelikult on nii Zajoncil kui ka Lazarusel õigus. Buck näitas, et vaidlus sellest, mis on primaarne ja mis sekundaarne, laheneb hõlpsasti, kui käsitleda tunnetust mitmekihilise või -etapilisena. Tunne, väljendus, psühholoogiline reageering, kognitsioon ja eesmärgipärane käitumine on omavahel seotud protsessid, mis mängivad integratiivseid ja interaktiivseid rolle motivatsioonis ja emotsioonides. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt on mõlematel -- nii emotsioonide kui ka maailma ratsionaalse tunnetamise eesmärgiks elusolendi enesesäilitamine. Hoiakute ja tõekspidamiste kujunemine D.Krathwohli afektiivse taksonoomia valguses. Ettekujutuse saamiseks õpilaste
Laps otsib peidetud grammatika, "puhas" matemaatika jne) asja siiski esimesest kohas nähtud kohast isegi kui asi * Mõisted on ranged, "must-valged". On ainult üks õige tõstetakse tema nähes teise eesriide taha. asjade liigitamise viis. II. 4. Sünkreetsed keelemärgid (alates ~1 a.v.) * Sõnad * Kõne "dekontekstualiseerub", hierarhiline ühekaupa, osutus "koht situatsioonis": ülelaiendused, määratlemine, metalingvistika ja -kognitsioon alalaiendused, mittekattumised, mis seletatavad * Hakkab arenema võime mõista ülemeelelise maailma osutusega 0-I.3. tasemetele teooriat, loogiline põhjendamine. * Sõnavara suureneb assotsiatiivse õppimise teel kuni ~ II.8. Süsteemsed ehk "tõelised" mõisted (13+a.)* 1.5 a.v. ja 50+ sõnani "Dialektiline mõtlemine" iga "teadusliku" ehk
Muidugi, näoilmest emotsioone väljalugeva ja suhtlusvahendi teooriate seisukohad pole omavahel teineteist välistavateks, kuna mõlema protasessid on toimivad. Osaliselt võib näoilmes väljenduvast välja lugeda, mis toimub indiviidi sisemuses, osaliselt võib seda ka tõlgendada kui teistele isikutele saadetavat teadet. 6 (tõlge Gleitmani raamatust) Põhiemotsioonid ja tunnetus (kognitsioon) Hulk probleeme tekitab viis, kuidas kogetav emotsioon esile kerkib. Üks vaatleb tõsiasja, et põhiemotsioonide arv on liialt väike. Nende suurimaks arvuks on eeldetavalt kümme. Kuid me suudame kindlasti eristada nendest rohkem kogetavaid emotsioone näiteks, vahet teha kurbuse, alistumise, kahetsuse, mure ja meeleheite vahel, samuti õnnetunde, juubelduse, vaimustuse ja rahuliku rõõmutunde vahel. Aga kuidas me saame seda teha, kui meie
Bronfenbrenneri arvamuse järgi tõsiselt piirab tänapäeva arenguteaduse võimalusi. VÄLJASPOOL AINSA MUUTUJAGA TULEMUSTE TEADUST. Üks progressiivse spetsialiseerumise tagajärgi teaduses üldse ja psühholoogiateaduses eriti on tagasipöördumine varasema ajajärgu teaduskonna-psühholoogia juurde. Üha rohkem on eraldi tegutsevaid teaduslikke organisatsioone, ajakirju ja toimetatud köiteid, mis on eranditult pühendatud uurimustele teatud ala: kognitsioon, emotsioon, motivatsioon, isiksus, arengu psühhopatoloogia, või sotsiaalne käitumine ja areng. Harva ületab avaldatud uurimus piiri kahe sellise ala vahel, rohkematest rääkimata. Ometi nõustub iga inimese käitumise ja arenguga tegelev õpetlane ja uurija, et inimorganism toimib integreeritud süsteemis, kus mitmesugused psühholoogilised valdkonnad mõjutavad üksteist. Üks väljapakutud jõud-ressurss mudeli teaduslikest väärtustest on see, et ta
v.) * Sõnaga osutatava rühma moodustamise aluseks on individuaalselt vajalikud ja kollektiivselt piisavad tunnused * Kõik liikmed kuuluvad rühma samal põhjusel * Rühma moodustamise alus võib olla ülemeeleline (happed ja leelised) * Mõisted eristuvad täielikult nende osutustest (loogika, grammatika, "puhas" matemaatika jne) * Mõisted on ranged, "must-valged". On ainult üks õige asjade liigitamise viis. * Kõne "dekontekstualiseerub", hierarhiline määratlemine, metalingvistika ja -kognitsioon * Hakkab arenema võime mõista ülemeelelise maailma teooriat, loogiline põhjendamine. II.8. Süsteemsed ehk "tõelised" mõisted (13+a.) * "Dialektiline mõtlemine" iga "teadusliku" ehk formaal-loogilise kategooria puhul määratletakse tema kasutamise kontekst; "Maa on kerakujuline" ja "Maa on lapik" pole enam teineteist välistavad * "Mõiste on seaduspäraste otsustuste süsteem: Opereerides iga üksiku mõistega, opereeritakse
10. Keel ja kõne a. Broca (motoorne eferentne) afaasia b. Dünaamiline afaasia c. Mutism, hüpo- või afoonia. SMA (kogu motoorse aktiivsuse alustamine?); äge Broca prk kahjustus (diastsiis?). d. Düsartria – lõtv, spastiline, ataktiline (väikeaju), hüpokineetiline (parkinsonism), hüperkineesid (Tourette sündroom). 11. Mälu – Tähelepanuga seos „unustab meelde tuletada“. Suureneb interferentsi mõju. 12. Kognitsioon tervikuna a. Üks ja sama närvirakk võib osaleda mitmes erinevas funktsioonis. b. Kui kõik aktiveeritud ajus (neuronid) – kas siis on inimene teadvusel? – EI. c. F-sagara paradoks: teoreetiliselt olulise struktuuri suur kahjustus võib anda väikese kliinilise leiu. Põhjus – häirub ainult uudne ja keeruline. Omandamise ja säilitamise protsessi erinevus KOKKU: F-sagar on seotud eelkõige keerulise
- sotsiaalse domineerimise kadu – dominantsed isendid langevad hierarhias - ebakohane sotsiaale käitumine – ei oska alistumis- või dominantseid märke välja saata, võib tingida teiste loomade agressiivse käitumis - muutused sotsiaalsetes eelistustes – seltskond muutub - vähenenud afekt – pokkerinäod, emotsioonide väljendamine harvemaks - häälitsuste vähenemine Kahetsus – sotsiaalne kognitsioon? - Otsustusprotsessid ja hasrtmängukatse - Kõrgema taseme emotsioon mis nõuab palju mõtlemist Frontaalsagara kahjustusega patsiendid - Asümmeetria unilateraalse ventromediaalse PFC kahjustuse korral - Parempoolne kahjustus – puudujäägid sotsiaalses ja emotsionaalses käitumises nn omandatud sotsiopatia, pseudopsühhopaadid - Õpikus avanäide! - Vasakpoolne kahjustus – normaalne sotsiaalne käitumine, püsiv töökoht, pea sama isiksus ja otsustusvõime
Hirm ärevus, mis on põhjustatud identifitseeritud ja reaalse ohustiimuli poolt. Tahteaktiivsuse häired Inimese psüühilise tegevuse valdkond, mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte jne, mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel. Ajukoore frontaalsagara funktsioonid Otsustusvõime, kompleksne õppimine, ideede genereerimine, tegevuste planeerimine, sotsiaalne käitumine. On seotud meeleoluga. (Liigutuste eelplaneerimine, lõhnataju, kognitsioon, tahtlikud silmade liigutused, õpitud motoorsed oskused(motoorne mälu), tahtlikud liigutused). Psühhomotoorne rahutus ja pidurdus Rahutus ülemäärane aktiivus (hüperaktiivus) hüperkineesia, hüpermiimia, grimasseerimine, hüperbuulia Pidurdus stuupor vähenenud aktiivsus hüpokineesia, hüpomiimia, amiimia, hüpobuulia, abuulia. Katatoonia ja muud käitumise ning motoorika häired (katalepsia, negativism,
olukorraga Häirunud kognitiivsed funktsioonid Kroonilise psühhootilise häire korral on sageli häirunud: - Tähelepanu - Töömälu, visuaalne ja ruumiline mälu - Probleemide lahendamine ja strateegiate kasutamine - Eksekutiivsed funktsioonid - Info töötlemise kiirus - Olulise stiimuli eristamine ebaolulisest – kõik asjad on olulised mida näeb - Õppimine ning omandatud teadmise praktiline rakendamine - Verbaalne voolavus - Sotsiaalne kognitsioon Ei ole võimalik ravimitega parandada ja häirunud kognitiivsete funktsioonide pärast need inimesed ühiskonnast välja langevad Informatsiooni töötluse häire Sensoorse informatsiooni kognitiivne töötlushäire > sensoorse info üleküllus > positiivsed ja negatiivsed sümptomid ja … Kognitiivne düsfunktsionaalsus - Skisofreenia ja skisoafektiivne häire omavad sarnast kognitiivse kahjustuse mustrit mis
Vähemtähtsatele enam tähelepanu ei pöörata. Agressiivse käitumise Vägivalda ei saa välja juurida, kui ei võidelda hoiakutega, mis puudutavad vägivalda suhtumist. Sisuliselt agressiooni puhul tegemist rohkem, kui käitumisliku aspektiga, koosneb kolmest komponendist. 1. Käitumine 2. Emotsioon tavaliselt viha. Kui tegeleme lapse viha kontrollimisega, vähendame sellega ka agressiooni, sest seen seotud omavahel. 3. Tahtlikkus(kognitsioon) kuidas suhtutakse, millised hoiakud seoses agressiooniga. Kui selle aspektiga ei tegele, ei saavutata edu. Agresioonil on kognitiivsed, afektsionaalsed ja käitumuslikud komponendid 1. Emotsioon 2. Käitumine 3. Tahtlik Emotsionaalne agressioon - Kehtestav käitumine. Seda õpetades saab jällegi sekkuda. Instrumentaalne agressioon 4. Liigitus
Intellectual dimension – vaikne. Intellekti kirjeldamise 3 faktorit: 120-150 elementaarvõimet. II Structure of Intellect (SOI) - Intelligentsuse Struktuur 1) Mental Operations (mentaalsed operatsioon): (5) protsess, mida rakendab lahendamiseks? Intellect: Memory and Thinking a. Memory (mälu) : info salvestamine. Numbrite meeldejätmine b. Thinking (mõtlemine): cognition, production, evaluation b1. Cognition (kognitsioon): info avastamine, arusaamine. Sõnade tähendus b2. Production (genereerimine): olemasoleva info kasutamine b21. Divergent Thinking (divergentne mõtlemine: paljude vastuste genereerimine . Sõnade voolavus b22. Convergent Thinking (konvergentne mõtlemine) : ühe lahenduse genereerimine. Piltide järjestus b3. Evaluation (hindamine): avastatud ja kasutatud info vastavuse, õigsuse jne. hindamine
Kas on midagi mille puhul viletsam töömälu võiks kasulikuks osutuda? - Rohkem ’otseteid’ – tugeva töömäluga analüüsitakse liiga palju - Vastupanu ärevusele – ärevus takistab ülesannete lahendamisest, halva mäluga teavad nkn et ülesanne võib ebaõnnestuda ja sellest pole hullu - Laiem tähelepanu, kuid suurem vastuvõtlikkus segajatele - - Loovamad lahendused EMOTSIOONID Kumb on enne, emotsioon või kognitsioon? - Emotsioon ja tunnetus on osaliselt sõltumatud, afektiivne töötlus varasem ja kiirem - Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne?
3. Isiksust ja suhteid Inimese 5 meelt: 4. Hariduspotentsiaali/kutseharidust •Nägemismeel: lainepikkus 400-700 nm 5. Elust rahulolu saamise võimet •Kuulmismeel: 20-20 000Hz KV: Kuidas antud isik käitub (funktsioneerib) pärast muutusi ajus Kognitsioon-üldtermin protsesside kohta, mis on mõtlemisega seotud KF-spets.vaimsed •Maitsmismeel operatsioonid 5 kognitiivset põhivaldkonda: taju, mälu, mõtlemine, tähelepan, kõne •Haistmismeel •Puutetundlikkus KL NP ajaloost Sensoorne süsteem •Alustati 70.a
erivajadusega ehk spetsiifiliste õpiraskustega andekate õpilastega (Steiner & Carr, 2003/2009). Metakognitiivsete oskuste defitsiit on vähemalt osa- liselt õpiraskuste põhjuseks. Kui isik on ühtaegu andekas ja samas esinevad tal ka õpiraskused, “mängib” andekus õpiraskused üle ja nende laste meta- kognitsioon on vaid veidi häiritud. Nii leiti, et andekad düslektikud ületa- sid keskmiste võimetega ja ilma õpiraskusteta lapsi metakognitsioonis, mis viitab andekuse ja metakognitsiooni tugevale seosele. Eksperttaseme saavu- Metakognitsioon – selge teadlikkus oma mõtetest, võimetest ja õpi- tamiseks on vaja nii protsessist ning nende suunamine mängib peamist rolli keeruliste ülesan- eneseregulatsiooni kui
suhtuda justkui oleks tal eesmärk, sest kui tal see oleks, oleks kogemuseks loogiline (kontseptuaalne) hinnang. Samuti poleks see ilmsetel põhjustel omakasupüüdmatu. d. Niisiis, esteetilises hinnangus on objekti vorm seotud tundega harmooniast erapooletu nauding. e. Lõpuks, Kanti järgi, pole see tunne ei intellektuuaalne ega ka meeleline. See pole tingitud otseselt aistingutest, ega pole ka lihtne kognitsioon, kuigi on mitteotseselt seotud mõlemaga. 8. MOA on vajalik Pöörates õiglase tähelepanu jälgija osale ning õiged objektirelatsioonid tunnetusvõimetele, võib paratamatult kogeda naudingut kujutluse ja mõistmise harmooniast. See sisaldab endas seda, mida Kant nimetab terveks mõistuseks. B. Ülev 1. Meenuta, et ilu on seotus formaalse objekt eesmärgilisusega ning nauding mis tuleneb tunnetusvõime harmooniast läbi ei miski muu kui selle üle mõtisklemise.
annaabi.ee 
