15 1. Eesmärk HCl ja NaOH lahuse kontsentratsiooni kindlaksmääramine tiitrimise abil. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise NaOH( 0,1004 mol /dm 3 ¿ lahust HCl happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Kordasime katset kolm korda, kuni mõõdetud leelise koguste vahe ei ületanud enam 0,1 cm3.
Filtreerimise abil/lihdestilatsioon(kui filterpaber süüakse happe poolt läbi[ma ise mõtlesin selle siia välja, sest mul juhtus ükskord nii XD]) Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik ja arvutused)? Vt protokoll 2.1 Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeetriga mõõdetakse vedeliku tihedust, pannakse lahusesse ja vaadatakse kui sügavale vajub, mida sügavamale vajub seda vähem tihedam on vedelik Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Büreti abil lisatakse lahusesse vedelikku. Kasutati tiitrimise eesmärgil (konkreetses katses tiitriti NaOH lahust). 1 cm3 täpsusega. Mis on stöhhiomeetriline punkt? Punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati
Kolb/Kolvid - Seisu-, Kooniline-, Ümarkolb / Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Lehter - Filtrimiseks, vedelike valamiseks Jaotuslehter - Vedelike lahutamiseks (eraldamiseks) Statiiv - Katseklaaside hoidja Mensuur - Vedelike ruumala mõõtmiseks Mõõtesilinder - Vedelike ruumala mõõtmiseks Mahtpipett - Ühe kindla ruumalakoguse mõõtmiseks Mõõtepipett - Mitmesuguste vedelikukoguste TÄPSEKS mõõtmiseks (NB! Kõige täpsem) Bürett - Mitmesuguste vedelikuhulkade TÄPSEKS mõõtmiseks Mõõtekolvid - Kindla kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks Spaatel - Tahkete ainete tõstmiseks Areomeeter - Vedelike tiheduse mõõtmiseks Pettri tass - Bakterite säilitamine (Bioloogia) Portselannõud Portselankausid - Lahuste kokkuaurutamiseks, kuumutatakse läbi võrgu Portselantiiglid - Ainete kuumutamiseks kõrgetel temperatuuridel vahetult piirituslambi leegis
Kuid tegelikult saab seda meetodit kasutada väga edukalt lahuse konsentratsiooni määramiseks. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine konsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ning uue lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilidrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaatoriks fenoolftaleiin. Töö käik: Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud
o Verbaalne loogika (loogikaülesanded) o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus) o Numbriline võimekus (jadade lahendused) o Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded) o Geomeetrilised võimed (kujundite võrdlemine) o Pinnalaotuslikud ruumilised võimed (esemete moodustamine) o Tähelepanelikkus (teksti- või numbriridade võrdlus) Uudikmutatsioonid o Rett´i sündroom (kõrvalekalle Mendeli lahknemisest) Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon (ei pärandu edasi järglastele) Poistele letaalne (ei sünni või surevad paari aastaga) Tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis aga kiiresti vaimne ja füüsiline alaareng o Tripletsete korduste suurenemine (enam kui 50 000 kohas genoomis)
Vlahus 0,25dm Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Arvutada, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml etteantud protsendilisusega (küsida õppejõult) HCl lahust. Soolhappe tiheduse sõltuvus lahuse protsendilisusest on toodud tabelis 2.2. Lahuse tihedus: ( 2 1 )(C % C %1 ) 1 C % 2 C %1
8f Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma
3. Käitumisgeenide mutatsioonid IQ 20 Pole võimelised rääkima 25-35 Tugev vaimne alaareng 35-50 Mõõdukas vaimne alaareng 50-70 Nõrk vaimne alaareng (perekondlik pärandumine) 75-130 Populatsiooni keskmine (95% populatsioonist) > 130 Vaimselt väga andekad PÕHJUSED Geenid Lugemis-, kirjutamis-, kõnevõime. Dementsus Uudikmutatsioonbid "Päritavuse puudumine" Keskkond Teadmata geenide avaldumine (kogugenoomne analüüs leiame liialt palju väikse toimega geene) 1. Rett´i sündroom (kõrvalekalle Mendeli lahknemisest) · Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon (ei pärandu edasi järglastele) Poistele letaalne (ei sünni või surevad paari aastaga) Tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis aga kiiresti vaimne ja füüsiline alaareng 2. Tripletsete korduste suurenemine (enam kui 50 000 kohas genoomis) · Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam kui 40 kordust
298. IQ (intelligentsuse kvoot) W. Stern 1912 arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne, IQ=VI/KI*100 s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. 299. Rühmatestid Eesti koolides: Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ül, wonderlicki intelligentss testid- koosnevad nii verbaalsetest kui mitteverbaalsetest ül, 8 laadi ül 300. Ühe geeni haigsed: Fragiilse X-i sündroom, fenüülketonuuria, Rett´i sündroom, Lesch-Nyham´i sündroom, teada üle 250 geeni (sündroomi), üldiselt tekivad de novo 301. Fenüülalaniini metabolismihaigused: fenüülketonuuria (fenüülalaniini ülehulk), türosinoos (vaimne alaareng), türosineemia (vastsündinute hukkumine), alkaptonuuria (osade kudede värvmine mustaks nt liigesed, kõrvad), albinism (pigmendi puudumine), põhjustatud autosoomretsessiivsete mutatsioonide poolt, mutatsioonid põhjustavad ainevahetusensüümi sünteesi
arengu muutused. Esineb nn. habras X-kromosoom. Poistel/meestel põhjustab arenguhäireid. Enne 5. eluaastat ei pruugi avalduda. Naised on selle haiguse kandjad. Vt. habras X-kromosoom. 9. Duchanne lihasdüstroofia Duchanne`i lihasdüstroofia (DMD) (ingl. Duchanne muscular dystrophy, DMD)- Kiiresti progresseeruv lihasnõrkus. Põhjustatud mutantsest geenist, mis kodeerib valku düstrofiini. Pärandub retsesssiivse X-liitelise tunnusena. 10. Rett´i sündroom Retsessiivne mutatsioon X-kromosoomis (metülatsioonigeen = methyl-CpG-binding protein-2) Eluiga Naistel päranduv (elavad kuni 30.a., kõnehäired), mehed surevad sündimisel 11. Downi, Patau ja Edwardsi sündroomid Downi sündroom (ingl. Down syndrome)- Inimese 21. kromosoomi trisoomiast tingitud patoloogia. Patau sündroom (ingl. Patau syndrome)- Inimese 13. kromosoomi trisoomiast tingitud haigusnähud.
effekti. Ehk teine koopia on just kui varuosa, millelt mutatsiooni puhul saab siiski funktsionaalset produkti toota. Üks koopiatest võib ülevõtta uue funktsiooni. Ehk on peamiseks allikaks uutele genoomi funktsioonidele. 3. Osa kromosoomist duplitseeritakse 4. Terve kromosoomi duplitseerimine – aneuploidia või polüsoomia. Võib Bloom ja Rett sündroome põhjustada. 5. Terve genoomi duplitseerimine – on olnud oluline keelikloomade evolutsioonis. Osad duplitseeritud geenid on muutunud pseudogeenideks, kuid paljud on funktsionaalsed • • Kogugenoomi duplikatsioonid selgroogsetel, taimedel; materjal ‘evolutsioonilisteks katsetusteks’ • • Duplitseerunud geenide edasine areng, ‘saatus’; sarnased (invariant) ja divergeeruvad (variant) geenikoopiad - kasu
vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi. jakukvad vaid siis, kui on publikut. Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt: nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmismeel ja puutetundlikkus. +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest Rett-sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia. interotseptiivne info. Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb 1
Influence of a female model on perceived characteristics of an automobile. Proceedings of the 76th Annual Convention of the American Psychologi- cal Association, 3, 681-682. Smith, P. B., Bond, M. H., 8z Kagitcibasi, C (2006). Understanding social psychology across cultures. Thousand Oaks, CA: Sage. Spangenberg, E. R., 8z Greenwald, A. G. (2001). Self-prophesy as a method for increasing participation in socially desirable behaviors. In W. Wosinska, R. B. Cialdini, D. W. Bar- rett, and J. Reykowski (Eds.), The practice of social influence in multiple cultures. Mah- wah, NJ: Lawrence Erlbaum. Stangor, C, Sechrist, G. B., 8zJost, J. T. (2001). Changing racial beliefs by providing con- sensus information. Personality and Social Psychology Bulletin, 27, 486-496. Stanne, M. B., Johnson, D. W., 8zJohnson, R. T. (1999). Does competition enhance or in- hibit motor performance: A meta-analysis. Psychological Bulletin, 125, 133-154. Stelfox, H. T., Chua, G., O'Rourke, K
annaabi.ee 
