Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused
3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1. Neuron: ganglion vestibulare, meatus acusticus internuse põhjas. 2. Neuron (lõpevad tsentraalsed jätked): n. vestibularise tuumades nucl vestibularis superior, inferior, medialis, lateralis 3. The axons of III neuron take part in the formation of fasciculus
Püstleste- lamina perpendicularis Suur suulaemulk- foramen palatinum majus SARNALUU (vomer) (peas) Otsimikuluumine jätke- processus frontalis Ülalõualuumine jätke- processus maxillae Oimuluumine jätke- processus temporalis Silmakoobasmine pind- facies orbitalis HÄBEMELUU (os pubis) (peas) Häbemeluu osad on ülemine häbemeluuharu (ramus superior ossis pubis) ja alumine häbemeluuharu (ramus inferior ossis pubis). Häbemeluu ja niudeluu ühendumiskohta tähistab ülalpinnal niude-häbeme kõrgend (eminentia iliopubica). Häbemeluuköbruke (tuberculum pubicum). Häbemeluuhari (crista pubica). Häbemeluu harude vahel paikneb sümfüüsmine pind (facies symphysialis). ISTMIKULUU (os ischii) (peas) Istmikuluu koosneb istmikuluukehast (corpus ossis ischii) ja istmikuluuharust (ramus ossis ischii). Istmikuluukeha- ja haru vahel on istmikuköber (tuber ischiadicum)
SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus)
v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior 7) milline suur veen kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub v. azygos, suubub v. cava superior’isse 8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v. subclavia; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus lymphaticus dexter ja vasemal ductus thoracicus 9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid)
basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine corpus - keha inferior superior crista - hari facia - pind alumine/ülemine foramen mulk (lühikene kanal) inter vahel millegi vahel fovea - lohk incisura - sälk trans risti millegi suhtes risti linea joon (llinea) margo - serv proximalis - distalis (kehast
a) sümpaatikusetüve ja spinaalnärvi ühendusharud: rr. comunicantes albi, rr. comunicantes grisei c) mao sümp. innervatsioon – nuclei intermediolaterales—radix ventrales n.spinales—ramus communicans albus—truncus symphaticus—nn.et plexus splanchicus major—ganglion coeliacum —plexus et n.gastricus-- gaster d) kusepõie parasümp. Innervatsioon - ristluusegmendidànucl. Parasympatici sacrales à n.spinalis àn. splanchicus pelvinus à plexus hypogastricus inferior à plexus vesicalis à terminaalganglionid à kusepõis a) Sümpaatiline põie innervatsioon nimmesegmendid —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> r.communicans albus —> truncus symphaticus —> plexus hypogastricus inferior —> plexus vesicalis —> kusepõis c) Sümpaatiline neeru innervatsioon alumine rinnasegment —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> ramus
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS
Costae Cranium Brain Protection by Skull Pelvis Skull Bones Modules Pelvis Basics Os Frontale Os Coxae Os Parietale Os Sacrum Os Occipitale Os Coccygis Os Temporale Os Sphenoidale Membrum Superius Os Lacrimale Humerus Os Ethmoidale Ulna et Radius Concha Nasalis Inferior Carpalia, Metacarpalia et Phalanges Os Nasale Os Palatinum Membrum Inferius Vomer Femur Os Zygomaticum Patella Maxilla Tibia et Fibula Mandibula Tarsus, Metatarsus et Phalanges Columna Vertebralis Editorial Basic Vertebral Structures About this Atlas Columna Vertebralis Basics part 1 Columna Vertebralis Basics part 2
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Musculus uvulae (wula) lihased Musculus palatopharyngeus Lihased Musculus palatoglossus - keelesisesed F: langetavad pehmesuulage + ahendavad kurgukitsust neelamisel musculus longitundinalis superior et inferior + musculus Fundus oris transversus + musculus verticalis linguae - eest ja külgedelt vaba - keelevälised - tagant liitunud keelejuurega radix lingua musculus styloglossus (taha üles)
interpeduncularis cavernosus'e m levator palpebrae superioris tegmentumis: lateraalse seina, läbi m rectus superior nucl. n oculomotorii fissura orbitalis ramus inferior: (somatomotoorne tuum) superior'i m rectus inferior nucl. oculomotorius accessorius III N oculomotorius silmakoopasse m rectus medialis (visteromotoorne tuum) Somiidilihaste närv,
distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel Raphe palatina - suulaeõmblus (ühtib mudeli keskjoonega). Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Frenulum buccinatoria superior ülemine põsekida Fovea palatinae kaks lohukest A-joonest allpool (neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel Suuõõne osade märkimine alalõuas Frenulum labii inferior alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega Frenulum linguae keelekida, Frenulum buccinatoria inferior alumine põsekida Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Tuberculum alveolare alalõua alveolaarjätke köbruke.
pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas
tüüp: plokkliiges telg ja liikumine: frontaaltelg - flexio plantaris-flexio dorsalis ! 11. Lülisammas ! a) osad ja lülide arv iga ühes neist kaelalülid (cervicales) - 7 rinnalülid (thoracicae) - 12 nimmelüli (lumbales) ristluulülid (sacrales) - 5 õndralülid (coccygeae) - 1-5 b) lülisamba kõverused (3) kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1. Cavitas nasi a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast: lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer b) millisesse ninakäiku avaneb sinus frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis nasolacrimalis. sinus frontalis – meatus nasi mediasse
NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud
vastavalt oma asukohale kas paremale või vasakule. 5. M. serratus posterior superior asukoht: lame ja suht. õhuke lihas, kaetud M. rhomboideus' e poolt; kulgeb 2 ülemise rinna- ja 2 alumise kaelalüli Proc. spinosus' elt alla lateraalsele, kus kinnitub 2. - 4. roide välispinnal, Angulus costae' dest veidi lateraalsemal. f-n: ülemiste roiete tõstmine sissehingamisel. 6. M. serratus posterior inferior asukoht: lame ja suht. õhuke lihas, täielikult M. latissimus dorsi all; algab Fascia thoracolumbalis' e pindmiselt lestmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli kõrgusel, kinnitub 4 iseseisva kimbuna (saehammastele sarnaselt) 4 alumise roide välispinnale; f-n: hingamise ajal alumiste roiete langetamine. 7. M. splenius capitis et cervicis asukoht: nn. rihmlihased, suht. laiad, on nähtavad veidi kõrgemal M. rhomboideus' e
- ventraaljuured kuuluvad XII kraniaalnärvile Väädid - ventraalväät laieneb ja tungib esile kui püramiid – pyramis (A6) - külgväädi ülaosas on ovoidne välje – oliiv – oliva (A7) - dorsaalväät laieneb ja moodustab: tuberculum gracile (B8) tuberculum cuneatum (B9) - tuberculumid ja oliiv on tingitud samanimelistest tuumadest - dorsaal- ja külgväädi osaliseks jätkuks on alumine väikeajujalake – pedunculus cerebellaris inferior (B10) Siseehitus: dorsaal- ja ventraalosa DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem - hallaine on valgeaine poolt jaotatud osadeks, mille piirid on kohati ebaselged Spinaalnärvide tuumad - nucleus gracilis (C11) - nucleus cuneatus (C12) - nucleus cuneatus accessorius (C13) - paiknevad dorsaalväädis ja võtavad vastu kere- ja jäsemepiirkonna liikumisaparaadist pärinevat tundlikkust - neist algab peaaju võisaim tundeteede kollektor – lemniscus medialis (C14)
splenius capitis sternocleidomastoideus M. longus capitis · Lülisamba ülemises ja alumises kaelaosas (e. pea ja kaela) samapoolset rotatsiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto- aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o PEA M. obliquus capitis inferior o KAEL M. splenius cervicis M. spinalis M. iliocostalis M. levator scapulae o PEA JA KAEL m. splenius capitis · Lülisamba ülemises ja alumises kaelaosas (e. pea ja kaela) vastaspoolset rotatsiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-
(tagumised kiud) o M. quadratus femoris o M. piriformis (reie painutus o M. gluteus maximus 0o-60o) o M. gluteus medius o M. gemellus superior (tagumised kiud) o M. obturatorius internus o M. sartorius o M. gemellus inferior o M. biceps femoris · Reie siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus medius o M. semitendinosus o M. gluteus minimus o M. semimembranosus o M. piriformis (reie painutus o M. tensor fasciae latae >60o) · Vaagna liigutused puusaliigeses:
3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad väljas- või seespool pikilihaseid? väljaspool c) nimetada pikilihaskihi lihased m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m. stylopharyngeus d) millises neelu osas toimub toidu- ja õhuteede ristumine? pars oralis e) kui pikk on neel (keskmiselt, cm)? 12 cm c) kuhu kinnituvad ringlihased, nende funktsioon ringlihased – m. constrictor pharyngeus superior, medius et inferior, kinnituvad raphe pharyngeus’ ele funktsioon - ahendavad neelu, d) millised mandlid kuuluvad neelurõnga koosseisu? tonsilla palatina (2), lingualis (1), pharyngealis (1) et tubaria (2) ! 3. Magu, gaster a) mis osad vastavad saccus digastorius'ele fundus gastricus, corpus gastricum, antrum pyloricum b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia
- processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette. M. pterygoideus lateralis: 2 osa: caput superius ja caput inferius; o. - caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud,
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI
M.rectus capitis atlas linea nuchae -sirutab pead A-O suboc posterior minor ci- pitalis M. obliquus atlas linea nuchae -sirutab pead A-O suboccipitalis capitis superior M. obliquus axis atlas -ipsilateraalne atlanto- suboccipitalis capitis inferior pea rotatsioon aksiaalne liiges (A-A) Kaela eesmise rühma lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt koht koht toimuvad liigutust
, tentorium cerebelli, , , . , . , incisura tentorii, . , diaphragma sellae, , . . , , . , , . , cavum trigeminale, . , dura mater encephali; . ( ). , (): 1. , sinus sagittalis superior, . , , , . -- , lacunae laterales, . 2. , sinus sagittalis inferior, . 3. , sinus transversus, . . , , sinus sigmoideus. . - , - . , -- , , , - . 4. , sinus rectus, . . 5. , sinus cavernosus, , . . , : , . . , , -- . . . . , sinus intercavernosi. . 6. - , sinus sphenoparietalis, , . 7. , sinus petrosus superior, . . 8
(0,92-1)/((0,92+1)/2) E = -0,833/0,296 = -2,81; |E|= 2,81 = (1,03-1)/((1,03+1)/2) Price elasticity of demand is bigger than 1, therefore demand is elastic. EXERCISE N. 3 If my income increases by 12%, then quantity of public transportation demanded drops by 6%. I can say that income elasticity of my demand for public transportation is negative and that public transportation is a normal good? In that case, public transportation is an inferior good (if change in income is positive, then change in demanded quantity of good is negative), because income rises by 12% nad demand drops by 6%, therefore m is positive and q is negative. For normal good if income increases then quantity demanded increases too. EXERCISE N. 4 Assume that individual lives for two periods and his income is accordingly 20,000 euro and 40,000 euro annually, real interest rate is 10%. Individual preferences over consumption in two periods are
2. Is philosophy a science? Why? What kind of science it is? Yes it is. It tries to understand the meaning of reality. It’s the science of truth. Science, as it exists today, happens within the framework of philosophy. Philosophy, however, is bigger than science. It is also a form of art and discipline…... 3. Name three characteristics of Classical philosophy? deeply rooted in religious traditions ; believes that inferior was created by superior ; more positive ; seeks the real truth ; about intelligence ; reaalsuse üle mõtisklus ; believes that god is truth 4. Name three characteristics of Modern philosophy. believes that superior was created by inferior (!) ; more negative ; about will ; power ; domain of reality ; believes that knowledge is truth ; man is god 5. What was the problem that the first philosophers tried to solve? The problem of motion. (Intemporality) They tried to explain nature. 6
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel.
distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel Raphe palatina - suulaeõmblus (ühtib mudeli keskjoonega). Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Frenulum buccinatoria superior ülemine põsekida Fovea palatinae kaks lohukest A-joonest allpool (neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel Suuõõne osade märkimine alalõuas Frenulum labii inferior alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega Frenulum linguae keelekida, Frenulum buccinatoria inferior alumine põsekida Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Tuberculum alveolare alalõua alveolaarjätke köbruke. Põhiliselt lühikokkuvõtteks proteesid on inimestele väga tähtsad et need sobiks ilusasti ja inimesed oleks sellega rahul,kui inimesed ise valivad milliseid eelistusi nad nendele tahavad
ONE thing at a time; explain Conclusion: Solution, polite closure, reference for future meeting etc. Sign off (Yours faithfully, yours sincerely) Name Letter of Complaint 1. Salutation 2. Reasons for writing I am writing to complain about a kettle … 3. Complaint with justification / explanation I was disappointed with the quality of the kettle that I bought at your store two days ago. I was appalled at the inferior quality of the kettle that was sold to me at your store two days ago. 4. Expected solution I expect you to replace the kettle or refund the money. I insist that you refund my money or replace the item at once. 5. Closing remarks I look forward to your reply on the matter. I hope this matter will be resolved. 6. Sign-off Letter of application 1. Salutation 2. Reasons for writing
sulcus sinus sigmoidei - incisura jugularis - KÄGIMULK canalis caroticus UNEARTERI KANAL foramen stylomastoideum - TIKKELNIBUJÄTKEMULK processus styloideus -TIKKELJÄTKE pars mastoideus -NIBUOSA processus mastoideus -NIBUJÄTKE sulcus sinus sigmoidei - Cranium viscerale (splanchnocranium) - maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU os lacrimale (2X), - PISARALUU concha nasalis inferior (2X) - vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU sinus maxillaris -PÕSKKOOBAS alveoli dentales HAMBA JÄTKE fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE
Inside the longhouse, raised platforms created a second story, which was used for sleeping space. Mats and wood screens divided the longhouse into separate rooms. Each longhouse housed an entire clan as many as 60 people! Tepees Tepees are tentlike American Indian houses. Tepees are good houses for people who are always on the move. Religion They believed in a good and Supreme Being, and in an Evil Spirit, and recognized the existence of inferior good and evil spirits. They believed in a future state of existence, and there were no infidels among them. "medicinemen," were their physicians, priests, and prophets, who on all occasions, used incantations. Problems When the white settlers came , the Indians lost their rich land, and most of their customs and beliefs , but before the white men's invasion they lived in harmony with nature . Widespread epidemic diseases wich killed millions of people--possibly in
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
Referaat Liigeste liikumissuunad ja lihased, mis neid liigutavad. Triin Kiisa 2011 1.Liigesed ja nende liikumissuunad. Liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- ja mitmeteljelised. Üheteljeliste liigeste hulka kuuluvad plokk- ehk sarniirliiges ja ratasliiges, tigu- ehk vintliiges. Plokkliigesese liikumistelg on frontaaltelg ja on risti liikuvate luude pikiteljega. Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Plokkliigesed on näiteks sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed. Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küüna...
Aristotle described six characteristics: "fable, action, characters, sentiments, diction, and meter." Since then, critics have used these criteria to describe two kinds of epics: Serious epic Comic epic · fable and action are grave and solemn · fable and action are light and ridiculous · characterrs are the highest · characters are inferior · sentiments and diction preserve the · sentiments and diction preserve the sublime ludicrous · verse · verse When the first novelists began writing what were later called novels, they thought they were writing "prose epics
defeat of the Spanish Armada. Yet the defeat brought about English nationalism, securing Protestantism as England's state religion. In contrast, for Spain it was a humiliating defeat, nearly destroying the national treasury of Spain. Janeli Õim 11A Her era saw the advancement of England as a military might Ruled her country effectively through council for 45 years in a time when women were still being looked upon as being inferior to men as England's greatest monarch. So ended the amazing tale of the Tudor Monarchy Janeli Õim 11A She had said.. I have already joined myself in marriage to a husband, namely the kingdom of England. (Elizabeth to Parliament) With your head and my purse I could do anything. (Spoken by Elizabeth to William Cecil) Janeli Õim 11A
A conversation carried out by the representative of a great titled family and the members of mediocre class illustrates the differences between them in even the smallest aspects of the everyday life. "When my niece Georgiana went to Ramsgate last summer, I made a point of her having two men servants go with her. You must send John with the young ladies, Mrs. Collins." This statement from an aristocrat, Lady Catherine, to the girls of rather inferior descent, comes to show that if one Miss from a noble family required two servants whilst travelling, then two women of mediocre class were expected to have only one. Perhaps Lady Catherine is one of the characters in the book through whom the reader gets the greatest gist of how important class was in everyday life of the 19 th century people. During a conversation with Elizabeth Bennet Mr. Collins advises her not to fret about her appearance before visiting her ladyship
If a benefit grows scarce to the point that people feel they must directly pay cash from their pocket to keep getting it, there's probably a far more dire calamity at hand than that single point of scarcity. Most people will almost always seek other free sources of a benefit first. The price of things is usually affected by it’s value. Since many people assume that higher priced items are better, they value the lower priced items less. I know many people who assume that a freeware program is inferior to a similar commercial program just because it's free. From time to time, things actually have no value, if you think about it. It’s the activity you want to do with it. An good example is that people buy a drill bit. They actually don’t want that drill bit, but they want the hole the drill bit is sized at. In the end, price and value are two different things, but they depend on each other. Priced things might have value, or not. Valued things might have a high price, or not
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
of about 1m. Mud particles stirred up by the wave action contribute to turbidity. The zooplankton of the lake consists of smaller animals building up the summer biomass. The amount of bottom animals is low but variable in different years. pic: plaktonic algae About 35 fish species are in Lake Võrtsjärv. Pike-perch, eel, bream and pike are the most important commercial fishes. In the fifties and sixties Võrtsjärv was known as a ruff lake since inferior fish prevailed in catches. After the application of measures proposed by scientists of the Limnological Station ,big and valuable fish species became dominating. The natural eel have been caught in some years. The total yearly fish catch averages over 400 tons in Lake Võrtsjärv, with the share of valuable fish 60-70%. Pic: eels The coastal area of Lake
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
atlase fovea articularis superioride vahel. - Ellipsoidliiges - Liikumised (Kaheteljeline, mõne autori järgi kolmeteljeline) Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon Sagitaaltelg: lateraalfleksioon (vertikaaltelg: rotatsioon) Alumine kuklaliiges e. atlantoaksiaalne liiges (ratasliiges) - Kombineerub mitmest iseseisvast liigesest: keskel liigestuvad atlase fovea dentis ja axise dens (ratasliiges) ning lateraalselt atlase pr. articularis inferior ja axise pr. articularis superior (lameliiges) - Liikumised (kaheteljeline): Vertikaaltelg: rotatsioon Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon (sagitaaltelg: lateraalfleksioon) - Kuklaliigest tugevdavad peale lülisamba sidemete veel spetsiaalsed sidemed: lig. nuchae piirab kaela ja pea fleksiooni ning on kinnituskohaks mitmetele kaela lihastele. Kulgeb protuberantia occipitalis externalt 7nda kaelalüi pr spinosusele.
Tartu Ülikooli Kliinikum Silmakliinik Basalioom: etioloogia, kliiniline pilt, ravi Referaat aines Silmahaigused Koostaja: Aleksandr Petrojev 4.kursus, XI rühm Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................................... 3 Etioloogia ............................................................................................................................................................ 4 Kliiniline pilt ...................................................................................................................................................... 4 Ravivõimalused ................................................................................................................................................ 5 Kokkuvõte...
5.Puusaliiges: mis luude mis osad liigestuvad, lisa selle liigese tüüp, liikumisteljed ja iga telje juurde liikumised selles liigeses. 6.Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Ninaluu – os nasale (2), Ülalõualuu – maxilla (2), Alalõualuu – mandibula (1), Sarnaluu – os zygomaticum (2), Pisarluu – os lacrimale (2), Suulaeluu – os palatinum (2), Alumine ninakarbik – concha nasalis inferior (2), Sahkluu - vomer (1), Keeleluu - os hyoideum (1), Kuulmeluukesed – ossivula auditus (2 x 3) : vasar, alasi, jalus – malleus, incus, stapes 7.Lihaste üldosast : a)millest koosneb “motoorne ühik”; b)nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. c)kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? 8.Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. 9
Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega Pulsilaine leviku kiirus sõltub: veresoone seina venitatavusest, seina paksusest ja veresoone raadiuse suhtest. Pideva verevoolu arterites kindlustavad: elastsed kiud südamest lähtuvate veresoonte seintes -aort ja kopsuarterid (summutus veresooned - venivad/lühenevad). Venoosne äravool rectum'i alumisest osast toimub läbi: a) v.rectalis superior'i, v. mesenterica inferior'i, v.portae b) v.rectalis inferior, v. iliaca interna, v.cava inferior'i B- veregrupiga Rh-positiivse verega inimesel on vereplasmas a)anti-A antikehad, anti-D antikehad b) anti-B antikehad, anti- D antikehad c) anti-A antikeha Normaalselt lähtub südamelööki vallandav impulss sinuatriaalsõlmest 9 Mitraalklapp a) on valva atrioventricularis sinistra b) on kolme hõlmaga klapp südame
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
· the prices of related goods · preferences · the number of buyers. If incomes or preferences change, the demand function [relationship between P and Q] will change. These are sometimes called "demand shifters" Be sure to understand difference between a "change in demand" and a "change in quantity demanded" change in demand --- shift of the function change in quantity demanded --- move on the function Inferior, Normal and Superior Goods A change in income will usually shift the demand function. When a good is a "normal" good, there is a positive relationship between the change in income and change in demand: · An increase in income will increase (shift the demand to the right) demand. · A decrease in income will decrease (shift the demand to the left) demand. Law of demand · Theory and empirical evidence suggest that the relationship between Price and
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
