Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
eristamine emaga, teades, et teised perekonnaliikmed ei mõista seda keelt. Suhtlemine Vaadeldav suhtleb vabalt eesti ja kreeka keeles. Eristab mõlemat keelt. Ühes lauses ei esine mõlema, vaid ainult ühe keele sõnu. Tundub, et tänu mitmekeelsusele suhtleb vabamalt kõigi mõjutajatega. Vaadeldav on võimeline jutustama nii eesti kui kreeka keeles. Kokkuvõte Vaadeldav valdab mõlemat keel eakohaselt. Kõneareng on toimunud normaalselt. Sõnavara suurus on tavalisest suurem, sest tegu on mitmekeelselapsega. Vaadeldav on väga ekspresiivne ja väljendusrikas.
Mutatsioonid Downi sündroom Kõige levinum kromosoomhaigus Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt Tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel Väliseid sümptomeid on palju(väike pea, kõrvad väiksed,sõrmed lühikesed, suu on poolavatud, kõõrdsilmsus jne.) Esieb ka kaasasüninud südamerike Ravim puudub Edwardsi sündroom Esineb rohkem tüdrukutel 18. kromosoon on kolmekordistunud Esinevad nii kehavälised kui ka kehasisesed väärarengud ( kompäed, puudub osa sisikonnast, kopsud välja arenemata, kõrv puudulik, vähem sõrmi, jalad väljapoole) Surevad väga noorelt Sündroomi kirjeldas ja määras põhjuse Inglise geneetik John Hilton Edwards Turneri sündroom Esineb ainult tüdrukutel Üks kahest X-kromosoomist puudu, kromosoomi struktuur on muutunud või see on kahjustunud Tunnused-lühike kasv, laienenud, madal juuksepiir kuklal, palju sünnimärke kehal, käsivarred on küünarnukist väljapoole pain...
.......................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng .................................................................................................................. 8 1.5. Kõnearengu etapid.......................................................................................................8 1.5.1. Esimene kõnearengu etapp...................................................................................9 1.5.2. Teine kõnearengu etapp .....................................................................................10
LAPSE SOTSIAALNE ARENG MURDEEAS Õppejõud: Narva 2010 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on k...
ASPERGERI SÜNDROOM Ajaloost Hans Asperger oli Viinis lastearst ja ilmutas varakult huvi niisuguste laste vastu, kelle areng kuidagi normist kõrvale kaldus. Tema kliinikus oli domineeriv pedagoogiline ravi meetod, eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomil...
pidada vestluste teemadest. Spencer (2004) on selle põhjal järeldanud, et nendel lastel võib olla keerulisem keskenduda vestluse teemale, kui samal ajal peab väga põhjalikult tegelema kuulamisega ning mõnel juhul ka vastuse genereerimisega, mis võib tekitada raskusi. Sellest tulenevalt on laste vestluse sidususe jälgimine aeglasemalt arenenud. 6 Kokkuvõte Kuulmislanguse puhul on kõneareng üldiselt halvem kui kuuljatel lastel. Nii kuuldeaparaati kasutavad lapsed kui ka sisekõrva implantaati kasutavad lapsed õpivad rääkimise ära. Enamasti jääb nende suhtlustase siiski nõrgemaks kui kuuljatel või areneb palju aeglasemalt. Mõlemat abivahendit kasutades tuleb siiski silmas pidada ka seda, et lapsed ei jääks ainult kuulmisabivahendiga, vaid et nad saaksid ka professionaalset tuge. Näiteks logopeedide külastamine aitab kindlasti kõne arengule väga palju kaasa
vastasel juhul tuleks pöörduda logopeedi poole. *Sagedamine esinevad järgmised kõnevead: · Üksikute häälikute vale hääldamine. Nt r-i põristamine ehk hääldamine kurgus, s-i peenendamine, susistamine, k puudumine. · Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt aeglane kõne. · Kogelus. · Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama. Kõnevigadeks ei loeta: 1) kõnearengu perioodil esinevaid häälduslikke kõrvalekaldumisi lapse kõnes; 2) murret; 3) aksenti. Kõnevead jagatakse kaheks: Funktsionaalsed kõnevead tekivad halbade eeskujude ja juhuslike valeharjumuste süvenemise tagajärjel. Kõneorganid on selpuhul täiesti korras. Õigeaegse raviga on neid vigu võimalik 100%-liselt parandada.
KOKKUVÕTTE Kuna lugemisoskus on igapäevaselt vajalik, siis võib düslektiku elu olla keeruline. Seetõttu peab lugemishäirega last juba varakult abistama ja leidma vajalikud meetodi düsleksia leevendamiseks. Düsleksia põhjusteks on peetud ajukoore kahjustust, vaimse arengu häireid, vale õpetamismetoodikat, kakskeelset kasvukeskkonda Arusaades, et lapsel võib olla düsleksia peab jälgima vastavaid tundemärke - nendeks võib olla hiline kõneareng, ebaselge hääldus, sõnade segi ajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel, raskused järgnevuste ja vastavuste õppimisel, raskused ruumi ja liikumise tajumisel. Düsleksia puhul võivad olla häiritud sõna kokkulugemise, loetud sõnade tähenduse ja loetu mõttest arusaamise võime. Võib ilmneda lugemisel ühelt realt teisele hüppamist ja lugemist paremalt vasakule. Lugemisraskused ei välista andeid mõnes teises valdkonnas. Tähtis on kogu ühiskonna
spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis toob kaasa maailma tunnetamise ning suhtlemise. Äärmiselt olulisel kohal on perekonna toetus, armastus ja aktsepteerimine. Väikelapse iga kuni eelkooli eani on ka aeg, mil lapsed saavad aimu erivajadustest ning erivajadustega inimestest. Seda soosib vanemate omapoolne sekkumine informatsiooni jagamisega ning erivajadustega lastega võivad kokkupuuted tekkida ka lasteaias või koolis. Oluline on, et vanemad julgustaksid lapsi mängima erivajadustega lastega ning
SÜNNITUS, protsess, millega looteline areng lõpeb. Kaks viisi sünnitamiseks, Normaalne ja keisrilõige. Sünnitamise 3 perioodi: · avanemiseperiood- emakakael avaneb ja emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10cm'ks. ENAMUS SÜNNITUS AJAST · väljutusperiood · päramisteperiood 24.03.2014 SELGROOGSETE LOOMADE SÜNNIJÄRGSED ARENGUETAPID. ÕPIK LK 78-81 Noor järk- kiire kasv ja areng. Esimene eluaasta väga oluline: kõndimise areng, kõneareng, jne. Puberteet e. murdeiga- Suguküpsuse kujunemine. Generatiivne arengustaadium- Algab murdeeaga. Periood, mille jooksul on võimalik järglasi saada. Vananemis staadium- Järk järguline füüsiliste ja vaimsete võimete langus. Vanuriiga on ainult inimestel, loomadel see ei eksisteeri. KASVAMINE Mõõtmete suurenemine. Piiramatu- taimed. Piiratud- imetajad. Kasvatakse teatud suuruseni ja siis kahanetakse. Perioodiline- puud. ARENG Uute omaduste tekkimine.
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
keelenormilevastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Nativistide põhiseisukohad: Kõne baas on bioloogilist päristolu ja ei ole lapse kogemusest sõltuv. Kõigi laste kõneareng on sarnane, sõltumata keelest, ligkaudu ühes ja samas vanuses võetakse kasutusele ühesõnalause ja kahesõnalised struktuurid. Laps peab omandama emakeele muutereegilid, et moodustada pindstruktuuri lauseid, kuid see on seostud aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Nende teooria järgi semantikat õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas, samuti sooritatakse alati ühes ja
kasutamist). Tähelepanu pole siia alla kuuluv! Situatsionist sõltuvalt on lausete tähendus erinev (nt laual on 4 jalga) Rõhutab ütlust (see on operatiivüksus). Nt ,,mis on tähestikus essa täht? ,, A." Se on siis ütlus, lausung. Et kõneledes kõnet tajudes sooritame keelelisi operatsioone, tegeleme keeleüksustega, aga et teadvustada , mida teeme on vaja metekeelelisi operatsioone. Metakeeleline ei kindlusta veel kasutamist! Ja lõpuks kõneareng sõltub: 1) suhtlemisest ja 2) kognitiivsest arengust. Et mõlema valdkonnaga on kõneareng seotud. Millest siis ütluseloome alguse saab? Peab olema mingi motiiv. ,,Saan aru, et isegi kui ei meeldi, on mul seda vaja." Kavatsus e eesmärk ja strateegia. Et kavatsen millestki rääkida, kasutan selleks mingit strateegiat(küsitlust, käsutust jne). Mõttesüntaks ehk mõtendisüntaks; kus opereerime kujutlustega, mis lõimub verbaalse teadmisega. Suund jõuda semantilise süntaksini
KÕNETEGEVUS- .... On keele kasutamine suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks. · keel on vahend, seda kasutatakse mõtlemises, meenutamisel, suhtlemisel, mõistmisel. ... ilmneb peamiselt operatsioonide või toimingutena, on osategevus. Kõnevõime · biheivioristlik pidas individuaalseks · ratsionalistlik pidas kaasasündinuks · kognitivistlik pidas mitte kaasasündinuks vaid EELDUSTEGA kõnelema hakkamiseks. (nt suulaelõhega lapsel ei kujune kõne- lapse üldine kõneareng võib maha jääda)- bioloogilised eeldused- aju, kõne perifeersed, kuulmine (vt kõne funktsionaalsüsteem) korras · Selleks, et kõne hakkaks kujunema on vaja sotsiaalset keskkonda. Selleks, et kõne areks hästi, tuleb sotsiaalne olla 1-3 aastal. · Kõnefunktsionaalsüsteem- organid, mis tegelevad kõnega (bioloogiline eeldus) + sotsiaalne keskkond - > kõnevõime. Kõnevõime on erinev erinevatel eluetappidel. Kõnevõimel kolm tasandit 1
Õpiraskuseid ei defineerita, pole ametlikult olemas! F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused . Lugemis- kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. -segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. -täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Eestis Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole Eri spetsialistidel üsna erinev nägemus - Avaldumisest - Põhjustest - Sekkumisest Laialt levinud nn tavakäsitlus NSVL-s: vaimse arengu peetus (VAP) - sellest arenetakse välja (ka Lääne riikides arvati esialgu nii)
F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused. Lugemis-kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades, aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole Eri spetsialistidel üsna erinev nägemus o Avaldumisest o Põhjustest o Sekkumisest Laialt levinud nn tavakäsitlus NSVL-s: vaimse arengu peetus (VAP) o sellest arenetakse välja (ka Lääne riikides arvati esialgu nii) Algklasside pedagoogid kirjeldavad ÕR kui seda, et laps ei õpi omandama teatud oskust,
Arutada lapsega, kas teised ka näevad jms, kuid tuleb vale hääl välja. Logopeedid õpetavad. Täpselt on vaja koordineerida. maha ei võiks suruda. Koolieani on sõbrad. Kui on kõnearenguga probleeme, siis ei maksa Kuulmisvahemikud eri liikide jaoks, in 20 – 20 000 hz. Tajume helisid. kodus hoida, kohe panna, keskkond stimuleerib. Käitumishäired põhjustatud, kõneareng ei ole nii hea, eis udua endale korraldusi anda. Kõne seotud vasaku hemisfääriga. MEELDETULETUS - Temporaalsagara kahjustuse korral. Kõne mõsitmise pool. KÕNE 3 OLULIST KOMPONENTI.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
