1. Mis on semantiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Semantiline mälu seisneb inimese faktiteadmises, mis ei ole seotud tema isiklike kogemustega, näiteks et USA president on Barack Obama ja Eesti president on Kersti Kaljulaid. Semantiline mälu on eksplitsiitne. Sisuliselt sisaldab sematiline mälu teadmisi maailmas, mille saamist me ei pruugi mäletada ega teadvustada, aga mis on üldiselt kõigile teada. Selle olemasolu tõendab tõsiasi, et meil on palju suvalisi faktiteadmisi maailmast, aga meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''. 2. Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide
4. Vahel ei tule mul kodus meeldegi, mis mu PIN-kood on, aga poes on see alati meeles. Seda seletavat seaduspära nimetatakse ........ (kaks sõna) ???? 5. Kui sul palutakse meelde jätta 15 sõna, mille mäletamist kontrollitakse peale mitmete arvutustehete sooritamist, siis tõenäoliselt on olemas esmasuse efekt, aga kadunud värskuse efekt. 6. Pikaajalisse mällu salvestamiseks on eriti kasulik mõtestatud ja ajas jaotatud kordamine. 7. Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti eksplitsiitne ja implitsiitne. 8. Episoodilises mälus on salvestatud mälestused isiklikest elusündmustest (tegime eile Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11
tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu (inimene omandab hulga teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU
assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne Mida suudavad ja mida ei suuda L10a inimesed teha vaistlikult? Kuidas lahenevad psüühikas kahe L10a režiimi vastuolud? Kuidas seostuvad Vaistlik- Representatsioonid: L10a infotöötlusrežiimid assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. representatsiooni liikide, mälu Teadvus: Harva süsteemide, töömälu ja
mälujälgesid talletada. Samas intelligentsus jäi samaks ja metafoore tajus ka. Hanoi puzzle korral H.M mäletas seda nõksu, kuidas seda testi teha uuesti ja kiiremini, jäi talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada). Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud meiega esimese 3e-a jooksul. Enamasti amneesia hõlmab eksplitsiitse mälu, ta ei mäleta asju enda kohta. Eksplitsiitne on nagu faktimälu, kohamälu. Implitsiitne protseduurioskusmälu. *Roti labürint- nad ei tohi minna sinna haara, kus nad on juba palakese ära söönud (igas haaras on pala). Siis muudetakse neurokeemiliselt nende töömälu kuidagi ja vaadatakse, kas midagi muutub. *Morrise veepuur rott on motiveeritud leidma üles seda kõrgendikku/platvormi basseinis, kuna neile ei meeldi ujuda väga, neile meeldib kuiv olla. Alguses küll leiab selle koba peale üles
kõige positiivsuse juures varastanud inimestelt ime ja fantaasia, seda mida varem religioonid andsid. 18s. inglismaal tekkivad “Hellfire Clubs", nö kõrgemast seltskonna meesteklubid. Kuigi “saatanlik Paradigma” on ristiususga Euroopasse transporteeritud on “saatanlik” teoretiliselt vöimeline igas kulturis arenema. Alates 17s. arenevad kaks “saatanliku” teed: Saatana kummardamine ja eksplitsiitne satanism. Saatana kummardamine on keskaja ristiusu produkt. Nii Jumal kui ka Saatan kuuluvad sakraalsesse maailma. 19s. on saatanlik fenomen Euroopa kirjanduses. Missad olid teoreetiliselt olemas, praktiliselt aga töestamatu ja ilmselt ei mõjutanud satanismi. Esimest korda tuli kasutusele sõna “satanism” seoses Lord Byroniga. Ta enesekaitseks luuletas kokku, et kuulub Shelleyga “Intsesti Liigasse” ja asutas “Saatanliku Luulekooli”
sõnumite vahetamist Kommunikatsiooni muutus –> muutus suhetes Muutus suhetes muutus kommunikatsioonis Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus) Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine) Teemade hulk (nt kõigest) Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed) Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet - Interaktsioonide, - läheduse /selle puudumise , - mina-pildi, - suhte kohta. Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt – sõnumi “tegelik” sisu Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus Meeste ja naiste erinevused: tunnetele orienteeritus, isiklik teave faktidele orienteeritus, instrumentaalne Efektiivne sõnumi saatmine “mina”-sõnumid ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ideede hulk sõnumis seisukoha selge esitamine
lhikese poolestusajaga radioakt.ained (sissehingatav ksenoon; veenisiseselt kuld), mis toimivad markeritena mõõtmisel. Kolbale asetatud kiirgusedetektor registreerib aine kuhjumise teat.ajuosas (arvuti abil arvutatakse kiiresti välja mõõdetud radioakt.aine hulga järgi vere hulk, mis läbib antud aju osa). ·On näidatud, et näiteks episoodilisest mälust meenutamisel on aktiivsus erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel
kogum Oidipuse kompleks tekkib psühhoseksuaalse arengu- falloslikus faasis Prototaks; parataks: ja süntaks on mõisted, mis kuuluvad – Hary Sulivani teooriasse Üldinteligentsuse kontseptiooni loojaks on - Charles Spearman Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidist tegevust- reaktsiooni formerimiseks B-Love on armastus; mida kirjeldas- A. Maslow J.Kelly konstruktide teoorias eristatakse konstruktis kahte poolust. Nende nimed on- eksplitsiitne/ inmplitsiitne poolus Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse teise inimese alateadliku imeteerimist- indentititserumiseks Carl Jungi teoorias manifisteerub kollektivne alataeadvus eelkõige - sümbolites ja unenägudes Anaalse isiksuse kõige üldisemaks iseloomustavaks omaduseks on- sõltuvus/ võimuihalus/ saavutusvajadus ??? Esimese inteligentsustesti loojaks oli- A. Binet E.Eriksoni psüühosotsiaalse arengu mudelis on alates umbes 50 eluaas. Põhiproblemiks- ego tervislikkus
eluaastat o Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, see on otseselt seotud tähelepanuvõime halvenemisega. Semantilises mälus säilib materjal võrdlemisi hästi(nt. Kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, on vanurite tulemused peaaegu sama head kui keskealistel, kuid nad suudavad märgatavalt halvemini seostada meenutatud sõnu kindla häälega (mees ja naishääl)). · Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem o Eksplitsiitne mälu (otsene, varjamatu) Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Semantiline: faktid Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem
Lõpuks leiab ta järelejäänud valikuvõimaluste väärtused andes igale arvutile punkte kõigil otsustuskriteeriumidel. 7. Heuristikud lihtsustavad mõtlemist, kuna võimaldavad informatsiooni osaliselt eirata. 8. Kui üldse saab rääkida universaalsest töömälu mahust, siis on see 4+/-1 ühikut (Cowani järgi). 9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev. Kontrollimatu – pigem vaistlik. Eksplitsiitne mälu – pigem kaalutlev. Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev. Propositsioonilised representatsioonid – pigem kaalutlev. Töömälu kaasatus – pigem kaalutlev. Kontrollitav – pigem kaalutlev. Assotsiatiivsed representatsioonid – pigem vaistlik. Teadvustamata – pigem vaistlik. Töömäluväline infotöötlis – pigem vaistlik. Teadvustatid – pigem kaalutlev 10
· Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, selge subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju
Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine. Vahe on selles, et nt me kõik aistame muusikat, kuid meie taju sellele on erinev (kas meile meeldib see laul või ei jne) 8. Mälu: implitsiitne vs eksplitsiiitne. 3 mälu protsessi, pikaajaline vs töömälu · Eksplitsiitne mälu see on teadvustatud mälu. Nt ma mäletan mingit kindlat üritust 5 aastat tagasi · Implitsiitne mälu on alateadlikud teadmised. Nt ma oskan jalgrattaga sõita, aga ma ei tea kuidas. 3 protsessi: · Omandamise staadium informatsiooni sisestamine mällu · Säilitamine kogemus jätab närvisüsteemi jälje · Meenutamine talletatud info esile kutsumine ja kasutamine
.................................... 8 4. Lühiajaline mälu............................................................................................. 9 5. Pikaajaline mälu........................................................................................... 10 6. Implisiitne mälu............................................................................................ 11 6.1. Protseduuriline mälu.............................................................................. 11 7. Eksplitsiitne mälu......................................................................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu................................................................................................. 13 8.1. Nägemismälu..........................................
motoorsetele vilumustele, oskustele mingeid toiminguid ellu viia (nt klaverit mängida). Semantilises mälus omandatud abstraktne, sümboolne, teoreetiline informatsioon - mõisted, abstraktsed sümbolmärgid, valemid, teooriad, loogilised skeemid. Episoodiline mälu talletab informatsiooni konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades. Kui mälu on eksplitsiitne, siis tähendab see seda, et inineme saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja
5. Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: „Mis aastal Sa sündinud oled?“; SEMANTILINE „Mis juhtus 24. veebruaril 1918?“; SEMANTILINE „Mida Sa eelmisel reedeltegid?“; EPISOODILINE „Kes on Andrus Vaarik?“; SEMANTILINE „Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis EPISOODILINE “Su nägu kõlab tuttavalt” (või muus parajasti käimas hooajasaates)? EPISOODILINE 6. Mälu struktuur – implitsiitne ja eksplitsiitne mälu. Miks neid eristatakse? •Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks
kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Aga miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval : 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2. Talletamine uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine 3. Meenutamine mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine 4).Refleksid.
2. VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline. 3. SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub: ● Sagedus ● Teemad ● Teemade hulk ● Teemade käsitlemise sügavusest Sõnumi tegelik sisu- sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt. MEHED- faktidele orienteeritus, instrumentaalne NAISED- tunnetele orienteeritus, isiklik teave Efektiivne sõnumi saatmine: ● “mina” sõnumid ● ideede korrastamine enne sõnumi saatmist ● ideede hulk sõnumis (1) ● seisukoha selge esitamine ● sõnumi kordamine ● tagasiside küsimine ● suhtlemispartneriga arvestamine
Kuidas seostuvad infotöötlusreziimid Vaistlik- Representatsioonid: L10 representatsiooni liikide, mälu assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. süsteemide, töömälu ja teadvusega? Teadvus: Harva Kaalutlev- Töömälu: jah. Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Üldistatult on mõtlemine eesmärgipärane L11 representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks Milline on konvergentne ja divergentne Divergentne mõtlemine on lahkne ÕO11, L11 mõtlemine? Millised ülesanded neid mõtlemine,mis võimaldab võimalikult mõtlemise liike nõuavad
Ta ei jäljenda üksnes "paljusid asju" "rütmi, sõna ja harmoonia abil, kas siis eraldi või seotult", ta teeb selle kõrval veel midagi muud, vaadates sedasama jäljendamise tegevustki juba nagu kõrvalt, võltisdes ja tehes järele zheste, mis isegi juba on sündinud võltsimise ja järeletegemise himust. Ütleme selle kohta siis praegu, et Unt jäljendab jäljendamist." 6 Undi taotlus on eksplitsiitne, uurida ühiskonna psühholoogilist seisundit, taandades erinevaid nähtusi arhetüüpidele. Kuuekümnendatel avaldatud tööd paistavad silma subjektiivsuse ning spontaansuse poolest, hiljem, eriti üheksakümnendatel, saab temast objektiivsust taotlev irooniline kõrvaltvaataja. Kui kuuekümnendatel-seitmekümnendate alguses tegeleb ta eelkõige isikupsühholoogiaga (Võlg, Tühirand), siis seitsmekümnendate lõpus pöördub ta
Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat. Mälu liigitusi Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu 4 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud
Vana entsüklopeedia, Mälu http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu . november 2013 11. Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License, Mälu struktuur. http://eek-malu.weebly.com/maumllu-struktuur.html .november 2013 12. Saaremaa Ühisgümnaasium. Mälu ja õpistiilid. http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html . november 2013 13. Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License, Eksplitsiitne ja implitsiitne mälu. http://eek-malu.weebly.com/eksplitsiitne-ja- implitsiitne-maumllu.html . november 2013 LISA 1 Kätte saadav: : http://eek-malu.weebly.com/eksplitsiitne-ja-implitsiitne-maumllu.html LISA 2 Kätte saadav ka: http://eek-malu.weebly.com/uploads/1/3/6/8/13681884/6630396.jpg?1350758772 LISA 3 Kätte saadav ka: http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html LISA 4 Uurimuses kasutatud lühimälu testid: 1. Pilditest - http://www
A.Uusberg) On erinevad, kuid vastastikku põimunud: -ei saa olla mälu, ilma et organism oleks midagi õppinud - ei saa midagi õppida, ilma et oleks mälu Õppimist võib pidada mälu käitumuslikuks väljenduseks. Mälu olemasolu saame tuletada subjekti tegevuse resultaadist (selle põhjal mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest) PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING-Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20
Reaalsuse jäljendamine aste võib olla erinev. Võib olla tinglik, väheste kohale omaste tunnustega. Nt 2 tooli ja lauda - klass Illusionistlik lava – kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav Simultaanlava – mitu tegevuspaika samal ajal, mitu tegevust korraga Tegelase siseruum – e tegevus toimub kellegi peas Fragmentariseerumine e killustumine – publik vaatab seda, mida tahab 10. Teatrisemiootika Teatrit mõistetakse kui teksti, tekst on eksplitsiitne e koosneb kindlatest märkidest, piiritletud, struktueeritud. Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerib laval Ikoon – nt pilt, objektiga sarnane kujutis, nt ka laval tuleb kõlarist et vihm sajab Indeks – osutab objektile, sarnasus puudub, nt lavale tuleb märja mantliga mees, järeldame, et vihma on sadanud Sümbol – seos objektiga kokkuleppeline, nt liiklusmärk Märgitasandid: etenduse algelemendid e aatomid, loosungid, žestid
hakkamist. Sündmusi elatakse läbi isiklikena ja tõestena ja neid tajutakse kui sündmusi, mis on inimesel endal reaalselt minevkus toimunud. (Tulving 2002 : 37 ) Üldine küsimus millele episoodiline mälu vastuse annab on : ,, Mida sa tegid mingil hetkel ja kus kohas". ( Tulving 2002 : 118-119) Kuid on veel kolmaski liigendus, mis teeb vahet eksplitsiitse ja imlistiitse mälu vahel. (Tulving 2002 : 46 ) Vt. Joonis 2 . Eksplitsiitne mälu eeldab, et inimene on isikliku informatsiooni tahtlikult meelde jätnud. (Tulving 2002 : 46 ) Implistiitne mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult omandanud, või inimene ise ei ole teadlik, kus see informatsioon omandati. ( Tulving 2002 : 47 ) Joonis 2. ( Kiis 2013 ) 6
Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks – kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (kogemus), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul Bechterev - I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. uurida otse. näoilme, žestid, kõne - füs bio sots tingimused. Watson - S-R 100beebit. eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine.käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine, spontaanne. NeoBiheivoristid - loomad õppimisprotsessid, metodoloogiline vs radikal. Tolman - S-S teooria, käitumisel eesmärk, molaarne lähenemine, kognitiivsete protsesside mõju. Hull - loogiline positivism, mehhanistlik lähenemine, füsioloogilised muutujad. siimul drive vastus.
muuta suhtlemise üldse võimatuks. Kindlasti on samasuse reegel väga oluline juuras, seadusloomes ja seaduste rakendamisel. Vastuoluseadus Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi, see tähendab, et ei tohi iseendale vastu rääkida. Mõnikord ei olegi seda nii lihtne märgata. Vastuoluseadus ütleb, et kõik vastuolulised laused on väärad. Vastuoluline lause ehk vastuolu jaatab ja eitab üht ja sama asja korraga. Kõige lihtsam vastuolu on eksplitsiitne ehk ilmutatud vastuolu. Viimane on säärase kujuga lause, mille lausekujust endast on kohe näha, et tegemist on vastuoluga. Ilmutatud vastuolu on kujul: "A ja mitte-A", kus A on mingi väide ja mitte-A selle väite eitus. Seejuures pole oluline, millest räägib väide A. Säärase kujuga lause on nii kui nii väär ja seda olenemata sellest, milline on maailm. Aristoteles ise sõnastab vastuoluseaduse mitte seadusena väidete kohta, vaid
3. Konstrukti Poolused (Dichotomy Corollary) "A person's construct system is composed of a finite number of dichotomous constructs" konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda: · praegust situatsiooni · sündmust, mis on temaga sarnane (minevikus) · sündmust, mis on temast ja praegusest erinev vastandlikud ja diskreetsed poolused · eksplitsiitne (emergent pole) - sündmuse sarnasus, mille alusel kontrueeritakse sündmus, primaarne · implitsiitne (implicit pole) - erinevuse poolus, kasutakse vaid võrdluseks, sekundaarne konstrukti poolused on relatiivsed - nende kasutus sõltub situatsioonist 4. Konstrukti Ulatus (Range Corollary) "A construct is convenient for the anticipation of a finite range of events only" Konstrukti rakendusulatus situatsioonid, mille kohta ei
3. Konstrukti Poolused (Dichotomy Corollary) "A person's construct system is composed of a finite number of dichotomous constructs" konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda: · praegust situatsiooni · sündmust, mis on temaga sarnane (minevikus) · sündmust, mis on temast ja praegusest erinev vastandlikud ja diskreetsed poolused · eksplitsiitne (emergent pole) - sündmuse sarnasus, mille alusel kontrueeritakse sündmus, primaarne · implitsiitne (implicit pole) - erinevuse poolus, kasutakse vaid võrdluseks, sekundaarne konstrukti poolused on relatiivsed - nende kasutus sõltub situatsioonist 4. Konstrukti Ulatus (Range Corollary) "A construct is convenient for the anticipation of a finite range of events only" Konstrukti rakendusulatus situatsioonid, mille kohta ei
I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. Reflexology - uurida otse. näoilme, zestid, kõne - füs bio sots tingimused. Association reflex vs pavlovi conditioned reflex Watson - founder of behaviorism who established psych. Goal as the prediction and control of behavior. Denied the existence of mental events and concluded that instincsts play no role in human behavior. Thought is nothing but implicit muscle movement. S-R 100beebit. Väikse Alberti katse eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine. käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine 1. on spontaanne erinevalt refleksest käitumisest mis vajab stiimulit. 2. Kui puudub keskkonnast tingitud stiimul kestab eesmärgile suunatud käitumine kaua? 3. Varieerub, eesmärgile suunatud käitumise eesmärk(goal) jääb samaks kuid käitumine,et
Ülalt-alla e top-down ja alt-üles e bottom-up Ka Tahtlik/tahteline tähelepanu: seda juhib subjekt ise (goal-driven attention) Tahtmatu/vaba tähelepanu: rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus- driven attention) (automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu) 21 Võib rääkida ka Implitsiitne tähelepanu haaramisest alateadvustatud, varjatud tp haaramine Eksplitsiitne tähelepanu haaramisest teadlik, otsene tp haaramine · Peaaegu alati funktsioneerivad korraga nii tahtlik kui ka tahtmatu tähelepanu: tahtmatu tähelepanu on moduleeritav kõrgema taseme kognitiivsete tegurite poolt ja tahtlik on sõltuv alt üles suunatud protsesside poolt pakutavast stiimulmaterjalist Hovland'i 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust: Vastuvõtja/sihtrühma omadused s.h. arukus/intellekt, enesehinnang, vastuvõtja
fakte, definitsioone, valemeid ning mälu olemus avaldub pigem teadmistes kui käitumises. 3. Episoodiline mälu (EM) on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. EM aitab sageli inimese meenutama teatud fakti. EM sarnaneb SM-ga kuna tema olemus on ka pigem teadvustatud mõtetes kui tegevuses, teadmisi omandakseväga kiiresti ja neil on tõeväärtus. 4. Eksplitsiitne ja Implitsiitne mälu. Esimene eeldab meenutavate sündmuste ja õpitud faktide teadvustatust ning teine viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevatele teadmistele. Implitsiitse mälu üheks vormiks on praiming, mis tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seetõttu. et asi, millele see tegevus on suunatud, on varem juba korra esinenud. praimingu mõiste võeti mäluvormina psühholoogide poolt kasutusele hiljuti (1990).
Eidetism ebatavaliselt väljaarenenud kujutlusvõime Kujutleda on lihtsam konkreetseid kui abstraktseid asju (samamoodi on mäletamisega) Mõtlemine objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel Mõtemine on tunnetuste kõrgeim aste (tänu mõtlemisele erineme loomariigist) Mõtlemise oluliseks aluseks ja eelduseks on kõnevõime Mõtlemine on valdavalt eksplitsiitne ja teadvuslik protsess, kuigi suur osa mõtlemisprotsesse on implitsiitsed Intuitsioon on näide teadvusvälisest mõtlemisest, intuitsioon rajaneb kogemuste ja teadmiste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel Peamised mõtlemisprotsessid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Peamised mõtlemisvormid: mõiste, järeldus, otsustus. Iduiktiivne üksikult üldisele Deduktiivne üldiselt üksikule Mõtlemine käivutub tavaliselt probleemsituatsiooni korral
inimestel tekib kalduvus pidada väärtinformatsiooni osaks oma mälestustest DRM-paradigma- levinud mälu-uurimise protseduur, mille puhul katsealused loevad omavahel seotud sõnu ja seejärel püüavad kohe neid meenutada. Sõnu ühendavad teemat tähistav sõna nimekirja ei kuulu. Tuttavlikkus- üldine tundmus, et teatud stiimuliga ollakse juba varem kokkupuutunud Meenumine- konteksti meenumine, milles teatud stiimulit varem kohati. Eksplitsiitne mälu- teadvustatud mälestused, mida saab soovi korral kirjeldada ja mida saab esile kutsuda otsese küsimusega Implitsiitne mälu- mälestused, mis ei pruugi teadliku meenutamise peale meelde tulla, kuid on täheldatavad kautse testi abil Protseduurilised teadmised-teadmised selle kohta, kuidas midagi teha, nt jalgrattaga sõita, need väljenduvad pigem käitumises kui sõnades. Deklaratiivsed teadmised- teadmised info kohta, mida saab sõnades väljendada
Kahese ülesande eksperiment (dual task) lastakse teha kahte ülesannet korraga, halvem sooritus näitab, et ülesandetüübid võitlevad sama informatsiooni eest. Nt jalgrattasõit ja luule lugemine on sama edukalt sooritatavad nii koos kui eraldi tehes, essee kirjutamine ja luule lugemine mitte Mälu!!!! Sensoorne mälu ikooniline (piltidena), kajamälu Lühiajaline mälu tahtlikult juhitav, väikese kestusega, piiratud maht, tundlik Pikaajaline mälu Eksplitsiitne mälu teadlik info meenutamine, igapäevane (semantiline ja episoodiline) Inplitsiitne mälu - alateadlik, kogetud info mõjutab teadvustamatult Retrospektiivne mälu tagasivaatav mäletamine Prospektiivne mälu edaisvaatav, tulevikus mäletamine Tulving- protseduuriline, semantiline, episoodiline Praiming varasema stiimuli mõjutus hiljem (loetud sõna table, palutakse lõpetada tab... vastab ilmselt table kõigepealt) Värskuse efekt esimeste asjade mäletamine paremini
Kommunikatsiooni muutus > muutus suhetes Muutus suhetes muutus kommunikatsioonis Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus) Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine) Teemade hulk (nt kõigest) Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed) Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet - interaktsioonide, - läheduse /selle puudumise, - mina-pildi, - suhte kohta. Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt sõnumi "tegelik" sisu Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus Efektiivne sõnumi saatmine · "mina"-sõnumid (sõltub sõnumi eesmärgist ja olukorrast) · ideede korrastamine enne sõnumi edastamist · seisukoha selge esitamine · sõnumi kordamine · tagasiside küsimine · suhtlemispartneriga arvestamine (nt
ohtlikult interpreteeritavaid stiimuleid · Kõrge ärevusega inimesed eriti tundlikud negatiivse tagasiside ees · Vajalik positiivne õhkkond ja toetav tagasiside Pikaajaline mälu · Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. · Osa pikaajalise mälu infost on varjatud ja teadvusele kättesaamatu, seal hoitu üle tehakse järeldusi kaudselt (nn implitsiitne mälu), teine osa otsene ja teadvusele kättesaadav (nn eksplitsiitne mälu). · Pikaajalises mälus eristatakse omakorda semantilist mälu, sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, protseduurilist mälu (kuidas midagi tehakse, protseduurid) ning episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud aja ja ruumiga seotud elusündmustest. Tingimuslikke teadmisi (conditional knowleedge) (st teadmisi, millal ja miks midagi kasutada) grupeeritakse teiste
3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить. Objektiivne organiseeritus - õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud. Subjektiivne organiseeritus - ise leiame mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida. - Kodeerimise spetsiifiline printsiip - printsiip, mis seod omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukutse. - Eksplitsiitne mälu - see, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja informatsiooni kohta mälus. Unustamise põhjused: 1) mitte kordamine 2) interferents - vastastikune häirumine 3) velade taastamistunnuste olemasolu (неверное инфо, ненужное) 4) konteksti mõju (чтобы запомнить, человек откладывает инфо в памяти в своем понимании). 5) motiveeritu unustamine Kokkuvõtte:
PÜSIMÄLU – informatsioon võib säilida aastaid või aastakümneid, olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on 3peamist allsüsteemi: 1)protseduurimälu- oskused mingit toimingut ellu viia 2)semantiline mälu- see, mida suurel määral omandatakse üldhariduskoolis, kõrgkoolis(valemid, teooriad jne) 3)episoodiline mälu- talletab infot konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades. MÄLU ON EKSPLITSIITNE – inimene saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. 2.4INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID: MÕTLEMINE JA KUJUTLUS KUJUTLUS on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundile. Kujutlust saab inimene ise muuta ja vahetada, hallutsinatsioon aga on pealesunnituma iseloomuga.
- Paremini on meeles teha asju mis on rutiinsed, esmatähtsad, meeldivad, sobivad hästi üldisesse tegevusvõrgustikku - Neurops andmed tõendavad prospektiivse mälu seotust eelkõige frontaalsagarate aktivatsiooniga Kokkuvõtteks - Palju nn igapäevamälu fenomene on veel teoreetiliselt lahti seletamata ja nende uurimisega on metodoloogilisi probleeme - Valdkond probleemide püstitamiseks mida püütakse siiski kontrollitud keskkonnas uurida Eksplitsiitne vs implitsiitne mälu - Eristus põhineb mäluprotsesside teadvustatusel - Eksplitsiitne mälu – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu varasemalt salvestatud. Tähistab aktiivst meenutamist deklaratiivsest st kas semantilisest v episoodilisest mälust - Implitsiitne õppimine – puudub kavatsus õppida - Implitsiitne mälu – tähistab varasemalt õpitud v kogetud sündmuste, oskuste vm
Maht ja jaotuvus võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest. Võime tajuda suhteid ja seoseid mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes Tahtlikkus (tahtmatu ja tahtlik) Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest. Mälu liigid Säilitamise aeg Info tüüp Teadvustatuse tase Sensoorne (mahutab Episoodiline isiklikud Eksplitsiitne palju, kestus msek) kogemused Implitsiitne ei saa Lühiajaline (maht Semantiline üldised kontrollida 7plussmiinus2, kestus teadmised maailmast mõned-kümned sekundid Protseduuriline Töömälu oskused, tegevused, Püsimälu harjumused Mälu protsessid Salvestamine 5
Undusk, A. Merilai, T. Hennoste). Postmodernistlik suundade paljus ja samal ajal tagurpidihüpe õhku. Uus kirjandusuurimine jätab sisuliselt vahele formaalsemad tekstikesksed suunad, hüpates kohe väga abstraktsetesse ja kirjandustekstiga minimaalselt seotud lähenemistesse. 16. Eesti kirjandusuurimise hetkeseis, suunad ja selle esindajad. Nüüd liigutakse ajas tahapoole, st suundade poole, mis olid olulised enne post-suundi. Kasutusele on tulnud narratoloogiamõistestik ja tekstide eksplitsiitne mikroanalüüs. Lisaks on esile kerkimas ka formaalsemad lähenemised. Samuti on toimunud liikumine nagu ka mujal maailmas oluliste post- järgsete suundade poole nagu poskolonialism, gay- ja lesbiuurimised, uushistirism. Hoogsalt on hakatud korrastama terminoloogiat, kuid erilist dialoogi suundade vahel siiski veel ei esine. Siiski kõneldakse kirjandusest endiselt kitsa levikuga erialakirjanduses (Looming, Vikerkaar) ega kõnelda laialt levivates päeva- või nädalalehtedes.
– alt-üles ehk bottom-up (passiivne). VÕI Tahtlik/tahteline tähelepanu - seda juhib subjekt ise (goal-driven attention). Tahtmatu/vaba tähelepanu - rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus-driven attention) (automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu). VÕI – Implitsiitne tähelepanu haaramisest – alateadvustatud, varjatud tähelepanu haaramine. – Eksplitsiitne tähelepanu haaramisest – teadlik, otsene tähelepanu haaramine. Peaaegu alati funktsioneerivad korraga nii tahtlik kui ka tahtmatu tähelepanu: tahtmatu tähelepanu on moduleeritav kõrgema taseme kognitiivsete tegurite poolt ja tahtlik on sõltuv alt üles suunatud protsesside poolt pakutavast stiimulmaterjalist. Tähelepanu ja sõnumi mõjusus on omavahel seotud, kuid üks ei tingi tingimata teist st. sõnumi mõjusus on
MÄLU Mälu on ühine nimetus tervele reale organism võimetele, mille abil omandatakse, säilitatakse ja kasutatakse teadmisi ja oskusi. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Erinevad mäluliigid (-süsteemid) · materjali säilitamise aeg (sensoorne, lühiajaline, pikaajaline ehk püsimälu) · töödeldava informatsiooni alusel (episoodiline, semantiline, protseduuriline mälu) · eksplitsiitne ja implitsiitne mälu · priming (objektide kui sturktuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, teadvustamatu) Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid
Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud eri ajuosadega. HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamise; vasakpoolne frontaalne ajuosa aktiivne episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal. Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust? Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu salvestatud. Tähistab aktiivset meenutamisest deklaratiivsest (episoodilisest või semantilisest) mälust. Implitsiitne – puudub kavatsus õppida; tähistab varasemalt õpitud või kogetud sündmuste, oskuste jne kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja vilumusi kui ka tajulisi otsustusi.Implitsiitne mälu kasutamne toimub teadvustamatult. Eristamine:
pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest, kes nii lõdvalt kirjutades nii head proosat suudaks toota kui Mati Unt, ei meenu teist säärast virtuoosi, kes tubli jutu sünnitamiseks nii kadestavalt vähe oma kujutlusrägastikes, oma lämmatav-fluviaalses meelelis-metafüüsilises algkeele maailmas peaks vaevlema kui tema, Unt." (Undusk, 1985) Ta on niisiis sündinud kunstnik par excellence. Undi taotlus on eksplitsiitne, uurida ühiskonna psühholoogilist seisundit, taandades erinevaid nähtusi arhetüüpidele. Kuuekümnendatel avaldatud tööd paistavad silma subjektiivsuse ning spontaansuse poolest, hiljem, eriti üheksakümnendatel, saab temast objektiivsust taotlev irooniline kõrvaltvaataja. Kui kuuekümnendatel-seitmekümnendate alguses tegeleb ta eelkõige isikupsühholoogiaga (Võlg, Tühirand), siis seitsmekümnendate
välja sorteerida. · intertekstuaalsus- teksti tähenduste mõjutamine teiste tekstide poolt · intertekst- omavahel dialloogis olevate tekstide rohkem või vähem abstraktne tervik tähendus · 4 tähendustasandit: 1) referentsiaalne tähendus- lugu ja dieginees. Mingisugune lugu on meie jaoks arusaadav läbi seose reaalse maailmaga, nt filmi puhul ruumisuhted tegelaste vahel või 2)eksplitsiitne tähendus- diegeesi ja loo otsene kontseptuaalne tähendus. Iga tekst jutustab meile mingisuguse loo. Saame aru tegelaste motiividest, miks nad nii teevad jne 3)implitsiitne tähendus- tekstuaalsetest vihjetest konstrueeritav sümboolne tähendus. Üritatakse enamasti tekstides rääkida ka mõne üldinimliku loo, teha seda mingisuguse moraaliga 4) sümptomaatiline tähendus- tähendus, mida filmiloojad tahtlikult ei edasta, ent mis on tekstid autori
2) integratiivsed – tagavad teksti terviklikkuse. Nimetab neid ka lihtsalt ‘tunnusteks’. Tähenduse mõistmiseks tuleb liikuda kõrgemaile struktuuritasandeile (ülesandeks tagada vert struktuuri hierarhia). Väga semantilised, tähistatav asub alati kõrgemal tasandil kui tunnused ise. Jagunevad: a) tunnused, mille tähistatav on implitsiitne, otse nimetamata, nõuavad lugejalt teat pingutust (tegelase seisund, atmosfäärikirjeldused) b) tunnused, mille tähistatav tekstis eksplitsiitne – valmis informatsioon, tegelaste identifitseerimine ajas ja ruumis (nimetatakse ka informantideks). Tunnusel on paradigmaatiline suhe korrelaadiga. Distributiivse funkts puhul tegu metonüümilise suhtega, neid iseloomust. verb ‘tegema’, tunnuse (integratiivse) puhul on tegu metafoorilise suhtega, neid iseloomustab verb ‘olema’. Kõik need tunnused teenivad kardinaalsetest funktsioonidest koosneva tuuma
Verbaalne Nii verbaalne kui mitteverbaalne Abstraktsem Konkreetsem Modaalsuseta Modaalsusega Eksplitsiitsem Implitsiitsem Tõeväärtusega Tõeväärtuseta Propositsioonilisus-assotsiatiivsus hoiakutes Eksplitsiitne hoiak Implitsiitne hoiak Reeglipõhine Assotsiatiivne Tahtlik Automaatne Teadlik Teadvustamata Tõenäosusega Tõenäosuseta Ei sõltu kontekstist Sõltub kontekstist Argumenteerimine
tegurid; Mis juhtub sootunnustega, kui nii mees- kui naissuguhormoonide tase on looteeas kõrge? Aga kui on mõlemad madalad? XII LOENG Tuleb teada mälu erinevaid liike, nende omavahelisi seoseid ning nendega seotud ajuosasid (mõnel paremini lokaliseerunud, mõnel hajusamalt fn jaotunud). Töömälu ja selle komponendid ning prefrontaalse ajukoore roll töömälu funktsioneerimies. Pikaaegne mälu: implitsiitne ja eksplitsiitne komponent ning omakorda nende alaliigid (ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas õppimismudelis – meriteos. Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad hipokampuse kahjustusel?
annaabi.ee 
