Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"insula" - 51 õppematerjali

insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju.
thumbnail
7
pptx

Erkki-Sven Tüür

ErkkiSven Tüür Sandra Schmidt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liider Õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia http://www.youtube.com/watch?v=j1PZytBJIXw TÄNAN KUULA...

Muusika → Muusika
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ant...

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Erkki-Sven Tüür - lühiülevaade

TUNTUMAD TEOSED: HARIDUS: ALBUMID: Esimesed laiemalt tuntud · Muusikaline lagharidus iseõppijana · Crystallisatio teosed: · ,,Lumen et cantus" (ld k valgus 1980. lõpetas G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli · Exodus ja laul) flöödi erialal · Flux ,,Päikesevene" · 1984. lõpetas Tallinna konservatooriumis ,,Sümfoon...

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kihnu

xxxxxkool Kihnu Referaat xxxx xxxx xx. klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur ...

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted

 akvedukt – veejuhe  ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid  natatio – ujumisbassein  portikus – sammaskoda  komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa  monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid  atika – pühendustekst  vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein  insula – üürimaja  maalikunst u 200 eKr – 80 pKr

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür sündis 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on üks oma põlvkonna silmapaistvamaid,tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo S...

Muusika → Muusikaajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüür Erki-Sven Tüür sündis 16.10.1959 Kärdlas. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1976­1980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (1980­1984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsul...

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Erkki-Sven Tüüri elulugu ja looming

Erkki-Sven Tüür Sündinud 1959. Pärdi kõrval II tuntuim Eesti helilooja maailmas. Algharidus muusikuna tuli tal ise õppijana. 1980 lõpetab Georg Otsa Nimelise Muusikakooli, erialaks on flööt. Nende isa kuulas klassikalist ja sümfoonilist muusikat. Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios muusikaala juhatajana ja Eesti Akadeemias kompositsiooni õpetajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline helilooja. 1991 asutati muusikafestival ...

Muusika → Muusikaajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Ladina keele konspekt

3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam. ABLATIVUS kellega? millega? kuidass? -A amica,schola, puella -O vir= viro amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all e(x), a(b), de Italia- Itaaliast harjutav ülesanne: 1. in templo cum puella, viro sine filia sub schola, foro ex insula, ab domo,de lingua 2. 2.in Amerikam 8.in terram 3.ex Estonia 9.ab schola 4.ab schola 10.ante praemium 5.sub foro 11.apud bellum 6.cum puero 12. de anno Ego Salve! Mihi nomen est Margareeta. Ego sum sedecim annos nata. Habito in Pärnu. Ego sum discipulus. Studeo in gymnasio. Habeo duos fratres. Eorum nomina sunt Johannes et Aleksander. Mihi placent ars. 3.

Keeled → Ladina keel
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhiterminid eesti-ladina keeles

VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...

Keeled → Ladina keel
9 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Põhiterminid eesti-ladina keeles

VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...

Keeled → Ladina keel
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Erkki-sven tüür

Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...

Muusika → Muusika didaktika
19 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Ladina keel

Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...

Keeled → Ladina keel
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renessanss

Ei ole kinni maise ja taevalikkuse võrdlusmomendi kujutamises. Segab ülimat poeetilist stiili rahuliku mahlaka keelega. õigustab maist armastust, kui ülimat inimpüüet. · NOVELL ­ lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". 6. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 7. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; kunsti komöödia improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, kõnekoomika, tegevuskoomika; teatritrupp koosnes 10-est

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lühikokkuvõte antiigist renessanssini

Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma

Kirjandus → Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Erkki-Sven Tüür

TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad j...

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Erki Sven Tüür

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass ERKKI-SVEN TÜÜR Referaat juhendaja:Karin Lükk Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus................................................................................................................3 2)Elulugu.......................................................................................................................4 3)Looming.....................................................................................................................5 4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed............

Muusika → Muusika
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erkki-Sven Tüüri loomingu analüüs

ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür...

Muusika → Muusikaajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ERKKI- SVEN TÜÜR

Loksa 1. Keskkool ERKI- SVEN TÜÜR Referaat Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu Tammispea 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................1 Sissejuhatus...........................................................................................2 Elulugu..................................................................................................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas s...

Muusika → Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mõisted

Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Termin pärineb Thomas More'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia", mida tavaliselt teatakse pealkirja "Utoopia" all. More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest neologismist ­ outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat kohta, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares - 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote". William Shakespeare (23

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma. Bütsants

Rooma arhitektuur Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana ­pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Valgustusfilosoofia

reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas (ehk: ainuvalitseja valitseb valgustusfilosoofia põhimõtete alusel) utoopia ­ välja mõeldud ideaalriik või ideaalne ühiskond. Ka on selle sõnaga tähistatud selliste ühiskondade loomiseks reaalselt asutatud kogukondi. Kõnekeeles nimetatakse utoopilisteks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Termin pärineb Thomas More'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia", mida tavaliselt teatakse pealkirja "Utoopia" all. More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest sõnast ­ outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat kohta, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Traktaat (ladina keeles tractatus, "käsitlus", "arutlus") on teadusteksti vanem vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti. Tänapäeval kirjutatakse traktaate põhiliselt religiooni, poliitilika või ka kaunite kunstide mõne valdkonna

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõike sahhariididest

Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Sahhariidid (süsivesikud)

Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Aferentsed juhteteed

Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad:  perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja  tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...

Meditsiin → Anatoomia
16 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

Tema ametkondades hakkavad tooni andma ratsanikud ja alamaadlikud. Bürokraatias kasutati keisriorje. Võimusüsteem toimis hästi. Maksukogumine oli paigas ja tõhus. Sellist valimissüsteemi püüdis hiljem imiteerida karl suur. Keiser sai religioosse võimu, pontifex maximus, jäi tiitel kuni 4 saj lõpuni pkr kuni ajani, mil kristlus sai riigikirikuks. Seejärel võttis tiitli üle rooma paavst, tänapäevani. Keisril oli suur eraomand, nt egiptus. Eluolu Elamu: domus, villa, insula. Rooma riigi läänepoolne osa. Idapoolsed alad erinesid tugevalt. Tähtis allikas pompei linn. Erinevus rooma linnast on see, et pompei oli suhteliselt rikas linn. Terve Campania oli rikas, viljakas piirkond, põllumajanduslikult ja kaubanduslikult õitsev, oli rikaste roomlaste villasid. Hästi säilinud, sest mattunud tuha alla. Erinevus roomaga: pompei oli tunduvalt väiksem, rooma oli miljoni linn. Pompeis ei olnud esindatatud insula´t. Algne on domus, villa on suur või väga suur domus

Ajalugu → Vana-Rooma
19 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Neuropsühholoogia

Semantiline mälu - teadmise representatsioon: objektide tajupõhised (kuju, suurus, värv jne) ja funktsionaalsed tunnused (kasutus, toimimisviis jms) - protsessid, mida saab kasutada, et seda teadmist rakendada mõtlemises või käitumises (vastuvõetava info organiseerimine tähenduslikuks kogemuseks reeglite või sarnasuse alusel) Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsaga alasid (“keskjaam”, mis seob kontseptuaalse info ühtseks tervikuks).  insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Temporaal-, frontaal- ja parietaalsagara varju jääv insula on emotsionaalsemate sisuga elamuste üks olulisem vahendav ajukooreala, osaledes sealt läbikäiva seostamises teiste elamustega. Näidetena aktiveerib seda kuigipalju maitsetaju, valu, soojus- ja külmataju, sügelus, mõnu ja emotsioonid nagu rõõm, viha, hirm, kurbus, vastikus, motivatsioon (sh. sõltuvused ja vajadused) ning tõenäoliselt teisi selliseid, aktiveerudes nende tajul

Psühholoogia → Psüholoogia
131 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hiiumaa maastikurajoon

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...

Loodus → Loodusteadus
24 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Asjaõigus 6. peatükk

Seem ejääb maaomanikule iii. Plamtatio-võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule. c. Kinnisasi liitub kinnisasjaga. i. Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub? Algul ei kuulunud kellelegi, hiljem jagati kaldaäärsete maaomanike vahel pooleks. ii. Insula in flumine nata – jões tekib saar. Saar jaotatakse kaldaäärsete maaomanike vahel iii. Alluvio- uhe. Jõe vool kannab pidemalt ja märkamatult maad ühe kalda külge. Juurdekasvav maa kuulub kaldaäärse maa omanikule. iv. Avulsio- irduhe.Ühe maatüki küljest viib vool tüki ära ja kannab teise maatüki külge. Kui see juurdetekkiv tükk on ühinenud teise maatükiga,

Õigus → Asjaõigus
30 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Antiik-Rooma konspekt

II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
15
docx

VANA-ROOMA ülevaade

seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula – saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis.

Ajalugu → Vanaaeg
7 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Vana-Rooma

seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula ­ saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis.

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Rooma

kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula ­ saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis.

Ajalugu → 11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Inglismaa 1-19 sajand

saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri- Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine. Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust kultuuripärandist, loodi keldi kirjakeel ja arendati välja hiljem mandri-Euroopasse levinud insulaarne kirjaviis (lad k insula ­ saar), mis paistis silma rõhutatud kunstipärasuse poolest. · Viikingite vallutuskatsed Inglismaal: 8.saj lõpul algasid viikingite retked Briti saartele. Nende esimeseks ohvriks 793.a oli Lindisfarne klooster Kagu-Inglismaa rannikul. Vajadus kaitsta Inglismaad pidevalt rüüstavate viikingite (taanlaste) vastu, sundis anglosaksi kuningriike ühinema ning see kiirendas feodaalsuhete arengut. Kagu-

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

Briti saartelt lähtus ka mandri-Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine. Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. 2 Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust kultuuripärandist, loodi keldi kirjakeel ja arendati välja hiljem mandri-Euroopasse levinud insulaarne kirjaviis (lad k insula ­ saar), mis paistis silma rõhutatud kunstipärasuse poolest. 1.5. Viikingite vallutuskatsed Inglismaal: 8. saj lõpul algasid viikingite retked Briti saartele. Nende esimeseks ohvriks 793. a oli Lindisfarne klooster Kagu-Inglismaa rannikul. Vajadus kaitsta Inglismaad pidevalt rüüstavate viikingite (taanlaste) vastu, sundis anglosaksi kuningriike ühinema ning see kiirendas feodaalsuhete arengut.

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

See oksüdaas on oluline, vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne sest toodab rakkudele energiat. Rakud, kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära Sülvivagu (Sylviani fissure). Jaotatakse veel ülemiseks ja alumiseks tem poraalsagara visuaalsetes alades. kääruks. (mis asi??41 min)

Psühholoogia → Psühholoogia
259 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Neuroloogia

Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar . Kuulmiskoor (domineerivas poolkeras kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine; mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne

Pedagoogika → Eripedagoogika
194 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Närvisüsteem

ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephaloni nimetust. Üksikud selle osad kannavad hippokampuse (jõehobu) nime. Prefiliformne koor sagarast ettepoole jääv osa. Mandeltuum (ld k corpus amygdala) sageli emotsioonidega seotud. Need on mitmesuguste närviteede ja sünapsidega ühendatud. Hüpotaalamusega ka ühenduses. Emotsionaalset käitumist mõjutavad haistmisimpulsid. Need võivad tekitada meeldivustunnet, vastikustunnet. Maitsmiskeskus: Paikneb tagumises tsentraalkäärus. Insula (ld k saar). Maitsmiskeskuses on spetsiifilised närvirakud erinevatele maitsekvaliteetidele (hapu, magus, soolane, mõru). Selles pk-s on osa neuroneid tundlikud keele suu liimaskestalt pärit puute- ja temp-i ärrituste suhtes. Keelel on lisaks maitserakkudele ka puuterakud, kuid need ei ole samad, nad asuvad vaid kõrvuti. Kõige rohkem on magusrakke (keele otsas), külgedel on hapu ja umbes samas kohas ka soolane. Mõru maitset tunneb kõige rohkem keele peal tagumisel kolmandikul

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
358 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Neuropsühholoogia kordamisküsimused

- Mille järgi valitakse stiimul, mida töötlema hakatakse (mida tähendab, et stiimul on bioloogiliselt oluline)? Eastwood – tunnused on bioloogiliselt olulised stiimulid. Negatiivsete stiimulitele reageerimine on olulisem kui positiivsetele nt ellujäämise eesmärgil on oluline panna tähele ohtlike stiimuleid. Millised piirkonnad ajus on tähelepanuga seotud? - V4 visuaalne ala. - Posterioorne kiirusagar - Valikuline tähelepanu – visuaalsed alad, insula, posterioorne taalamus, orbitofrontaalne koor - Jagatud tähelepanu – anterioorne vöökäär, dorsolateraalne prefrontaalne koor. - Asukohatähelepanu – kiirukoor - Tähelepanu värvi ja kuju tunnustele – kukla- ja oimukoor - Visuaalne ülesanne – anterioorne vöökäär ja prefrontaalsed piirkonnad. Tähelepanuvõrgustikud - millised need on, mille poolest erinevad?

Psühholoogia → Bioloogiline Psühholoogia
58 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND ­ 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...

Muusika → Muusikaajalugu
332 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Inglise leksikoloogia kordamisküsimuste vastused

The OE spelling changed to shamefast, meaning “bashful,” i.e., restrained by feelings of embarrassment.” Since “fast” no longer made sense to speakers in that combination, the spelling was rationalized to shamefaced. A bashful person frequently goes red in the face. island: In OE, the word for “island” was iegland or igand which ordinarily would have become iland in modern English. But then the word isle came into English from Old French which got it from Latin insula. The OE word can also be traced back to the language of the Romans, but the Latin word it’s related to is aqua, “water. kitty-corner: the expression began as “cater-corner.” Cater was an English dialect word meaning “to set or move diagonally.” Cater is itself a folk etymology of the French word quatre, “four.” chaise lounge: The French expression chaise longue means “long chair.” To many unobservant readers the word longue computes to lounge. Hey, that makes sense

Filoloogia → Leksikoloogia ja...
37 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Kraniaalnärvid

- regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses. c) Stria olfactoria lateralis: läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) ­ nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles. Nägemistee: pigmentkiht ­ kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis'es) ­ bipolaarsed neuronid ­ suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) ­ (kimbud ühinevad) n.

Meditsiin → Anatoomia
9 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Psühhofarmakoloogia konspekt

· Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru eesmine osa (ACC), insula, taalamus & prefrontaalne koor (PF). Teised regioonid: primaarne- & lisa motoorne koor (M1, SMA), tagumine kiirukoor (PPC), vöökääru tagumine osa (PCC), basaalganglionid (BG), hüpotaalamus (HT), mandelkeha (AMYG), parabrahhiaaltuumad (PB) & PAG. Alanevad supraspinaalsed teed, mis moduleerivad valuülekannet seljaajus40 . Valuvaigistid: · opiaadid · mittesteroidsed põletikuvastased ühendid · paiksed tuimastid · muud: mõned antidepressandid, ergotamiin, kannabinoidid

Psühholoogia → Enesejuhtimine
166 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal 11

Keemia → Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral. Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni -insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal

Keemia → Orgaaniline keemia
108 allalaadimist
thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend ­ medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...

Meditsiin → Neuroloogia
191 allalaadimist
thumbnail
122
docx

Rooma eraõigus

Seem ejääb maaomanikule iii. Plamtatio-võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule. c. Kinnisasi liitub kinnisasjaga. i. Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub? Algul ei kuulunud kellelegi, hiljem jagati kaldaäärsete maaomanike vahel pooleks. ii. Insula in flumine nata – jões tekib saar. Saar jaotatakse kaldaäärsete maaomanike vahel iii. Alluvio- uhe. Jõe vool kannab pidemalt ja märkamatult maad ühe kalda külge. Juurdekasvav maa kuulub kaldaäärse maa omanikule. iv. Avulsio- irduhe.Ühe maatüki küljest viib vool tüki ära ja kannab teise maatüki külge. Kui see juurdetekkiv tükk on ühinenud teise maatükiga,

Õigus → Rooma eraõiguse alused
109 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Ehrlichi jt seoses ­ rakk-ravim kombinatsioon). Rasvlagunevad steroidsed hormoonid tungivad aga läbi membraani rakku, kus kohtuvad enda retseptoritega. Membraanide füsioloogia tekkis kui 20. sajandi alul sai ka membraanist täieõiguslik raku organell. Tähtsaks muutusid erinevate elementide erinevad kontsentratsioonid rakus sees ja väljas ning sel põhinevad elektrilised potentsiaalid. Kordamisküsimused · Teadke juhtivaid füsiolooge ja nende tööd 9 Saareke, lad. k insula, annab oma nime hiljem insuliinile. 10 On siiski ka väiteid, et see seos oli juba varem teada, nt traumaatiliste juhuste pinnal. 10 XIII. 6. LOENG Arst, patsient ja haigla ­ staatuse ja funktsiooni muutumine ajaloos. Haigla sünd on küllaltki ebaselge. Antiikajast on teada, et haiged võisid ööbida arsti elamus või (nn uneraviga seoses) templis ning et olid ka asutused (valetudinaria), kus hoolitseti vanade orjade ja sõdurite eest

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi ( tablinum ), kus asus ka esivanemate altar, sellele järgnevast perstüülõuest pääses söögisaali ( trikliinium ) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised, alakorrusel tööruumid ( tabern ), selle peale ehitatud poolkorrusel elati. Üsna varakult hakati ehitama ka suuri üürimaju ( insula ), mis võisid olla 4 .- 7. korruselised (kõrgus 20 - 22 m ). Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli silindervõlv ( mõnikord madalam kui pool silindrit ), üsna pea leiutasid roomlased aga ka

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
470 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun