Reklaami analüüs Verbaalne süsteem: Lõpus öeldakse meeldiva ja kutsuva häälega RIMI hypermarket-i tunnis lause „Heade asjade algus,RIMI“. Ehk kõige odavamad ja kvaliteetsemad tooted asuvad RIMI-s. Poeg on rahuliku olemisega, see ei aja ka vaatajaid närvi. Visuaalne süsteem: Hiljem on hind punasel taustal valge värviga kirjutatud, mis vaatajatele hästi silma paistab. Liha pilt on sildist tagapool, järelikult on rõhutatud hinda. Auditoorne süsteem: Ema karjub pojale, et kas ta poes käis. Ta teeb seda kriiskaval ja nõudval hääletooni, mis paneb vaatajad kohe vaatama mis televiisoris toimub. Poeg vastab, et käis. Ta vastab üpriski närvis hääletooniga. Mõni võib arvata, et nüüd tuleb kaklus ja vaatajatele kaklused meeldivad, mis suunab samuti pilgud ekraanile. Žestiline süsteem: Poja nägu on päris tüdinud, kuna ta on mitu korda head, maitsvat ja odavat liha reklaamida, aga ema segab vahele koguaeg. Poeg li...
Kõik naeratavad ja on õnnelikud. Samal ajal, kui teised maiustavad oma aasta magusaimat hetke, on tüdruk oma kaisukaruga peidus ja näitab tollele, et ta sellest saladusest kellelegi ei räägiks. Selle reklaami puhul ei ole kasutatud verbaalset süsteemi, sest keegi otseselt ei räägi. Kasutusel on aga: · Visuaalne süsteem: Näitas asjade paigutust, kuidas kõik on korras ja ilus. Kuidas filmitud kaadrite kontrastsust on rahulik, ning mis nurga alt on hetked filmitud. · Auditoorne süsteem: Rahulik muusika ja laulja hääl. Muusika tempo kiirus on täpselt nii aegalne, kui olema peab, et seda head meeleolu edasi kanda. · Zestiline süsteem: Näitas, kuidas inimesed olid kehastunud oma rolli täielikult ja kehakeel ning liikumise kiirus oli korrektne. · Ruumiline süsteem: Objektide paigutus ruumides oli hästi paigutatud, kuna kõike filmiti õige vaatenurga alt.
infot 5) Primaarne visuaalne korteks seotud otsese nägemisfunktsiooniga (,,ma näen"). 6) Visuaalne assotsiatsiooni korteks tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega. 7) Prefrontaalkorteks valdavalt assotsiatsiooni ala võimaldab kontrollida oma käitumist, emotsioonidest lähtuvaid asju teha, motivatsioon, intuitsioon, võime planeerida 8) Primaarne auditoorne korteks võtab vastu kuulmisinfo 9) Auditoorne assotsiatsiooni korteks tegeleb kuulmisinfo analüüsiga. 10) Wernicke ala tagab kõne mõistmise, mõtestamise keskus, kõne formuleerimine sisu mõttes 11) Brocka ala kõne formuleerimise keskus formuleerimine motoorses mõttes 12) Primaarne visuaalne korteks võtab vastu nägemisinfo 13) Visuaalne assotsiatsiooni korteks analüüsib nägemisinfot 14) Maitseala tegeleb maitsetega. 4.Suuraju valgeollus ja juhteteed
põhikursus reguleerivatest seadustest ning nõuandeid praktiliseks tegevuseks. Kursuse eesmärgiks 04.mai - 30.juuni 2018 OÜ 550 eurot + km Ülle Mugu on anda 56 ak/h, millest 40 ak/h on Personali Hinna sees: Personalispetsialist personalitöötajale auditoorne õpe ja 16 ak/h ekspert õppematerjalid, vajalikud teadmised on iseseisev praktiline töö praktilised ja oskused ning töövahendid saavutada (dokumendinäidised), Personalispetsialist tunnistus.
Emotsioonide puhul pingulduvad esmalt just näolihased ennem kui inimene ennast jälle kontrollida suudab. Silmad: Silmade puhul on meie kõige suuremaks reetjateks pupillid. Nende vähenemine või suurenemine annavad kohe meie emotsioonidest märku. Samuti suudab vale reeta ka silma liikumine. Siinkohal mängib aga rolli juba omapärane süsteem. Just silmaliigutus näitab millist ajuosa me kasutame. Üles vaatamine on visuaalne meenutus. Keskele vaatamine on auditoorne meenutus ning alla vaatamine on oraalne meenutus. Sel puhul võib tuua selgitava näite. Ema on keelanud oma väiksel lapsel maiust võtta (laps kuuleb seda, kese, auditoorne meenutus). Astudes vastu aga keelule laps siiski võtab maiuse. Hiljem kui temalt küsitakse, kas ema lubas maiust võtta, vaatab laps hetkeks üles ja ütleb "jaa". Sel puhul võib öelda, et laps valetas, kuna tõe puhul oleks ta pidanud vaatama keskele. Et seda liikumist aga märgata peab jälgija ise
keele ja teiste kõneorganite asendid, seda erinevamad on häälikud. Hääldamine on pidev ja sujuv protsess. Me ei häälda häälikuid ühekaupa, vaid silpide või mitme silbi järjenditena. Igas erinevas häälikuümbruses on iga häälik esindatud veidi erineva variandiga (kõnesünteesis ligi 2000 difooni). Kuid inimene suudab siiski häälikuid identifitseerida, kuulaja jaoks on variatiivsusega kohanemine normiks. KEEL · Tasakaaluprintsiip: auditoorne distinktiivsus ei tohi raskendada artikulatsiooni
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
ajupoolkerade koostöö tagamises, nad täidavad ajukoore kõige keerukamaid funktsioone. Primaarne somatosensoorne korteks (PSSK) on organiseeritud vastavalt keha piirkondadele, kust sensoorsed signaalid lähtuvad. Primaarne motokorteks (PMK) on eferentsete signaalide lähteala, millega kontrollitakse motoorikat (lihaste talitlust), eelkõige käelist tegevust. Muud primaarsed alad on: · primaarne visuaalne korteks · primaarne auditoorne korteks · primaarne haistekorteks (laubasagara sisepinnal) · maitseala. Premotokorteks on assotsiatsiooniala, mis kujutab endast motoorsete aktsioonide organiseerimise ja planeerimise peamist keskust. See ala on ühtlasi väga tihedasti seotud liigutusmäluga. Premotokorteksi kahjustuse iseloomulikuks ilminguks on apraksia varem õpitud liigutusvilumuste "unustamine", üldine ebakindlus liikumisel. Nii võib inimene näiteks täielikult kaotada jalgrattasõidu oskuse
· Hulgiskeleroos-krooniline degeneratiivne haigus Erle, Regina 31 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Hulgiskleroos avaldub nägemise hägustumise ja kaheli nägemisega.Samuti esineb hääldamise ja neelamishäiret, jäsemete tuimust,motoorset nõrkust. · Afaasia- kõne-, lugemise- ja kirjutamisvõime vaegust. · Autism- suhtlushäire, mis avaldub kõne arengupeetusega Erle, Regina 32 Tsentraalne kuumiskahjustus · Auditoorne agnoosia- võimetus ära tunda helisid, mida kuuldakse, kuid seejuures ei esine kuulmislangust. Erle, Regina 33 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Esineb sagedamini väikelastel ja lastel, samuti eakatel · Alguses võib pt oma probleemiga sattuda hoopis neuroloogi või psühhiaatri juurde · Edasise uuringu käigus selgub ka tsentraalne kuulmiskahjustus Erle, Regina 34 Kõrvahaiguste uurimismeetodid
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
Sissejuhatus psühholoogiasse 20 Sisekõrv tigu Jaluse vibratsioon ovaalaken teos oleva vedeliku, perilümfi vibratsioon scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ Corti organ kuulmisnärv aju ( helilaine kandub ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Sissejuhatus psühholoogiasse 21 Corti organ: auditoorne retseptorsüsteem * Basilaarmembraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani üks ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja teine ots (jäik) kõrgel sagedusel * Kaks liiki kavarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi
Tegu on loomeinimestega, kus paratamatult põrkuvad tundlikud loomused ja konfliktid on kerged tekkima. Sellepärast ei ole ka väga märgatavaid ja tugevaid, kõiki mõjutavaid, gruppe tekkinud. Tööalaselt tuleb avatus kasuks pigem oma oskuste täiendamisel kui inimsuhtluses. Suhted ülikoolikaaslastega on praegusel hetkel väga head. Meid ühendab üks ühine eesmärk ja sellele pühendumine. Üsnagi sarnased vaated elule ja tahtmine olla üks tugev tervik. Kuna meie auditoorne õppetöö on nädalavhetustel, siis enamus õpingukaaslasi on heas häälestuses ja tujus, sest kool on heaks vahelduseks töörutiinile ning kuna ka kõik on avatud õppimisele, siis suhtutakse sellesse väga positiivselt. Otseselt ei eelista suhtlemisel kedagi, sest kõiki on rõõm näha. Täthsamateks asjadeks praegusel ajahetkel on kool ja töö. Tööl on palju uusi väljakutseid, mis on seotud ....... käivitumisega ja ajalises perspektiivis jätkub seda kindlasti suve alguseni.
Tänu kõrgele relatiivsele niiskusele kasvab vee molekulide kiht külmemal poolel. Mida kaugemal poori seinast asub vee molekul, seda kergemini see liikuma hakkab. Paksema veekihi poolt algab pinddifusioon õhema kihi suunas, aur ja vesi võivad liikuda samas pooris eri suundades. Talvel koguneb kondensvett. 27). .Inimese füüsilise aktiivsuse ja riiete soojapidavuse ühik? Inimese füs. aktiivsuse ühik on Met (uni- 0,8; auditoorne töö- 1; sörkjooks- 5,8). Rõivaste soojapidavuse ühik - Clo, (trikoo- 0,1; toariietus- 1; talvemunder- 7). 1Clo= 0,15 m2K/W. Istuv ja loengut kuulav tudeng eraldab 100W/h energiat.
moodustab kogu õppeaja 80 õppenädalast 25% ehk 20 õppenädalat (esimesel õppeaastal 9 õppenädalat, teisel õppeaastal 11 õppenädalat). 2.2 Õppetegevuse planeerimine ja elluviimine Õpin Tallinna Majanduskooli kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Õpin vastaval erialal, sest soovin omandada teadmisi ja praktilisi oskusi antud valdkonnas, et kindlustada endale vastaval ametikohal positsioon. Õppetöö jaguneb kaheks. Auditoorne ja iseseisev töö. Auditoorset tööd on keskmiselt ettenähtud ühel sessioonil 50 tundi (pluss-miinus 10 tundi) ning iseseisev töö hõlmab endas ülejäänud. Auditoorse töö käigus toimub õppetöö läbi loengute ja seal teostatavate praktiliste ülesannete ja arutelu läbi. Iseseisvaks tööks on läbi kahe aasta olnud peamiselt soovitatava kirjanduse läbi töötamine ja analüüsimine ja vastavalt erinevate ainete kodutööd, et praktikas läbi teha loengus
(punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas. Kepikesed kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed . ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse;
PERSONALITÖÖ Õppekava 160 tundi Auditoorne 120 tundi Iseseisev töö 40 tundi PERSONALITÖÖ ALUSED · Mida peab teadma personalitööst · Personalipoliitika olemus ja selle väljatöötamine · Personalitöö erinevad funktsioonid organisatsioonis · Kes sobib personalitöötajaks · Personalitööd mõjutavad faktorid Tasandid: personalitöötaja (I, II), personalispetsialist (III,IV), personalijuht(V,VI). MIDA PEAB TEADMA PERSONALITÖÖST Organisatsioon on inimeste ühendus ja loodud mingiks tegevuseks, millel on kindlasti oma kindel eesmärk, kus inimesed töötavad selle eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgi püstitab organisatsioon, mille saavutamiseks ja edu tagamiseks konkureerivas ühiskonnad on õigetest inimestest meeskonna loomine. Ettevõtte edukus sõltub: · Vajalikust arust asjatundlikest töötajates · Kompetentsete töötajate valikust, arendamisest ja hoidmisest Töötajad moodustavad organisatsioon...
- Supramarginaalkäär – oskuste omandamine ja tööriistade kasutamine. Vasakus hemisfääris seotud töömäluga - Nurkkäär – seotud keelelise töötlusega, lugemise, kirjutamise ja arvutamisega Sensoorse taju häired posttsentraalkääru kahjustuse korral - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri - …. ….. V LOENG – OIMUGSAGARAD JA OTSMIKUSAGARAD Oimugsagarad e temporaalsagarad - Mälu - Auditoorne ja visuaalne Oimusagara ühendused - Hierarhiline sensoorne juhtetee – info liigub primaarselt ja sekundaarse auditoorse ja visuaalse info temporaalsagarasse - Sisendid kulgevad basaalsele alale – mingisuguse info meelde jätmine - … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu - Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38 - Kuulmis ja kõneinfo töötlus
· Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal meelel on oma mälu - visuaalne, auditoorne Jne. · Limiidid on erinevad, aga väga lühikesed o Visuaalne limiit - ikooniline mälu on umbes 0,5 sekundit. Kui näidati väga kiiresti tähti ja paluti inimestel öelda, milliseid nad näinud olid, siis nad suutsid seda teha umbes 0,5 sekundi jooksul, kuid mitte pärast seda o Visuaalne limiit - kui küsiti, kas teine stiimul on samasugune nagu esimene, siis info sellest püsis umbes 1600 ms o Tähelepanu suudame suunata visuaalse stimuli puhul umbes 55 ms kiirusega.
iseseisev töö andmefailidega, enesekontrolli testid, 12.Tõenäosusmudelid II. kodutöö ökonomeetriline projekt. Täpsemalt vt laiendatud ainekava. 1 Õppetöö korraldus Praktikumide rühmad · Auditoorne töö õppenädalatel 1-12. Bakalaureuseõppe üliõpilased peavad ÕIS-is valima kuulajaskonna rühma! Õppejõud Ako Sauga · Loengud teisipäeviti kell 17:45-19:15. · TAAB31 E 14:00 15:30 ruum SOC-412, max 26, õppenädalad 2-13 · Iga teema kohta praktikum arvutiklassis rühmades
Aju plastilisuse uuring. Osadel lastel ajuinsult tekkinud enne õigetsi öelda. Kontrollib. looteperioodis või sünnituse käigus, kui pärast esimest kuud, siis perinataalne insult. Plastilisus, kuidas on. Lattel vasaku poolekra kahjustuskus kõne paikneb. Latuslik kahjustus. Tähtsad piirkonnad, sõnade kuulmine primaarne auditoorne koor, kui loeme, siis tuleb Fumktsionaalset amgenetit väga vara ei saa teha, laspele antakse vastavaid ülesandeid, primaarne visuaalne koor, siis info läheb prmaarsest koorest parietaal tagumisse ossa, see on tegusõna juures ütleb sõna ja peab mõtlema, mid teha saab. Frotnaalne aktivistatsioon. äthtis osa, info läheb edasi, kust kõne tmõistame, wernicke keksus ja kuuldud või kirjutatud Lauseid öeldakse, aru saada sisust, temporaalne pool
kui niiõppida küll aga auditooriumis minu Õpimine õppejõud puhul onsee e-õppevägaasja ajamine keskonnas tähtis ononhuvitam. mulle ikka üks jama värk Ei. sest mul Mõnikord, ei tule kui on see absoluutselt auditoorne loeng, siisvälja, istun seega ja magan. ei tõsta vaevalt mitte mingi asi mu õppimis ei motivatsiooni sellises aines miś puudutab paberi majandust. jah ei oska öelda! Eriti mitte, aga see oli enam mugav Ei Ei oska öelda.Arvan et mitte. jah, Arvan, sainetoma poleasju vaja.siis teha kui parasjasti aega Ei saa öelda...e-õppe on pareimi, et ma võin oli iseseisvalt ja ikka
anna. Auditoorsed närviteed: - Meelte puhul on alati taalamus sensoorse info vahejaam!!! Auditoorsed närviteed: 1) ühe kõrva helisignaalid jõuavad mõlemasse ajupoolkerra, samas on signaal vastaspoolkeral tugevam 2) algul vastaspoolkerra, aga taalamuses kolib osa signaalist jälle samale poolele et ikka mõlemad poolkerad infot saaksid 3) Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised koliikulid talamus auditoorne koos ja sealt edasi erinevatesse korteksi osadesse. Kaks somatosensoorset närviteed. - Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjstusele ja temperatuurile. Aeglane toime - Haptilised r – puudutus ja surve. Kiire ja aeglane. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite - Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toime. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju. Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed 1. ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv → piklikaju → keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) → talamus → auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Somatosensoorsete retseptorite ülesanded. mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikudretseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korralneurotransmitteritena toimivad kemikaalid, misaktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP. • Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile
puutub toimunud sündmustesse mäletamisse isikliku elu osana. Agnoosia- tähendab võimetust teatud asjutuvastada, seostada või ka lihtsalt teadmatust ning mitmed selle vormid kaasnevad oimusagara kahjustusega, kuigi need võivad juba sündides olemas olla pärilikkuse tõttu. Prospagnoosia- ei suudeta inimesi näo järgi tuvastada. Auditaarne agnoosia- ei suudeta heli seostada, näiteks tekitajaga Linguistiline auditoorne agnoosia- ei suudeta kuuldud sõnadest aru saada. Amuusia- muusika jääb segaseks müraks , mis ei jää meelde. Visuaalne agnoosia- nähtut ei suudeta tuvastada. 36. Aju ja kõne 37. Peamised kõnehäired ja nende põhjused Afaasia- ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire , mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest.
1. Primitiivsed – automaatne (all pool) 2. Kaasasündinud keeruline instinktiivne käitumine (üleval) ii. Väliskeskkonna ärritajad 1. Orienteerumisrefleks – s.o aktivatsiooni tooniline vorm, valmisolek muutusele. RF alaosa – üldine; RF ülaosa – lokaalne ja faasiline. *Toomela karjus – intensiivne auditoorne stiimul. 2. Uudsusreaktsioon (novelty, novizna) – nucleus caudatus, hippocampus, nägemisküngastik. *Toomela võttis jalatsi ära – konteksti väline – püüab tähelepanu. 6 iii. Kavatsuste, programmide, plaanide, aktiveeriv mõju. See realiseerub
aastal kasutusele H. Becker. Sõna ,,kultus" on meedia kaudu hakatud kasutama ka sekti kohta ja see on omandanud negatiivse tähenduse. Inglise keeles on sõnal cult väga negatiivne tähendus (aga religioonisotsioloogilistes töödes võib seda kasutada). Kultus tunnustab tavaliselt (vähemalt avalikult) teisi endasarnaseid gruppe, aga on ühiskonna suhtes kriitiline. Ta võib olla tuumaks suurele usuorganisatsioonile. New Age'i grupid, eneseabigrupid. Kultuste liigid: · Auditoorne kultus liikmeskonda tegelikult polegi. Järgijaskond on mingi idee või õpetuse aktsepteerijad (näiteks astroloogiahuvilised), kes ei moodust gruppi. · Klientkultus põhineb kliendi-tervendaja suhtel (näiteks vabastava hingamise õpetajad ja reiki meistrid on mingil määral organiseeritud, aga liikmed ise ei ole). · Osaluskultus inimesed moodustavad grupi, käivad kohal. Näide: Sai Baba kultus.
- Ka ei taga LTMsse talletumist ajaliselt pikem STSis püsimine - Lühimällu talletamine eeldab juba kontakti LTMga nt snade tundmine ja hääldamine Modaalne mudel eeldas et STM ja LTM on unitaarsed, tegelikult alati ei tööta nad ühesuguse skeemi kohaselt; mõlemal on allsüsteemid - Nt ka STM vib olla häiritud väga mitut moodi nt olla halvenemine ’auditoorses verbaalses mälus’ kuid ’visuaalne verbaalne mälu’ normis - Mittebervaalne auditoorne hea aga erbaalne auditoorne häiritud Positiivne (hoidlamudeli kohta) Üldtunnstatud on STSi ja LTSi omaduste erinevuse tõendid, mis puudutavad: - Mahtu - Unustamise mehhanismi - Vaba meenutamise seriaalseid efekte - Ajalist kestvust - Kodeerimist - Ajukahjustuste uurimisest leitud fakte Kokkuvõttes: hoidlamudel lihtsustatud, vaatab struktuuri lahus mäluprotsessidest ja alastruktuuridest (nt Tulving on tõendanud et LTMis on vähemalt 2 tüüpi unustamist:
liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine), hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg, janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon. Kahjustuse korral koomaseisund.
arendusülesande sooritamist, selle vastavust eesmärgile, vormistust ning esitlust (80% lõpphindest). Tagasiside õppijatele: - üldine ja individuaalne tagasiside auditoorses tunnis, - individuaalne tagasiside Moodle keskkonnas. Tagasisidet antakse iga ülesande täitmise kohta. Kursuse tegevuskava TEEMAD TEGEVUSED HINDAMINE - Moodle TÖÖKORRALDUS JA Sissejuhatav auditoorne Enesetutvustus JUHTIMINE vestlus Enesekontrollitest Moodle keskkonnaga, Töö õppematerjalidega, kursuse korralduse ja juhi ülesanded ja materjalidega tutvumine. töökorraldus Enesekontrolliharjutused 1. Juhtimine, töödejuhataja Uurida hea juhi tööd ja rollid Juhi omadused, töö lahendada
rühmatöid. ja harjutusülesandeid. Lõpphindes arvestatakse arvestuslike õppeülesannete täitmist (20%) ja hindeliste ülesannete täitmist (80% lõpphindest). Tagasiside õppijatele: üldine ja individuaalne tagasiside auditoorses tunnis, individuaalne tagasiside Moodle keskkonnas. Tagasisidet antakse iga ülesande täitmise kohta. Kursuse tegevuskava TEEMAD TEGEVUSED HINDAMINE - Moodle EHTUSJÄRGNE Sissejuhatav auditoorne Hindeline test PUHASTUS vestlus Pinnakatted Moodle keskkonnaga, kursuse Töö õppematerjaliga korralduse ja materjalidega Ehitusjärgne koristus tutvumine. Foorum akende Osalemine foorumis pesemine, tööohutus, Ehitusaegne puhastamine analüüsida videodes arvestatud ohutustehnika järgimist Eritööd
kehad, toimuvad mingid rütmimuutused, on mingid sammud, helid, valgustus kas see on sisutu? Või lihtsalt süzheetu, ilma loo jutustamiseta? Koreograafi ja tantsijate suhtumine, eelistused, soodumused, huvid jäävad sellesse töösse ometi, ka siis kui otseselt lugusid ei jutustata. Sel juhul saab neist töö pemine sisu (olulised on ka kontekst - aeg ja koht). "Vorm on sisu nähtav kehastus" ütles Ben Shahan. Koreograafuilise vormi erinevad tasandid on: kineetiline, nähtav (visible), auditoorne. Süzheetu tants võib väljendada missiooni, tõestades vaatajatele, et liikuvad kehad on piisav, et sünniks tants kui kunst, et koos eksisteerivad heli ja valgus on samuti võrdväärne kunst ja võrreldav integreeritud narratiiviga. See oli üks Cunninghami missioone. Narratiivsed ja süzheetud tantsud võivad avada sotsiaalseid väärtusi: ansambli väärtustamine -versus solisti esile tõstmisega, eluliste probleemide -peenemaitselise maailmapildi vastandus,
Lisaks uurimistöö vormistamisele pööratakse tähelepanu info otsimisele ja analüüsile. Alusmaterjal: Tallinna Reaalkooli uurimistööde koostamise juhend. Juhend kättsaadav õpilastele Moodle`i õpikeskkonnas. Hindamine: jooksev hinne informaatikas 21 II SISSEJUHATUS UURIMISTÖÖDE AINEKURSUSESSE Tähtaeg: 04. aprill 2010 . Selgitus. Auditoorne loeng kolmele klassile, kus tutvustati ainekursuse sisu, ajagraafikut, kirjeldati hindamise põhimõtteid, anti esimene tähtajaline ülesanne. Toimus õpilaste vaba valik osalemiseks 126. lennu uurimistööde kaitsmisest. Hindamine: väärtus osalemise eest 0,5 punkti. Uurimistööde avaloeng toimus enne uurimistööde kaitsmist hommikul kõigile kolmele klassile. Uurimistööde kaitsmine ise toimus 126. lennule kaheksas erinevas töörühmas, kuhu siis jaotusid 127
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
