Neuropsühholoogia (0)

Neuropsühholoogia I   LOENG   –   SISSEJUHATUS,   NÄRVISÜSTEEMI   ÜLESEHITUS   JA
TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid
- Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond  Neuropsühholoogia kujunemine
- 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese  mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise
eest - Descartes 17. saj.  - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära
kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erinevad viisid ühe ja
sama asja kirjeldamiseks Neuropsühholoogia kujunemine 19. saj
Ajuvigastusi oli palju ja saadi aru neuronitest. Kui neuroneid oli puudu, auk oli sees, siis saadi
aru, et see mõjutab kuidagi.  - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest
veresooned lõhkevad, koed saavad kahjustada (sõnad ei tule hästi välja kuigi saab aru
jutust või jutt mis räägib on mõttetu) - Korteksi elektriline stimulatsioon – kehaosade topograafiline kaart


Neuropsühho uurimisalad
Alzheimer,   ajutraumad,   insult,   Tourettei   sündroom,   sõltuvushäired,   hulgiskleroos,
arenguhäired, õppimisraskused, AIDSi mõjud kognitsioonile G x E keskkond ja pärilikkus
Keskkond  –   füüsilised   ja   bioloogilised   tegurid   koos   keemiliste   interaktioonidega   mis
mõjutavad organismi - Fenotüübiline plastilisus – organismi võime reageerida kk muutustele; pidev muutumine
on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud - Keemilised   modifikatsioonid   kas   DNAs   endas   või   histoonide   sabades   (metülatsioon,
kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad
- Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline  ülesehitus:  vanemates  ajuosades,  nagu ajutüvi,  asuvad eluspüsimiseks
kriitilisemad funktsioonid Ontogenees
- Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest


Jaotused:  Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid)
- Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni - Närvirakke   tekib   juurde   ainult   hippokampuses   (õppimine,   mõtlemine)  rohkem
närvirakke  tekib  kui inimesel  on põhivajadused  rahuldatud  ja aju  saab stimulatsiooni.
Uued närvirakud aitavad õppida. Närvirakud   e   neuronid   on   kohanenud   erutuse   juhtimiseks,   töötlemiseks   ja
salvestamiseks - Aferentsed e sensoorsed neuronid – närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja
organitest KNS-i. 


- Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest
neuronist teise.  - Eferentsed e motoorsed neuronid Gliia  koosneb  NS  mitteneuraalsetest  rakkudest;  on  erinevate  funtsoonidega   rakkude
kogum - Ependüümi rakud - Astrotsüüdid - Mikrogliia - Oligodentdrotsüüdid - Schwanni rakud Neurogeneratsioon perifeerses NS-s
Motoneuronid võivad suuta ennast parandada Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müelineniseerimata askonitest Müeliin on valge – valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest


Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused


Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine


Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus


Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad
emotsionaalse   töötluse   ja   motoorika   juhtimisega.   Kõik   info   mis   meeltest   tuleb   läheb
limbilasest süsteemist läbi.  Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega)


Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel
- Paljud närvikiud lähevad mõlemast poolest läbi - Lühikesed sagarasisesed ja pikemad sagaratevahelised ühendused Subkortikaalsed närviringed
- Kõik info saadakse läbi aju keskel olevate piirkondadega - Aju koor ja aju osad alati suhtlevad – tuleb tagasiside Info liikumine neuronites
- Närvirakk on üks akson - All-or-nothing – kas saata akson edasi - Kõik närvirakud võitlevad enda sees kas saata informatsiooni edasi või mitte Närviimpulsi edasikandumine
- Levib ca 1 m/s kui tegemist müeliniseerimata aksoniga - Impulss hüppab üle müeliini ühelt Ranvier sooniselt teisele ja võib saavutada kiiruse kuni
120 m/s - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus tervele jalale


Alzheimeri tõbi
- Neurodegeneratiivne haigus kus närvirakud surevad - Mõjutab mälu, taju, võimeid - Pöördumatu haigus, ravimitega saab mingil määral pidurdada aga enam paremaks ei lähe - Vähenemised amügdala ja hipokampuse mahus Signaal järgmisele närvirakule
Keemiline ja elektriline sünaps Neurotransmitterid e mediaatorid: biogeensed amiinid
- Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, kiiretoimelised; siiski ei kasutata kõiki
kohe ära - Aju verebarjäär takistab ainetel sattumast ajju, samas takistab - Peamised komponendid tulevad toidust, dieet on väga oluline, ei tohi pidada äärmuslike
dieete; aineid aitavad tekkida molekulidel


DA, NE, EP sünteesijada
- Türosiin – toidus rohkesti leiduv aminohape - Kea võib seda sünteesida fenüülaniinist mida saab toiduga - Türosiin hüdroksülaas on rate-limiting ensüüm – ükskõik kui palju
seda sööme on järgneval jadal ikka lagi ees - L-Dopaga   saab   mööda   hiilida   mida   tehaksegi   nt   Parkinsoni   tõve
puhul - NB!! NE=noraddrenaliin ja EP=adrenaliin Neurotransmitterid:   atsetüülkoliin   ja   aminohapped,   samti   väiksed
molekulid -  Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada Neurotransmitterid III
- Neuropeptiidid – suuremad molekulid: opioidid (loodud selleks et valu leevendada)


- Transmitter-gaasid   –   üliväike,   tekib   ja   lahustub   kiiresti   –   lämmastikoksiid   ja   süsinik
mono-oksiid Vereringe kaudu toimuv kommunikatsioon - Hormoonid Koliinergiline süsteem, ACh
- Erutust tekitav - Hoiab ärkvel - Oluline mälu toimimisel - Nende neuronite surm on seotud Alzheimeri tõvega - Retseptorid on erinevad Dopamiinenergiline süsteem, DA
Mustollusest algav tee - Normaalse motoorika säilitamine - Tegutsemiseks hea, õppimishimu, rõõmus meel jne - Liiga palju on halb Adrenergiline süsteem NA/NE
- Emotsionaalse toonihoidja, oluline stressireaktsioonis - Kui liiga vähe siis on inimene uimane, kui liiga palju siis mania (hüperaktiivsus) Serotonegiline süsteem, 5-HT
- Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon - Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted
- Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja
toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade
arenguline järjekord on konserveerunud


- Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks (kihilisemaks) Evolutsiooni suunavad jõud
Darwini järgi: ….. Australopiteegid
- U 4-1 miljonit aastat tagasi - Emased olid väiksemad - Suutsid püsti käia, aju oli ümaram, ajukoor oli enam välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised kuid sõid ka liha kui kätte said - Liikusid rühmiti ja püsti Homo habilis
- Natuke suuremate rühmadena koos - Ei erinenud eriti australopiteekidest - Lühikesed, käed liiga pikad, nägu lame, koljumaht poole väiksem tänapäeva inimesest - Kasutasid tööriistu – homo habilis = osav inimene - Elasid miljon aastat väga rutiinset elu, ainukeseks tööriistaks oli ühelt poolt teravamaks
tahutud kivi - Ei uurinud eriti ümbrust Homo erectus
- Elas mitmel kontinendil - Püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - Naised võrreldes eellastega suuremat kasvu - Tööriistad olid rohkem arenenud, pihukirved (mida suurem kirves seda kõvem mees) - Kasutasid ka tuld, kuid mitte toidu valmistamiseks - Palju alamliike – Jaava inimene,  Pekingi mees, Dmanisi koljud, Turkana/nariokotome
poiss Neandertallased
- Kaasaegsest inimesest keha ja kolju poolest suurem - Aju kasv lõppes rutem ja aju on sümmeetrilisem - Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug - Kasutasid keerukaid tööriistu kombineerides kuni 3 eri materjali - Preverbaalsed kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - Tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve – märk kultuurist - Matsid oma liikmeid - Harrastasid kannibalismi Leiud - Peamiselt euroopast - Kadusid 41-39 000 aastat tagasi


- Tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja – kliima külmenes, jäid ilma toidust - Elualadele liikunud H-sapiensid tõid kaasa haigused mille vastu neandertallastel polnud
immuunsust - Assimileerusid kaasaegsete inimestega Homo floresiensis
- 2003 avastatti Florese saarellt kääbusinimeste liik - Esimesed leiud 50k aastat tagasi - Surid välja 12k aastat tagasi - Olid   sarnasemad   varastele   inimestele   ja   ahvidele   kui   kaasaegsetele   inimestele.   Jalad
võrreldes kehaga pikad - Väike aju, väiksed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - Aju väiksem kuid prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured kui homo sapiensil - Oskasid kasutada tööriistu ja tuld - Puudus kilpnääre mis reguleerib kasvu Homo naledi
- 2013 lõuna-aafrikast avastatud uus inimlaste liik Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis
Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse
arengud hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist - Muutused elutingimustes – oli vaja harjuda uue toidua - Sotsiaalne ja keeleline areng - Muutused toitumises - Tööriistade kasutamine Kliima muutus kuivemaks, liiguti metsast savanni kus oli vähem puid - Seal ei saanud okstest kinni hoida ja selle pärast tekkis püstine kehaasend – võimaldas
kaugemale näha, märgata totu, kiskjaid – maa oli kuum, seetõttu ei tahetud kõiki liikmeid
maha toetada - Suurendas sotsiaalset arengud, enese kaitsmine ja toidu varumine olid edukamad grupis - Käed jäid vabaks, mis soodustas tööriistade kasutusele võtmist Arengut soodustas migem kohanemine erinevate keskkondadega mitte elama asumine uude,
kuivemasse keskkonda Bioloogilised muutused - Püstine kehaasend suunas vaagnaluu laienemisele – võimaldas sünnitada suuremaid lapsi - Järglased sündisid suht enneaegsetena, polnud iseseisvaks eluks ettevalmistunud ja vajasid
seetõttu rohkem tähelepanu ja hoolt


- Emased muutusid pidevalt seksuaalselt vastuvõtlikeks – soodustas paarissuhete arengut ja
vähendas isastevahelist konfliktsust mis omakord aparandas grupisisest kohesiivsust - Kuna järglased sünnivad ebaküpsetena on aju areng postnataalselt pikem – sõltub rohkem
keskkondlikest teguritest ja võimaldab arengu käigus rohkem kogemusi assimileerida - Püstine   asend   muutis   aju   verevarustust,   suurem   vere   hulk   aitab   aju   paremini   maha
jahutada – võimaldas ajul suuremaks kasvada Sotsiaalne ja keeleline areng
- Emotsionaalne ja sotsiaalne areng võimaldab ette arvata mida teised mõtlevad, tunnevad
või kavatsevad - Savanni elu nõudis paremat emotsioonid ekontrolli et negatiivsete emotsioonide korral
mitte kõva häält teha ja kiskjaid meelitada – suunas emotsioonide kortikaalsele kontrollile
ja sotsiaalsete emotsioonide arengule (sümpaatia, süü, häbi) - ….. Muutused toitumises
- Hominiididel võimaldab sülg toidust rohkem toitaineid kätte saada - Mingi taimselt toidudlt üle segatoidule – energiarikkad pähklid ja puuviljad - Algselt oldi räipesööjad mis soodustas sotsiaalset arengut. Raipelõhn meelitab juurde teisi
kiskjaid. Suuremad rühmad aitasid kiskjaid eemale hoida – suurendas suhtlemise arengut - Tööriistad võimaldasid purustada luid ja kkätte saada luuüdi mis on väga toitev - Toitvam toidus võimaldas energiat ümber jaotada ja suunata aju arengut sest aju on muidu
’kallis’ ülal pidada. Siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud Ontogeeniline areng 
…. KNS kujunemine
Neuraaltoru   –   neuraalplaat   paendub   kokku   ja   sulgub   ajutüve   kohal,   edasi   sulgub   nii
rostraalses kui ….. - 20ndal embrüo päeval Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude
1. Rakkude teke (neuro- ja gliogenees)
2. Rakkude migreerumine
3. Rakkude diferentseerumine
4. Rakkude küpsemine
5. Sünapsiete teke
6. Rakkude surm ja sünapsite harvenemine
7. Müeliinkihi teke


Neuro- ja gliogenees - Neuraaltorus on tüvirakud mis pidevalt jagunevad - Tüvirakkudest – progenitorrakud – neuroblastid ja glioblastid – neuronid ja gliia - …. Neuronite teke - Esmalt sümmeetriline jagunemine - … Rakkude migreerumine - Passiivne   migratsioon   –   rakud   tõugatakse   tekkekohast   eemale,   moodustuvad
keskstruktuurid - Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette. Nii tekib ajukoore
areng - Rakud liiguvad mööda kiudusid, iga järgnev ajukoore kiht kihistub seestpoolt väljapoole.
Uued rakud peavad vanades läbi tungima - Väikeajus on vastupidi – need rakud mis esimesena tekivad liiguvad väljast sisse Tekivad   cajal-reutziuse   rakud   mis   kontrollivad   neuronite   asetumist   õigesse   koorekihit.
Toodavad reeliini mis annab signaali kuhu kihistuda. Kui seda pole kuhjuksid rakud kokku.  Ajukoore väljakujunemine
- Arengu käigus on aju suhteliselt sile. Vaod ja käärud tekivad. - Esimene on pikivagu mis jagab kaheks pooleks, tekib lootel. Tekib eestpoolt tahapoole - Ajus   on   primaarsed,   sekundaarsed   ja   tertsiaarsed   tsoonid.   Vaod   tekivad   vastavatel
lootenädalatel. Primaarsetel enne ja teistel hiljem Dendriitide ja aksonite kasv
- Kasutud neuronid hävitatakse - Suurim dendriitide areng pärast sündi – on vaja kogemusi et ühendused välja kujuneksid - Poole   aastaselt   on   dendriitidega   varustatus   täiskasvanu   tasemel,   nende   kasv   sõltuv
keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab
see primaarseid motoorseid ja sekundaarseid sensomotoorseid süsteeme Apoptoos
- Loomulik rakusurm


Sünapsite teke
- Pikaajaline protsess, algab lootel aga toimub enamasti pärast sündi. Esimesed sünapsid on
juhuslikud, ei ole funktsionaalseid seoseid ja nendest järk-järgult loobutakse. Teismeea
lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud - Sünapseid peab ’häälestama’, arengu käigus neid häälestatakse et nad suudaksid tagada
piisva kontaktsuse ja sensoorset infot vastu võtta, õppida ja koemusi omandada - Kui rakud on omavahe ühenduses siis järgmine etapp on müeliinkihi moodustamine Müeliniseerumine
- Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliseeritud aksonis on kiirem - Müeliinkihi teke algab pärast sündi ja kestab teismeeani - Sünnihetkel on ainult primaarsed ja eluks olulised müeliseerunud nt refleks Juhteteede areng
- Piirkonnad peavad üksteisega suhtlema et piirkonnad toimiksid tervikuna - Kahe poolkera ühendamine - Muhkkeha Kolju kasv
- Võimaldab aju kasvamist - Koosneb  6 luust: oktsipitaalne, frontaalne, 2parietaal- ja 2 temporaalluud - Imikutel on luplaatide piirid luustumatu et võimaldada aju ja pea kasvu - Surve   avaldamisega   imikueas   saab   kolju   kuju   muuta.   Varemon   see   olnud   suhteliselt
levinud praktika üle maailma Postnataalne neurogenees - Närvirakke tekib täiskasvanueas üsna piiratud - Peamised   tekkekohad   –   subventrikulaarsest   tsoonist   haistesibulatesse;   hippokampuse
hammaskäärus - Gliia progenitorid psüivad alles pidevalt Arenguhäired
Neuraaltoru sulgumisega seotud häired – väljasopistumised või pea ei saagi areneda,
ilma ajuta laps - Müelomeningotseele – seljaajukelme song, seljaaju väljatungimine luulise seljaaajukanali
… ….. Rakkuda jagunemisega seotud häired - Rakke palju ei ole, puudub materjal et kõike taastada - Rakkude ületootmine – aju muutub väga suureks, ei tähenda et inimene väga tark oleks


- Rakud võivad ka muudmoodi hävida – mehaaniline surve avaldab mõju ja aju ei teki, aju
asemel tekivad vedeliku kotid Rakkude migratsiooniga seotud häired - Sile ajukoor, käärude ja vagude puudumine - Käärud ja vaod on olulised sest see annab rohkem koepinda - Liiga palju kääre – ei võimalda omavahelist suhtlemist nii head. Et kogu süsteem hästi
suhleks on vaja et info liiguks ühest käärust välja ja sisse. Väikestel käärudel ei ole nii
palju ühendusi - Liiga suured käärud –  - Topelt ajukoor - Hallaine moodustis valgeaine sees või vatsakeste seinas – rakud jäid kuskile kinni ja ei
migreerunud. Tekitab krampe Muutused ajukoore tiheduses
Postnataalne areng suunatud ajukoore õhendamisele Primaarsed   sensoorsed-motoorsed   poolkerad   –   sekundaarsed   polkerad   –   multimodaalsed
poolkerad – supramodaalsed poolkerad kogu lapse ja teismeea jooksul III LOENG – SENSOORSE JA MOTOORSE SÜSTEEMI KOOSTÖÖ Sensoorne süsteem … Sensoorsed süsteemid
- Meeled (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, tasakaal, kehalised tundmused) Meeled tunduvad väga erinevad kuid kõik on ües ehitatud sarnase hierarhilise plaani järgi Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust: - Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/alasüsteeme


- Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon - Meeled suhtlevad omavahel Sensoorsed retseptorid on energiafiltrid. Sensoorsed retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks
Info muudetakse rakkude poolt keemiliseks infoks. Info liigub mööda aksioneid elektrilise
impulsiga


Primaarne nägemispool  on kuklas, aga silmade  liigutamiseks jne on vaja  ka teisi asju nt
graniaalnärve. 


Nägemine
Valgus langeb läätsele > valgus peegeldub võrkkestal paiknevatee fotoretseptoritele nii et pilt
on   tagurpidi   >   lähevad   risti   optilises   kisamis   >aju   pöörab   pildi   õiget   pidi   ja   jõuavad
nägemiskeskusesse Fotoretseptorid:  - Kolvikesed – kohanenud valgusärituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks. Asuvad
rohkem foovas piirkonnas - Kepikesed  – kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad
hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad - Loomadel   on   kolvikesed   vähem   arenenud,   seetõttu   nad   ei   näe   värvi   väga   hästi.
Metsloomaga (dinosaurusega) on kokku puutudes mõistlik paigal seista, sest nende silmad
tajuvad liikumist paremini Paljudel loomadel on silmad külgedel, see annab suurema vaatmispiirkonna, aga ei anna head
3D efekti. Inimesed näevad paremat 3Dd, sest neil on silmad otse ja vaateväli läheb risti Peamised nägemisteed silmast korteksisse Ülemine pool näitab … Alumine pool näitab mis asi see täpsemalt on.  Silmaliigutused
- E saccade liigutused – kiire üheaegne silmade liikumine ühes suunas, võnkumine ümber
huvitava osa: au loob 3-mõõtmelise kujutise, lindudel fikseeritud - Sakaadliigutuste tõttu oleme 4h päevas pimedad, nägemiskoores deaktivatsioon. Aju loob
tühjadest kohtadest tervikpildi. Tavaliselt juhtub liikluses kui pea kõrvale pöörata. On
treenitav nt sportlased ja professionaalsed autojuhid keskenduvad nii, et ei liiguta eriti
silmi ja pimekohad jäävad olemata.  Nägemisega seotud häired
- Vigastused genikulostriaat e kohtumises nägemistees – häire mustri, värvi ja liikumise
tajumises, ka visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära


- Vigasutsed selgmises nägemistees (ürgsem tee) – ka visuaalne  ataksia  – ei saa aru kus
asjad asuvad - Aju ja mälu aitavad kaasa igasugustele süsteemidele, et tuvastada asju ilma, et nendest
visuaalselt aru saaks.  Kuulmine Helilainete muutumine närviimpulsiks Kuulmisaparaat
- Kui   teo   basilaarmembraani   karvakesed   ei   toimi,   teeb   implantaat   saadud   helilaine
vastavaks basilaarmemraani kindlale asukohale ja saadab signaali karvakestest mööda otse
kuulmisnärvile - Vastuvõtja stimulaator kirurgiliselt naha alla ja knet töötlev protsessor koos mikrofoniga
kõrva taha Auditoorsed närviteod
Thalamus – sensoorse info jaam, kõik meeled lähevad läbi thalamuse Keha tunnetamine somatosensoorsete retseptorite abil
- Notsiretseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad
koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude
ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid mis tekitavad APd - Haptilised r  – puudutus ja surve. Nii kiiret kui aeglast toimet vahendavad retseptorid.
Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite – AP.


- Propriotseptorid  –   kinesteesia   ehk   kehataju.   Kiire   toimega.   Liigutamine   venitab
mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. Vestibulaarne süsteem – tasakaal
Kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes:  - Oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni
suhtes - Närviühendused ajutüve eri osadega sh väikeaju Maitsemeel
- Iga maitsenäsa sisaldab sadu maitsepungasid - Magus, soolane, hapu, mõru, umami Üks   signaal   läheb   läbi   taalamuse.   Teine   signaal   läheb   läbi   hüpotaalamuse   (hormoonid,
eluliselt oluline info) ja amügdala (ohuhindamine) Lõhnataju
- Töötab koos maitsemeelega aga ei ole reegel, et kui puudub lõhnataju siis puudub ka
maitsemeel. 


- Närvirakke tekib juurde Lõhnameele närviteed - Haistesibul koosneb paludest kihtidest analoogselt reetinaga - Teised   meeled   saadavad   retseptoritelt   signaali   primaarsesse   töötlusalasse   alati   läbi
taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse alles pärast primaarset töötlust.  - Taju
- Sensoorse info transformeerimine närvisüsteemis terviklikuks meeleliseks kujundiks - Kontekst, emotsionaalsed seisundid, kogemused, tähelepanu jen - Sama sensoorne stimulatsioon täiesti erinevaks kogemuseks erneval ajal - Illusioonid - Sünteesia e mitmiktaju – ühe sensoorse tee stimuleerimine viib automaatse, mittetahtliku
elamuseni teises sensoorses või tunnetuslikus modaalsuses nt künntega tahvli kraapimine - Sensoorne sünergia Sensoorne sünergia: valuvärav selgroos - Valusa   koha   silitamine   töötab,   sest   on   olemas   valuvärav.   Ühed   retseptorid   saadavad
häirivaid ja valusaid signaale, teised pehmeid ja silitavaid. Võib juhtuda et pehme signaal
võtab üle.  Fantoomvalud - Amputeeritud kehaosa valu tundmine - Ajukoores amputeeritud jäseme osas puudub info sissevool > latente pidurdus väheneb >
sellele piirkonnale levib naaberala erutus > põhjustab fantoomvalu Agnoosia – sensoorsete ärritajate tajumise häire - Tundlikkus pole kadunud - Pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - Pole kõnehäired - Enamasti visuaalne Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltes saadud info – taalamus Neuro-proteesimine - Levinuim kohleaalne implantaat. Inimesed saavad imekombel liikuma


Plastiline homunkulus
…….. Liigutuste kategooriad korteksis
- Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid - Kahe näpuga haaramine 3 kuuselt, 12 saab hakkama, 4a oskuslik - Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustad saanud, kaob ka kahe näpuga haaramine mis
asnendub kogu käe haaramisega - Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust…


Peegelneuronid
- Kui vaatan kedagi kes ees harjutust teeb, proovin teda järgi imiteerida siis saan teha järgi
ainult sellepärast et näen mida ta tegi.  - Peegeneuronid   kodeerivad   tegevuse   eesmärki   ja   võimaldavad   liigutusi   kujutled,   teisi
mõista ja tajuda (empaatia) Peamine peegelneuronite süsteem: - Neuronid reageerivad liigutustele millel on arusaadav eesmärk nt võtan midagi - Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala Hajutatud peegelneuronite alad: • -  Reageerivad liigutustele, kus arusaadavat eesmärki pole, nt käeliigutused •  - Dorsaalne premotoorne ala, eesmine parietaalsagara osa, temporaalvao ümbrus Motoorika kontroll ajutüves
Lisaks   peamistele   närviteedele   mis   sõnumeid   korteksist   seljaajusse   viivad   pärineb   26
närviteed ajutüve erinevatest osadest.  - Tasakaal •  - Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja
hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) •  - Autonoomse NS kontroll •  - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionid ja liigutuste tugevus
2 peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist kus liigutusi hakatakse reguleerima - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest.


Väikeaju: koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine
- Harjumuspärased   liigutused,   automatismid,   rattaga   sõitmine.   Kõik   millega   oleme   ära
harjunud, selle osas on väikeaju oluline.  IV LOENG – AJU POOLKERAD Aju  funktsioonude lateralisatsioon
… Poolkerade anatoomilised erinevused - Parem poolkera suurem ja raskem, vasakus rohkem hallainet - Suurimad   erinevused   temporaalsagarate   vahel   –   erinevused   keele   (vasak)   ja   muusika
(parem) lokalisatsioonis - Temporaalsagarate korteksi asümmeetria korreleer  - ……. - Paremas poolkeras külgvao kalle suurem kui vasakus Erinevused frontaalsagara dendriitide morfoloogias
Dendriidid – närviraku osad mis ajavad ennast laiali ja … - …….


Topeltdissotsiatsioon
- 2 mentaalset protsessi funktsioneerivad üksteisest sõltumatult - Neuropsühho saab teada millised ajuaalad millistele funktsioonidele on spetsialiseerunud - NP klassika: rääkimise ja kõnest arusaamse alad on keeletööstusega seotud kuid neid
kontrollivad ajuaald toimivad teistest sõltumatult.  Kui Broca ala on kajustatud, saab
inimene kõnest aru kuid ei saa hästi rääkida. Kui kahjustatud Wernicke ala siis on
kõne ladus aga arusaamine ei toimi. Tulemuseks on hea konstruktsiooniga laused millel
pole arukat tähendust - Ka nt pikaajaline ja lühiajaline mälu erinevates kohtades, st on patsiente kellel üks on
häiritud ja teine ok - Üksikdissotsiatsioon – kui manipuleerimine jätab ühe kogu funktsiooni …..  Wada test
- Aitab   kindlaks   teha   kummas   ajupooles   kõnekesus   asub,   vajalik   vahel   enne   kirurgilist
protseduuri, et seda ei kahjustataks. - … KOKKUVÕTE AJU LATERALISATSIOON Käelisus ja funktsionaalne asümmeetria
- Kirjutamise alusel on vasakukäelisi 10% - Käelisus pole absoluutne - Käe alanevad motoorsed närviteed on jämedad olulisema käe juures - Vasakukäelistel on on kõnekeskuste anomaaliad tavalisemad - Kõne asukoht on ajuehituse asümmeetrias olulisem kui käelisus - Pole   tõendeid   et   70%   vasakukäelistest   kellel   kõnekeskus   vasakul   nagu   suuremal   osal
paremakäelistel oleks ajukoore ehitus teistsugune - Vasakukäelisel tihti spordis eelis, sest ajupoolkerad on vähem lateraliseerunud, poolkerad
suudavad eraldi rohkema infoga hakkama saada Millest käelisus tuleb?
Keskkondlikud teooriad - Mõõga ja kilbi hüpotees – parem südame kaitse - Keskkond sarrustab – last sunnitakse kasutama, kuigi on mõlemakäeline - Keskkondlik õnnetus – kaksikutel on nii neuroloogia häired kui vasakukäelisust oluliselt
rohkem Anatoomilised teooriad - Vasak poolkera küpseb varem ja areneb paremini - Paljudel liikidel vasakul kehapoolel arengulisi eeliseid mis ei tulene geneetikat Hormonaalsed teooriad:


- Testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi – pärsib vk arengut Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile Aju ja soolised erinevused
- Kindlad soolised erinevused testisoorituses ………. V LOENG – MÄLU Ajalugu
- Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera
ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria
lahutamatu osa ja seda pole vaja eraldi uurida Amneesiad
Anterograadne – edasihaarav - Võimetus ajuhakhjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut
infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt   piiratud   retrograadne   amneesia  –   mälestused   enne   traumat   on   mõjutatud
erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne
kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine. Võimalikud põhjused: - Erinevad ajuosad küpsevad erineva kiirusega - Hipokampuse neurogenees häirib püsivamate mälujälgede tekkimist Dissotsiatiivne fuuga – mälukaotus (viimase aja tähtsamate sündmuste osas) - Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest - Lisandub mingi näiliselt sihipärane liikumine kodust või töökohast eemale, kuid säilib
enese eest hoolitsemine - Võib olla uue identiteedi omandamine - Matk võib olla seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. - Võimalik põhjus mediaalse oimusagara mälusüsteemide allasurumine


Amneesia teooria
Konsolideerimise teooria - Mälu keskus/hippokampus konsolideerib (tihendab, kinnistab) uusi mälujälgi mis muudab
need   püsivaks.   Pärast   hipokampuses   konsolideerimist   salvestatakse   mälestusd   uues
asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba
mujale üle viidud - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest, mida suurem kahjustus seda pikema
ulatusega retrograadne  Mitme jälje teooria - Igasuguse   info   omandamisel   talletatakse   mitut   sorti   mälestusi   ja   need   talletatakse
erinevatesse ajupiirkondadesse - Teooria   jagab   mälestused:   autobiograafilisteks,   semantilisteks/faktilisteks,   üldiseks
semantiliseks teadmiseks (nt keel) - Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja
salvestatakse. …. - Erinevad mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erinevalt.  Rekonsolideerimise teooria - Mälestused   koosnevad   mitmest   jäljest   (neutraalsest   substraadist).   Sageli   mälestusi
meenutatakse korduvalt, mõeldakse nendele ja arutatakse nende üle - Iga kord kui seda kasutatakse   siis see ka rekonsolideeritakse: mälestus sisenev uuesti
muutmise faasi ja salvestatakse uue mälestusena. See tekitab sündmuse kohta mitmeid
mälujälgi - See muudab amneesia uurimise veel keerukamaks, kuna pontaanne meenutamine ja ka
inimese mälestuste uurimine muudab vaaltuse all olevaid mälestusi Pikaajaline eksplitsiitne mälu
sündmuste   ja   faktide   mäletamine   mis   on   teadlik   ja   tahtlik   ning   koosneb   personaalsetest
kogemustest. Jaguneb: - Episoodiline mälu – autobiograafilised mälestused nt elusündmused - Semantiline mälu – kõik mitteautobiograafiline nt inimeste nimed ja näod, matemaatika,
lugemine, ajalised sündmused jne Episoodiline mälu: autonoeetiline teadlikkus ajast
- Autoneetiline teadlikkus – eneseteadvus, autobiograafilise mälu osa mis võimaldab meil
sünduste järgnevust tajuda ja ajas rännata - Hipokampuse   ja   frontaalkoore   kahjustuse   korral   kaob   sageli   eneseteadlikus,   tekivad
raskused   igapäevaste   käitumuslikku   eneseregulatsiooni   nõudvate   ülesannetega   ning
varasemast kogemusest õppimisega


- Tulving   pakub   välja,   et   ’ajas   rändamine’   on   mälu   võime   mis   eristab   inimesi   teistest
loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad
- Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset
koort Juhtum KC
- Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui
subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida.
Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes - Oskas taastada fakte oma leu kohta nt sünnipäev, lapsepõlve aadress, koolide nimed jne - Olulisel määral oli kahjustatud aga mälu isiklike kogemuste kohta nt ei osanud ühtegi
seika oma elust kirjeldada - Ei suutnud ’ajas rännata’ minevikku ega tulevikku. Ei suutnud kirjeldada mida eile tegi
või mida homme tegema hakkab.  Millised mälusüsteemid olid tal kahjustunud ja millised säilinud? Oskab taastada mitmeid fakte oma elu kohta nt sunna, kodu aadress, koolide nimed – hea
semantiline mälu (faktilised teadmised) Olulisel määral kahjustatud isiklike kogemuste kohta – kahjustatud episoodiline mälu Ei suuda ajas rännata minevikku ega tulevikku – kahjustunud autonoeetiline teadlikkus Eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad
- Temporaal-frontaalsagara süsteem - Eksplitsiitse mälu aluseks on temporaalsagar (oimusagar) ja sellega seotud struktuurid –
hipokampus, rinaalkorteks ja prefrontaalkoor - Samuti osalevad taalamuse tuumad kuna mitmed ühendused frontaal- ja temporaalsagara
suunduvad läbi taalamuse - Eksplitsiitse mälu ringes olevad struktuurid saavad sisendi aga ka mujalt ajukoorest ja
ajutüve   süsteemidest   (sh   atsetüülkoliini,   serotoniini,   noradrenaliini   aktiveerivatest
süsteemidest) Hipokampus
- Limbiline struktuur mis asetsed mediaalselt oimusagaras - Koosneb kahest käärust – ammoni sarvest ja hammaskäärust - Mõlemad   koosnevat   erinevat   tüüpi   rakkudest   ja   püramidaalrakud   ammoni   sarves   on
jagatud 4 gruppi CA1, CA2, CA3, CA4


- Need rakutüübid  on erineval  määral  tundlikud  anoksiale  ja mürkidele  nt esialgu  saab
mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Hipokampuse juhteteed ülejäänud ajuga
- Perforantne juhtete – ühendab hipokampuse struktuuri tagumise oimukoorega - Fimbria   fornix   juhtetee   –   ühendab   hipokampuse   taalamuse,   prefrontaalse   koore,
baasganglionite ja hüpotaalamusega Hipokampuse funktsioon
- Oluline   episoodilise   mälu   puhul,   samas   kui   semantilise   mälu   eest   vastutavad   muud
ümbritsevad piirkonnad Hipokampuse kahjustuse korral: - Anterograadne mälu tõsisemalt mõjutatud kui retrograadne - Episoodilised mälestused tõsisemalt mõjutatud kui semantilised - Tõsiselt mõjutatud autobiograafiline mälu - Võimetus ’ajas reisida’ Temporaalkoor
- Ümbritseb rinaalkoort, mis koosneb peririnaalkorteksist ja entorinaalkorteksist - Entorinaalkorteks on oluliseks vahendajaks info liikumisel ajukoorest hipokampusesse - Temporaalsagara   mediaalse   kahjustuse   korral   on   sageli   ka   kahjustatud   juhteteed
hipokampusesse – seetõttu on sageli raske eristata  kas kahjustus hõlmab hipokampust
ennast või juhteteid hipokampusesse Murray uuringud ahvidega, kellel kahjustati spetsiifilisi piirkondi rinaalkoores-hipokampuses
näitasid: - Objektide äratundmine on seotud rinaalkorteksi struktuuridega - Kontekstuaalne teadmine on seotud hipokampusega Ajupoolkerade spetsialiseerumine
- Kahjustus   paremal   –   raskused   mitteverbaalse   materjali   õppimisel   nt   raske   on   nägude
äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid - Kahjustus   vasakul   –   raskused   verbaalse   materjali   õppimisel   nt   sõnade   nimekirjade,
konsonantide   kolmikute   ja   mitteruumiliste   seoste   meenutamisel   (Hebbi   korduvate
numbrite test) - Vasaku temporalsagara kahjustuse korral ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate
ridade puhul Frontaalsagarad
- Ajupoolkerade asümmeetria seoses mälestuste kodeerimise ja taastamisega (HERA) HERA järgi ilmneb 3 eeldust:


- Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega - Vasak   prefrontaalne   koor   on   rohkem   seotud   episoodilise   info   kodeerimise   kui
taastamisega - Parem prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise mälu taastamisega kui vasak
prefrontaalne koor Nt leidis Tulving et vasak orbitofrontaalkoor on aktiivne sõnalise info omandamisel kuid need
piirkonnad   ei   osale   sellise   info   taastamises,   pigem   on   taastamisel   aktiivse   parem
dorsolateraalne prefrontaalne koor ja parietaalsagara posterioraalsed… Pikaajaline implitsiitne mälu
- Implitsiitne mälu – mitteteadlik, tahtmatu mälu – õpitud osused, tingitud reaktsioonid ja
lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused jms Praimimine
- Eksperimentaalne   tehnika   mille   puhul   kasutatakse   stiimulit   et   muuta   närvisüsteem
tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale esitamisele - Gollini   test   –   uuritavale   näidatakse   mittetäielikke   pilte   ja   küsitakse   mis   seal   on.
Näidatakse   järjest   selgemat   pilti   kuni   ära   arva.   Mõni   päev   hiljem   tunnevad   inimesed
tavaliselt selle pildi juba varem ära. Praimimise klassikaline näide - Antakse ette  sõna algused või puuduolevate  tähtedega  sõnad ning uuritavad kalduvad
puuduolevad tähed asendama vastavalt sellele millega nad hiljuti on kokku puutunud - …. Implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad
- Skeem mis hõlmab kogu ajukoort ja basaalganglionite struktuure Basaalganglionid - Saavad sisendi kõigist ajukoore piirkondadest aga ka dopamiini rakkudest mustaines - Saadavad projektsiooni läbi kahkjaskeha ja ventraalse taalamuse premotoorsesse koorde.
Motoorne koor jagab omakorda ühendusi…. - Olulne ajustruktuur implitsiitse mälu puhul - Huntingtoni   tõbi   –   rakkude   degeneratsioon   basaalganglionites   –   ilmnevad   raskused
implitsiitse   mälu   ülesannetes   (nt   peeglis   joonistamise   katses)   samas   ei   ole   probleeme
sõnade tunmisel ehk eksplitsiitse mälu ülesannetes - Parkinsoni   tõbi   –   kahjustuvad   ajutüve   dopaminenergiliste   rakkude   projektsioonid
basaalganglioniteni – samuti implitsiitse mälu häired nt raskused lülitist tule kustutamisel
jne Motoorne koor
- Implitsiitne teadmise omandamne nõuab motoorsekorteksi plastilist ümberorganiseerimist
mida eksplitsiitse õppimise korral ei lilmne


- Motoorse ülesande õppimisel  tõuseb aktiivsus motoorses koores, basaalganglionites  ja
väikeajus Väikeaju - Motoorel õppimisel oluline roll väikeajul mis saab sisendeid kortikaalsetest motoorsetest
aladest läbi taalamuse projektsioonide - Uurijad   on   avastanud   et   väikeaju   omab   rolli   mitteteadlikul   klassikalisel   (Pavlovi)
jälgimisel Pikaajaline emotsionaalne mälu
- Emotsionaalne mälu – stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu - Sisaldab nii implitsiitsele kui eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – inimesed võivad
reageerida hirmuga spetsiifilistele stiimulitele kuid nad võivad karta ka situatsiooni millest
neil ei ole kindlaid mälestusi - Emotsionaalsel mälul o nosa hirmu tingimises – kindlate stiimulitega tingitakse infot. ….. Amügdala e mandelkeha
- Emotsionaalse mälu eristatav anatoomiline piirkond on amügdala - On   seotud   autonoomsete   reaktsioonidega   nt   vererõhk,   südamelöökide   sagedus   ja
hüpotaalamusega mis kontrollib hormonaalseid süsteeme - Amügdala kahjustus mõjutab emotsionaalset mälu kuid omab vähe efekti eksplitsiitsele ja
implitsiitsele mälule Lühimälu
- Neutraalne salvestus äsja möödunud sündmstest ja nende järjestustest - Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks - Seotud nii ventraalse kui ka ….. Lühimäluga seotud ajupiirkonnad
- Temporaalsagara  posterioorne   osa  –  (juhtum  KF) täielik  võimetus   korrata  verbaalseid
stiimuleid nagu numbreid, tähti, sõnu. Seevastu normikohane lühijuttude ja paaris seoste
hilisem meenutamine - Uurijad on leidnud spetsiifilisi lühimälu häiretega patsiente kellel on kahjustusi nii kiiru-,
oimu-, kui ka kuklasagarate ühenduskohtades Frontaalsagarad - Frontaalkoore kahjustuseg patsientidel on raskusi mitmetes lühimälu testides. Nt kui peab
lühiajaliselt mäletama stiimulite asukohti siis … Neuropsühholoogilised testid lühimälu hindamiseks
- Prisko   liidetud   stiimulite   ülesanne:   uuritavale   esitatakse   järjestiku   2   stiimulit   samas
sensnoorses modaalsuses. Uuritav peab ütlema kas teine stiimul oli sama kui esimene


- Liigutuste jäljendamine – leiti et kortikaalsete kahjustustega patsiendid tegid järjekorra
vigu kuid jätsid ka liigutusi ära või lisasid juurde eelmisest seeriast - Moscovitchi   interferentsi   ülesanne   –   uuritavad   peavad   lugema   5   erinevat   12   sõnalist
nimekirja ja meenutama kohe pärast nimekirja lugemist nii palju sõnu kui nad mäletavad.
Esimesed   4   nimekirja   sisaldasid   sarnastest   taksonoomiatest   sõnu   nt   sport   ja   viimane
nimekiri erinevast kategooriast nt elukutsed - Tervetel   inimestel   vähenes   meenutatud   sõnade   arv   esimese   nelja   nimekirja   jooksul   st
ilmnes proaktiivne interferents – eelmised nimekirjad segasid uue informatsiooni õppimist - …. Neuroloogilised haigused ja mälu Neuroloogilised haigused ja pikaajaline mälu
Transientne   globaalne   amneesia  –   äkilise   algusega   lühiajaline   mälukaotus   mille   korral
vanad mälestused on kadunud ja uusi ei teki. Taastumine toimub sama äkiliselt kuid võib
jääda ka krooniline spetsiifiline mälukaotus. Põhjuseks võib olla peatrauma, migreenihoog,
epilepsia, liiga madal veresuhkur, veresoonkonnahaigused.  Herpesentsefaliit – viiruse poolt tekitatud ajupõletik. Palavik, väsimus, tugevad peavalud ja
ka temporaalsagara  kahjustusnähud:  segasus, hallukad,  teadvuse hägunemine,  epileptilised
hood ja kõnehäire. Sageli areneb välja temporaalkoore kahjustus mis väljendub anterograadse
amneesiana. Kui kaasatud on ka piirnevad alad siis võib ilmneda ka retrograadne. Seejuures
säilinud… Alzheimeri   tõbi  –   ilmneb   nii   progresseeruv   ajurakkude   hävinemine   kui   ka   kortikaalseid
muutused.   Haigust   iseloomustab   Anterograadne   amneesia   ja   hiljem   ka   retrograadne.   Üks
esimesi   piirkondi   kus   muutused   ilmnevad   on   mediaalne   temporaalkoor,   kuid   haiguse
süvenedes on mõjutatud ka muud kortikaalseid piirkonnad.  Korsakovi   sündroom  –   tekib   tavaliselt   pikaajalise   alkoholi   tarvitamise   või   ka   muu
ainevahetushäire foonil b-vitamiini defitsiidi tõttu. Iseloomulikuks on antero- ja retrograadne
amneesia,   konfabulatsioonid,   pealiskaudsed   vestlused,   vähene   haigusteadlikkus,   apaatia.
Vitamiinipuudus tekitab kahjustuse vaheaju mediaalses osas mis kaasab enda alla mediaalse
taalamuse ja hüpotaalamuse mamillaarkehad. 80% patsientidest frontaalsagara atroofia.  Eriliselt hea mälu Luria juhtum S
- S oli ajalehe  reporter  kellel  oli  võime  kogu informatsioon  eksplitsiitselt  meelde  jätta,
sealjuures IQ oli tavaline - Suutis raskusteta meelde jätta sadu nimekirju, tähti ne - Tema võime aluseks oli sünesteesia e multisensoorne taju nt sõna juures tajutakse  ka
värvi,   häält,   lõhna   jne.   Seeläbi   oli   kergem   infot   meelde   jätta.   Kasutas   mnemoonika
võtteid.


HSAM – highly superior autobiographic memory
- McGaugh uurimisgrupp on kirjeldanud inimesi kellel on erakordselt hea autobiograafiline
mälu - HSAM võimega inimesed suudavad täielikult meenutada elus kogetud sünmusi detailes
täpsusega nt suva sündmusest rääkides suudavad taastada kuupäevi, kellaaegu jne - Erinevalt juhtumist S ei kasuta nad abivahendeid ja muidu on ka tavalised inimesed - Ajukuvamisuuringud   on   leidnud   suurenenud   hallaine   mahu   temporaal-   ja
parietaalsagarates ja suurenenud närvikiudude projektsioonid temporaal ja frontaalsagara
vahel. VI LOENG - KUKLA- JA OIMUSAGARAD Kuklasagarad
- Tagumine osa ajust mis paikneb kukla all.  - Töötab nägemisinfo töötlusega - Keelekäär, fusiformne käär Info liikumine silmadest nägemistöötluse aladele
- Reetina   >   nägemisnärv   >   nägemisristmik   >   nägemistrakt   >   V1   >   muud   nägemisinfo
töötluse alad - Visuaalne töötlus jätkub teistes sagarates Nägemistöötluse alade funktsionaalne jaotus
- V1 – primaarne nägemistöötluse ala, kui see kahjustatud siis inimene ei näe midagi - V2 – sekundaarne, tödeldakse edasi infot mis V1 vastu võtab - V3 ja v4 – võimalik eristaad kas info on objekti või liikumistaju - V3 – liikumisanalüüs - V4 – ventraalne vool, seotud objekti kuju analüüsiga - V5 – liikmistaju analüüs, liikumise kiirus ja suund - V6 – liikumistaju keskkonna suhtes - Kui mingi konkreetne piirkond kahjustub, siis on aru saada milline piirkond see on Nägemisfunktsioonid
koosneb   mitmetest   üsna   spetsiifilistest   töötlusvormidest   mida   saab   üldiselt   jagada   viide
kategooriasse - Vision for action – visuaalne töötlus liigutuste jaoks - Visual recognition – objektide ära tundmine ja mõistmine - Visual space – visuaalse info ruumiline paiknemine (nii enesest ku ka teistst lähtuvalt) - Visual attention – tähelepanu mis on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost


Ventraalse ja dorsaalse visuaalse töötluse teed
- Dorsaalne tee – suundub kiirusagaratesse, seotud liigutuse nägemisega (v5 ja v3) - Ventraalne tee – objektide äratundmine, kõhtmine tee Nägemishäired
- Kahjustuse järgi saab teada milline piirkond peaks tkahjustatud olema - Reetina vasak pool – projektsioon aju paremasse poolde - Parem reetina pool – projektsoon aju vasakuse poolde - Seega mõlema silma mõlema pooel visuaalne pilt saadetakse samasse v1 alasse - 1 ala kahjustus mõjutab nägemist mõlemas silmas - Ja   vastupidi   –   kui   nägemishäire   on   piiratud   ühe   silmaga   siis   peab   kahjustus   olema
väljaspool ….. Nägemisteede kahjustused
- Monokulaarne   pimedus   -   Ühe   silma   pimedus   –   ühe   silma   reetina   või   nägemisnärvi
kahjustus - Nägemise kadumine mõlemast temporaalväljast – nägemisristmiku ikiläbilõige - Nägemise kadumine ühest ninapoolsest väljast – nägemisristmiku lateraalne kahjustus - Ühe   nägemisvälja   täielik   pimedus   –   nägemistrakti   lateraalse   põlvikkeha   või   v1   ala
kahjustus - Osalise nägemisvälja pimedus – osaline nägemistee kahjustus Makulaarne piirkond - Kuklasagara   kahjustused   ei   puuduta   tavaliselt   keskmist   või   makulaarset   (kollatähni)
piirkonda kuigi selle põhjus ei ole kindlalt teada - Arvatakse et üheks põhjuseks võib olla mitmete veresoontega varusatus mis muudab selle
kahjustustele vastupidavamaks - Keskmise makulaarse piirkonna väljas nägemise säilitamine aitab eristada kas kahjustus
on nägemistraktis vi ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi Skotoomid
- Väiksed   piiratud   kahjustused   kuklasagara   piirkonnas   tekitavad   nägemisvälja   väikseid
pimedaid laike – skotoome - PT-did   ei   pruugi   nendest   teadlikud   olla   väikeste   silmaliigutuste   –   nüstagmide   tõttu,
millega selline pime ala ära täidetakse - Analoogne olukord – pimetähn mille me silmaliigutuste abil ära täidame Nägemistaju kahjustussündroomid
- Pimenägemine – kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse siiski reageerida stiimulitele
mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: osa infost liigub põlvikkehadest teistesse
aladesse,   säilinud   on   funktsioneerivad   ’saarekesed’   kahjustunud   piirkonnas,   osa
infotöötlusest toimub jba enne kui signaal jõuab nägemiskoorde


- Tserebraalne akromatopsia – värvinägemise häire kortikaalse kajustuse järgselt (must-
valge maailm hallides toonides). Selgitus: kahjustus v4 alas - Tserebraalne   akinetopsia  –   liikumispimedus;   kahjustus   v5   alas;   ei   näe   objektide
liikumist vaid need tekivad ja hajuvad - Simultagnoosia – suutmatus tajuda korraga rohkem kui üht objekti. Dorsaalne tüüp – aju
on koondunud ühele objektide, puudub teadlikkus teistest; ventraalne tüüp – taju suudab
haarata mitut objekti …. - Agnoosia  – võimetus kombineerida visuaalse stiimuliga seotud infot ühtseks tervikuks
mistõttu ei suudeta objekte või objektide pilte ära tunda või neid joonistada/kopeerida - Apertseptiivne   agnoosia  –  ei  suudeta  luua  objektist   vaimset  ettekujutust,   häiritud  on
objekti äratundmine - ….. - prosopagnoosia – häiritud on nägude taju ja äratundmine, samas kui muu tajuppõhine ja
intellektuaalne töötlus on häireteta; sõltub ka ekspertsusest, puudutab rohkem üldisemate
kategooriate liikmete ära tundmist nt ornitoloogid linde, farmerid kariloomi jne Nägudega seotud infotöötlus
Suurem   osa   nägude   visuaalsest   infost   töödeldakse   temporaalses   visuaalses   juhtetees.
Parempoolne kahjustus omab suuremat mõju nägude töötlemisele kui vasakpoolne kahjustus.  Nägemishallutsinatsioonid
- stimulatsioon  V1  alal  toob   kaasa  elementaarset  tüüpi  hallutsinatsioonid  –  valguse   või
värvi sähvatused, reda valguse nägemine - BA 18 ja 19 stimuleerimine tob kaasa komplekssed visuaalsed hallukad, objektid võivad
tunduda liiga suured või kujult moonutatud - Migreeniga   seotud   aura   –   võivad   olla   eredada,   värvilise   dmustrid   või   geomeetrilised
kujud, punktid või kettakujulised alad kuid võib esineda ka ajutisi skotoone. Verevarustus
alas on ebaühtlane.  Charles Bonnet sündroom
- Nägemistaju langemisel tekivad visuaalsed hallutsinatsioonid - Säilib teadlikkus nende nägemuste suhtes - Tavaliselt nähakse inimesi, nägusid, vähema loomi, taimi ja elutuid objekte - Aktivatsioon käävikujulsies käärus: värviinfo – posterioorne osa; näod – keskmine osa;
objektid – parempoole keskmine osa Kiirusagarate anatoomiline jaotus Kiirusagarate ühendused
- Paljude teiste aladega ühendatud - BG – integratiivne töötluskeskus


Kiirusagarate tööpõhimõtted
- Funktsionaalselt   saab   hargistada   –   ürimaarne   somatosensoorne   osa   ja   posterioorne
parietaalne osa - Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel - Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõtetel - ……… Posttsentraalkäär
- BA 3, 2, 1 - Siia konvergeerub tundlikkusinfo mõlemalt poolt näo aladelt ja vastaskehapooltelt Ülemine parrietaalsagarik
- BA 5, 7 - BA 7 mediaalne osa – eestalb Nägemisinfo töötlemine
- Nägemisinfo töötlemise dorsaalne tee kulgeb kiirusagaratesse  - Objektide asukoht KUS tee - Keha liigutuste …. Eestalb
- Ülemise parietaalsagariku mediaalne pind Funktsioonid - Teadvus  –  on  ka  puhkeolekus   aktiivne,  pidevalt   kogub  ja  töötleb  infot  ümbritsevast.
Eesalva ja preforontaalkoore samaaegne aktivatsioon – reflektiivne eneseteadlikkus - Keha   liikumine   ruumis   –  on   aktiivne   kui   plaanitakse   liigutusi   või   liigutakse,   eriti
osutamine, haaramine, sakaadid - Episoodiline   mälu   –  aktiveerib   ja   integreerib   varasemat   infot   eriti   seoses   enese   ja
välismaailmaga ruumilistes ülesannetes - Eneseteadlikkus   –  on   osa   võrgustikust   mis   on   seotud  theory   of   mind  ülesannetega
(valetamine, kooperatsioon, empaatilised otsused) ……. Alumise parietaalsagariku morfoloogiline tüpoloogia - Strukturaalselt saab erisada 4 tüüpi vastavalt alumise fronaatlvao kulgemisele Funktsioonid - Assotsiatsioonipiirkondade assotsiatsioonipiirkond – seotud mälu ja äratundmisega


- Supramarginaalkäär  –   oskuste   omandamine   ja   tööriistade   kasutamine.   Vasakus
hemisfääris seotud töömäluga - Nurkkäär – seotud keelelise töötlusega, lugemise, kirjutamise ja arvutamisega Sensoorse taju häired posttsentraalkääru kahjustuse korral
- Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri  - …. ….. V LOENG – OIMUGSAGARAD JA OTSMIKUSAGARAD Oimugsagarad e temporaalsagarad
- Mälu - Auditoorne ja visuaalne Oimusagara ühendused
- Hierarhiline   sensoorne   juhtetee   –   info   liigub   primaarselt   ja   sekundaarse   auditoorse   ja
visuaalse info temporaalsagarasse - Sisendid kulgevad basaalsele alale – mingisuguse info meelde jätmine - … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu
- Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad  BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38 - Kuulmis ja kõneinfo töötlus - Viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - Sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine suu liikumine) - Visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - Kategoriseerimine Kuulmisinfo töötlus Primaarne   kuulmisinfo   töötluse   keskus   –   Heschli   käär,   tonotoopiliselt   organiseeritud,
peegeldab helisagedusvõnkumistele reageerivate rakkude asukohti Corti organis. Vastuvõetud
info liigub analüüsiks edasi assotsiatsioonialale BA 42.  2 liikumissuunda analoogsed ’mis’ ja ’kus’ visuaalse info töötluse suundadele: - Auditoorne/ventraalne seotud objekti või isiku identifitseerimisega - Posterioorne/dorsaalne seotud heli sisu ja heliallika asukoha määramisega


Kõneinfo töötlus
Planum temporale  – seotud  komplekssete   helide  analüüsiga   sh helid  mille   sagedus  ajas
muutub - BA 42 – auditoorne unimodaalne assotsiatsiooniala - BA 22 – multimodaalne auditoorne assotsiatsiooniala Enamusel asümmeetriline, vasakus poolkeras suurem kui paremas, kuid selle erinevuse osas
on   suur   individuaalne   variatiivsus.   Vasakus   poolkeras   seondub   kõne   tajuga,   paremas
poolkeras ruumilise tähelepanuga.  Keskmine temporaalkäär
- Nägude äratundmine, sõnade äratundmine, sinna liigub visuaalse infotöötlemise tee mis
kukalsagarast tuleb - …. Alumine temporaalkäär
- Visuaalse info liikumise sihtpunkt - Objekti tunnuste töötlus - Nägude äratundmine - Numbrite äratundmine - Kui ei tööta võivad olla väga spetsiifilised äratundmishäired Temporaalpoolus
- Temporaalsagara eesmine ots   Assotsiatsiooniala mis on eelkõige seotud erinevat tüüpi info kombineerimisega. Pannakse
kokku sensoorne info, samuti emotsionaalne ja sotsiaalne infotöötlus - Vasakus hemisfääris seotud semantilise mäluga - Paremas hemisfääris seotud autobiograafilise mäluga Aktivatsioon on suur kui on vaja teha moraalseid otsuseid. Kui on vaja järeldust teiste žesti
kohta teha siis on ka.  Parahipokampaalkäär
Asub aju põhjas Moodustab BA 27, entorhinaalalad BA 28 ja BA 34, perirhinaalalla BA 35 - Juhteteed hipokampusesse, vahendab mäluinfo kodreerimist ja meenutamist - Visuaalse kontekstiinfo töötlus - Sotsiaalse kontekstiinfo töötlus


- Haistimisinfo töötlus - Oluline te mida pidi info mällu liigub Limbiline süsteem
- Kõik kokku arvestades on limbiline süsteem.  - Vanad ajustruktuurid.  - Emotsionaalsed süsteemid Oimusagara sisemised struktuurid
- Mandelkeha (amügdala) – emotsionaalne info töötlus, osaleb ka õppimises (klassikaline
tingimine) - Hipokampus – keskne struktuur uute mälestuste loomisel, osaleb ka ruumiinfo töötluses
ja navigeerimisel Mälu
Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused - Uute   mälestuste   loomisel   keskne   struktuur   on  hipokampus  mis   on   seotud   info
kodeerimise kui ka meenutamisega. Kahjustuse korral tugev  anterograadne amneesia,
vähemal   määral   retrograadne   amneesia.   Samasugune   kahjustus   võib   ekkida   ka   siis   ki
hipokampus on terve kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest.  - Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades Semantilise mälu närviringed Info töötlus semantilises mälus
- Ei   ole   ühtset   keskjaama   vaja.   Kui   objekti   infot   töötlema   hakkame   siis   see   suudab
varasema info järgi tõlgendada iseenesest. Haistmisinfo töötlus
- Esmane   analüüs   toimub   haistesibulates,   sisend   sealt   liigub   mitmetesse   pk-desse,   mis
moodustavad primaarse lõhnainfo koore - Suurem osa sisendist liigub pririformsesse koorde - Sekundaarne töötlus… Oimusagara kahjustuse sümptomid
- Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired – TE, ülemine temporaalvagu - Visuaalse taju häired – TE, ülemine temporaalvagu, mandelkeha - Kuulmitaju häired – 41, 42, 22


- Muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - … Oimusagara funktsioonide asümmeetria
Kahjustus vasakul Paremal Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu (näod) Kõnehelide töötluse häire Muusikalist helide töötlemis ehäire Häire kategoriseerimisel Häiritud näoväljenduste äratundmin
Häiritud   kontekstuaalse   info interpreteerimine
Tõenäolisemalt toob esile isiksuse muutused Kuulmistaju häired
- Kui mõlemal pool kahjustused siis kurt - Väiksema ulatusega kahjustus toob kaasa auditoorse agnoosia – ei suudeta aru saada ja ära
tunda helisid - Ei suuda hinnata helide ajalist järjestust - Vasakpoolse kahjustuse korral häiritud selektiivne kuulmistaju - Kahjustus assotsiatsioonikoores – sensoorne e Wernicke tüüpi afaasia – ei tunne sõnu ära - Muusikataju häired rohkem parempoolse temporaalkahjustuse korral (tämbri, meloodiate
eristamine) - Parempoolne   kahjustus   häirib   rohkem   meloodia   taju,   vasakpoolne   kahjustus   häirib
rohkem rütmitaju Muusikalise kõrva sündroom
- Kuulmiskahjstusega   seotud   seisund,   mille   käigus   kujunevad   välja   helitaju
hallutsinatsioonid: muusika või helid ilma teadaoleva välise allikata - Sensoorne   deprivatsioon   tekitab   kuulmiskeskustes   hüperaktivatsioni,   mida   siis
tõlgendatakse muusikana - Analoogne Charles Bonneti sündroomile (nägemishallutsinatsioonid) Häired teadmiste struktuuris
- Semantiline   dementsus  –   atroofia   anterioorses   temporaalsagaras,   eelkõige   vasakus
hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad - Kliiniliselt   –  anoomia   –  raskused   sõnade   leidmisel,   sõnade   tähenduste   mõistmisel;
voolavat tüüpi afaasia  – assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha
enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Luululise vääridentifitseerimise sündroomid
Uskumused et mõne isiku, objekti identiteet on muutunud või muudetud


- Capgras’ luul – uskumus et keegi lähedane isik on ära vahetatud teisikuga - Cotard luul – uskumus et ollakse surnud - Frefoli luul – uskumus et - …. Kehataju häired
- Kahjustuse raskuskese jääb oimusagarasse, kiirusagarasse - Võõranduvad elamused on oimusagara piirkonna kahjusutse tõttu võimalik Seosed käitumise ja isiksuse muutustega
Temporaalsagara epilepsia korral: - Liigne keskendumine detailidele ja üksikasjadele - Pedantne kõne - Egotsentrilisus - Kalduvus isiklike probleemide aruteludesse - Paranoia - Liigne sisendatus religiooni - Kalduvad agressiivsuspuhangutele Külver-Bucy sündroom - Hirmu ja ärevuse kadu - Loidsus - …. Otsmikusagarad Frontaalsagara ühendused
- Kahjustuse võib saadakui ühendused erinevate ajupiirkondade vahel on katkenud Pretsentraalkäär
- Primaarse motoorse kontrolli ala, moodustab BA 4 Motoorne homunkulus
- Käte ja näolihaste liigutamine on kõige olulisem Premotoorne koor
- Suur osa kuidas liigutused toimima hakkavad kodeeritakse seal


- Premotoorsed   alad   aktiveeruvad   kui   algatatakse   uusi   motoorseid   programme   või
muudetakse õpitud motoorseid programme. Neuronid siin hakkavad laenglema liigutuse
ootusel – harjutamine, kavatsuslikkus. Oluline struktuur sensoorselt tingitud motoorsel
õppimisel - Parem   hemisfäär   osaleb   empaatiliste   näoväljenduste   loomisel   ja   mõistmisel,   kuidas
oskame otsustada teiste liigutuste kavatsuste üle Motoorne lisa-ala
- SMA   komplekts   aktiveerub   enne   primaarset   motoorset   ala   (mingi   tegevuse   ette
kujutamine või kavandamine) - SMA kompleks liidab motoorsete tegevuste järgnevused motoorseks plaaniks - Aktivatsioon suurem, kui sooritatakse uudseid ülesandeid Frontaalsed silma väljad
- Dorsolateraalses prefrontaalkoores ala BA 8 - … Broca piirkond
- Kõnetöötlus - Vastutab kõne tekitamise eest - Aktivatsioon ka sisekõne ajal või kui kõnet imiteeritakse Dorsolateraalne prefrontaalkoor
- Koht kus minevik ja tulevik kohtuvad - Hindab ja reguleerib somaatilist infot sobiva motoorse astuse loomiseks - Seirab ja kontrollib käitumist - Eesmärkide seadmine ja elluviimine, reguleerib infot et hakkaksime toimima ja tegema
vastavalt eelnevatele teadmistele - Aitab teha valikuid kui võimalusi on mitu ja tagajärgi mitu Ventrolateraalne koor - Semantilise info töötlus - Interpreteeritakse infot mõistuslikult, valitakse välja kõige olulisem info - Suurim roll pidurdussüsteemil, kui vaja plaane muuta või tähelepanu ümber suunata Orbitofrontaalne koor - Tähtsamaks   rolliks   sobivate   käitumiste   valik   sarrustusest   lähtuvalt   ja   ebasobivate
käitumiste inhibeerimine - Aktivatsioon siin reguleerib ärgastustaset - Suurm emotsionaalse   töötluse  assotsiatsioonikeskus.  Seotud  emotsionaalse   perspektiivi
hindamisega


- Siin asuvad haiste ja maitseinfo sekundaarse töötluse alad - Seotud ka sotsiaalsete signaalide hindamisega näo-väljenduste järgi Dorsomediaalne prefrontaalne koor
- …. Ventromediaalne prefrontaalne koor
- Seotud assotsiatiivse õppimisega sotsiaalsete/emotsionaalsete  Frontaalsagara funktsioonid
… Täidesaatvad funktsioonid
… - EF   lubavad   kaaluda   vaikuid   ja   valida   kõige   spetsiifilisema   vastuse   mingile   stiimulile
lähtuvalt situatiivsetest kontekstist, vaasematest teadmisstest…  Pooleli!!!! EMOTSIOONID JA SOTSIAALNE TAJU Emotsiooni komponendid
- Afekt, jämedalt positiivne või negatiivne afekt - Kognitsioonid - Füsioloogilne eaktsioon – pulss, vererõhk, hingamine, higistamine, pinge, muutused ainevahetuses
ja neurotransmitterite tasemes - Käiutmine – nutmine, naermine, kallaletung, vältimine Emotsioonide uurimine
- Darwini evolutsiooniline lähenemine - Goltz – kergesti ärritatavad ajukooreta koerad kel raevuhood, justkui neid rünnataks - Bard   &   Cannon   –   taalamuse-hüpotaalamuse   piirkonna   stimuleerimine   tekitab   kassidel
raevupurske - 40-60ndad   –   hüpotaalamuse   erinevate   piirkondade   stimuleerimine   tekitab   kassidel
erinevaid emotsionaalseid reaktsioone (hammaste näitamine, turrisolek, sisemine rünnak) - Deitsefaloni   (taalamuse   ja   hüpotaalamuse   pk)   peeti   emotsionaalsete   reaktsioonide
tekitajaks   ja   autonoomse   NS   jhtimise   keskuseks,   ajukorrt   aga   nende   reaktsioonide


allasurujaks. Vastupidi loogika ka – taalamus ärgatab korteksit ja aitab ilmselt emotsioone
stiimuli poole suunata. - Papezi limbiline käär/süsteem kui emotsioonide tekitaja - Brota   oli   limbilasele   käärule   juba   1878   osutanud,   kui   imetajate   üldiselt   omasele
struktuurile mis ümbritseb ajutüve - Limbilise   süsteemi   osad   mõjutavad   hüpotaalamust   mis   siis   kõige   olulisemana
emotsionaalseid seisundeid tekitab - Uusaju koor ei tekita emotsioone - Papezi teooria soitus hästi aega mil freudistlikud teooriad õitsengul olid - Limbiline süsteem kui alateadlik vs neurokorteks kui teadlik-kognitiivne - NB amügdalad pole sisse arvatud Psühhokirurgia
… Näod ja Ekmani emotsioonid
- Primaatidel on näude ja näoväljenduste tundmisel olulisim ajpiirkond fusfiorm piirkond
ventraalses temporaalsagaras - Parem poolkera nägude äratundmisel tugevam aga asi pole nii absoluutne Kaasaegne limbiline süsteem
- Sisaldab amügdalat/mandelkeha ja prefrontaalkoort - Ajukoor on selleks et infot edasi-tagasi saata - Info läheb limbilasest süsteemist ajukoorde, meeltega võtame info vastu - Meeltest saadud info läheb kindlasti läbi taalamuse - Subjektiivne mõnutunne töödeldakse orbitofronataalses prefrontaalkoores - Keskmised – eesmised osad – sensoorsed mõnud - Mediaaln OFc – rohkem hüved Erinevaid olulisi emotsiooniteooriaid
- Damasio – emotsioon on kehalist päritolu ja suunab kognitiivseid protsesse – somaatilise
markeri hüpotees - LeDoux – keskendus hirmu  neurobioloogiale,  fookuses mandelkeha  (roll  õppimisel ja
hirmu tingimisel) - Rolls   –   emotsioonid   on   õppimisele   ehk   psüühiliste   protsesside   sarrustamisele
sekundaarsed; kasu-kahju analüüs kui motiveeriv jõud ms juhivad emotsiooni - Davidson – emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad nähtused;
on läinud mindfulnessi poole - Panksepp – emotsioonid on imetajatele ühised primaarselt koorealustest keskustest pärit
närviaktiivsuse peegeldused


…… Damasio
- Emotsioonidel on oma spetsiifiline ärgastusmuster ajus LeDoux ja mandelkeha eksperimendid
- Info emotsionaalselt olulisest stiimulist liigub läbi taalamuse korteksisse ja amügdalasse - Downeri eksperimendid split-brain ahvidel, kel mandelkeha ka eemaldatud - Amügdala algatab stressreaktsooni, aktiveerib ANS, käitumisvastasuse, …tagasisidestab
korteksisse - Korteksis toimub sekundaarne tötlus ja info liigub sealt edasi amügdalasse nii otse kui läbi
hipokampuse.  - Hipokampus annab konteksti - NB  amügdala   koosneb erinevates  tuumadest   ja  pole  vaid  negatiivsete   emotsioonidega
seotud Kartmatuse sündroomid: vaja mandelkeha ja/või hirmuringe kahjustust
- Hästi   uuritud   kirjeldatud   sündroom   ahvidel   –   tekitatud   anterioorse   temporaalsagara
bilateraalse eemaldamisega, sh amügdalad - Ubach-wiethe   tõbi   –   haruldane   autosomaalne   retsessiivne   haigus   –   rohkem   LAV
europplaste seas - Dermatoloogilised   –   naha   ja   limaskestade   paksenemine   –   kare   hääl,   nahavigastused,
armiline, kuiv, hingamisteede infektsioonid - Neuroloogilised – madala temporaalsagara kaltsifikatsioonid, eriti amügdala piirkonnas - Prognoos – eluiga normaalne kui dermatoloogilis sümptome leevendada Näoväljenduste sagedus
- Frontaalsagara vigastuse puhul on näoväljendusi vähem vs temporaal- ja parietaalsagara
vigastused Kõnelemine
- Vasaku poolkera vigastus vähendab spontaanset kõnet, parema oma aga suurendab - Kõne sisu vasak pk, toon parem pk – parema pk vigastuse puhul emotsionaalsust eeldavad
väljendid, alused suhtelised lameda afektiisusega – aprosoodia - Igal   juhul   tõlgendavad   lähedased   nii   näoväljenduste   vähenemist   kui   muutusi   kõnes
isiksuse muutustena Huumor
- Parema poolkera vigastus: mitte pelgalt huumorist arusaamine vaid ka kummalise huumri
tootmine nt enese tutvustamine


- Huumorikadu ka temporaalsagara epilepsia, skisofreenia, hulgiskleroosi, autismi spektri
… puhul - Probleem ka metafoori mõistmisel Näoväljenduste lugemine
- Nii   frontaal   kui   temporaalkahjustusega   patsiendid   kehvad   näoväljenduste   lugemisel,
asümmeetriat eriti pole - parem poolkera ei loe rohkem sest infot on vaja selleks mõlemast poolkerast ’Temporaalsagara isiksus’
- mis juhtub kui temporaalsagar kahjustada saab - kõige   väljapaistvamad   jooned:   hüpermoralism,   viha,   huumoripuudus,   obsessiivne
kordamine Frontaalsagara kajustus ja emotsionaalsusega seotud muutused käitumises
ahvidel
- inimestel väga lai spekter muutusi, raske üldistada Ahvidel: - vähenenud sotsiaalne suhtlemine – tagasitõmbunud, loomulikus keskkonnas üksik - sotsiaalse domineerimise kadu – dominantsed isendid langevad hierarhias - ebakohane sotsiaale käitumine – ei oska alistumis- või dominantseid märke välja saata,
võib tingida teiste loomade agressiivse käitumis - muutused sotsiaalsetes eelistustes – seltskond muutub - vähenenud afekt – pokkerinäod, emotsioonide väljendamine harvemaks - häälitsuste vähenemine Kahetsus – sotsiaalne kognitsioon?
- Otsustusprotsessid ja hasrtmängukatse - Kõrgema taseme emotsioon mis nõuab palju mõtlemist Frontaalsagara kahjustusega patsiendid
- Asümmeetria unilateraalse ventromediaalse PFC kahjustuse korral - Parempoolne   kahjustus   –   puudujäägid   sotsiaalses   ja   emotsionaalses   käitumises   nn
omandatud sotsiopatia, pseudopsühhopaadid - Õpikus avanäide! - Vasakpoolne kahjustus – normaalne sotsiaalne käitumine, püsiv töökoht, pea sama isiksus
ja otsustusvõime - Oluline ka tsingulaarkäär


Sotsiaalne närvivõrgustik 1. Amügdala   võrgustik   –   emotsionaalsete   protsesside   algatamisest   olulise   stiimuli tuvastamiseni 2. Mõistmine – teiste seesmiste seisundite ja käitumise tagamaade tõlgendamine – erineb empaatiast sest empaatia on instinktiivne 3. Empaatia  – teiste kavatsuse ja motiivide intuitiivne aimamine,  rakendame  seda ka mitteanimaalsete objektide puhul 4. Peegeldamise-tegutsemise   võrgustik   –   aktiveerub   teiste   jälgimisel   kui   need   kes tegutsevad;   peegelneuronite   kogumikud   parietaal   ja   premotoorsetes   alades,
enesekontseptsiooni tekkes ka olulised NEUROLOOGILISED HÄIRED Patsiendi uurimine
- Anamneesi kogumine - Füüsilise seisundi uurimine - Muud uuringud täiendava info saamiseks – EEG, MRT, kuvamisuuringud,  kognitiivse
seisundi hindamine Muutuse või haiguse kogemus
Fenomenoloogiline tasand kuidas patsient oma muutusi tõlgendab - Inimene   ei   saa   ennast   kõrvalt   vaadata   e   tobjektiivselt   aru   saada   kuidas   käitumine   on
muutunud - Kahjustus võib varjutaa realistliku arusaamis oma seisundist - Inimesed üritavad ootamatuid olukodi ja igapäevaelus tekkivaid vigu ’ ära seletada’ - Vastupidiselt emotsionaalne reageerimine võib pt muuta enda suhtes kriitiliseks - Erineb neurootilist tüüpi enese-kahtlustustest mis on peamiselt elu-eesmrkide, väärtuste ja
põhimõtete suhtes Kahjustuste profiilid
- Diagnostiliselt   on   oluline   sooritusmuster   mitte   üksikute   testide   tulemused,   hinnta
proportsionaalseid muutusi üldise sooritustaseme kontekstis - Soorituste profiilid erinevate haiguste korral võivad olla väga sarnased, erinevused nng
funktsiooni kahjustuse osakaalus väga väikesed - Kaugelearenenud seisundite puhul on muutusi kõikide funktsioonide osas, sooritustase eri
võimetes ühtlustub, raske diferentseerida erinevad diagnoose - Tüüpiline on komorbiidsus nt depressiooni kaasumine - …


Vaskulaarsed häired
- Ajuinsult   –   kiire   tekkega   fokaalne   neuroloogiline   häire   patoloogilistest   protsessidest
veresoontes.   Eristatakse   3   tüüpi:   isheemiline,   intratserebraalne   hemorraagia,
subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline  pilt  sõltub  sellest  milline  veresoon ummistunud  on. Enamasti  esineb
vasakus hemisfääris keskmise ajuarteri varustusalal - Transitoorne isheemiline atakk – lühiajaline verevarustuse häire, sümptomid mööduvad
vähem kui 24h pärast Hemorraagiad
Hemorraagia – veritsus ajukoes. U 20% insultidest hemorraagilised - Ühe kehapool enõrkus - Tundlikkuse ja nägemise häired - Afaasia - Tavalised on teadvusseisundi häired, tugev peavalu - Põhjuseks on kõrge ererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalselld defektid jne Ajutraumad
- Traumaatiline ajukahjustus – mehaanilisest vigastusest tekitatud ajukahjustus. Enamasti
kukkumised või liiklusõnnetused - Uuringutes on kasutatud väga üldises tähenduses, vahel arvatakse ka insulti ja anoksiat
siia - Esineb rohkem vanuses 15-24, sagedasem meestel Kinnine ajukahjustus - Kontaktjõudpaneb aju kolju sees liikuma. - 2 mõju – vahetu löögimoment ja vastulöögimoment - Aju on pehme kude, kolju on luuline struktuur. Aju põrutab liikumise käigus vastu tugevat
koljut mõlemalt poolt.  - Tekib hajusa loomusega kahjustus Traumade   puhul   difuussed   tüüpi   ajukahjustus   mis   eelkõige   mõjutab   frontaal-   ja
temporaalpiirkondade tööd. Üldiselt langetakse autoavarii järel koomasse.  Ajupõrutus   –   mehaanilise   jõu   poolt   tekitatud   vahetud   kahjustused   neuroloogilistes
funktsioonides


- Kerge põrutus – pole teadvusekadu - Klassikaline põrutus - … Trauma käitumislik hindamine
Glasgow kooma skaala  1. Kas silmad on avatud
2. Kas sõnaline kontakt on olemas
3. Kas motoorika töötab Kognitiivsete häirete profiil ajutraumade korral
- Prevaleerib tählepanuhäire, alanenud infotöötluse ja kontsentratsioonivõime tase - Raskusi info õppimisel ja hilisemal meenutamisel - Raskusi tegevuste planeerimises ja eesmärgipärases käitumises - Motoorsed, sensoorsed häired - Võimalik afaasia - Häiritud kontseptuaalne mõtlemine, llähtuvad konkreetsetest seostest Krooniline traumaatiline entsefakopaatia
- Neurodegeneratiivne haigus mida seostatakse korduvate peataumadega nt poksijatel - Korduvad   põrutused   tekitavad   kudede   amistumist,   häireivad   veresoonestikku   >
anüloidnaastude kuhjumine Epilepsia
- Korduvad krambihood mis on seotud teadvuse äiretega. Hoogude kestus ja sagedus on
väga varieeruv - On tavalised – 1 inimene 20st kogeb vähemalt üht hoogu eluea jooksul. Epileptilisele
aktiivsusele viitav EEG muster on u 4 inimesel 20st, ilma et sellega kaasneks hoogusid - Sümptomaatilised hood – kui on teada konkreetne põhjus - Idiopaatilised hood – kui võimalikku põhjust pole teada Sümptomid
3 peamist, mis esinevad mitmete epilepsia tüüpide korral: - Aura või eelseisva hoo etteteadmine - Teadvuse häired – täielik teadvuse kadu kuni segasus või uimasus - Motoorsed   väljendused,   lisaks   krampidele   võivad   väljendada   ka   sihipärastes
automaatsetes liigutustes nt käte hõõrumine või suu matsutamine Fokaalne epilepsia - Fokaalne   oog   –   atakk   algab   värisevate   liigutustega   ühel   kehapoolel   ja   siis   levib
vastaspoole kehaosadle


- Komplekssed   partsiaalsed   hood   –   tüüpiliselt   väljendb   automaatismidega,   korduvad
stereotüüpsed liigutused (hüüe limpsimine, mälumine) Tunnused: - Subjektiivne tajumus hoo tulekust - Automatismid - Posturaalsed muutused Generaliseerunud epilepsia
- Grand mal hood – teadvuse kadu, stereotüüpsed motoorsed reaktsioonid - Tavaliselt esineb 3 staadiumi: tooniline (keha tõmbleb), klooniline staadium – rütmilised
värinad, hoojärgne või postikaalne segasusseisund - Petiti   mal   hood   –   teadvuse   kadu   mille   ajal   pole   motoorseid   liigutusi   va   silmade
pilgutamine, pea pööramine, need on väga lühikese kestusega Ajukasvajad
- Kasvaja – uue koe mass mis kasvab ümbritsevatest struktuuridest sõltumatult ja millel
uudub funktsionaalne rakendus - Healoomuline kasvaja – ei kasva tagasi pärast eemaldamist - Pahaloomuline kasvaja – kasvavad tagasi, progresseeruvad - Neuroloogilised sümptomid seotud intrakraniaalse rõhu tõusuga – peavalud, oksendamine,
nägemisnärvinäsa turse, südametegevuse aeglustumine, vaimne loidus, kahelinägemine,
krambid, samuti funktsionaalne fokaalne kahjustus Peavalud
- Migreen – korduvad, tavaliselt ühepoolsed peavaluatakid. Intensiivsus, esnemissagedus ja
kestus on väga varieeruvad.  - Peavalud võivad olla sekundaarsed ka muudele neuroloogilistele haigustele nt kasvajad,
infektsioonid, pingepeavalu - Valu tekib veresoonte retseptoritest.  Veresooned kitsenevad välise teguri mõjul ja kui
veresooned uuesti laienema hakkavad siis. Dementsused
- Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haiguest. On häiritud
mitmed vaimsed funktsioonid nt mälu, mõtlemine, arusaamine, otsustusvõime jne. teadvus
ei ole hägunenud.  - Harilikult   kaasneb   või   eelneb   emotsionaalne   pidurdamatus,   sotsiaalse   käitumise   või
motivatsiooni halvenemine - Kortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik Apraksia, afaasia või agnoosia - Subkortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik infotöötluskiiruse aeglustumine, rohkem
välhendunud täidesaatvate funktsioonide häire. 


PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED … Arengulised aknad
 Kriitilised vanuseperioodid teatud võimete arenguks, ka sots. Ja emotsionaalse arengu jaoks - Esimesed 3 eluaastat kõige olulisemad … Kõnealad olenevalt keelte omandamise vanusest
- Muudab allesjäänud, terveid nrviringeid - Loob uusi ühendusi ja närviringeid - Toodab uusi neuroneid ja gliaat, et vähemalt osa kaotatud närvirakkudest asendada Õppimise,   tähelepanu,   sotsiaalse   käitumise   ja   üldise   intellektuaalse
toimetulekuga seotud neuroloogilised arenguhäired
- Varem „arenguhäired“ > DSM5 - Mental retardation > intellectual disability - Kommunikatsioonihhäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused
käiutmismustrites - ADHD   –   tähelepanuprobleemid   ja   hüperaktiivsus   –   ülemäärane   jutukus,   väänlemine,
võimetus paigal püsida - Spetsiifilised   õpirasksed   –   püsivad   raskused   lugemisel,   kirjutamisel   ja   arvutamisel
normaalses koolikeskkkonnas Neuroloogiliste arenguhäiretega seotud sümptomid
- Hüperaktiivsus - Tunnetuslikud ja motoorsed puudujäägid - Emotsionaalne labiilsus - Üldised koordinatsioonihäired - Tähelepanuprobleemid - Impulsiivsus - Mälu ja mõtlemise häired - Spetsiifilised õpiraskused sh lugemise, arvutamise, kirjutamise ja õigekirjaga seotud - Kõne ja kuulmise häired - Neuroloogilised omapärad ja teistsugune EEG


Õpiraskused – igasugune jama koolis?
- Õpirasksed – laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks
koolis - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk - Vähemalt 10%l õpiraskused, 5% ei sobi tavakoli - Verbaalsed ja mitteverbaalsed õpiraskused - Mitteverbaalsed – Ath, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea - Vanusega nõrgeneb kuigi ka täiskasvanuna jääknähud Mida lugema õppimiseks vaja on?
- Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratndmine ja eristamine - Nägemine – tähtede äratundmine, sarnastel tähtedel vahe tegemine - Pertseptsioon – hääldamisega samal ajal liigutuste tunnetamine - Mälu – eelnevalt loetud tähtede, sõnade ja lausete meelespidamine, et teksti mõista - Tähelepanu – detailide märkamine, olline igasuguse ppimise juures - Analüüsivõime – loetu mõistmine, järelduste tegemine Palju viise kuidas lugema õppimine ja lugemine võib häiritud olla 1. Fonoloogiline lugemine – tähed või tähtede grupid häälikueks-helideks, raskused lugema
õppimise alguses 2. Grafeerimiline lugemine – sõna jäetakse meelde, raskused hiljem   - miks hea lugeja kirjavigu ei märka? Sõna võtame tervikuna, kui vead on sees siis see ei
häiri meid Tähelepanu puudulikkus lugemishäirel - Düsleksikutel vaja eritamiseks pikemat intervali stiimulite vahel - Mitte   tähe   ja   selle   tähega   seotud   hääliku   äratundmine,   vaid   viivisega   tähelepanu
nihutamine - Tähelepanuprobleemid   tulenevad   parietaalsagara   assotsiatsioonialadest   (pole   vaja
teada)  kuhu   tuleb   info   kõikidest   sensoorsetest   süsteemidest   mille   järel   algatatakse
liigutused lugemise ajal - Tähelepanu ümberlülitse defitsiidid on laiemad Sensoorsed defitsiidid - Sensoorne eritus kehv – pole probleemi kõne kuulmises vaikuses, kuid ei erista hästi mu
kõnemüra taustal - Harjutada algul aeglaselt, hiljem intervalli lühendada - Magnotsellularne   teooria   –   liikumise   ja   must-valge   nägemisega   seotud   nägemisalade
defitsiit, sõnad hüppavad justkui ringi. Kui ühe silmaga loeb või kasutab värvifiltrit on
parem.


….. - Vasak-parem eristus kontrollrühmal ja düsleksikutel - Düsleksikutel sooritus vanusega EI parane Veel teste: - Sõnade genereerimine: ütle nii palju S tähega sõnu kui oskad Tserebraalparalüüs
- Pärilik, looteeas, sünnil või esimese 2 aasta jooksul tekkinud ajukahjustus - Ajukahjustus   arenemise   ja   aksvamise   ajal   ei   muutu   kuid   on   alati   olemas   armina
närvisüsteemis - Olenevalt sellestmillise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad
liikumispuuded ning õib esineda ka vaimpuue - Peamine liikumispuude põhjus Olenevalt ajukahjustuse piirkonnast: - Spastilisus – eesaju motoorika alad - Düskineetiline vorm – basaalganglionid, tahtmatud liigutused - Ataksia – väikeaju, rabedad liigutused, tasakaaluprobleemid ja keha ruumitaju Kaasuvad probleemid: söömis- ja joomisraskused, nägemisprobleemid, kuulmiskahjustused,
kommunikatsioonihäired,   sensoorse   tundlikkuse   häired,   kognitiivsed   häired,
krambisündroomid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid Hüdruotseefalus e vesipea
- Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes. Peamine imendumine toimub peaaju kulaosa pealsetes
struktuurides - Aju vedelik koos jääainetega tuleb välja, imbub laiali. Uueneb ööpäevas u 3x. Kui vesi
hakkab kogunema siis avaldab rõhku ja surub aju kudet väljapoole - Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigaltkokku kasvanud ja pehmete koljuliideste arvelt
saab pea venida. Algul pole kaebusi. Tekivad aju verevarustuse ja närvitalitluse häired –
peavalu, oksendamine, krambid, teadvuse kadu, südametöö ja hingamise häired - Väikelapsena sagedamine toitumishäired Aktiivsus ja tähelepanuhäire ADHD
- 5-7% lastest, esimese 5 eluaasta jooksul paistab välja 2 peamist diagnostilist kriteeriumi:


- Tähelepanematus   –   puudulik   tähelepanuvõime   ülesannete   täitmisl   ja   tegevus
elõpetamatuses. Laps läheb korduvalt üle ühelt tegevuselt teisele, kaotades eelmise vastu
huvi - Hüperaktiivsus ja impulsiivsus – hõlmab ülemäärast püsimatust, eriti suhtelist rahulikkust
nõudvates   situatsioonides.   See   võib,   sõltuvalt   situatsioonist   avalduda   kas   liigse
ringijooksmisena, hüplemisena, toolilt tõusmisena jne kuigi oleks vaja rahulikult istuda - Probleemide tõttu võib tekkida depressioon ja agressiivne käitumine Põhjused: pärilikkus, keskkond, ajukahjustus, entsefaliit, toiduallergiad - Aju arengu viivis, mis vanusega kahaneb - Eneseregulatsiooni   puudulikkus   –   eesmiste   ajpiirkondade   närviringetes   anomaaliad   sh
basaalganglionides. Lisaks tegevuse katkestamisele ei õpi puuduliku eneseregulatsiooniga
lapsed ka enda kogemusest - Ravimitest stimlandid Autismi spekti häired
- Väa varieeruv häire raskusaste ja toimetulek ’ei kasva välha’ - Võib märgata ’imlikke’ tunnuseid juba beebidelt, füüsilise kontakti vältimine - Üldiselt ei panda sümptomeid 1-3 eluaastani tähele Iseloomulikud tunnused: - Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused - Sots vastastikuse mõjutamisega seotud raskused - Sots kujutlusvõimega seotud raskused - Sensoorne ülitundlikkus - Rutiinilembus - Erilised huvid - Õpiraskused - Võib esineda agressiivset käiutmist - Võivad olla kohmakad Asperger kui kergem ASD, võib esineda huvide koondumist ja tähelepanuväärseid võimeid,
sotsiaalsed puudujäägid ja rutiinilembus ikka olemas Anatoomilised korrelaadid on muutuvad – näost on vahel aru saada FAS
- Esimesed 3 raseduskud kõige riskantsem - Iseloomlik nägu – nina ja suud ähendava vao puudumine,, silmavahe lai, silmalaugude
muutused - Väiksemad ja kõhnemad - Hüperaktiivsus- ja tähelepanupudulikkus, mäluprobleemd, õpiraskused, vaimne alaareng,
soodumus teisteks vaimse tervise häireteks sh sõltuvus


Retti sündroom
- Väga   haruldane   x-kromosoomi   haigus,   mis   avaldub   eelkõige   tüdrukutel,   sest   poistel
varajaselt surmav - Avaldub kuni 2 aastaselt - Pea kasv peatub - Kõne osaline või täielik kadu - Sotsiaalsed ja mängulised oskused kaovad - Käte stereotüüpsedpesemisliigutused, tahtlikke liigutusi aina raskem teha - Motoorika progresseeruv halvenemine - Hüperventilatsiooni hoold - Skolioos - Epileptilised hood - Raske vaimne puudulikkus - Eluiga 47a Fragiilse X sündroom - Kaasasündinud   x-kromosooml   asuva   ühe   geeni   dominantsest   mutatsioonist   tulenev
vaimset mahajäämust põhjustav haigus - Poistel avaldub mutatsioon alati, tüdrukutel teine x ka - Kergetest õpiraskustest raske vaimse mahajäämuseni - VAM poistel mõõdukas või raske ja tüdrukutel kerge - Lisaks   ASD   ja   ADHD   sümptomid,   ärevs,   meeleol   kõikumine,   langetõvehood,
sidekoesümptomid Neid haiguseid välja ravida ei ole võimalik, saab vaid leevendada.  Mittegeneetilised faktorid is arenguhäireid võivad mõjutada

Document Outline

• Aju peamised osad ja nende funktsioonid
• Neuropsühholoogia kujunemine
• Neuropsühholoogia kujunemine 19. saj
• Neuropsühho uurimisalad
• G x E keskkond ja pärilikkus
• Neuropsühholoogia alustalad
• Ontogenees
• Jaotused:
• Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid)
• Neurogeneratsioon perifeerses NS-s
• Inimese aju ontogeeniline areng
• Aju funktsionaalne hierarhia
• Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused
• Seljaaju ja kraniaalnärvid
• Seljaaju selgmine
• Suuraju poolkerade koor e korteks
• Ajutüvi
• Limbiline süsteem
• Projektsioonialad
• Ühendused ajupiirkondade vahel
• Subkortikaalsed närviringed
• Info liikumine neuronites
• Närviimpulsi edasikandumine
• Alzheimeri tõbi
• Signaal järgmisele närvirakule
• Neurotransmitterid e mediaatorid: biogeensed amiinid
• DA, NE, EP sünteesijada
• Neurotransmitterid: atsetüülkoliin ja aminohapped, samti väiksed molekulid
• Neurotransmitterid III
• Koliinergiline süsteem, ACh
• Dopamiinenergiline süsteem, DA
• Adrenergiline süsteem NA/NE
• Serotonegiline süsteem, 5-HT
  • II LOENG – ARENG
• Evolutsiooniline areng
  • Üldpõhimõtted
  • Evolutsiooni suunavad jõud
  • Australopiteegid
  • Homo habilis
  • Homo erectus
  • Neandertallased
  • Homo floresiensis
  • Homo naledi
• Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis
  • Bioloogilised muutused
  • Sotsiaalne ja keeleline areng
  • Muutused toitumises
• Ontogeeniline areng
  • KNS kujunemine
  • Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude
    • Neuro- ja gliogenees
    • Neuronite teke
• Ajukoore väljakujunemine
  • Dendriitide ja aksonite kasv
  • Apoptoos
  • Sünapsite teke
  • Müeliniseerumine
  • Juhteteede areng
  • Kolju kasv
• Arenguhäired
  • Neuraaltoru sulgumisega seotud häired – väljasopistumised või pea ei saagi areneda, ilma ajuta laps
  • Rakkuda jagunemisega seotud häired
  • Rakkude migratsiooniga seotud häired
• Muutused ajukoore tiheduses
  • III LOENG – SENSOORSE JA MOTOORSE SÜSTEEMI KOOSTÖÖ
• Sensoorne süsteem
  • Sensoorsed süsteemid
  • Sensoorsed retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks
• Nägemine
  • Peamised nägemisteed silmast korteksisse
  • Silmaliigutused
  • Nägemisega seotud häired
• Kuulmine
  • Helilainete muutumine närviimpulsiks
  • Kuulmisaparaat
  • Auditoorsed närviteod
• Keha tunnetamine somatosensoorsete retseptorite abil
• Vestibulaarne süsteem – tasakaal
• Maitsemeel
• Lõhnataju
• Taju
  • Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltes saadud info – taalamus
• Plastiline homunkulus
• Liigutuste kategooriad korteksis
• Peegelneuronid
• Motoorika kontroll ajutüves
• Basaalganglionid ja liigutuste tugevus
• Väikeaju: koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine
  • IV LOENG – AJU POOLKERAD
• Aju funktsioonude lateralisatsioon
• Erinevused frontaalsagara dendriitide morfoloogias
• Topeltdissotsiatsioon
• Wada test
• Käelisus ja funktsionaalne asümmeetria
  • Millest käelisus tuleb?
• Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile
• Aju ja soolised erinevused
  • V LOENG – MÄLU
• Ajalugu
• Amneesiad
• Amneesia teooria
• Pikaajaline eksplitsiitne mälu
  • Episoodiline mälu: autonoeetiline teadlikkus ajast
  • Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad
  • Juhtum KC
    • Millised mälusüsteemid olid tal kahjustunud ja millised säilinud?
• Eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad
• Hipokampus
  • Hipokampuse juhteteed ülejäänud ajuga
  • Hipokampuse funktsioon
• Temporaalkoor
• Ajupoolkerade spetsialiseerumine
  • Frontaalsagarad
• Pikaajaline implitsiitne mälu
  • Praimimine
    • Praimimise klassikaline näide
  • Implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad
    • Basaalganglionid
  • Motoorne koor
    • Väikeaju
• Pikaajaline emotsionaalne mälu
  • Amügdala e mandelkeha
• Lühimälu
  • Lühimäluga seotud ajupiirkonnad
  • Neuropsühholoogilised testid lühimälu hindamiseks
• Neuroloogilised haigused ja mälu
  • Neuroloogilised haigused ja pikaajaline mälu
• Eriliselt hea mälu
  • Luria juhtum S
  • HSAM – highly superior autobiographic memory
    • VI LOENG - KUKLA- JA OIMUSAGARAD
• Kuklasagarad
• Info liikumine silmadest nägemistöötluse aladele
  • Nägemistöötluse alade funktsionaalne jaotus
• Nägemisfunktsioonid
• Ventraalse ja dorsaalse visuaalse töötluse teed
• Nägemishäired
  • Nägemisteede kahjustused
    • Makulaarne piirkond
  • Skotoomid
• Nägemistaju kahjustussündroomid
• Nägudega seotud infotöötlus
• Nägemishallutsinatsioonid
  • Charles Bonnet sündroom
• Kiirusagarate anatoomiline jaotus
• Kiirusagarate ühendused
• Kiirusagarate tööpõhimõtted
• Posttsentraalkäär
• Ülemine parrietaalsagarik
• Nägemisinfo töötlemine
• Eestalb
• Sensoorse taju häired posttsentraalkääru kahjustuse korral
  • V LOENG – OIMUGSAGARAD JA OTSMIKUSAGARAD
• Oimugsagarad e temporaalsagarad
• Oimusagara ühendused
• Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu
• Kõneinfo töötlus
• Keskmine temporaalkäär
• Alumine temporaalkäär
• Temporaalpoolus
• Parahipokampaalkäär
• Limbiline süsteem
• Oimusagara sisemised struktuurid
• Mälu
• Semantilise mälu närviringed
• Info töötlus semantilises mälus
• Haistmisinfo töötlus
• Oimusagara kahjustuse sümptomid
• Oimusagara funktsioonide asümmeetria
• Kuulmistaju häired
• Muusikalise kõrva sündroom
• Häired teadmiste struktuuris
• Luululise vääridentifitseerimise sündroomid
• Kehataju häired
• Seosed käitumise ja isiksuse muutustega
• Otsmikusagarad
• Frontaalsagara ühendused
• Pretsentraalkäär
• Motoorne homunkulus
• Premotoorne koor
• Motoorne lisa-ala
• Frontaalsed silma väljad
• Broca piirkond
• Dorsolateraalne prefrontaalkoor
• Dorsomediaalne prefrontaalne koor
• Ventromediaalne prefrontaalne koor
• Frontaalsagara funktsioonid
• Täidesaatvad funktsioonid
  • EMOTSIOONID JA SOTSIAALNE TAJU
• Emotsiooni komponendid
• Emotsioonide uurimine
• Psühhokirurgia
• Näod ja Ekmani emotsioonid
• Kaasaegne limbiline süsteem
• Erinevaid olulisi emotsiooniteooriaid
• Damasio
• LeDoux ja mandelkeha eksperimendid
• Kartmatuse sündroomid: vaja mandelkeha ja/või hirmuringe kahjustust
• Näoväljenduste sagedus
• Kõnelemine
• Huumor
• Näoväljenduste lugemine
• ’Temporaalsagara isiksus’
• Frontaalsagara kajustus ja emotsionaalsusega seotud muutused käitumises ahvidel
• Kahetsus – sotsiaalne kognitsioon?
• Frontaalsagara kahjustusega patsiendid
  • NEUROLOOGILISED HÄIRED
• Patsiendi uurimine
• Muutuse või haiguse kogemus
• Kahjustuste profiilid
• Vaskulaarsed häired
  • Hemorraagiad
• Ajutraumad
• Trauma käitumislik hindamine
• Kognitiivsete häirete profiil ajutraumade korral
• Krooniline traumaatiline entsefakopaatia
• Epilepsia
  • Sümptomid
  • Generaliseerunud epilepsia
• Ajukasvajad
• Peavalud
• Dementsused
  • PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED
• Arengulised aknad
• Kõnealad olenevalt keelte omandamise vanusest
• Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud neuroloogilised arenguhäired
• Neuroloogiliste arenguhäiretega seotud sümptomid
• Õpiraskused – igasugune jama koolis?
• Mida lugema õppimiseks vaja on?
• Tserebraalparalüüs
• Hüdruotseefalus e vesipea
• Aktiivsus ja tähelepanuhäire ADHD
• Autismi spekti häired
• FAS
• Retti sündroom