erinevatele lennukitele. Linnast lennujaama sõitsid nad koos, ühes ja samas autos ning sattusid liiklusummikusse. Lennujaama jõudsid nad 30 minutilise hilinemisega pärast nende lendude plaanilist väljalennuaega. Mr Crane'ile öeldi, et tema lend väljus lennuplaani järgi. Mr Tees'ile öeldi, et tema lend lükati edasi, kuid see väljus just viis minutit tagasi. Kes neist härrastest on rohkem ärritatud? (Kahneman, Tversky, 1982, lk 203). Pole üllatav, et samavõrd üksmeelseks oli vastus mr Tees, kes elas läbi oma ebaõnne nii lähedalt. Kuid mis on selle põhjuseks, vaadeldes sündmust erapooletult, kus osalesid võrdväärselt kaks meest ning mõlemad jäid maha oma lennukist? Kahneman ja Tversky oletavad, et ebaõnn eesmärgi läheduses on enam tuska tekitav, kuna kergem on ette
madalaim hind, millest allpool hakatakse kahtlema toote kvaliteedis ja kõrgeim hind, millest alates välistatakse toote ostmine ning nende vahele jääb kusagile optimaalseim hind hinnaelastsus (mõne kõrgema lisaväärtusega poe/toote soodusmüügikampaania suurendab müüki kordades ning teiselt poolt madalama lisaväärtusega poe/toote soodusmüügi kampaania suurendab müüki vaid paarkümmend protsenti, kui sedagi) Daniel Kahneman ja Amos Tversky teooria (prospect theory) järgi on inimesed märgatavalt rohkem häiritud oodatavast kaotusest, kui on õnnelikud sama suure oodatava võidu üle. Tajutav kaotus sõltub ka võrreldavate suuruste absoluuttasemest, sellest lähemalt edaspidi. erinevad vaatluskogemused Eesti viimastest aastatest (tulevikus või see muutuda) on näidanud, et näiteks 10 eurosendi subjektiivne väärtus on suurem täisarvule lähedaste hindade puhul näiteks eriti 5 eurole lähedaste
inimestel üldiselt on pigem kõrge subjektiivne heaolu. Mõned uurijad on keskendunud sellele, kuidas säilitada positiivseid mõjutegureid ning vähendada negatiivset mõju, teised jällegi keskenduvad igapäevaolukordadele ning sellele kuidas igapäevased ja jätkuvad tegevused mõjutavad ning on seotud globaalse subjektiivse heaoluga. Mitmed uurimused on keskendunud omakorda sellele kuidas inimesed hindavad oma tuju aja vältel, sealhulgas millist osakaalu selles omavad erinevad sündmused (Kahneman 1999) ning kuidas on vastuste stiilid ning küsimuste järjekord mõjutanud ülemaailmseid hinnanguid (Schwarz & Starck 1991). Näiteks, Diener jt (1991) leidsid et ülemaailmsed subjektiivse heaolu näitajad põhinevad enam positiivsete emotsioonide sagedusel kui nende intensiivsusel. Tundub, et positiivsed emotsioonid on tihtipeale mõjutatud suurenenud negatiivse mõju poolt (Larsen & Diener 1987).
Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne- faktide tundmine ja nende tähenduste teadmine. Jaguneb episoodiliseks ja semantiliseks Mittedeklaratiivne-teadvustaata kaugmälu osa, reflektiivsed motoorsed ja tajumuslikud oskused 61. Heuristikad. Represantiivsus. Kui tüüpiline keegi on Tversky ja Kahneman Tõenäosusest raske aru saada. Gingenzer Pärnu vs Kohtla-Järve. Kumb suurem? Otsid kallet, pead suuremaks seda, kumb tuntum 62. Piaget kolme mäe katse mõte. Poiss ühes laua otsas, nukk teises. Vahel liivahunnikud. Poiss peab ütlema, mid anukk näeb, ütles seda, mida ise nägi. See räägib mõtlemise egotsentrismist Vaatame maailma läbi oma silmade, ei suuda astuda teise positsiooni Sellest tulenevalt suhtlemisraskused 63
subjektiivsele heaolule on ajas üllatavalt stabiilne, langedes või tõustes igale inimesele iseloomulikule tasemele ka pärast olulisi või ootamatuid elusündmusi. Erinevate uurimuste kohaselt on ligikaudu 5060 protsenti ekstravertsuse ja neurootilisuse individuaalsetest erinevustest võimalik seletada pärilikkusega. Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud. 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on viimastel aastatel samuti pööranud suuremat tähelepanu tervise ja heaolu teemadele See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või
ühendid teid magama panna, teiselt poolt püüavad teised rakud ja keemilised ühendid teid ärkvel hoida. Aju neuronid on magamise ajal jõulises rütmilises tegevuses - arvatavasti mängivad nad läbi kõike seda, mida päeva jooksul õppisite või teada saite. 16 Kasutatud allikad: Jaan Aru „Ajust ja arust“, 2017 John Medina „Aju toimimise reeglid“, 2014 Daniel Kahneman „Kiire ja eaglane mõtlemine“, 2013 http://www.lastehaigla.ee/public/vaimse_tervise_keskus/Aju_arengu_neurobioloogiline_k 2sitlus_Serbak.pdf http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/kuidas-hoida-aju-noorena-piisavalt- puhkust-ja-vanu-mustreid-muutvat-mottetood?id=78913978 17
(sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific)
Näide hilinenud lennukist: Mr. Crane ja Mr. Tees pidid sõiduplaani järgi välja lendama eri suundades, kuid ühel ja samal ajal. Nad sõitsid lennuväljale ühes ja samas autos, sattusid aga liiklusummikusse ja jõudsid lennuväljale 30 minutit pärast õiget väljalendude aega. Mr. Crane kuulis, et ta lennuk väljus õigeaegselt, Mr. Teesi lend oli aga hilinenud ja lennuk lendas minema ainult viis minutit tagasi. Kes oli endast rohkem väljas? (Kahneman Tversky, 1982) Praktiliselt üksmeelne vastus on Mr. Tees, sest ta pidi kogema nappi ebaõnnestumist, ehkki objektiivselt oli mõlema mehe olukord identne: nad mõlemad hilinesid. Kuid meil on kergem ette kujutada, et liiklusummikust oleksid nad võinud kohale jõuda viis minuti varem. Ja see kurvastab hoopis rohkem, sest kõik oleks võinud toimuda ainult viis minutit kiiremini...
esemete või nähtustega ja manipuleerib nendega kujundiline mõtlemine – mõtlemisülesande lahendamine objektist/olukorrast eemal viibides, sest vaimupildis on kujund silme ees loogilis-abstraktne mõtlemine – abstraktsete mõistete ja loogiliste konstruktsioonide kasutamine (diskursiivne mõtlemine) EKSIMINE: inimene käitub otsuseid vastu võttes hämmastavalt ebaratsionaalselt (Kahneman, Tversky) Eksimuse alused: 1) mänguri eksiarvamus – ekslikult arvatakse, et eri juhuslikud sündmused on omavahel seotud 2) juhusliku rea liigkorrastatuse efekt – inimene kipub tahtmatult korrastama sündmuste järgnevusi, mis peaksid olema täiesti juhuslikult vahelduvad 3) emotsionaalse meeldivuse või isikliku kallutatuse efekt – inimene eelistab mingeid ühtesid valikuid teiste eest mitte nende alternatiivide tegelikust objektiivselt mõõdetavast erinevusest lähtudes
Kuidas teha head sõnumit? - Kolonoskoopia tegemina järgmise 2 kuu jooksul pole ei valulik ega piinlik, see on sinu arsti poolt sulle soovitatav ja on võimalus seda teha isegi juhul kui sul pole kehtivat tervisekindlustust Loogilised süllogismid - Peamine – kõik inimesed kes saavad tuimestuse ei tunne valu - Sekundaarne – kui teed kolonoskoopiat kasutatakse tuimestust - Järeldus – kolonoskoopiat tehes ei tunne valu. Kahneman ja Tversky väljavaate teooria: kruntimine nn Aasia haiguse valik A. 600st inimesest 200 päästetakse – 77% B. 600st 400 sureks 22% Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi - Freimimine mõjub naistel - Freimimine ei mõju meestel Teised strateegiad - Grupidsikussioonid - Mentaalne simuleerimine - Edukas üldistamine - Vanad mudeldamised - Enese mudeldamine
peas. Koherentsusteooria – tõendamise teooria. Logiliselt võime olla realistid, aga me oleme piiratud oma oskuses ja võimes objektiivselt reaalsust tajuda. Konsensusliku tõe teooria – tõde on see, milles kõik, kes peaksid sõna võtma, kokku lepivad. Kriminaalmenetlus selles nimekirjas kuskil all pool, ga mitte täielikult konsensuslik tõe teooria. Kuidas fakte tuvastatakse? Kahnemann – dual processing. Kahneman on psühholoog, suurim avastus on, et inimene teeb otsuseid ja töötleb andmeid läbi kahe süsteemi. Hastie, Pennington – story model. Uurisid, kuidas inimene paneb kokku vastuse küsimusele „mis juhtus?“ kui ta saab palju info killukesi. Tõendamisalased mõisted: - Kogumine – teave tuleb muuta transporditavaks ja taasesitatavaks - Esitamine – pooled toovad, annavad kohtu kätte, vaieldakse, uuritakse ja seletatakse.
• Tähelepanu võib olla nii tahtmatu kui ka tahtlik. Anne Treismani tunnuste otsimise mudeli põhiideed. • Kognitiivne strateegia stiimulite spetsiifiliste tunnuste skaneerimiseks. • Stiimul, mis registreeritakse V1 alas jaguneb mitmeks ja töödeldakse paralleelselt erinevates juhteteedes (nt V3, V4, V5). • Posner ja Raickle (1993) – tähelepanu on nagu „liim“, mis ühendab tunnused üheks objektiks. Daniel Kahnemani jagatud tähelepanu. • Daniel Kahneman (1973) – aju on võimeline töötlema ainult teatud hulka informatsiooni korraga ja kui tekib ülekoormus, siis peab vaimne tegevus käimasolevate tegevuste vahel jaotuma. • Oluline on ka pingutus, mida peab tegevuse juures rakendama – nt autojuht tühjal teel liigeldes rakendab üsna vähe fokusseeritud tähelepanu ja ta saab samal ajal ka rääkida. Samas, kui ta jõuab tiheda liiklusega ristmikule, siis on vestlus selleks ajaks katkeb.
Põhiteemad- rollide ja staatuse sõltuvus vanusest, rollide kestus, üleminekud Nimesid, mida tasuks teada(enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) - aju ei ole optimeeritud verb info säilitamiseks, selleks kasutame kultuurilisi vahendeid (käitumisnormid, vanasõnad...) - Sõna kui käitumise reguleerija: a) assotsiatiivne tee- sõna kutsub esile reaktsiooni b) sõna ratsionaalse arutelu osana - Eneseregulatsioon nõuab reeglipärast mõtlemist ehk Kahnemani "süsteem 2"
kõrvast paremini - Kognitiivse kontrolli edukuse mõõdik - Kõne lateralisatsiooni esmane hindamine - Arengu hindamine (4 aastastel REA kõnele) - Reaktiivus sravimitele, hormoonidele, seisunditele Jagatud tähelepanu, multitasking - Nõuab hulgaliselt ressursse, halvendab üldsooritust ja iga ülesande sooritust eraldi ka (1958 broadbent) TP keskse mahu teooriad: - Kahneman – TP kasutab küll sama ressurssi kuid selle maht muutub (on keerulisemate ülesannete jaoks suurem) Teooria test – ülesannete koos tegemine - Tähtede ja numbrite juhuslik genereerimine - Prototüüpide õppimine - Käeline ülesanne: kruvimine - Tooniülesanne: eesmärkheli avastamine Ülesanded segasid üksteist ja juhuslik genereerimine segas ja häirus kõige rohkem, tooniülesanne kõige vähem. TOETAB KESKSE MAHU TEOORIAT - Sarnane segab sarnast
tures we would stand frozen-cataloging, appraising, and calibrating-as the time for action sped by and away. From all indications, we will be relying on these stereotypes to an even greater extent in the future. As the stimuli saturating our lives continue to grow more intricate and variable, we will have to depend increas- ingly on our shortcuts to handle them al1.4 Psychologists have recently uncovered a number of mental shortcuts that we employ in making our everyday judgments (Kahneman, Slovic, ~ Tversky, 1982; Todd ~ Gigerenzer, 2007). Termed judgmental heuristics, these shortcuts operate in much the same fashion as the expensive = good rule, allowing for simplified think- ing that works well most of the time but leaves us open to occasional, costly mis- takes. Especially relevant to this book are those heuristics that tell us when to believe or do what we are told. Consider, for example, the shortcut rule that goes, "If an expert said so, it must be true
Töövahendid: Erinevad raskused, eri pikkusega pendlid, nende kinnituskoht, ajamõõtja. 18. Küünlaprobleem (Glucksberg, 1962) Pane põlev küünal seinale või uksele. Sinu töövahenditeks on: kaks küünalt, jupp nööri, tikutoos tikkudega, 5 rõhknaela. Pooled rühma liikmetest saavad ülesande eduka lahendamise eest igaüks 3 krooni. Need pooled valime kohapeal välja enam- vähem juhuslikult. 19. Epideemia I Kohandatult (Kahneman & Tversky, 1984) järgi Eestis ähvardab puhkeda nakkushaiguse epideemia, mis tõenäoliselt tapab 600 inimest. Haiguse vastu võitlemiseks on võimalik rakendada kaht teineteist välistavat programmi. Nende programmide edukuse ennustus on järgmine: (1) Kui võetakse kasutusele programm A, on võimalik neist 600-st 200 päästa. (2) Kui võetakse kasutusele programm B, on tõenäosus 0.33, et kõik 600 inimest võib päästa ja 2/3 tõenäosust, et kõik 600 surevad
Moran & Desimone tähelepanueksperiment II :Visuaals prk neuronid V4 tundlikud värvile ja kujule. Posner ja Petersen on pakkunud välja veel ühe tähelepanusüsteemi, mis baseerub otsmikusagaral ja on • Kahneman: Tähelepanu ei tööta täisvõimsusel kogu aeg tihedalt seotud selle lühiajalise mälufunktsiooniga. Seda peaks tõestama: • Pudelikaela sündroom- mentaalse töötluse võimekusel on piirid • Mitmed otsmikusagara osad, eriti eesmine käär, on aktiivsed tajumisel ja reaktsioonivalikul. • Tähelepanu üks aspekte on suunata kindla ülesande soorituseks vaja minevat jõu hulka
Koherentsusteooria tõendamise teooria. Logiliselt võime olla realistid, aga me oleme piiratud oma oskuses ja võimes objektiivselt reaalsust tajuda. Konsensusliku tõe teooria tõde on see, milles kõik, kes peaksid sõna võtma, kokku lepivad. Kriminaalmenetlus selles nimekirjas kuskil all pool, ga mitte täielikult konsensuslik tõe teooria. Kuidas fakte tuvastatakse? Kahnemann dual processing. Kahneman on psühholoog, suurim avastus on, et inimene teeb otsuseid ja töötleb andmeid läbi kahe süsteemi. Hastie, Pennington story model. Uurisid, kuidas inimene paneb kokku vastuse küsimusele ,,mis juhtus?" kui ta saab palju info killukesi. Tõendamisalased mõisted: - Kogumine teave tuleb muuta transporditavaks ja taasesitatavaks - Esitamine pooled toovad, annavad kohtu kätte, vaieldakse, uuritakse ja seletatakse.
annaabi.ee 
