lõõgastumisfaasi on aeglastumine Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4. Selgitage mõisted: Parees - lihasnõrkus Paralüüs - lihashalvatus 5. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda - ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu
ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N. maxillaris lööve ühepoolselt kõvasuulael, kurgunibul, mandlitel N. mandibularis lööve keelotsal, põse limaskestal, suupõhjal N. facialis sensoorsed harud lööve väliskuulmekäigus ja suu limaskestal peavalu, oksendamine, kuulmishäire, vertiigo, nüstagm N. facialis motoorsed harud parees või paralüüs Diagnostika Kliinilise pildi alusel äge haigestumine, valu, mööda kindlast dermatoomi paigutuv ühepoolne lööve Ak määramine, PCR, viiruse isoleermine koekultuuril Nahabiopsia pole näidustatud Diferentsiaaldiagnostika: lihtohatis, herpeetiline ekseem, kontaktdermatiit, roospõleti, tuulerõuged Ravi Võimalikult vara alustada süsteemse raviga Leevendab valu, hoiab ära lööbe progresseerumise, hilisema
Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus. Endomüüsium õhuke sidekoeline kest. Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus. Sidekirme e. fastsia. Hoidursided e. retinaakulid ning sünoviaaltupped e. kõõlustupped. Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon. Lihasnõrkus e. parees. Lihashalvatus e. paralüüs. Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa. Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio). Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e
) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari
Vastav treeningu programm koostatakse patsiendile individuaalselt, arvestades patsiendi kaasuvaid haigusi ja funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata
Vastav treeningu programm koostatakse patsiendile individuaalselt, arvestades patsiendi kaasuvaid haigusi ja funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata
Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused. Korea mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused.
sünaps närviimpulsi ülekandekoht ühelt neuronilt teisele või lõppelundile retseptor - ärritust vastuvõttev organ dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksiaeg aeg ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni refleksikaar - tee ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks innerveerima s.o. närvidega varustama närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv
ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga. ★ NÄRVIIMPULSS - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile. ★ SÜNAPS - koht närviaparaadis, kus erutus kantakse ühelt neuronilt üle teisele neuronile või lõppelundile. ★ GANGLION - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel, ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA - närvidega varustama. ★ PAREES - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib. ★ AFERENTNE NÄRV - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus
sisekihn motoorne närvijuur keskaju ajujalakesed närvipõimik ajusild perifeerne närv. Püramidaaltrakti kahjustussündroomid Püramidaaltrakti kahjustus: halvatus Kui mingi osa püramidaaltraktist jääb ristumata (juhteteede ühendused katkenud), siis võib tekkida halvatus. Kas siis parees (osaline halvatus) või pleegia (täielik halvatus). Halvatused jaotatakse: . tsentraalseteks halvatusteks (esineb sagedamini) ja perifeerseteks halvatusteks 3 ·Tsentraalne halvatus: Halvatud lihaste toonus aja jooksul suureneb (nädal, kuu). Põhjustades jäsemetes kanguse e. spastilisuse või ka rigiidsuse. Reflekside elavnemine. Patoloogiliste reflekside ilmumine
* kõnehäired * tasakaaluhäire * äkki tekkiv väga tugev peavalu TIA mööduv transitoorne isheemiline atakk e. miniinsult. Tekib, kui verevool ajju on takistatud väga lühikeseks ajaks. Sümptomid samad, kuid mööduvad 24h jooksul. Suur risk insuldiks ! Insuldi ravi võimalused: Trombolüüsravi (trombi lahustamine) Taastusravi (võimalikult vara) Paralüüs e. halvatus. Lihaste funktsiooni osaline või täielik halvatus. Pleegia Inimese täielik halvatus. Parees e. kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e. spastiline halvatus - tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme e. tahtmatuid liigutusi. Perifeerne halvatus lihased on lõdvad, refleksid kustunud. Hemiparees ühepoolne kergem halvatus. Hemipleegia ühepoolne täielik halvatus. Paraparees mõlema jäseme kerghalvatus. Käed/jalad. Parapleegia- Mõlema jäseme täielik halvatus.
Ravi - Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Puugiga edasikanduvad nakkused. puukentsefaliit, borrelioos, ehrlihhioos, babesioos, tulareemia. Puugid säilitavad haigusekitajaid. Puukentsefaliit – inkubatsiooniperiood kuni 2 nädalat, 1.faasis (3-6 p) palavik, iiveldus, oksendamine, müalgia, harva meningeaalsündroom. Vaheaeg u 7 päeva. 2.faas – palavikuline, meningiitiline vorm, poliomüeliitiline vorm (lõtv parees, atroofiad). Vaktsineerimine. Puukborrelioos – multisüsteemne haigus, inkubatsiooniperiood 3-32 p. 7 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 1.staadium – varane lokaliseeritud, hammustuskohal ringjas lööve, peavalu, iiveldus, tem tõus,
väikestes annustes. Samuti tehakse taastusravi kõne ja liikumise parandamiseks. Mis on paralüüs? Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Mis on pleegia? Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mis on parees? Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatuseleehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma. Mis on tsentraalne e. spastiline halvatus? Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse
Vegatiivne NS innerveerib siseelundeid, seedimis, hingamis, eritus, sigimis, vereringe ja sisesekretsioonieluneid. S.t eundüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. EI ALLU INIMESE TAHTELE. Veget. NSI sümpaatikus ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood Sümpaatikuse toime südametegevus kiirenev ja silmapupillid laienevad. Parasümpaatikuse toimel sügametegevus aeglustub ja soolte motoorika aelgustub. Parees- lihaste nõrkus Parlüüs- lihaste halvatus 5. Seedeelundkond Suuõõs- cavum oris Neel- pharynx Söögitoru- oesophangus Magu- ventriculus, gaster Peensool- intestinum tenue Jämesool- intestinum crassum Pärasool-rectum Suured seedenäärmed: · Maks- hepar toodab sappi · Kõhunääre pencreas peancrease nõre Peristaltika-soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga.
kogu perioodi vältel on märgatav halb uni, kiire väsimus, ärrituvus; normaliseerub hemoglobiini tase, erütrotsüütide ja leukotsüütide arv. 2. Komplikatsioonidega taastusperioodis tekivad tüsistused: sepsis, pneumoonia, kurnatus, kõhuõõne ägedad kirurgilised haigused, seedetrakti ägedad erosioonid ja haavandid, äge koletsüstiit, äge haavandi perforatsioon, soole parees; äge pankreatiit. Taastusperioodil algab põletushaavade täielik epitelisatsioon, armide ja kontraktuuride teke, kõhnumine. Haavade mitteparanemisel tekib haige kurnatus. 5. ESMAABI JA RAVI PÕLETUSE KORRAL 5.1. Esmaabi ja ravi kiirabitasandil (enne EMO-sse toomist/jõudmist) Nii kiiresti kui võimalik lõpetada kuumuse kahjustav toime. Kui tegemist on rohke suitsuga, tuleb kannatanu viia värske õhu kätte. See on eriti oluline hingamisteede kahjustuse vähendamiseks.
b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem 4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10. Erutus läbib närviraku polaarselt ainult ühes suunas dendriidilt neuriidile 11
Rangluu murd- õlg tundub lühem, laps liigutab haiget kätt vähem, vigastused piirkonnas võib esineda hematoom, suurema nihke korral turse ja valulikkus. Murd kasvab ise kiiresti kokku. Õlavarreluu murd – valulikkus. Fikseeriv side. Reieluu murd – luu osad on nihkunud ja esineb valulikkus haige jala piirkonnas. Ravi – korrelatsioon ja fikseerimine kahe nädala jooksul. Nimeta perifeerse närvisüsteemi sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Näonärvi parees ehk osaline halvatus Paresis n.facialis (lad.k.), Birth injury to facial nerve (ingl.k.) Kliinilised sümptomid (tuleb hinnata sümmeetriliselt) ilmnevad mõned päevad pärast sündi: Vigastatud poolel: suu – nina vagu süveneb, suunurk vajub alla, silm on ülalau poolt pooleldi suletud, iseloomulik on, et nutmisel tõmbub lapse suu tervele poole viltu, kuna vigastatud pool "ei tule kaasa". 2. Õlavarrepõimiku parees Paresis plexus brachialis (lad.k
Detruusor- silelihas mis vooderdab põit Düsuuria- sagedane valulik urineerimine,valulikkus, kipitus või põletava iseloomuga tunne, mis tekib kusitisse seoses urineerimisega Polüuuria- diureesi suurenemine rohkem kui 2liitrit Oliguuria-uriini koguse vähenemine alla 1000ml Anuuria-alla 300 ml või uriini väljundi täielik lõppemine Proteinuuria- uriinis leidub valku Hematuuria- vere esinemine uriinis Parees- osaline halvatus Pleegia- täielik halvatus Hemipleegia- ühe kehapoole täielik halvatus, Parapleegia- mõlema poole halvatusega. St. sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade funktsiooni kadumisega 19 Paraparees- mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus (Quadrapleegia)- Tetrapleegia- kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka jalad
Aferentsete ehk tundenärvide kahjustumisel tekivad ebameeldivad aistingud (paresteesia) või tundetus (anesteesia). Kestva surve puhul vastavad kehaosad "surevad" ära. Valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (näiteks närvipõletike puhul). Anesteetilised ained halvavad ajutiselt tundenärvide lõpmeid, mistõttu kaob vastava kehaosa tundlikkus või valulikkus. Motoorsete närvide kahjustumisel tekib lihaste nõrkus (parees) või halvatus (paralüüs) - vastav kehaosa jääb liikumatuks. Sekretoorsete närvide või nende lõpmete väljalülitamisel lakkab vastava näärme talitlus (näiteks atropiini toimel lakkab süljeeritus). G a n g l i o n i d on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks.
ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. Sümptomid: püsiv halvalõhnaline voolus kõrvast + kuulmislangus. Lisaks valu ja survetunne kõrvas, pearinglus. Kaasasündinud kolesteatoomi puhul võivad kaebused pikka aega täiesti puududa, sest kuulmise nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta. Objektiivne leid: püsiperforatsioon, näonärvi võimalik parees. Diagnoosimine – vaatlus, audiogramm (õhu-luu diferents), vestibulaarsed testid, CT. Ravi: konservatiivne ravi eakatel soodsa kulu korral (puhastamine + lokaalne AB). Kirurgilise ravi esimeses etapis toimub kolesteatoomi radikaalne eemaldamine ja võimalusel erodeerunud luukoe asendamine. Teises etapis taastatakse kuulmine.Tüsistused kuulmislangus, pearinglus, näonärvi halvatus, meningiit. Kuulmislangus. Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi.
likvideerimine. Vastasel juhul on paranemine tihti ainult ajutise iseloomuga. Nõelravi on iidsetest aegadest haigetele kergendust ja tervenemist pakkunud idamaine ravikunst. Nõelravi näidustused: * peavalu, migreen * kaela-, alaseljavalu, ishias * artriidid (liigespõletikud), artroosid * õlaliigese periartriit, "külmunud õlg" * lihaspinged * rasvumine * interkostaalneuralgia (roietevaheline närvivalu); n trigeminuse neuralgia; (kolmiknärvivalu) jt närvivalud; n facialise parees (näonärvi halvatus) * perifeerse närvisüsteemi haigused * insuldijärgsed seisundid * vertiigo (pearinglus) * tinnitus (kumin kõrvades) * stress, depressioon, ärevus * unetus; krooniline väsimus * allergiad * krooniline nohu; sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik) * köha, bronhiit, bronhiaalastma * krooniline gastriit (mao limaskestapõletik); mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi * meteorism (kõhupuhitus); diarröa (kõhulahtisus); obstipatsioon (kõhukinnisus)
paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest 2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus Mis on ja kus asub diafragma (DIAPHRAGMA) ning selle funktsioon? Diafragma (vahelihas) on lai kupli-kujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel Diafragma funktsioon: osaleda sisse- ja väljahingamisel; eraldada kõhuõõnt rinnaõõnest Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab: 1) Seljalailihas (M
2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) - lõpevad närvilõpmete e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse 1) motoorsed närvid - eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse - lähevad lihastele ja neile allub liikumise regulatsioon - mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni - närvide või nende lõpmete väljalülitumisel lakkab vastava näärme talitlus (nt atropiini toimel lakkab süljeeritus) 3. SEGANÄRVID ● enamik närve sisaldab nii aferentseid kui eferentseid kiude NEURONI FUNKTSIOON
Kliiniline pilt Peiteperiood 5-15 päeva o üliäge-harva, surm saabub ilma iseloomulike tunnusteta . Võib esineda paar päeva kestev palavik, pulsi ja hingamise kiirenemine, koordinatsioonihäired o äge- püsiv palavik, kõrvad, kärss, nahk kaela ja kõhupiirkonnas tsüanootilised (sinakaslillad). Loomad hingeldavad, köhivad, nõrevool ninast, kerelihaste jäikus, tagakeha parees. Seedetrakti tabanduse korral esineb kõhukinnisus, väljaheide on kõva konsistentsiga, kaetud limaga. Kestus 4-10 päeva o alaäge- kliinilised tunnused on samad aga ei ole nii ilmekad. Palavik võib olla retsideeruv. Haiged sead kõhnuvad, esinevad nahasisesed verevalumid. Kestab 15-20 päeva Vormid krooniline- vahelduv palavik ja kasvupeetus. Liigeste
Frotnaalne aktivistatsioon. äthtis osa, info läheb edasi, kust kõne tmõistame, wernicke keksus ja kuuldud või kirjutatud Lauseid öeldakse, aru saada sisust, temporaalne pool. Ülesanded blokkidena, teevad vael sõna, kui loeme, siis kirjutatu õan kodeeritakse auditoorseks, mõistame, mida tähendas. silmanõksu. Lülituvad üle. Sõnede mõistmine ja tekitamine. Nähtav parees. Lapsel Selleks on oluline käär, parietaalsagara tagumises osas. Lugemise aluseks, näeme sõna aktivistasioon muutus paremale. Mursid ei ole kõnega, tal on kõne pool paremase kolinud. muidu, kuid sõna täehnduse seost ei teki, peab temporaalsagarasse hõudma, kus sõna ära Motoorne defitiit on. Parem pool ei saa täielikult toimida oma ülesannetega. tundmine. Mõistame, mis on ja seejärel info veetakse motoorsesse keskusesse, Broca keskus
verd, mis ärritab ajukesti. Põhjustades tugeva peavalu, iivelduse. Sageli kaasuvad koljupõhimiku ja võlvi murrud. 3. Ajukompressioon compressio cerebri tavaliselt ajupõrutuse tüsistus, põhjuseks traumaatilised intrakraniaalsed hematoomid. Tegemist ekspansiivse massiga koljukoopas, mis avaldab rõhku ajukoele. Eriti kiire kuluga on epiduraalhematoomid, kui verejooksu põhjuseks on a. meningea media vigastus. Esmalt suhteliselt kerge trauma järgselt tekib aja möödudes parees traumale vastaspoolel, edasi kujuneb ajutüve kahjustuse kliiniline pilt ajupitsumine. Subduraalhematoomi teke aeglasem, kuid primaarne kahjustus olnud raskem ning tavaliselt teadvus ei taastu. Subduraalhematoom võib areneda ka alaägedalt või krooniliselt kergest traumast võib olla möödunud nädalaid või kuid. kompressiooni võivad põhjustada ka impressioonmurrud. 7. Bronhoektaas- Bronhoektaasitõbi ( Bronchiectasia)
http://www.goltsman.ee/content/est/102/ 3.1 Nõelravi näidustusi Peavalu, migreen, kaela-, alaseljavalu, ishias, artriidid (liigespõletikud), artroosid, ,,külmunud õlg", tunnelsündroomid , epikondüliidid, lihaspinged, rasvumine, akne, interkostaalneuralgia 7 (roietevahelisenärvivalu),, n trigeminuse neuralgia (kolmiknärvivalu) jt närvivalud, n facialise parees (näonärvi halvatus), insuldijärgsed seisundid, vertiigo (pearinglus), tinnitus (kumin kõrvades), stress, depressioon, ärevus, unetus, krooniline väsimus, allergiad, krooniline nohu sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik), köha, bronhiit, bronhiaalastma, krooniline gastriit (mao limaskestapõletik), mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, meteorism (kõhupuhitus), diarröa (kõhulahtisus), obstipatsioon (kõhukinnisus), colon irritabile (soole ärritussündroom),
Neglekti korral kogu tähelepanu fookus on nihkunud, mõjutab nii nägemistaju, kuulmist, puutetundlikkust. Sageli pd-did eitavad, et nendega midagi viga oleks. Enamus pt-dest paraneb sellest, vähemalt suuremas osas. Sensoorse taju häired – sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi (2-point discrimination), ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel – häiritud asenditaju – aferentne parees: käte ja sõrmede liigutused on kohmakad, sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta. – astereognoosia: ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi. Apraksia Apraksia on neuroloogiline sümptom, mis seisneb võimetuses sooritada õpitud eesmärgipäraseid liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudustega Pole põhjustatud: - nõrkusest - tundlikkuse kadumisest - ekstrapüramidaal- või koordinatsioonihäiretest - motivatsioonilistest teguritest
järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus. Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv, kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud. Täiskasvanud lindudel kulgeb haigus sageli subkliiniliselt. Eristatakse nelja sündroomi: 1. neurolümfomatoos e klassikaline Mareki haigus (närvitüvede kahjustused ja laienemine, 2-12 kuustel lindudel jalgade, kaela ja tiibade parees või paralüüs), 2. äge Mareki haigus (siseelundites esinevad lümfomatoossed muutused, sagedamini haigestuvad 3-6 kuused linnud, suremus kuni 80%), 3. silma lümfomatoos (lümfoblastide infiltratsioon, tekib ühe või mõlema silma iirise tuhmumine, pupill on tilga või pirni kujuga), 4. Nahakahjustused (märgatavad pärast sulgede kitkumist, sulefolliikuli juures on kuni 1 cm läbimõõduga sõlmjad moodustised).
Peamine oht on ebapiisav operatsiooni maht hüpertüreoos säilib. Näidustused: Gravesi tõbi, toksilne hulgisõlmeline struuma. - Totaalne türeoidektoomia kilpnäärme täielik eemaldamine, vajalik eluaegne hormoonasendusravi. Näidustused: Gravesi tõbi, toksiline hulgisõlmeline struuma, kasvajad, metastaasid. Kirurgilise ravi peamisteks tüsistusteks on n.laryngeys recurrens kahjustusest tingitud häälepaelte parees ja kõrvalkilpnäärmete kahjustusest tingitud hüpoparatüreoidism. II. Kilpnäärmevähk 1) Papillaarne 80% juhtudest. Tüüpiline patsient 20-40a naine. Prognoos hea, 5a elulemus üle 90%. 37 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Lümfogeenne metastaseerumine. 2) Follikulaarne 10-15% juhtudest.
olulisuse üle otsustamine Alumine parientaalsagarik – mälu ja äratundmine, oskuste omandamine, keeleline töötlus Kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Sensoorse taju häired - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem – ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi, ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel - Häiritud asenditaju - Aferentne parees – käte ja sõrmede liigutused on kohmakad sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta - Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi - Pimepuudutus – kehatundlikkus paremal kehapoolel häiritud, ei tunne valu Apraksia – võimetus sooritada õpituid eesmärgipärasied liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudutustega. Kliiniliselt ei suudeta limiteerida žeste, demonstreerida õigete objektide õiget kasutamist ega kohast kasutamist
hapnikuvarustuse häired) kahjustusest tingitud mitteprogresseeruv lihastoonuse, liigutuste ja asendihäire. - Häiritud on tahtlikud motoorsed funktsioonid - 2/3 juhtudest kaasneb kognitiivne kahjustus, võivad esineda intellekti probleemid Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kognitiivset kahjustust, ei ole seost. - Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70
Hingamise kvaliteet Hingamisel tekkivad helid (→ peatükk „Õhupuudus“) Hingamistüüp Pulsi sagedus (täpselt dokumenteerida). Vereringe Pulsi kvaliteet: nõrk – tugev? Rütmiline – arütmiline? Arteriaalse vererõhu mõõtmine Delegeeri 221 Kraniaalne – pea pool paiknev (keha ülemises otsas) Kaudaalne – saba pool paiknev (keha alumises otsas) Parees – (siin: näolihaste) nõrkus, halvatus Pilt 14.1 Pupillide reaktsiooni ja nüstagmide kontrollimine Hingamistüübid: normaalne hingamine, Cheyne-Stokes’i hingamine, Biot’ hingamine, Kussmauli hingamine. Normaalne 14–18 hingamist minutis, korrapärane. hingamine Kussmauli Hingamise sügavuse ja sageduse suurenemine; viitab hingamine ainevahetushäirele, näiteks metaboolne atsidoos või diabeetiline
annaabi.ee 
