lõõgastumisfaasi on aeglastumine Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4. Selgitage mõisted: Parees - lihasnõrkus Paralüüs - lihashalvatus 5. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda - ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu
ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N. maxillaris lööve ühepoolselt kõvasuulael, kurgunibul, mandlitel N. mandibularis lööve keelotsal, põse limaskestal, suupõhjal N. facialis sensoorsed harud lööve väliskuulmekäigus ja suu limaskestal peavalu, oksendamine, kuulmishäire, vertiigo, nüstagm N. facialis motoorsed harud parees või paralüüs Diagnostika Kliinilise pildi alusel äge haigestumine, valu, mööda kindlast dermatoomi paigutuv ühepoolne lööve Ak määramine, PCR, viiruse isoleermine koekultuuril Nahabiopsia pole näidustatud Diferentsiaaldiagnostika: lihtohatis, herpeetiline ekseem, kontaktdermatiit, roospõleti, tuulerõuged Ravi Võimalikult vara alustada süsteemse raviga Leevendab valu, hoiab ära lööbe progresseerumise, hilisema
Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus. Endomüüsium õhuke sidekoeline kest. Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus. Sidekirme e. fastsia. Hoidursided e. retinaakulid ning sünoviaaltupped e. kõõlustupped. Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon. Lihasnõrkus e. parees. Lihashalvatus e. paralüüs. Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa. Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio). Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e
) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari
Vastav treeningu programm koostatakse patsiendile individuaalselt, arvestades patsiendi kaasuvaid haigusi ja funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata
Vastav treeningu programm koostatakse patsiendile individuaalselt, arvestades patsiendi kaasuvaid haigusi ja funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
1 NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) ...
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus
sisekihn motoorne närvijuur keskaju ajujalakesed närvipõimik ajusild perifeerne närv. Püramidaaltrakti kahjustussündroomid Püramidaaltrakti kahjustus: halvatus Kui mingi osa püramidaaltraktist jääb ristumata (juhteteede ühendused katkenud), siis võib tekkida halvatus. Kas siis parees (osaline halvatus) või pleegia (täielik halvatus). Halvatused jaotatakse: . tsentraalseteks halvatusteks (esineb sagedamini) ja perifeerseteks halvatusteks 3 ·Tsentraalne halvatus: Halvatud lihaste toonus aja jooksul suureneb (nädal, kuu). Põhjustades jäsemetes kanguse e. spastilisuse või ka rigiidsuse. Reflekside elavnemine. Patoloogiliste reflekside ilmumine
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
Ravi - Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Puugiga edasikanduvad nakkused. puukentsefaliit, borrelioos, ehrlihhioos, babesioos, tulareemia. Puugid säilitavad haigusekitajaid. Puukentsefaliit – inkubatsiooniperiood kuni 2 nädalat, 1.faasis (3-6 p) palavik, iiveldus, oksendamine, müalgia, harva meningeaalsündroom. Vaheaeg u 7 päeva. 2.faas – palavikuline, meningiitiline vorm, poliomüeliitiline vorm (lõtv parees, atroofiad). Vaktsineerimine. Puukborrelioos – multisüsteemne haigus, inkubatsiooniperiood 3-32 p. 7 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 1.staadium – varane lokaliseeritud, hammustuskohal ringjas lööve, peavalu, iiveldus, tem tõus,
väikestes annustes. Samuti tehakse taastusravi kõne ja liikumise parandamiseks. Mis on paralüüs? Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Mis on pleegia? Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mis on parees? Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatuseleehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma. Mis on tsentraalne e. spastiline halvatus? Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv ...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
Rangluu murd- õlg tundub lühem, laps liigutab haiget kätt vähem, vigastused piirkonnas võib esineda hematoom, suurema nihke korral turse ja valulikkus. Murd kasvab ise kiiresti kokku. Õlavarreluu murd – valulikkus. Fikseeriv side. Reieluu murd – luu osad on nihkunud ja esineb valulikkus haige jala piirkonnas. Ravi – korrelatsioon ja fikseerimine kahe nädala jooksul. Nimeta perifeerse närvisüsteemi sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Näonärvi parees ehk osaline halvatus Paresis n.facialis (lad.k.), Birth injury to facial nerve (ingl.k.) Kliinilised sümptomid (tuleb hinnata sümmeetriliselt) ilmnevad mõned päevad pärast sündi: Vigastatud poolel: suu – nina vagu süveneb, suunurk vajub alla, silm on ülalau poolt pooleldi suletud, iseloomulik on, et nutmisel tõmbub lapse suu tervele poole viltu, kuna vigastatud pool "ei tule kaasa". 2. Õlavarrepõimiku parees Paresis plexus brachialis (lad.k.), Erb plasy (inglk
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. Sümptomid: püsiv halvalõhnaline voolus kõrvast + kuulmislangus. Lisaks valu ja survetunne kõrvas, pearinglus. Kaasasündinud kolesteatoomi puhul võivad kaebused pikka aega täiesti puududa, sest kuulmise nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta. Objektiivne leid: püsiperforatsioon, näonärvi võimalik parees. Diagnoosimine – vaatlus, audiogramm (õhu-luu diferents), vestibulaarsed testid, CT. Ravi: konservatiivne ravi eakatel soodsa kulu korral (puhastamine + lokaalne AB). Kirurgilise ravi esimeses etapis toimub kolesteatoomi radikaalne eemaldamine ja võimalusel erodeerunud luukoe asendamine. Teises etapis taastatakse kuulmine.Tüsistused kuulmislangus, pearinglus, näonärvi halvatus, meningiit. Kuulmislangus. Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi.
likvideerimine. Vastasel juhul on paranemine tihti ainult ajutise iseloomuga. Nõelravi on iidsetest aegadest haigetele kergendust ja tervenemist pakkunud idamaine ravikunst. Nõelravi näidustused: * peavalu, migreen * kaela-, alaseljavalu, ishias * artriidid (liigespõletikud), artroosid * õlaliigese periartriit, "külmunud õlg" * lihaspinged * rasvumine * interkostaalneuralgia (roietevaheline närvivalu); n trigeminuse neuralgia; (kolmiknärvivalu) jt närvivalud; n facialise parees (näonärvi halvatus) * perifeerse närvisüsteemi haigused * insuldijärgsed seisundid * vertiigo (pearinglus) * tinnitus (kumin kõrvades) * stress, depressioon, ärevus * unetus; krooniline väsimus * allergiad * krooniline nohu; sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik) * köha, bronhiit, bronhiaalastma * krooniline gastriit (mao limaskestapõletik); mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi * meteorism (kõhupuhitus); diarröa (kõhulahtisus); obstipatsioon (kõhukinnisus)
paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest 2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus Mis on ja kus asub diafragma (DIAPHRAGMA) ning selle funktsioon? Diafragma (vahelihas) on lai kupli-kujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel Diafragma funktsioon: osaleda sisse- ja väljahingamisel; eraldada kõhuõõnt rinnaõõnest Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab: 1) Seljalailihas (M
2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) - lõpevad närvilõpmete e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse 1) motoorsed närvid - eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse - lähevad lihastele ja neile allub liikumise regulatsioon - mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni - närvide või nende lõpmete väljalülitumisel lakkab vastava näärme talitlus (nt atropiini toimel lakkab süljeeritus) 3. SEGANÄRVID ● enamik närve sisaldab nii aferentseid kui eferentseid kiude NEURONI FUNKTSIOON
Kliiniline pilt Peiteperiood 5-15 päeva o üliäge-harva, surm saabub ilma iseloomulike tunnusteta . Võib esineda paar päeva kestev palavik, pulsi ja hingamise kiirenemine, koordinatsioonihäired o äge- püsiv palavik, kõrvad, kärss, nahk kaela ja kõhupiirkonnas tsüanootilised (sinakaslillad). Loomad hingeldavad, köhivad, nõrevool ninast, kerelihaste jäikus, tagakeha parees. Seedetrakti tabanduse korral esineb kõhukinnisus, väljaheide on kõva konsistentsiga, kaetud limaga. Kestus 4-10 päeva o alaäge- kliinilised tunnused on samad aga ei ole nii ilmekad. Palavik võib olla retsideeruv. Haiged sead kõhnuvad, esinevad nahasisesed verevalumid. Kestab 15-20 päeva Vormid krooniline- vahelduv palavik ja kasvupeetus. Liigeste
Frotnaalne aktivistatsioon. äthtis osa, info läheb edasi, kust kõne tmõistame, wernicke keksus ja kuuldud või kirjutatud Lauseid öeldakse, aru saada sisust, temporaalne pool. Ülesanded blokkidena, teevad vael sõna, kui loeme, siis kirjutatu õan kodeeritakse auditoorseks, mõistame, mida tähendas. silmanõksu. Lülituvad üle. Sõnede mõistmine ja tekitamine. Nähtav parees. Lapsel Selleks on oluline käär, parietaalsagara tagumises osas. Lugemise aluseks, näeme sõna aktivistasioon muutus paremale. Mursid ei ole kõnega, tal on kõne pool paremase kolinud. muidu, kuid sõna täehnduse seost ei teki, peab temporaalsagarasse hõudma, kus sõna ära Motoorne defitiit on. Parem pool ei saa täielikult toimida oma ülesannetega. tundmine. Mõistame, mis on ja seejärel info veetakse motoorsesse keskusesse, Broca keskus ja tuleb programm lihastele
verd, mis ärritab ajukesti. Põhjustades tugeva peavalu, iivelduse. Sageli kaasuvad koljupõhimiku ja võlvi murrud. 3. Ajukompressioon compressio cerebri tavaliselt ajupõrutuse tüsistus, põhjuseks traumaatilised intrakraniaalsed hematoomid. Tegemist ekspansiivse massiga koljukoopas, mis avaldab rõhku ajukoele. Eriti kiire kuluga on epiduraalhematoomid, kui verejooksu põhjuseks on a. meningea media vigastus. Esmalt suhteliselt kerge trauma järgselt tekib aja möödudes parees traumale vastaspoolel, edasi kujuneb ajutüve kahjustuse kliiniline pilt ajupitsumine. Subduraalhematoomi teke aeglasem, kuid primaarne kahjustus olnud raskem ning tavaliselt teadvus ei taastu. Subduraalhematoom võib areneda ka alaägedalt või krooniliselt kergest traumast võib olla möödunud nädalaid või kuid. kompressiooni võivad põhjustada ka impressioonmurrud. 7. Bronhoektaas- Bronhoektaasitõbi ( Bronchiectasia)
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................
Neglekti korral kogu tähelepanu fookus on nihkunud, mõjutab nii nägemistaju, kuulmist, puutetundlikkust. Sageli pd-did eitavad, et nendega midagi viga oleks. Enamus pt-dest paraneb sellest, vähemalt suuremas osas. Sensoorse taju häired – sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi (2-point discrimination), ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel – häiritud asenditaju – aferentne parees: käte ja sõrmede liigutused on kohmakad, sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta. – astereognoosia: ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi. Apraksia Apraksia on neuroloogiline sümptom, mis seisneb võimetuses sooritada õpitud eesmärgipäraseid liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudustega Pole põhjustatud: - nõrkusest - tundlikkuse kadumisest - ekstrapüramidaal- või koordinatsioonihäiretest - motivatsioonilistest teguritest
järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus. Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv, kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud. Täiskasvanud lindudel kulgeb haigus sageli subkliiniliselt. Eristatakse nelja sündroomi: 1. neurolümfomatoos e klassikaline Mareki haigus (närvitüvede kahjustused ja laienemine, 2-12 kuustel lindudel jalgade, kaela ja tiibade parees või paralüüs), 2. äge Mareki haigus (siseelundites esinevad lümfomatoossed muutused, sagedamini haigestuvad 3-6 kuused linnud, suremus kuni 80%), 3. silma lümfomatoos (lümfoblastide infiltratsioon, tekib ühe või mõlema silma iirise tuhmumine, pupill on tilga või pirni kujuga), 4. Nahakahjustused (märgatavad pärast sulgede kitkumist, sulefolliikuli juures on kuni 1 cm läbimõõduga sõlmjad moodustised).
Peamine oht on ebapiisav operatsiooni maht hüpertüreoos säilib. Näidustused: Gravesi tõbi, toksilne hulgisõlmeline struuma. - Totaalne türeoidektoomia kilpnäärme täielik eemaldamine, vajalik eluaegne hormoonasendusravi. Näidustused: Gravesi tõbi, toksiline hulgisõlmeline struuma, kasvajad, metastaasid. Kirurgilise ravi peamisteks tüsistusteks on n.laryngeys recurrens kahjustusest tingitud häälepaelte parees ja kõrvalkilpnäärmete kahjustusest tingitud hüpoparatüreoidism. II. Kilpnäärmevähk 1) Papillaarne 80% juhtudest. Tüüpiline patsient 20-40a naine. Prognoos hea, 5a elulemus üle 90%. 37 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Lümfogeenne metastaseerumine. 2) Follikulaarne 10-15% juhtudest.
olulisuse üle otsustamine Alumine parientaalsagarik – mälu ja äratundmine, oskuste omandamine, keeleline töötlus Kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Sensoorse taju häired - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem – ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi, ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel - Häiritud asenditaju - Aferentne parees – käte ja sõrmede liigutused on kohmakad sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta - Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi - Pimepuudutus – kehatundlikkus paremal kehapoolel häiritud, ei tunne valu Apraksia – võimetus sooritada õpituid eesmärgipärasied liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudutustega. Kliiniliselt ei suudeta limiteerida žeste, demonstreerida õigete objektide õiget kasutamist ega kohast kasutamist
hapnikuvarustuse häired) kahjustusest tingitud mitteprogresseeruv lihastoonuse, liigutuste ja asendihäire. - Häiritud on tahtlikud motoorsed funktsioonid - 2/3 juhtudest kaasneb kognitiivne kahjustus, võivad esineda intellekti probleemid Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kognitiivset kahjustust, ei ole seost. - Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70
tahhükardia, vererõhu langus, külm higi, hirm, tasane säästev hingamine. Terminoloogia Abdoomen – kõht, alakeha Kaitsepinge – juba kerge surve mõjul kõhule tõmbuvad kõhukatted pingule ja tekitavad valu Äge kõht – ägedate, sageli eluohtlike haiguste korral abdoomeni piirkonnas äkki ilmnevad sümptomid Antiemeetikum – oksendamise ja iivelduse leevendamiseks kasutatav ravim Apenditsiit – pimesoole ussripiku põletik Iileus – soole parees või soole sulgusest tingitud talitlushäire Koolik – krambilaadsed, hootised kõhuvalud Blumbergi fenomen (sümptom) – patsiendi läbivaatamise käigus kõhukatetele vajutava käe äravõtmisel tekkiv valu Mesenteriaalsed veresooned – mesenteeriumis asetsevad veresooned, enamiku sooleosade jaoks ainukesed verevarustuse tagajad 331 Mesenteerium – soolekinnisti, soolte ja kõhu tagaosa side Meteorism – soolegaaside hulga suurenemine Pankreatiit – kõhunäärmepõletik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
