2) reguleerib toitainete ja laguproduktide vahetust vere ja ajurakkude vahel; 3) välistab vere koostise muutuste otsese mõju KNS funktsioneerimisele. • Ependüümiarakud vooderdavad ajuvatsakesi ja seljajaju keskkanalit. Nende pinnal on ripsmed mis aitavad kaasa aju vedeliku tsirkulatsioonile. Neil on ka pikad jätked basaalpinnal. • Mikrogliiarakud- väikesed rakud mis erutuse korral muutuvad liikuvaks. Fagotsütoosi võimelised. Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perif NS, kus nad mood aksonite müeliinkesta. Erinevalt oligodendrotsüütidest mood iga neurolemmotsüüt müeliinkesta ainult ühe aksoni kindla ulatusega lõigu ümber. • Oligodendrotsüüdid moodustavad aksioni ümber müeliintupe Oligodendrotsüüdid omavad tsütoplasmaga täidetud jätkeid, need ulatuvad aksoniteni ning nende modifitseeritud osad mood aksoni ümber müeliinkesta.(aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub aksoni ehitusest)
lühike varvastepainutaja - A: kandluult, K: 2.-5. varba lülidele 3. Närvisüsteem koosn.: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS KESKNS PIIRDENS SÜMPAAT NS PARASÜMP NS SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS
tagajärjeks preemia või karistus. Klassikaline tingimine?- Ivan Pavlov (1849 - 1958) - selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest.(sülg hakkab jooksma) 11. Närvisüsteemi ülesehitus: jaguneb: somaatiline ja vegetatiivne. Somaat jagun: tsentraalne(kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju; perif jagun: sensoorne ja motoorne. Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks Piklikaju- ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine; Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu,; Keskaju - automaatsed
peamised näited on skeletilihaseid innerveerivate motoneuronite ja meeleeluneid innerveerivate neuronite aksonid *tüüp B: keskmine diameeter (2-5 mm), tagasihoidlikult arenenud müeliintupp, aktsioonipotentsiaalide levimiskiirus 3- 30 m/s *tüüp C: väike diameeter (0,5-1 mm), ilma müeliintupeta, aktsioonipotentsiaalide levimiskiirus kuni 2 m/s; B ja C tüüpi on peamiselt ANS neuronite aksonid. Perif NSis mood. aksonid ja nende kimbud närve. Neuronite tüübid Funkts alusel: *aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas *eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele *lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid)
protaglandiinid (E), histamiinid, serotoniin, KCl jt aferentsed närvikiud •SNS üle stimulatsioonist silelihaste toonuse langus.NA stimul.notsits. •Seejärel peegeldub valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoritele. Notsitseptiivne valu- perif. valuretseptorite ärritusest: •valu ja to impulsid levivad koos •Fotoretseptoreid on kahte tüüpi: (a) kolvikesed, mis on kohanenud valgusärrituse –Kiirelt: peente m-kaetud A kiude vahendusel: terav, torkav valu, lokalisatsiooniga vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (b) kepikesed, mis funktsioneerivad hämara valguse –Aeglaselt: 1m/sek (müeliniseerimata C kiud) tuim, difuusne põletav valuaisting: kaela- puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
